2-23-124782/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Kohtujurist

Maarja-Liisa Härmsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-124782

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. S.i vastu

leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post xxx

Kostja: A. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-124782 Osaühingu EUROPARK ESTONIA

hagis A. S.i vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes seoses hageja

loobumisega hagiavaldusest.

2. Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA Rahandusministeeriumi kontole

04.07.2023 tasutud riigilõivust 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxxx, selgitusega „tsiviilasi nr 2-23-

124782“.

3. Jätta menetluskulud A. S.i kanda.

4. Välja mõista A. S.ilt menetluskulud 192,50 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks.

5. Välja mõista A. S.ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.

6. Toimetada määrus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. S.i vastu

leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes.

2.

08.08.2023 esitas kostja vastuse hagile, milles märgib, et kostja tasus trahvi vabatahtlikult

ära. Kostja on rõhutanud oma vastuväites maksekäsumenetluses, et ta ei ole varem ühtegi teated

tasumata trahvi kohta saanud, samuti ei ole hageja tõendanud, et ta kostjat sellest teavitanud oleks.

Juhul, kui hageja oleks tema poole otse pöördunud ning näidanud parkimisega seotud tõendid ja

selgitanud asjaolud, siis ei oleks vaja kohtusse pöörduda. Kostja leiab, et polnud alust õigusbürosse

ja kohtusse pöördumist, selleks, et saada 40 eurot pidi Hageja tasuma 100 eurot riigilõivu ja

õigusteenuse eest. Antud asi ei ole raske ega keeruline. Samuti Kostja leiab, et polnud alust

õigusbüroosse ja kohtusse pöördumist, selleks, et saada 40 eurot pidi Hageja tasuma 100 eurot

riigilõivu ja õigusteenuse eest. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse

põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase

õigusteenuse keskmist turuhinda. Kostja esitas vastuväites info, et talle trahvi keegi ei ole kätte

toimetanud. Vastupidi hageja aga tõi kaasa vaid suurema segaduse küsimuse olemusse, saates kostja

vastuväite vastuse raames maksekäsu kiirmenetluse kohta 2-23-124782 seoses sõidukite XXXXXX

parkimistasudega, mis on kuupäevaga 06.01.2021 ja 07.11.2021, email (Lisa 3, Lisa 4), milles ei

selgitata midagi ja lisatakse kirjale teine nõue seoses sõiduki XXXXXX parkimisega, mis on

kuupäevaga 01.06.2018. Kostja märgib, et antud juhul ei saa kostjale määrata hageja

menetluskuulude kandmist. Antud menetluses ei ole tõendatud, et kostja oma käitumisega oleks

põhjustanud hagi esitamist. Hageja ei ole kostjale pakkunud vabatahtlikult enne kohtusse pöördumist

trahvi tasuda. Kostja leiab, et antud menetluses, mida on alusetult põhistatud kommunikatsiooni

puudumise tagajärjel hageja poolt, oleks mõistlik ja õiglane, et pooled kannavad iga üks oma

menetluskuulud ise. Kostja on nõus, et hageja loobub hagist. Kostja taotleb, et kõik hageja

menetluskuuldu kannab hageja ise.

3.

10.08.2023 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. 09.08.2023 on tasutud kostja

võlgnevuse katteks 40 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele. Hageja on nõus loobuma

sissenõudmiskuludest summas 15 eurot. Hageja märgib, et kuna tema nõue on pärast hagiavalduse

esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-

23-124782 menetluse lõpetamist. Taotluse esitamisel (10.08.23 seisuga) on kostjal hagejale tasumata

võlgnevus summas 320 eurot: 220 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel ning hageja

poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Hageja palub tagastada pool tasutud

riigilõivust (17,50 eurot) ja mõista kostjalt välja riigilõiv 82,50 eurot ning jätta tekkinud

menetluskulud 220 eurot kostja kanda. Lisaks palub hageja märkida, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt viivist.

Kohtumääruse põhjendused

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist

vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.

5. Hageja taotleb tasutud riigilõivu tagastamist summas 17,50 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist

loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud Rahandusministeeriumi kontole

14.06.2023 riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 04.07.2023 riigilõivu 35 eurot. Seega kuulub

hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-le 3 tagastamisele 04.07.2023 tasutud riigilõivust

17,50 eurot, so 35/2. Vastavalt hageja taotlusele tagastada riigilõiv EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXX, kasutades viitenumbrit xxxxxxx.

6. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 168 lg-test 2 ja 5 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna

hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja esitas

käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.06.2023 ning hagi 04.07.2023. Kostja esitas

08.08.2023 koos hagi vastusega maksekorraldused, milledelt nähtub, et kostja tasus hagi aluseks

olevad leppetrahvinõuded summas 40 eurot 08.08.2023. Seega tasus kostja võla pärast hagi esitamist.

Kostja on leidnud, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole hageja nõude aluseks

olevat kahte leppetrahvi kunagi kätte saanud. Kostja hakkas pärast maksekäsu kiirmenetluses

makseettepaneku saamist hagejalt uurima, milles on asi. Hageja aga tõi kaasa vaid suurema segaduse

küsimuse olemusse, saates kostja vastuväite vastuse raames maksekäsu kiirmenetluse kohta 2-23-

124782 seoses sõidukite XXXXXX parkimistasudega, mis on kuupäevaga 06.01.2021 ja 07.11.2021,

e-mail, milles ei selgitata midagi ja lisatakse kirjale teine nõue seoses sõiduki XXXXXX parkimisega,

mis on kuupäevaga 01.06.2018.

Kohus leiab, et kostja vastuväidetele vaatamata puudub alus jätta menetluskulusid hageja kanda.

Riigikohus on lahendi 2-17-117146 p-s

12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 mõttes. Hagiavaldusele lisatud väljatrükkidest

(hagi Lisa 1 ja Lisa 2) nähtub, et 06.01.2021 ja 07.11.2021 on leppetrahvinõuded pandud sõiduki

XXXXXX esiklaasile kojamehe alla. Kuigi kostja 08.08.2023 vastuse lisadest nr 3 ja 4 ning hagi

lisast nr 5 nähtub, et hageja võis kohtueelses menetluses edastada kostjale meeldetuletuse teist isikut

ja sõidukit puudutava leppetrahvi osas, ei muuda see olematuks seda, et hageja poolt oli 06.01.2021 ja

07.11.2021 leppetrahvid paigutatud sõiduki XXXXXX esiklaasile kojamehe alla ning sellega saab

lugeda leppetrahvid kostjale kättetoimetatuks. Parkimise korraldajatel ei ole seadusest tulenevat

kohustust saata klientidele leppetrahvide kohta täiendavaid meeldetuletuskirju.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja 5 alusel kostja kanda.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 82,50 eurot, esindajakulu 220 eurot ja

kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Võttes

arvesse, et kohus tagastab hagejale sellest 17,50 eurot (vt määruse punkt 5), on TsMS § 138 lg-test 1

ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna

ülejäänud tasutud riigilõiv summas 82,50 eurot.

Hagi kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ning hageja esindajal kulus 2 tundi hagiavalduse

esitamisele, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot.

10.08.2023 hagist loobumise avalduses on hageja palunud mõista kostjalt välja esindajakulu 220

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et

tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või

nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus

sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline

õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult

on tegemist nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot tund käibemaksuta peab kohus kujunenud kohtupraktikat

arvestades põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot

käibemaksuta, so 1x110.

Kokku on kohtu hinnangul seega põhjendatud menetluskulud 192,50 eurot, so 82,5+110. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 192,50 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik