3-21-2054/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2054

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 08.09.2021

ettekirjutusele nr 09-353-21/049-2

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.09.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.09.2022

otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-2054 muutmata, kuid muuta halduskohtu

otsuse põhjendusi, arvestades käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-2054

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 11.08.2021 ja 23.08.2021 kontrollkäigud X

loomapidamiskohas, mille käigus tuvastasid järelevalveametnikud loomad, kelle pidamise

tingimused

ei

vastanud

loomakaitseseadusest

(LoKS)

tulenevatele

nõuetele.

Loomapidamiskohas peeti kokku 31 koera: 29 koera oli elumajas ja 2 koera kuuris.

PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti nõuetekohase pidamise kohustuse ning

23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade

pidamiseks ettenähtud kohta, kuna loomade jätmine loomapidamiskohta ohustas loomade elu

ja tervist.

2. PTA kohustas 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09-353-21/049-2 LoKS § 642 lg 2 alusel X

võõrandama loomapidamiskohas viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu

varjupaigale hiljemalt 10.09.2021 kell 15.00.

Kahel kontrollkäigul loomapidamiskohta tuvastati loomad, kelle pidamise tingimused ei

vastanud LoKS-st tulenevatele nõuetele. Kuuris olevad koerad olid loomapidaja sõnul toodud

sinna kaks nädalat tagasi. Kuur oli täis loomadele ohtlikke esemeid (karjuselint, tühjad

teravate servadega konservipurgid, ehituspraht). Kahele koerale oli magamiseks üks

magamisase. Loomaomaniku sõnul pidi majas olema 10 koera (3 isast ja 7 emast, kes on

eraldatud). Majas peeti tegelikult 27 koera, kelledest 6 olid 1 kuu vanused kutsikad. Kutsikad

olid tagumises toas, mille põrand oli kaetud räpaste kaltsude ja loomade väljaheidetega. Ka

teistes ruumides oli näha väljaheiteid ja uriiniloike. Õhk oli majas läppunud ning väga kõrge

ammoniaagi kontsentratsiooniga, mis pani sisenenud inimese silmad vett jooksma.

11.08.2021 teostatud kontrollkäigu ajal tuvastasid järelevalveametnikud, et elumajas olnud 29

koeral ning kahel koeral kuuris ei olnud juurdepääsu joogiveele. Kõik loomad olid kõhnunud

ja halvas seisukorras.

Varjupaiga loomaarsti poolne ülevaatus kinnitas järelevalveametnike hinnangut, et koerad ei

olnud saanud piisavalt toitu ja nad olid kahhektilised ja veetustunud. Selline seisund tekib siis,

kui loomadele ei võimaldada pikema perioodi vältel piisavalt juua ja süüa. Loomade näljas

hoidmist kinnitas ka loomadele toidu pakkumine varjupaigas, kus loomad ahmisid toitu.

Lisaks koertele peeti loomapidamiskohas asuvas elumajas puuris kuut vutti, kellel ei olnud

ligipääsu söögile ega joogile. Hilisem veterinaari poolne ülevaatus kinnitas, et vutid olid

näljased ja jootmata. Kuna vuttide puuri põrand oli väljaheiteid täis, siis lindude küüniste

külge olid moodustunud kivistunud väljaheidete klombid.

Loomapidajal puudus informatsioon loomapidamiskohas olnud loomade vaktsineerimiste

kohta.

Loomapidaja

esitas

ainult

koera

vaktsineerimisdokumendid.

Vastavalt

põllumajandusministri määruse nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri“ 87 lg-le 1 pidi loomapidaja

tagama temale kuuluvate kasside ja koerte vaktsineerimise marutaudi vastu.

Üks koertest hoidis tagumisi käppasid väga ebaloomulikult ning tal oli raskused käimisega.

Lisaks oli koer väga kõhn. Loomapidaja sõnutsi oli koera kõhnuse põhjuseks koera

jooksuaeg. Loomapidaja jutust selgus, et koer oli end vigastanud 12.05.2021 ja 13.05.2021

käis loomapidaja koeraga Terveksi loomakliinikus, kus kahtlustati vaagnatraumat. Koerale

määrati valuravi ning soovitati pöörduda ortopeedi vastuvõtule. Loomapidaja ei olnud

loomaarsti soovitust järginud. Vastavalt LoKS § 3 lg 2 p-le 4, § 4 lg-le 1 ja § 51 lg-le 1 pidi

loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kõik looma terviseks ja heaoluks

3-21-2054

3(8)

vajaliku ning ei tohtinud jätta looma abitusse seisundisse. Haigestunud või vigastatud

lemmikloom pidi saama vajalikku ravi.

