2-22-3072/112 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-22-3072

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-3072 Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2023, Tallinn Kohtunikud Imbi Sidok-Toomsalu, Geidi Sile, Peeter Pällin Tsiviilasi

Kaebuse liik Tallinna Linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus X hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse Y suhtes ning lapsele eestkostja määramiseks

X määruskaebus Harju Maakohtu 12.09.2022 lõpplahendi peale Menetlustoiming X 26.09.2023 taotluse määruskaebusest loobumiseks lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja eestkosteasutus Tallinna Linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), lepingulised esindajad KM, KV Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X loobumine 27.09.2022 määruskaebusest ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-3072 määruskaebemenetlus.

2. Määruskaebemenetluse kulud jätta riigi kanda, välja arvatud avaldaja kulud, mis jäävad avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

2-22-3072

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 12.09.2022 määrusega rahuldati Tallinna linna avaldus X-lt (ema) Y

(laps) suhtes hooldusõiguse osaliseks äravõtmiseks ja eestkostja määramiseks.

2. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus lahend tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lapsele määratud esindaja toetas määruskaebust. Eestkosteasutus (avaldaja) kaebusega ei nõustunud.

3. Ringkonnakohus korraldas kaebuse lahendamiseks 11.01.2023 kohtuistungi ja 07.02.2023 tühistas osaliselt Harju Maakohtu 11.03.2022 esialgse õiguskaitse määruse ja mh määras taastada kohtumenetluse ajaks ema hooldusõiguse lapse suhtes konkreetsetel tingimustel. 27.02.2023 määras kohus viia ema suhtes läbi kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiis. 02.06.2023 rahuldas kohus eestkosteasutuse taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas ema nõusolekul tema hooldusõiguse lapse suhtes ning määras lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja.

4. 26.09.2023 teatas ema riigi määratud esindaja kaudu kohtule, et loobub määruskaebusest.

5. Samal kuupäeval teatas avaldaja mh, et kohtumenetluse kestel on korduvalt selgunud, et teised abinõud (PKS § 134 lõige 3) ei ole tulemusi andnud ning on selgunud, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Ringkonnakohus tegi emale ettekirjutused, Tallinnas elades on talle olnud kättesaadav igakülgne toetus ja abi lapsega hakkama saamiseks ja enda vaimse tervisega tegelemiseks. Ettekirjutused ei motiveerinud ema sisuliselt, tal puudus soov areneda ja teha koostööd ning võimekus ja tahe lapse eest järjepidevalt hoolitseda vastavalt lapse vajadustele. Laps oli ema poolt hooletusse jäetud ja täiendavate meetmete rakendamine ei ole võimalik, kuna emal puudub tahe koostööks ja enda probleemide lahendamiseks. Ema on lapsest loobunud, kuna ei soovi ega ole olnud võimeline last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Ema ütles last loovutades, et läheb ravile, kuid seda ta ei teinud, vaid kolis Tapale meestuttava juurde. Kui ema soovib lähitulevikus lapse hooldusõigust tagasi taotleda, on tal selleks võimalus olemas. Menetluse kestel emale määratud ettekirjutused kehtivad. Läbiviidud ekspertiis ütleb selgelt, et emal on raskusi lapse baasvajaduste püsiva rahuldamisega; tal on raske mõista lapse vajadusi, tulla iseseisvalt toime vanemliku rolliga ning tema käitumine võib kahjustada lapse heaolu ning psühhoemotsionaalset arengut. Menetluse jooksul esitatud tõendid näitavad, et ema ei ole koostöövalmis, tal ei tekkinud lapsega sidet ja ta oli lapsega emotsionaalselt külm. Peale lapsest loobumist ei ole ema lapse heaolu spetsialistiga ühendust võtnud, et lapsega kohtuda. Lapse heaolu spetsialist võttis ise emaga ühendust kohtumiste

2-22-3072

teemal, vastust ei ole järgnenud. Hoolduspere vanem saadab emale regulaarselt fotosid lapsest.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus määruskaebusest loobumiseks tuleb vastu võtta ja määruskaebemenetlus lõpetada. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse sätteid, kui TsMS-ist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lõike kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Praeguses asjas on seega loobumise avaldus esitatud ringkonnakohtule õigeaegselt.

8. Loobumise tahe on riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi kaudu esitatud selgesõnaliselt ja nähtuvalt kohtu ette toodud elulistest asjaoludest (sh kaebaja omakäeline 24.05.2023 avaldus selle kohta, et ta ei saa lapse eest hoolitsemisega hakkama ja soovis lapse viimist turvalisse kohta (II kd tl 106); eestkosteasutuse 26.09.2023 seisukohas esiletoodu kaebaja käitumisest peale lapse tagasi andmist hooldusperre (III kd tl 38)) ei ole kolleegiumil alust kahelda, et loobumine vastab kaebaja tegelikule tahtele. Seega tuleb kohtul võtta loobumine kaebusest vastu ja määruskaebemenetlus lõpetada.

9. TsMS § 644 lõikest 3 tulenevalt loetakse kaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ja kaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut kaebust sama apellatsioonieseme kohta. Praeguses hagita asjas loetakse seega, et määruskaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes toiminguid teinud ja kaebuse esitaja ei saa maakohtu 12.09.2022 määruse peale uut määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 644 lõike 3 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral kaebemenetlusega seotud menetluskulud kaebaja. Praeguses asjas on kuludeks riigi õigusabi tasu kaebaja enda ja tema lapse esindamiseks määratud vandeadvokaatidele, kuid see kulu jääb vastavalt Harju Maakohtu 01.03.2022 ja 12.04.2022 määrustele riigi kanda, kuna riigi õigusabi anti emale ja lapsele hüvitamise kohustuseta. Avaldajal (eestkosteasutusel) menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad. Seega jääks kaebaja kanda kohtu poolt määratud ekspertiisi tasu, mille riik on ekspertidele 27.07.2023 kohtumääruse alusel hüvitanud.

11. Kolleegium on seisukohal, et kaebaja tuleb ekspertiisi tasu riigile maksmisest vabastada TsMS § 190 lõike 7 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel mh vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Praeguses asjas määras ekspertiisi ringkonnakohus, et tagada perekonnaasjas toimuvas hagita menetluses ema ja lapse õiguste / huvide kaitse. Hagita menetluses kohaldub kohtule uurimispõhimõte ja kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui selle kohta ei ole vastuväiteid esitatud (TsMS § 477 lõiked 5, 7). Seega oli praeguses asjas ekspertiisi määramine vajalik, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja varaline olukord selline, mis võimaldaks temalt

2-22-3072

kulu välja nõuda. Riigilõivu kaebuselt ei tasunud kaebaja ise. Mistahes sissetulekuid kaebaja ei saa ja vara ei oma.

12. Kuna tekkinud menetluskulud jäävad riigi kanda ja eestkosteasutusel kulud puuduvad, siis puuduvad ka rahaliselt kindlaksmääratavad kulud. Riigi õigusabi osutajate kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrustega vastavate taotluste alusel.

13. TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 (koosmõjus § 639 lõikega 1) alusel on määruskaebuse esitajal õigus taotleda poole kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist sama sätte lõigetes

4 ja 6 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)