4-23-2575/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2023 kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-23-2575 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 20.09.2023 Väärteoasi M.

teoasi Liiklusseaduse 201 Y väär § lg.2

järgi Menetlusalune isik M. Y sünd. 03.06.1995, isikukood , Eesti XXX Vabariigi kodanik, ukoht xxx xxx el , töökoht Kaitsja Merike ALLIKMÄE vandeadvokaadi abi Kohtuvälise menetleja esindaja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadust §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 iku lg.1 p.1, §111, §113, §13 §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205,

7, maakohus

O T S U S T A S :

Süü §2 ärgi ning mõista di tunnistada M. Liiklusseaduse

01 lg.2 j

talle Y karistuseks 12 (kaksteist a aresti. ) päev

Karistusseadustiku §68 lg.2 alusel arvata M.

Y karistuse hulka tema kinnipidamine 01.08.2023 kell 21.58 – 03.08.2023 kell 16.32, s.o. 1 (üks) päev ning lõplikult kuulub M.Y-l kandmisele 11 (üksteist) päeva aresti.

M. on kohustatud asuma aresti kandm Y a 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

2 Rahuldada vandeadvokaadi abi Merike ALLIKMÄE taotlus, määrata tema poolt M.Y-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 112 (ükssada kaksteist) eurot 80 senti.

Väärteomenetluse seadustiku §20 ja §22 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel välja mõista M. -lt kaitsjale (vandeadvokaadi abi Merike

Y ALLIKMÄE) kohtulikus menetluses makstud tasu summas ) 112 (ükssada kaksteist eurot 80 senti riigituludesse.

Kaitsjatasu tuleb M. -l tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: Y AS SEB Pank nr.EE351010052031000004 Swedbank AS nr.EE522200221013264447 Luminor Bank nr.EE401700017002872300 LHV Pank nr.EE957700771001523585. Maksekorraldusele viitenumber 99923700030646 ning selgitus M.Y tuleb märkida „ 4-23-2575

menetluskulud“.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v tvuda vahetult peale selle

õimalik tu väljakuulutamist 04.10.2023.

Asja

olud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Välja väärteoprotokolli

koostas 01.08.2023 nr. 1502965 M.

AB

Y kohta selles, et viimane juhtis 01.08.2023 kell 21.57 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru tee 24 maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 13.06.2023 – 12.12.2023. Sellega rikkus M. Liiklussea ning pani Y duse §90 lg.1 p.1 ja §94 lg.1 sätteid

toime väärteo Liiklusseaduse § järgi. 201 lg.2

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna patrullitalituse

Jõhvi liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 02.08.2023 kohtualluvusse saatmise

määrusega saadeti asja materjalid läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Vastavalt määrusele on väärteoasja menetluses selgunud, et M. on pannud Y toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. 19.02.2023 karistati M. Y väärteoasja raames Liiklusseaduse §227 lg.4 järgi arestiga 8 päeva koos lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 06.06.2023. Mootorsõiduki juhtimisel 01.08.2023 eiras menetlusalune isik kohtu poolt mõistetud karistust ja istus vastutustundetult sõiduki rooli. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul mitu kehtivat väärteokaristust, valdav osa neist on liiklusalased. Määrat d karistused ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma u ning menetlusalune isik näitab oma teoga üles ükskõikset ja hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse. Kõik väärteokorras määratud rahatrahvid on tasumata, menetlusalune isik eirab sellist karistuse liiki. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et peatamaks ning andmaks ühekordselt ning selgelt teada rikkumise tõsidusest, on karistuslikult vaja karistusena mõista arest.

3

Maakohtu istung 03.08.2023

Maakohtu istungil taotles menetlusalune isik kaitsja määramist riigi õigusabi korras.

Maakohus lükkas väärteoasja arutamise edasi ning määras

09.08.2023 kell 12 menetlusalusele isikule kaitsja riigi õigusabi korras.

Maakohtu istung 09.08.2023

RIS-i teate kohaselt ei olnud

kohtuistungiks määratud ajaks kaitsjat võimalik leida.

Maakohus lükkas asja arutamise edasi 20.09.2023 kell 09.30.

Maakohtu istung 20.09.2023

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova kohtualluvusse

saatmise määruses toodud seisukohtadele ning palus mõista M.Y-le põhikaristuseks päeva aresti ja selle hulka arvata 1 kinnipidamise päev. Samuti 9 palus kohtuvälise menet eja esindaja mõista menetlusaluselt isikult välja kaitsjakulud. l

Menetlusalune isik M. selgitas maakohtu istungil, et rahatrahvide tasumine

Y ei ole siiani olnud võimalik, kuid nüüd on ta otsustanud kõik rahatrahvid ära tasuda. Menetlusalune isik kinnitas, et saab oma rikkumisest aru ja kahetseb ning enam rooli ei istu. Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt sai ta 1 – 2 päeva enne 01.08.2023 teada, et tal puudub juhtimisõigus ja ta ei teadnud, et see hakkas kulgema alates juunist. Ise luges ta tähtaega alates eelmisest kohtuotsusest. Menetlusalune isik palus võimalust teha üldkasulikku tööd, kuid kinnitas, et seoses tervisega ta füüsilist tööd teha ei saa.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe leidis maakohtu istungil, et väärteo toimepanemine on tõendatud, kuid palus arvestada, et menetlusalune isik ei sõitnud pikka maad ja kahetseb. Kaitsja leidis, et isiku süü ei ole suur, ta ei teadnud, millal tema juhtimisõigus taastub, selline rikkumine ei ole kuritahtlik. Menetlusalune isik leidis, et 6 kuud pidi mööduma alates 19.02.2023 augustis. Kaitsja leidis, et 3 kinnipidamise päeva karistusena vastab süü suurusele. Kaitsja leidis ka, et apellasioonkaebuse esitamisega eelmises väärteoasjas halvendas menetlusalune isik oma olukorda.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

4 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et M. suhtes on koostatud Y väärteoprotokoll Liiklusseaduse §201 lg.2 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest vastava kategooria trammi juhtimis

mootorsõiduki või õiguseta isiku poolt, kes on trammi juhtimiselt

mootorsõiduki, maastikusõiduki või kõrvaldatud või mootorsõiduki või juhtimisõigus

kelle

trammi

on peatatud, kehtetuks tunnistatud kellelt

trammi igus

. või mootorsõiduki või juhtimisõ ära võetud on

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas

menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud e on antud väärteo eest ning missugun põhjendatud karistus.

Nagu nähtub koostatud väärteoprotokollist 01.08.2023 nr. AB 1502965, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 ja §94 lg.1 sätteid.

Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik,

kellel

ei ole vastava kategooria

mootorsõiduki või alamkategooria juhtimisõigust.

Liiklusseaduse §94 lg.1 sätestab, et võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõi uki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära d võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Käesoleva asja materjalides asuvast Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 01.08.2023 otsusest nähtub, et M. kõrvaldati 01.08.2023 kell 21.58 Liiklusseaduse §91 Y lg.2 p.3 alusel juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Viru Maakohtu 19.02.2023 otsusest väärteoasjas 658 nähtub, et lisaks põhikaristusele kohaldati nimetatud nr.4-23- kohtuotsusega menetlusaluse isiku suhtes Liiklusseaduse §227 lg.5 p.3 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Nimetatud maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsuse jõustumisega 06.06.2023.

Detailandmete päringu vastusest nähtub, et menetlusalusel isikul on B-kategooria juhtimisõigus, juhiluba kehtib kuni 26.05.2029, kuid juhtimisõigus on Liiklusseaduse

§227 lg.5 p.3 alusel ära võetud 13.06.2023 – 12.12.2023.

Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et ta arvestas lisakaristuse tähtaega alates maakohtu otsusest 19.02.2023 ja enne 01.08.2023 rooli ei istunud.

Maakohus leiab, et Viru Maakohtu ja Tartu detailandmete päringu vastusega, Ringkonnakohtu otsustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik uhtis väärteoprotokollis j märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et tegelikkuses oli tal okollis nimetatud ajal

väärteoprot juhtimisõigus alles, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

5 Väärteo toimepanemist on menetlusalune isik tunnistanud ka maakohtu istungil.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on alust karistada Liiklusseaduse §201 lg.2 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 ja §94 lg.1 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadega väärteo

toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata, siis menetluse

lõpetamiseks selles osas alust ei ole.

Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja.

Hinnates kõiki maakohtule käesolevas väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis leiab maakohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu Liiklusseaduse §201 l .2 järgi on g toime pandud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega on nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg realiseeritud.

Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteo toime otsese tahtlusega.

Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab

seda.

Asudes mootorsõidukit juhtima ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, pidi menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on Liiklusseaduse nõuete rikkumistega.

Eeltoodu alusel on rea

liseeritud ka toimepandud väärteo subjektiivne külg.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus käesolevas väärteoasjas ei tuvastanud.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

6 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb liigi ja määra ko aldamisel arvestada nii üld h - kui

eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või

aresti.

Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on suur. Tegemist on ühe raskema liiklusalase väärteoga, mis kokkuvõtteks vääri s karistust üle sanktsiooni keskmise määra. Maakohus arvestab k siinjuures järgnevat.

Juhtimisõigus oli menetlusaluselt isikult ära võetud Viru Maakohtu 19.02.2023 otsusega. Sellele otsusele esitas menetlusalune isik apellatsioonkaebuse. Maakohus ei nõustu kuidagi kaitsja seisukohaga, et selle apellatsioonkaebuse esitamisega halvendas menetlusalune isik enda olukorda ja juhib kaitsja tähelepanu sellele, et sellise otsustuse tegemine on iga isiku õigus ning ig l isikul on õigus tema kohta tehtud a otsust vaidlustada. Seega pidi menetlusalune isik teadma ja teadvustama endale need tagajärjed, mis saabuvad/võivad saabuda seoses apellatsioonkaebuse esitamisega.

Viru Maakohtu 19.02.2023 otsuse resolutsioonis (neljas lause) on sõnaselgelt kirjas, et menetlusalune isik on kohustatud oma juhiloa loovutama Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu otsus jõustus vastavalt

Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 jõustumismärkele 06.06.2023. Seega tuli menetlusalusel isikul järgida kohtuotsuses märgitud tähtaegu ning tema seletused selle kohta, et ta alustas juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja arvestamist alates 19.02.2023, ei ole asjakohased ega vasta seadusele. Isegi juhul, kui arvestada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega selliselt, nagu väidetavalt tegi menetlusalune isik, s.t. alates 19.02.2023, ei olnud uue väärteo toimepanemise ajaks 01.08.2023 veel 6

kuud möödunud.

Maakohtu hinnangul on õige kohtualluvusse saatmise määruses märgitu, et menetlusalune isik suhtub ükskõikselt ja hoolimatult varem määratud/mõistetud karistustesse. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsuse kokkuvõte apellatsioonkaebuse sisu osas (p.3), mille kohaselt kinnitab menetlusalune isik, et juhtimisõiguse äravõtmine teda ei peata ja ta hakkab sõitma ka ilma juhtimisõiguseta. Samuti kinnitab seda menetlusaluse isiku seletus maakohtu istungil, et juhtimisõiguse mitteomamisest sai ta teada 1 – 2 päeva enne 01.08.2023, seega

teadis ta selgelt, et 01.08.2023 mootorsõidukit juhtima asudes puudus tal selleks õigus.

Kõiki neid ülaltoodud asjaolusid arvestab maakohus menetlusaluse isiku süü suuruse

hindamisel.

Samas arvestab maakohus ka seda, et maakohtu istungil avaldas menetlusalune isik kahetsust ja on oma väärtegu tunnistanud. Nimetatud kaks asjaolu võimaldavad vähendad karistuse määra alla sanktsiooni keskmise määra. a

7 Käesolevas väärteoasja on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 9 , arvestades

päeva sinna hulka 1 kinnipidamise päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra. suuresti