Loomapidamiskohas peetud koertel tuvastati silmahaigus, samuti silmade kaasasündinud

patoloogia ja nägemise kadu. Mõnel koeral oli pea piirkonnas märgata vanu ja erinevas

paranemisjärgus kakluse haavu, mille tagajärjel võisid silmavigastused tekkida. Erinevas

paranemisjärgus haavad loomade pea piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pidanud

konkureerima ning võitlema toidu ja/või territooriumi pärast ning tekitanud sellega üksteisele

kehalisi vigastusi.

3. X esitas 09.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 08.09.2021 ettekirjutuse nr 09-

353-21/049-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastama äravõetud loomad.

Väited loomade mittenõuetekohasest pidamisest on alusetud ja põhjendamata. LoKS § 64 lg 3

kohaselt võib looma ära võtta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või

elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustusi. Sellised

alused puudusid. Loomad oli heas seisukorras, nende tervise eest oli hoolitsetud. Loomad olid

toidetud ja terved. Tagatud olid normaalsed elamistingimused. Kaebaja hoolitses loomade

eest, nt käis koertega jalutamas või mängis nendega. Kaebaja vaktsineeris enda loomi, ostis

kirbu- ja puugirohtu. Ka loomadest tehtud fotodest nähtub, et nad olid suurepärases

seisukorras.

Protokollis kajastatu, et „õhk oli majas läppunud ning ammoniaagine“ ning toas oli „räpane

diivan ja üks täispissitud madrats“, on ametniku subjektiivne ja hinnanguline kirjeldus sellest,

mida ta koha peal nägi või tundis. Sellest ei saa teha järeldust, et täidetud on LoKS § 64 lg 1

kohaldamise eeldused.

4. PTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

vaidlustatud ettekirjutuste põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on ettekirjutuses märgitud LoKS § 64 lg-d 4 ja 5.

LoKS § 64 lg 1 sätestab esmalt, et LoKS nõuete olulise rikkumise korral või PTA

ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks

üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega.

Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb PTA

loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud,

ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega

määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse

tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist (LoKS § 64 lg 4). PTA määrab

LoKS § 64 lg 5 alusel looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku

tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid.

Seega on looma nõuetekohase pidamisega seotud loomapidaja kohustuste täitmise ülevõtmise

esmaseks eelduseks LoKS nõuete oluline rikkumine. Praeguses asjas on kaebaja PTA

hinnangul rikkunud kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Tulenevalt

LoKS § 3 lg-st 2 peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale: 1)

kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või

ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja

heaoluks vajaliku. Kuna koerte puhul on tegu lemmikloomadega, siis lisaks LoKS § 3 lg-s 2

sätestatule, tuleb nende pidamisel lähtuda LoKS §-des 51 ja 52 sätestatust. Nõuded loomade,

sh koerte pidamiseks tulenevad ka põllumajandusministri 24.07.2008 määrusest nr 76

„Lemmikloomade pidamise nõuded“.

3-21-2054

4(8)

Ettekirjutuses toodud väited on piisavalt tõendatud 21.09.2021 veterinaarse ülevaatuse

kokkuvõttega (dtl 71–76) ning 11.08.2021 ja 23.08.2021 protokollidega riikliku järelevalve

toimingu kohta (dtl 96–197). On ilmne, et sellistes tingimustes ja tervislikus seisundis leitud

loomi ei ole kaebaja juures peetud vastavalt lemmikloomade pidamiseks ettenähtud

kõrgendatud

nõuetele.

Ettekirjutuses

kirjeldatud

asjaolusid

toetavad

samuti

PTA

järelevalveametnike rinnakaamerate salvestused (dtl 198–216).

Kaebaja pole toonud esile ühtegi tõendatud vastuväidet PTA ettekirjutusele. Piisavad ei ole

üldsõnalised laused, et PTA väited on alusetud, põhjendamata ja tõendamata. Kaebaja esitatud

üksikud ostutšekid ja vaktsineerimistunnistused ei lükka ümber PTA ettekirjutuses tuvastatut.

Kaebaja on esitanud ka mõned pildid loomadest, kuid need ei kinnita kõigi loomade

seisukorda kontrollkäikude tegemise hetkel. Rinnakaamerate videotest nähtub koerte

teistsugune seisukord.

Veterinaararsti kokkuvõttest nähtub, et äravõetud loomade tervist on oluliselt kahjustatud

ning neil on märkimisväärsed tervisehädad. Lisaks on mitmed koerad agressiivsed või nii

hirmunud, et kardavad inimese lähedust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega eluliselt

usutavaid väiteid, et veterinaari kokkuvõttes toodu on ekslik. Seda, et loomade elu ja tervis oli

kaebaja juures reaalselt ohus, kinnitab ka asjaolu, et kõik äravõetud loomad ei jäänud ka peale

ravi ja pidamistingimuste parandamist elama. Loomade seisukorda kirjeldasid ka tunnistajad

G, A ja S.

Kaebaja leiab, et ettekirjutuses kirjeldatud olukord, et õhk majas oli väga kõrge ammoniaagi

sisaldusega, ei ole tõene. Samal ajal puudub vaidlus, et tegemist on korrastamata ning vana

hoonega, kus kitsastes oludes peeti teadmata aja vältel kokku 31 looma. PTA rinnakaamerate

videotest nähtub, et ruumi põrandad olid puhastamata ja ruumid olid kuhjatud täis asju, mis

võisid olla koertele ohtlikud. Seega ei saa olla kahtlust, et ruumis oli loomade väljaheidetest

leviv ammoniaagihais. LoKS § 52 lg 2 sätestab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum

peab olema loomale ohutu.

LoKS § 51 lg 1 kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning

kõrvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks.

Lähtudes kaebajalt äravõetud koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud tervisehäiretest, ei

ole kaebaja eelnimetatud kohustusi kohaselt täitnud.

Paljasõnalised on kaebaja väited, et koertel oli ligipääs joogiveele. Järelevalvetoimingu käigus

tuvastati,

et

nõutavas

koguses

jooginõud

puudusid.

Ka

kohtule

esitatud

PTA

järelevalveametnike rinnakaamerate videotest ei nähtu, et ruumides oleks olnud piisaval

hulgal söögi- ja jooginõusid. Piisava hulga puhaste söögi- ja jooginõude ning sööda ja

joogivee võimaldamata jätmisega rikkus kaebaja LoKS § 3 lg-s 1 ja § 52 lg-s 3 ning määruse

76 § 6 lg-s 2 ja § 7 lg-s 3 sätestatud nõudeid.

Vastustaja on järelevalvemenetluse tulemusena seega õigesti järeldanud, et kaebaja on jätnud

õigusaktidega loomapidajale pandud kohustused olulises osas nõuetekohaselt täitmata ning

loomade jätmine loomapidamiskohta oleks olnud oht nende elule ja tervisele. Ettekirjutus

tugineb asjaomastel õigusaktidel ja õigesti tuvastatud faktilistel asjaoludel ning kaalutlustel,

on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.09.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade

juurde.

3-21-2054

5(8)

Ettekirjutuses on märgitud, et loomade kontroll toimus 11.07.2021, kuid siis ei toimunud

mingit kontrolli. Vastustaja viis 11.08.2021 ära 23 koera, 2 kääbuskolli kutsikat ja 6 alla kuu

vanust kutsikat. 23.08.2021 viidi ära veel 2 koera. Koerad olid juba 26.08.2021 varjupaigas

müügiks.

Vastustaja ei ole millegagi tõendanud koerte ja teiste loomade halba kohtlemist.

7. PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes haldusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlusest parema ülevaate saamiseks kajastab ringkonnakohus esmalt toimunud

haldusmenetlust ja selle käigus koostatud menetlusdokumente.

8.1. Vastustaja ametnikud teostasid 11.08.2021 kontrolli kaebaja loomapidamiskohas.

Toimunu kohta on olemas videosalvestised (dtl 198–216) ning käsikirjaline 11.08.2021

järelevalvemenetluse protokoll loomade äravõtmise ning nende paigutamise kohta (dtl 96–97).

Protokollist nähtuvalt tuvastati LoKS § 3 lg-te 3 ja 4 ning § 51 lg 1 rikkumine. Kokku võeti

protokolli kohaselt ära 17 täiskasvanut koera ja 8 kutsikat. Menetlustoimingu õiguslikule

alusele protokollis viide puudub.

8.2. PTA ja Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaiga poolt 11.08.2021 allkirjastatud loomade

üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 79) järgi anti varjupaigale üle 29 collie laadset koera,

kellest 8 olid kutsikad, ning 6 vutti.

8.3. PTA koostas 17.08.2021 protokolli nr 09-353-21/049 (dtl 99–107), kus kajastati

11.08.2021 toimunut ning veterinaari 12.08.2021 loomade esialgse ülevaatuse tulemusi.

Protokollis tuvastati LoKS § 3 lg 2 p-de 1, 3 ja 4, § 4 lg 1 määruse nr 76 § 3 ning § 7 lg-te 1 ja

3 ning määruse nr 67 § 7 lg 1 rikkumine. Lisaks nähtub sealt, et PTA võttis LoKS § 64 lg 3

alusel 11.08.2021 üle loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad

asendustäitmise korras loomade pidamiseks ettenähtud kohta.

Protokolli resolutsioon on pealkirjastatud „Planeeritav ettekirjutus“ ning see on sõnastatud

järgnevalt: „Seoses LoKS § 3 lg 2 p 1, 2, 3 ja ja § 51 lg 1 rikkumisega ning loomade suhtes

julma teo toimepanemisega LoKS § 4 mõistes PTA kohustab loomapidajat võõrandama kõik

loomapidamiskohas

olnud

koera

(loomade

arvu

parandus,

kuna

11.08.21

loomapidamiskohas tehtud protokollis oli näidatud väiksem arv loomi) ja 6 vutti

asendustäitmist teostanud varjupaigale hiljemalt 19.08.21. Samuti kohustub loomapidaja

viima Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaika ka kõik koerte dokumendid. Loomapidaja on

kohustatud võõrandamise kohta saatma kirjaliku teate PTA meiliaadressile XXX@pta.agri.ee.

Kui loomapidaja ettekirjutust hiljemalt 19.08.21 ei ole täitnud, võõrandab PTA loomad

Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale (alus LoKS § 64 lg 4).“

Lisaks anti kaebajale võimalus HMS § 40 ärakuulamisnõude täitmiseks esitada 18.08.2021

vastustajale suuline vastulause PTA esindajatega kohtudes.

8.4. PTA koostas 18.08.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-1 (dtl 7–13), kust nähtub, et

kaebaja ei ilmunud kokkulepitud ajaks (18.08.2021 kell 12) tagasisidet andma. Ettekirjutus

kajastab uuesti loomade seisundit. Ettekirjutus sisaldab 8 osa, mis on pealkirjastatud kui

resolutsioon, kuid sellest ei nähtu ühtegi sisulist ettekirjutust ega õiguslikku alust, seal on vaid

asendustäitmise rakendamise hoiatused. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud

19.08.2021.

8.5. PTA ametnik koostas 23.08.2021 käsikirjalise järelevalvemenetluse protokolli loomade

äravõtmise kohta (dtl 108–109). Selles puudub viide õiguslikule alusele. Protokolli kohaselt

3-21-2054

6(8)

otsustati 11.08.021 äravõetud loomade seisukorda arvestades ära võtta ka alles jäänud 2 koera,

sest loomade kaebaja juurde jätmine ohustab nende elu ja tervist.

8.6. Loomade üleandmise-vastuvõtmise 23.08.2021 aktiga (dtl 77) andis PTA Varjupaikade

MTÜ Pärnu varjupaigale üle 2 collie laadset koera.

8.7. PTA tegi 08.09.2021 (ettekirjutusest kuupäeva ei nähtu) kaebajale praeguse kohtuvaidluse

esemeks oleva ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2 (dtl 15), mille pealdises tühistas esmalt

viitega HMS § 65 lg-le 2 oma 18.08.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2.

PTA 08.09.2021 ettekirjutuse resolutsioon on järgmine: „Arvestades eeltoodut ja tuginedes

loomakaitseseaduse § 642 lg 2 kohustab PTA loomapidajat võõrandama loomapidamiskohas

viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale hiljemalt 10.09.21 kell

15.00. Loomapidaja kohustab esitama Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku teate loomade

võõrandamise kohta.“ Kaebaja tehti lisaks asendustäitmise rakendamise hoiatus. Ettekirjutuse

täitmise tähtajaks määrati 10.09.2021 kell 15.

Ettekirjutus kirjeldas kahel kontrollkäigul tuvastatud loomade seisukorda ning viiteid LoKS-i

rikkumistele. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti

ning 23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade

pidamiseks ettenähtud kohta. Loomapidaja 18.08.2021 kirjalikud vastuväited olid ettekirjutuse

kohaselt põhjendamata.

8.8. Veterinaar G koostas 21.09.2021 kokkuvõtte loomade seisundi kohta (dtl 72–76).

8.9. PTA koostas 15.10.2021 protokolli ja teatise loomade võõrandamise kohta (dtl 159–160).

Sealt nähtub, et vastustaja toimetas 07.09.2021 loomapidajale ettekirjutuse, millega kohustas

teda võõrandama loomad hiljemalt 10.09.2021. Loomapidaja esitas kaebuse halduskohtule

ning taotles esialgset õiguskaitset. Halduskohus jättis 08.10.2021 määrusega esialgse

õiguskaitse kohaldamata ning ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse 14.10.2021

muutmata. Seega võõrandab vastustaja LoKS § 642 lg-te 2 ja 3 alusel kaebajalt ära võetud 31

koerast 29 (üks koertest suri poegimise tagajärjel ja üks kutsikatest eutaneeriti), 6 vutti ning

varjupaigas loomade pidamise ajal sündinud 7 kutsikat.

9. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja tegevus sisaldas mitmeid menetlus- ja vorminõuete

rikkumisi.

9.1. LoKS § 64 lg 1 sätestab, et seaduse nõuete olulise rikkumise korral on PTA-l õigus

täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase

pidamisega. Ülevõtmine toimub asendustäitmist rakendades (LoKS § 64 lg 2). Samal ajal võib

PTA võtta loomad tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud

kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu (LoKS § 64 lg 3).

Vastustaja 11.08.2021 ja 23.08.2021 protokollid ei vasta asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) §-s 13 toodud asendustäitmise protokollile esitatud nõuetele. Protokollist peab

nähtuma muu hulgas asendustäitetoimingu sisu (ATSS § 13 lg 2 p 4). Toimingu sisu avamisel

tuleb viidata selle tegemise õiguslikule alusele. Vastupidisel juhul ei ole protokolli adressaadil

võimalik mõista, kas tegemist on haldussunni rakendamisega või ametniku omavoliga.

Korrektse protokolli vormistamisele aitab kaasa, kui haldusorganil on eelnevalt välja töötatud

protokollide mallid ning ametnik ei pea sündmuskohal hakkama menetlustoimingu protokolli

täies mahus käsikirjaliselt koostama.

9.2. PTA koostas 17.08.2021 täiendavalt protokolli nr 09-353-21/049, kust ei selgu üheselt,

millist järelevalvetoimingut see kajastab. Protokollis anti kaebajale võimalus oma seisukoht

esitada suuliselt PTA esindajatega kohtudes hiljemalt 18.08.2021. Jääb arusaamatuks, kas

protokolli lõpus olev „planeeritav ettekirjutus“ (kaebaja kohustamine võõrandada loomad

3-21-2054

7(8)

varjupaigale hiljemalt 19.08.2021) oli juba siduv haldusakt. Eelkirjeldatud vormipuudustega

dokument ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, sest sellest ei selgu arusaadavalt isiku

õigused ja kohustused. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebajale seisukohtade esitamiseks

antud üks päev on tavapäratult lühike. Protokollist ei nähtu põhjendused, miks oli vaja

menetlus läbi viia nii kiiresti. Isiku ärakuulamine peab olema sisuline, mitte näilik.

9.3. Kui PTA on loomapidajalt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle võtnud,

teeb ta loomapidajale ettekirjutuse loom võõrandada (LoKS § 64 lg 4).

