3-23-1266/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1266 Haldusasi X kaebus vandeadvokaadi Y litsentsi tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1266.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-23-1266 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle oli määratud teda puudutavas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Y.

2. X esitas 08.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ei ole ta rahul Y tööga tema kaitsmisel kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja taotleb vandeadvokaat Y litsentsi tühistamist.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 24.07.2023 määrusega kaebuse. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimetatud säte annab õiguse tagastada ka ennatlikult esitatud ja eduväljavaateta kaebused. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 näeb muu hulgas ette, et advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib advokaadile teha

3-23-1266

2(3) noomituse, rahatrahvi, peatada kutsetegevus kuni üheks aastaks, heita advokaat advokatuurist välja, võtta ära õigus tegutseda pankrotihaldurina kuni viieks aastaks ja võtta ära patendivolinikuna tegutsemise õigus samuti kuni viieks aastaks. Kuna kaebaja on esitanud nõude tühistada Y litsents, saab tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja soovib Y advokatuurist väljaheitmist. AdvS § 3 p 2 kohaselt on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle ja AdvS § 15 lg 1 kohaselt arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju advokatuuri aukohus.

AdvS § 19 lg 1 sätestab, et advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud. AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule.

Eelnevast tuleneb, et kaebajal tuleb juhul, kui ta pole esindaja tegevusega rahul, pöörduda kõigepealt taotlusega advokatuuri poole. Kaebaja võib pöörduda kaebusega halduskohtusse alles pärast aukohtumenetlust, kui ta aukohtu otsusega ei nõustu, kuid ka sellisel juhul on kaebeõigus piiratud. Kohtupraktika kohaselt saab sellistes vaidlustes kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolt menetlusnormide rikkumine. Huvitatud isik ei saa nõuda advokaadi karistamist. Seega on kokkuvõttes kaebus esitatud ennatlikult ja sellel puuduvad eduväljavaated.

Kaebaja on kaebuses välja toonud ka 20 000 euro suuruse nõude Y vastu. Kaebusest ei selgu, et see nõue oleks esitatud halduskohtusse menetlemiseks, kuid igal juhul ei saa halduskohus advokaadi vastu esitatavat kahjunõuet menetleda ja kaebus tuleks sellises nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi vandeadvokaat määrati kaebajat kriminaalasjas esindama riigi õigusabi korras, ei ole kaebaja ja vandeadvokaadist esindaja vahel tekkinud õigussuhte näol tegemist avalik-õigusliku, vaid eraõigussuhtega, millele kohaldatakse advokatuuriseadust ning käsundit reguleerivaid sätteid.

Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 20 000 euro suuruse nõude Y vastu maakohtusse ka juba esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub määruskaebuses vaadata tema kaebus ja rahaline hagi läbi, sest see on põhjendatud. Y ei aidanud kaebajat kriminaalasja menetluses ja seoses tema tegevusega määrati kaebajale 10 aastat vabadusekaotust. Advokaat oli kriminaalasja menetluses tegevusetu ega saanud asjadest aru. Tema tegevus suurendas kaebaja süüd. Advokaat ei ole temale makstavat tasu väärt. Kaebaja oli sunnitud kassatsiooni koostamiseks võtma laenu ja palkama adekvaatse advokaadi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kaebaja soovib määruskaebuses oma kaebuse ja

3-23-1266

3(3) rahalise hagi läbivaatamist. Ringkonnakohus tõlgendab seda kui taotlust tühistada halduskohtu määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi halduskohtule.

6. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest see on esitatud ennatlikult ja sellel puuduvad eduväljavaated. Seega on halduskohus oma määruse põhjendustes sisuliselt tuginenud kaebuse perspektiivitusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud halduskohus sellise põhjendusega kaebust HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ei ole võimalik tagastada perspektiivitut kaebust. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele (nt Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 15). Seega on tegemist eelkõige olukorraga, kus kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22). Halduskohus ei ole seda väitnud. Perspektiivitu kaebuse tagastamise aluseks saaks olla HKMS

121 lg 2 p 21 juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (samas, p 12; vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus nr 3-22-1219, p 12), kuid halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud.

7. Eelnevast hoolimata ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust, sest kokkuvõttes oli kaebuse tagastamine põhjendatud. Halduskohus selgitas õigesti, et AdvS sätetest tulenevalt on advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus aukohtul, kaebaja saab halduskohtusse pöörduda alles pärast advokatuuri aukohtumenetlust ning sel juhul saab kaebaja kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolt menetlusnormide rikkumine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika). Seejuures ei ole kaebajal kui AdvS §-de 16 ja 18 mõistes huvitatud isikul subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral kaebaja kui huvitatud isiku subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu 01.07.2022 määrus nr 3-20-1214, p 10). See tähendab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema esindajaks olnud advokaadi karistamist, sh advokatuurist väljaheitmist. Kaebajal on küll õigus pöörduda advokatuuri aukohtusse advokaadi üle aukohtumenetluse algatamiseks, kuid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine, mitte kaebaja enda subjektiivsete õiguste kaitse. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses maakohtusse pöördudes (vt samas). Järelikult tuleb esitatud kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

8. Määruskaebuse põhjal võib järeldada, et kaebaja sooviks on esitada ka kahju hüvitamise nõue Y vastu. Halduskohus selgitas õigesti, et halduskohus ei saa advokaadi vastu esitatavat kahju hüvitamise nõuet menetleda ja kaebus tuleks sellises nõudes tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega maakohtusse.

9. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)