1-11-2545/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprillil 2011. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number 1-11-2545

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Kriminaalasi A.I süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi käskmenetluses

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Evelin Merilaine

Süüdistatav A.I

elukoht: XXXXXXXX XX-X; isikukood: XXX; karistatus: kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada .I KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline A karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s.o 512 (viissada kaksteist) eurot.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb .I rahaline karistus tasuda ositi 4 (nelja) A kuu jooksul selliselt, et kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tuleb tal igakuiselt

tasuda 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Tühistada .I-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva A kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel sisse nõuda .I-lt menetluskuludena A riigituludesse sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, määratud kaitsjale

2 makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti ning kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1 (üks) euro ja 49 (nelikümmend üheksa) senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011

(SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „A.I, 1-11- 2545, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „A.I , 1-11-2545, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu A.I süüdistatakse selles, et tema 01.01.2011. a kella 02.00 paiku, kui tal oli tekkinud Tartus Suur Kaar 53 asuvas pubis 6teist Kannu tüli M.S., lõi M. S ühe korra jalaga vastu paremat

jalga ja seejärel mõne aja pärast ühe korra klaasiga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas M. S füüsilist valu ja tervisekahjustused - näopiirkonna lõikehaavad.

Sellega pani A.I oime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb A.I süüditunnistamist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 160 päevamäära, s.o 512 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel taotleb prokurör võimaldada A.I rahalise karistuse ositi tasumist

4 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub A.I

igakuiselt rahalise karistuse 40 päevamäära, s.o 128 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused:

prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav on täisealine.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Kannatanu M. S (tl-d 1-2), tunnistajate P.J. ja A.L. ning süüdistatava A.I

kahtlustatavana antud ütlused (tl-d 5-7; 8-10; 11-13) tõendavad kogumis, et ööl vastu

01.01.2011. a veetsid M. S ja P. S koos viimase tuttavatega ühiselt aega Tartus Suur-Kaar 53

3

asuvas pubis 6 teist Kannu. Kella 02.00 paiku tekkis M.S. el sõnelus samas lauas istuva A.I-ga , misjärel otsustas M. S koos P. J minna teise lauda. Kannatanu M. S ning tunnistaja

A. L ütlustega on tõendatud, et sel hetkel, kui M. S oli lauast, kus istus ka A.I , möödumas, lõi A.I talle jalaga vastu paremat jalga. Kannatanu ütlused tõendavad, et

löömisega põhjustas A.I alle füüsilist valu, sest M.S. parema jala põlv ja hüppeliiges

on haiged. Kannatanu M.S. e, tunnistajate P.J. i ja A. L ning süüdistatava A.I

kahtlustatavana antud ütlused kogumis kinnitavad, et mõne aja pärast otsustasid M.S. ja P.J.

pubist lahkuda ning, möödudes lauast, kus istus A.I , tekkis M.S. ja A.I

vahel taas sõnelus. Selle käigus võttis A.I laualt õlleklaasi ja lõi sellega M.S. ele

näopiirkonda. Löök oli tugev ja vigastas M.S. põske, millest hakkas verd jooksma. Kannatanu

M.S. ütlused on tõendiks selle kohta, et M.S. tundis sellest löögist põhjustatuna valu. Löögist

saadud vigastusi kinnitab ka SA TÜK Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise

meditsiini osakonna vanemarst-õppejõu vastuskiri koos koopiaga M.S. 01.01.2011. a traumakaardist (tl 3-4).

Kohus R. A.I käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei

tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega pani R. A.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla 30 kuni 500 päevamäära.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R. A.I tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole.

Karistusregistri teatise kohaselt ei ole A.I varem kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole teda karistatud väärtegude toimepaneku eest.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas A.I karistada vangistusega kui

kõige raskemaliigilise karistusega, vaid et karistuse eesmärgid on tema puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

Samas leiab kohus, et karistuse eesmärkide täitmiseks A.I puhul ei piisa karistusest,

mis jääb sanktsioonimäära miinimumi juurde. Toimikumaterjalidest nähtuvalt puuduvad A.I tegevuses ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Seega pole ta enda

poolt toimepandut kahetsenud. Samas põhjustas tema tegu kannatanule näovigastused, mis

vajasid meditsiinilist sekkumist ning mille paranemisel kannatanu näo nahakude armistus.

Kohus asub seisukohale, et neist asjaoludest tulenevalt tuleb A.I-le mõista rahaline karistus 160 päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või,

kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda

4

lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3.20 eurot. Kuivõrd toimikumaterjalide andmetel oli seaduses nimetatud perioodil R. A.I keskmiseks päevasissetulekuks alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära (tl 18), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 3.20 eurost. Eeltoodust tulenevalt on R. A.I-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 512 eurot.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast

või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle

korraga tasumine isikule, kes ei oma kindlat töökohta, vaid saab oma sissetuleku juhutöödest,

majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb R. A.I-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi selliselt, et kohtuotsuse jõustumisele järgneva nelja kuu jooksul tuleb tal igakuiselt tasuda 128 eurot.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 57.53 eurot (tl 27) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 1.49 eurot (tl 22).

KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu R. A.I.

Kohtunik