Kaebajale 18.08.2021 tehtud ettekirjutus nr 09-353-21/049-1 (tunnistatud 08.09.2021

ettekirjutusega edasiulatuvalt kehtetuks) ei ole küll praeguse kohtumenetluse esemeks, kuid

ringkonnakohus märgib siiski, et tegemist oli tühise haldusaktiga (HMS § 63 lg 2 p 5). See ei

sisalda ühtegi LoKS-ga seotud ettekirjutust. Määratud on üksnes ettekirjutuse täitmise aeg

19.08.2021. Dokumendis on visuaalselt 8 resolutsiooni, kuid need sisaldavad vaid

asendustäitmise hoiatust.

PTA 08.09.2021 ettekirjutusest ei selgu, miks on 18.08.2021 ettekirjutus kehtetuks tunnistatud

HMS § 65 lg 2 alusel (õiguspärase haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine isiku

kasuks).

LoKS § 64 lg 4 kohane ettekirjutus on kaebajale tehtud alles 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09-

353-21/049-2. Kuid ka siin on ekslikult märgitud, et ettekirjutus tehakse LoKS § 642 lg 2

alusel. Nimetatud säte reguleerib hoopis olukorda, kus loomapidaja on jätnud LoKS § 64 lg-s

4 nimetatud ettekirjutuse täitmata ning PTA võõrandab ise lemmiklooma isikule, kes

asendustäitmise korras looma pidas.

10. Eeltoodule vaatamata jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, sest asjas kogutud tõenditega

on piisavalt tõendatud, et loomade võõrandamisega päädinud haldusmenetluse läbiviimiseks

esines faktiline alus. Menetlus- ja vormivead olid küll olulised, kuid need ei saanud mõjutada

asja otsustamist (HMS § 58).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mille järgi tuvastas

vastustaja õigesti LoKS-i nõuete olulise rikkumise, millest tulenevalt esines alus loomade

nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmiseks, loomade nende senisest asukohast

äravõtmiseks, loomade paigutamiseks varjupaika ning kuna kaebaja jättis 08.09.2021

ettekirjutuse täitmata, siis ka loomade võõrandamiseks PTA poolt. Ringkonnakohus ei korda

selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. LoKS-s on sätestatud kindlad reeglid, mis peavad tagama loomade kaitse inimese tegevuse

või tegevusetuse eest (LoKS § 1 lg 1).

Kaebaja ei tunnista jätkuvalt vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et loomi ei peetud

kooskõlas LoKS-st tulenevate nõuetega. Asjas kogutud tõendid (nt videosalvestised,

veterinaari aruanne) näitavad muud. Loomade tervis ja elu oli kaebaja loomapidamiskohas

ohus. Kaebaja elumajas oli ilmselgelt liiga vähe ruumi 29 koera pidamiseks, loomad pidid

konkureerima nii ruumi kui ka toidu pärast. Seda kinnitavad koertel olnud võitlushaavad. Vaid

üksikud koerad olid normaalses toitumuses. Koertel olid nii sise- kui ka välisparasiidid.

Kaebaja ei kontrollinud loomade poegimist. Veterinaari selgituse kohaselt viitasid mitmed

koertel olevad terviserikked suguluspaaritusele. Järelevalvetoimingute ajal leiti majast 8

kutsikaga pesakond, varjupaigas sündis uus, 7 kutsikaga pesakond.

Arvestades, et kaebaja ei ole avaldanud valmisolekut loomade tingimusi muuta või parandada,

pole alust pidada loomade äravõtmist ja hilisemat võõrandamist ebaproportsionaalseks

meetmeks.

3-21-2054

8(8)

12. Kaebaja poolt esitatud tõendid loomatoidu ja ravimite ostmise ning loomaarsti külastuste

kohta ei lükka eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ümber. Kaebaja ettekujutus loomapidaja

tavapärasest hoolsusest ja kohustustest ei taga nii suurele arvule loomadele ohutut

elukeskkonda. Kuna nn kutsikavabriku pidamist kaebaja eitab, märgib ringkonnakohus, et

lemmikloomade pidamist saab harrastada 1–2 koera omades.

13. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

jäävad

apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)