Käesoleva asja materja ides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et l M. -l Y on 5 4 on

kehtivat väärteokaristust, neist liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Maakohus arvestab neist kolme viimast

otsust ning jätab arvestamata Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse 07.09.2019 otsuse (jõustunud 04.10.2017) ja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp IV 15.09.2019 otsuse (jõustunud 01. vaatamata rahatrahvide tasumise info puudumisele 10.2019), tõlgendades neid menetlusaluse isiku kasuks. eest on karistuseks Nelja väärteo määratud rahatrahvid,

mille täitmise kohta info puudub. Menetlusalune isik tunnistas ise maakohtu istungil, et rahatrahvid on tal tasumata samas kõik , kuid ta kavatseb need ära tasuda, selgitamata, millistest vahenditest. Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik, et ta ei tööta ja seega regulaarset legaalset sissetulekut ei oma.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja taotluses märgituga ja leiab samuti, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud aresti kohaldamine. Menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahvidega, kuid sellegipoolest jä kas ta väärtegude t toimepanemist. Lisaks sellele ei suutnud ka eelmise väärteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud arest koos lisakaristusega mõjutada menetlusalust isikut käituma

seaduskuulekalt ja mitte toime panema uut tegu. süü Karistusregistri väljavõtte andmetele viitas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Arvestades eelnevat leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest – on võimalik

saavutada vaid aresti kohaldamisega. Antud juhul vastab karistusliigina arest menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteole. Rahatrahvi mõistmine karistusliigina ei ole ilmselgelt kooskõlas ja vastavuses toimepanduga.

Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategoora juhtimisõiguseta on alati tahtlik tegu, mille puhul on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus juhtimisõigus on ära võetud lisakaristusena, on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik. Nagu maakohus juba eespool

märkis, on igal juhul tegemist otsese tahtlusega toime pandud väärteoga.

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Maakohus kohtuvälise menetleja poolt pakutud karist se suurusega 9 päeva ei nõustu. u

8 Maakohus arvestab siinkohal lisaks süü tunnistamisele ja kahetsusele ka käesolevas kohtuotsuses eespool viidatud asjaoludele süü suuruse osas ning samuti juba viidatud Karistusregistri väljavõttele. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem süüteo eest . Karistuse mõistmise karistatud arestiga loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusi

d, sealjuures otsese tahtlusega, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine tekitab

pigem isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Eeltoodu alusel on menetlusalusele isikule põhjendatud mõista karistuseks arest 12 päeva. Kaitsja taotlust mõista menetlusalusele isikule karistuseks 3 päeva aresti ei

pea maakohus millegagi põhjendatuks,

Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka ning kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti.

Isiku kinnipidamise 01.08.2023 protokolli kohaselt peeti menetlusalune isik kinni 01.08.2023 kell 21.58 ja vabastati 03.08.2023 kell 16.32. Eeltoodu alusel on õige kohtuvälise menetleja seisukoht selles osas, et karistuse hulka tuleb arvestada 1 kinnipidamise päev. Kaitsja seisukoht selles osas, et arvestamisele kuuluvad 3 kinnipidamise päeva, ei ole seadusekohane (vt. ka Riigikohtu 11.03.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-22-13).

Eeltoodu alusel kuulub menetlusalusel isikul kandmisele 11 päeva aresti. Maakohus määrab, et aresti peab menetlusalune isik kandma asuma 30 päeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt VTMS §205 lg.4 kui menetlusalune isik

ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule ning sel juhul teeb maakohtunik määruse menetlusaluse isiku sundtoomise kohta.

Maakohtu istungil taotles menetlusalune isik aresti asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus seda võimalikuks ei pea. Nimelt kinnitas menetlusalune isik maakohtu istungil, et ta kavatseb edaspidi tööle asuda autojuhina, kuna mingit füüsilist tööd tema tervis teha ei võimalda. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele üldkasuliku töö tegemise võimalikkuse kohta vastas menetlusalune isik, et eks ta peab selle ära kannatama. Eeltoodu alusel ei pea maakohus kuidagi võimalikuks panna menetlusalust isikut kuidagi kannatama või halvendama tema niigi halba tervislikku seisundit.

Vastavalt menetlusaluse isiku taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 112,80

€ (s.h. materjaliga tutvumine 36 €, nõustamine 16 €, kohtuistungil osalemine 42 € ning käibemaks 18,80 €). Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja mõistab selle summa riigituludest kaitsja kasuks välja.

9 Seoses kohtuvälise menetleja aresti mõistmise taotluse rahuldamisega ning VTMS §20, §22 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel mõistab maakohus kaitse teostamisega väärteomenetluses seotud kulud välja menetlusaluselt isikult.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMIS

TE kohtunik