2-15-7188/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-7188 Tsiviilasi S. S. (S., isikukood xxxx) pankrotimenetlus Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada S. S. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 2. S. S. (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: 2.1 Teise rahuldamisjärgu pandiõigusega tagamata nõuded: Jrk nr Nimi Rahuldamata nõue (eurodes) Jaotis (%) 1. Kohtutäitur H. K. 22,56 0,07 2. Kohtutäitur K. V. 48,72 0,16 3. A OÜ 6436,72 21,10 4. AS S 3804,62 12,47 5. Riigi Tugiteenuste Keskus 621,53 2,04 6. Kohtutäitur K. K. 19,16 0,06 7. Maksuja Tolliamet 19 560,50 64,10

Võlgnik nõudele vastuväiteid ei esitanud. 3. Vabastada Indrek Lepsoo S. S. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 4. Jätta S. S. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud S. S. (pankrotis) kanda. 5. Määrata S. S. (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasuks 6986,88 eurot (sh käibemaks).

2 6. Hüvitada pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasu summas 5000 eurot Rahandusministeeriumi poolt Maksuja Tolliameti eest 23.11.2016 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 5000 euro arvelt ja kanda see OÜ INC Partner arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. 7. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, so 1986,88 eurot, mida võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summa ei kata, mõista välja S. S.lt (pankrotis). 8. Algatada S. S. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 9. Kohustada S. S. (pankrotis) esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt 04.10.2024, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. 10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 16.05.2016 määrusega välja S. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

Pankrotihaldur esitas 30.06.2023 kohtule aruande ja taotluse, milles palub kohtul lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist juhul, kui ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti summas 2000 eurot. Aruandest nähtuvalt vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Lisaks ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Aruande kohaselt puudusid S. S. (pankrotis) pankrotimenetluses pandiesemed. Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel puudusid, pankrotivarasse ei ole laekumisi toimunud ja jaotamisele kuuluv pankrotivara puudub. Võlgniku pankrotimenetluses muu müümata või teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Võlgniku pankrotimenetluses ei ole haldur ise esitanud ühtegi hagi. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks olid oma äriühingute kohustuste tagamiseks antud isiklikud käendused ja muud võetud lepingulised kohustused, mille tasumiseks võlgnikul rahalised vahendid ja vara puudus. Aruande kohaselt, arvestades tänaseid võlgniku kohustusi, ei ole haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjus oleks kuritegu või raske juhtimisviga, seega tuleb lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

24.08.2023 määrusega tegi Harju Maakohus S. S. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 04.09.2023. Deposiiti ei tasutud.

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

3 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad S. S. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 24.08.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 04.09.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et S. S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks olid oma äriühingute kohustuste tagamiseks antud isiklikud käendused ja muud võetud lepingulised kohustused, mille tasumiseks võlgnikul rahalised vahendid ja vara puudus. Aruande kohaselt, arvestades võlgniku kohustusi, ei ole haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjus oleks kuritegu või raske juhtimisviga, seega tuleb pankrotihalduri hinnangul lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Indrek Lepsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

4 suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 60,65 tundi ning tunnitasuks 96 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 96 eurot 1 tund, mis jääb alla pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Võlausaldajad pankrotihalduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 5822,40 eurot (60,65 x 96), millele lisandub käibemaks summas 1164,48 eurot, kokku summas 6986,88 eurot. Pankrotihaldur on palunud tasu suuruseks määrata 5822,24 eurot (lisandub käibemaks), aga kuivõrd kohus on tuvastanud, et taotletud summas esineb arvutuslik eksimus, parandab kohus arvutusvea ning loeb korrektseks halduri tasu suuruseks 5822,40 eurot (so 60,65 x 96).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu maksmise summas 6986,88 eurot (sealhulgas käibemaks) OÜ INC Partner arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS- is.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

Pankrotihaldur on palunud hüvitada pankrotihalduri tasu summas 5000 eurot võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud 5000 euro arvelt. Võlausaldaja Maksuja Tolliameti eest on Rahandusministeerium tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 5000 eurot 23.11.2016. Kohus asub seisukohale, et pankrotihalduri tasu summas 5000 eurot kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt 23.11.2016 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 5000 euro arvelt. Pankrotihalduri tasu summas 5000 eurot tuleb kanda OÜ INC Partner arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summa ei kata, mõista välja võlgnikult.

Võlgnik on 17.05.2016 esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

5 ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 28.06.2023 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega tehti kohtule ettepanek võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):

1. tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2. teatada viivitamatult igast eluja tegevuskoha vahetusest; 3. mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).

Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):

1. Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. 3. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). 4. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 5. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

6

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik