2-23-9354/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA. J. esitas 30.06.2023. a kohtusse hagiavalduse A. J. i ja M. J. i vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja ja I. J. alaealised lapsed, kes elavad ema juures. Tartu Maakohtu 29.12.2021. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2- 21-17544 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis kummalegi 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole võimeline seda summat maksma, sest tema palk on
Legislator headnote
AI generated2-23-9354/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-23-9354
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2023. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-23-9354 Tsiviilasi
A. J. i hagi A. J. i ja M. J. i vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. J. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja 1: A. J. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja 2: M. J. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostjate seaduslik esindaja: I. J. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi aeg 03.10.2023. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja A. J. i ja kostjate A. J. i ning M. J. i, seadusliku esindaja I. J. kaudu, vahel 03.10.2023. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Muuta Tartu Maakohtu 29.12.2021. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21- 17544 A. J. ilt A. J. i ja M. J. i kasuks välja mõistetud elatist selliselt, et alates 01.10.2023. a maksab A. J. A. J. ile elatist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning M. J. ile 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
1.2. Laste ema I. J. avab lastele pangakontod, edastab vastavad andmed A. J. ile ning A. J. maksab kokku lepitud elatise kummagi lapse pangakontole.
1.3. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-9354 menetlus.
3. Toimetada määrus pooltele kätte.
Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. J. esitas 30.06.2023. a kohtusse hagiavalduse A. J. i ja M. J. i vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja ja I. J. alaealised lapsed, kes elavad ema juures. Tartu Maakohtu 29.12.2021. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2- 21-17544 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis kummalegi 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole võimeline seda summat maksma, sest tema palk on
750 eurot kuus. Hageja taotleb, et kohus vähendaks temalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist kuni 150 euroni ühe lapse kohta kuus.
2. Kohus võttis hagi 30.06.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjate seaduslikku esindajat, teist vanemat I. J. t, hagile kirjalikult vastama. Kostjate seaduslik esindaja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 30.06.2023. a. Määratud tähtaja jooksul ta hagile kirjalikku vastust ei esitanud.
3. 03.10.2023. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja A. J. ja ka kostjate seaduslik esindaja I. J. . Kostja seaduslik esindaja avaldas alguses, et ei ole nõus kohtuotsusega hagejalt väljamõistetud elatise vähendamisega hagis taotletud summani. Pooled pidasid läbirääkimisi, jõudsid elatise vähendamise ja hageja poolt kostjatele makstava elatise suuruse osas kokkuleppe ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seetõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole teada pooltel menetluskulude tekkimist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask Kohtunik