2-23-126507/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-126507

Tsiviilasi

A. P.P. C. hagi I. R. A. B. L. C. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja A. P.P. C., registrikood XXX; lepinguline

esindaja T. I.;

kostja I. R. A. B. L. C., sünd. XXX, Eesti isikukood

XXX, elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-126507.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A. P.P. C. esitas 28.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 160,46 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 18.08.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis avalduse 28.08.2023 määrusega käiguta ja määras tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, sh kohtualluvuse põhjendamiseks. Kohtumäärus on hageja

esindajale kätte toimetatud elektrooniliselt E-toimiku kaudu.

3. 14.09.2023 esitas hageja hagiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

5. Juhindudes TsMS § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib

kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi

isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse

sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle

alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse

II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18

lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

7. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et teha kindlaks, kas

poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud,

kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus

selgitab, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude

alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise

tahe.

8. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks XXX. Rahvastikuregistri

andmetel on nimetatud aadress kehtetu alates 10.07.2022 ning kostja kehtivaks

elukoha aadressiks on märgitud XXX. Rohkem kostja elukohaandmeid registrisse

kantud ei ole. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole

kostja Eestis maksustavat tulu kunagi teeninud. Kinnistusraamatu andmetel kostja ei

oma Eestis kinnisasju, liiklusregistri andmetel puuduvad tal registreeritud sõidukid.

Politsei- ja Piirivalveamet on Pärnu Maakohtule 02.08.2023 teatanud, et neil puuduvad

andmed kostja elukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit.

Rahvastikuregistri andmetel on kostja XXX sündinud XXX kodanik, kelle emakeel on

XXX keel ning kes elab XXX. Seega puudub kohtu andmetel kostjal Eestis elukoht,

kohtule kättesaadavatest allikatest ei nähtu seost Eestiga, sh tahet Eestis elada.

9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

10. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja

menetluses ei ole osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik