4-23-1764/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

08.09.2023.a

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus

Kohtunik

Aime Ivanson

Sekretär

Annely Talve

Tõlk

Karina Šorohhova, Eevi Pant

Menetlusalune isik R.I, ik XXX

ukoht: xxxx El

Ei tööta

Kohtus osalenud isikud *kohtuv menetleja refektuuri Idaälise – Põhja p Harju politseijaoskonna esindaja

– Sergei Dõmša

*menetlusalune isik R.I –

Väärteoasi KarS § 1511 lg 1

ja KarS § 275 lg 1 järgi

nr 2315,23,003389

LÕPPOSA Mõista KarS § 151 R.I-le 1 lg 1 järgi arest päeva. - 23

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamine 11.05.2023 kella 16.40 kuni 13.05.2023 kella 06.55

s.o 1 päev aresti (24 tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti). Ärakandmisele kuulub arest 2 päeva. 2

Aresti kandmisele asuda hiljemalt 25.09. 2023.a.

Karistus kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1.

Aresti kandmisele mitte

kohaldada R.I asumisel hiljemalt otsuses märgitud kuupäeval suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusesse.

Mõista R.I-le KarS § järgi arest päeva 275 lg 1 - 3 .

Aresti kandmist alustada koheselt peale KarS § 1511

etud aresti lg 1 järgi mõist ärakandmist.

Väärteoasi nr.4-23-1764

Asitõend Pabeririba (asub -

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule

7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse

pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. kohtuotsus

Väärtegu väärtegu nr

2315,23,003389

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt

1612629 koostatud väärteoprotokolli AB kohaselt R.I 11.05.2023 kleepis xxxx korteri kahjustusteta aknaklaasile diagonaalselt

valget värvi pabeririba, mis koos valge aknaraamiga moodustasid „Z“ tähe, millega eksponeeris

11.05.2023 kell 08:57 ja kell 16:20 avalikult agressiooniakti ja genotsiidi Vene Föderatsiooni toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Samuti tema 11.05.2023 kell 16:40 aadressil xxxx solvas avalikku korda kaitsvat

võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes - politseiametnikku I K it selles, et isik lõi politseiametnikku rindkere piirkonda (löök valu ei tekitanud), mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. Se te tegevustega rikkus R.I karistusseadustiku (KarS) llis § 151 1 lg 1

ja KarS § 275 lg 1 õigusnormi KarS § 151 ja pani toime 1 lg 1

i kvalifitseeritavad d. ja KarS § 275 lg 1 järg väärteo

Kohtu seisukoht

Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, vaadanud videosalvestust, kuulanud tunnistaja

ütlus kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele i ja isikule etteheidetud

väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

V tokollis heidetak R.I-le iteks ette, et ta kleepis xxxx korteri äärteopro se es

kahjustusteta aknaklaasile diagonaalselt valget värvi pabeririba, mis koos valge aknaraamiga

moodustas „Z“ tähe, millega eksponeeris 11.05.2023 kell 08:57 ja kell 16:20 avalikult Vene

Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Esmalt kohus, et ei arvesta R.I-le K märgib arS § 151 1

lg 1 etteheidetava teo tõendamisel i ütlus tunnistaja I K tega, kuna tunnistaja on koostanud R.I kinnipidamise protokolli, s.o alustanud väärteomenetlust KarS § 1511 lg 1 alusel.

VTMS § 313

lg 1 kohaselt saab osaleda kohtumenetluses tunnist menetleja ajana kohtuvälise

ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või

kiirmenetluse otsuses. D J. I K on alustanud Praegusel juhul on väärteoprotokolli koostanud

väärte arS § 151 omenetlust K 1

lg 1 alusel R.I kinnipidamisega ja ja talle õiguste

kohustuse tutvustamisega, koostanud kinnipidamise protokolli. Seega kohus ei arvesta kohtuistungil tunnistaja I K etteheite i poolt antud ütlusi selles väärteo s.

Menetlusalune isik tunn tas kohtuistungil, et elab xxxx, pani pabeririba teibiga aknale, kuid ei is mäleta Ta ei mä millal, sest oli alkoholijoobes. letanud ka seda, miks selle riba aknale kleepis. Menetlusalune isik selgitas, et alkoholi tarv a ei m leta kaua paberi ba itas kolmandat päeva ja t ä ri

oli aknal. Kui politseist helistati ja räägiti ribast, siis pärast kõnet võttis selle riba ära. Lisaks selgitas R.I, et j lt poolt, suhtleb älgib Ukraina situatsiooni kahe Ukraina põgenikega, kellel on kolmas variant nendest mustest. Kui ioon, sünd see oleks sõda, oleks hävitatud televis

raadio, elekter, nad ei oleks saanud kasutada met ti, lennujaam oleks rood ja ühistranspor

hävitatud. Menetlusalune isik väljendas arvamust t tegemist on sõjalise o , e peratsiooniga, mida tõendavad ukrainlased, kellega on R.I suhelnud. Kui helistas I K ta kohe , siis võttis lindi maha, umbes 2 minutit p st tuli politsei. ärast lindi mahavõtmi

Väärteo toimikus on vaadeldud pabeririba, mis on 11.05.2023 xxxx korterist. kaasa võetud Pabeririba on 117 cm pikk ja 7 cm lai ning koosneb neljast kokku teibitud paberiribast. Riba ühel poolel on tva kileteibi t

näha joonistusi ja peale kleebitud läbipais ükke. Kileteibi tükid tõendavad asjaolu, et sellisel viisil sai paberiribad kleepida aknaklaasi peale.

V toimikus on 11.05.2023.a kell 08.57 ajal politseiametniku M T poolt tehtud fotod, äärteo

millest näht tänava poolselt küljel on näha ühe ub, et xxxx t vaatega 7. korruse akendele

akna

kitsamal ruudul paremalt vasakule diagonaalselt asetsevat pabeririba, mis koos ülemise ja alumise naraamiga moodustab Z-

ak tähe.

Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt, mille lt nähtub kuupäev, kellaaeg ja politseiametniku

tunnus ja tema isikukood, on kaks politseinikku R.I korteri uksel kell 16.28.

M ta pabeririba aknalt maha kohe peale I K enetlusaluse isiku selgituse kohaselt võttis i

helistamist ja umbes kaks minutit peale Seega lindi maha võtmist tuli ukse taha ka politsei.

väärteoprotokol ärgitud ke on õige. Samuti näh lis m llaaeg 16.20

tub videosalvestiselt, et politseiametnik kontrollis ja kinnitas, et t aknaga, millele oli teibitud egemist on õige korteri ja pabeririba, mis moodustas koos aknaraamiga Z-

tähe.

KarS 151 § 1 ristatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo kohaselt on väärteona ka või sõjakuriteo toimep seotud sümbol aval või anemisega i avalik eksponeerimine neid tegusid toet

õigustaval viisil. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

a) agre ga seotud ssiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise

sümbo e sümboli avalikku eksponeerimist; c) lit; b) sellis agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist.

Väärteo nähtub, et 11.05.2023 kell 08.57 ja 16.20 ajal protokollist xxxx korteri xxxx aknale oli

di onaalselt kleebitu aknaraamiga moodustas Z - ag d valget värvi pabeririba, mis koos valge „ “ tähe Käeso selles, et nimetatud kuupäeval ja kellaaeg . levas asjas puudub vaidlus adel oli valget

värvi pabeririba „Z“ kleebitud R.I korteri aknale, moodustades valge aknaraamiga - tähe.

Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse 585 SE seletuskirjas on

seadusandja selgitanud, et „Vene on agressiooni toimepanemisel ja selle Föderatsioon toetamiseks kasutanud erinevaid s id ( nt laialdast meediakajastust saanud Z ümbole ennekõike „ “

täht), mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahe kkumisi ning lise õiguse ri loob toetajaskonda se rahu lliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab

ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka te u tajuvatele isikutele istele sõjaoht . “

Käesoleval ajal on ning eelmise aasta veebruaris algas üldteada, et Ukrainas on käimas sõda Venemaa poolne täiemahuline rünnak Ukraina vastu ning samuti on teada, et „ “ Z -täht on saanud Venemaa Ukraina agressiooni toetu saab kinnitust iga est meediast, se sümboliks. Sellele päevas

millest on näha fotosid, videos „ id Z , mida k “ tähe kujutisest asutatakse Ukraina ründamisel Venemaa sõjatehnikal.

E seletuskirja kohaselt on k agressiooniakti elpool viidatud seaduseelnõu oosseisupäraseks teoks

(KarS § 91 § 90), inimsusevastase kuriteo (KarS 8. ptk 2. jagu) või lg 3), genotsiidi (KarS

sõjakuriteo (KarS 8. ptk 4. jagu) toimepanemisel kasutatud sümboli avalik eksponeerimine. Tähtsust ei oma, kas kõnesolevad astatud või mitte kuriteod on kohtuotsusega tuv .

KarS § 91 lg 3 kohas ssiooniaktiks ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega elt etakse agre lo vastuolus ole ist teise riigi vastu. vat relvajõu kasutam Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja

poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt

tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Selline avaldus on Riigikogu poolt tehtud 21.04.2022.a.(https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avaldusevenemaa-sojakuritegudest- -genotsiidist-ukrainas) ja

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2023 otsusest - -3610 punktis 10 on väärteoasjas nr 4 22

selgitatud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramat isikutele (nt avalik internetigrupp) või a arvule

konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub

rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on

toetav v av, tuleb aga õi õigust sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev

või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline

demonstratsioon) ja ). viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea ol ne seos tekib ilma eriteadmisteta ja ema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selli

maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z tähe ja -

Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte.

Kohtu hinnangul korteri aknale diagonaalselt pabeririba kleepimine viisil, mis moodustab ülemise ja alumise „ “ tähe kuj aknaraamiga Z utise, saa geda avalikult toimepanduks. Nimelt b lu

nähtub „ “ tähe kujuti on näha tänavale v sümbol tehti fotodelt, et Z s , seega eksponeerita

nähtavaks kindlaks määramata arvule isikutele. Võttes arvesse sümboli tähendust (seondub

rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega s

), ümboli eksponeerimine on toetav (sümbolit

kasutatakse U

ja Z- e seos on Vene kraina ründamisel sõjatehnikal täh Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu rusaadav) ja eksponeerimise aega, s.o peale 09. maid, tekib ka üheselt a kaks päeva nn keskmise mõ seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud istliku inimese seisukohast kuriteo toeta . mise/õigustamise vahel

Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi punkti 11 kohaselt KarS § 1511

ei sea mingeid sõnastus erilisi tingimusi subjektiivse k

rd tegem K ülje osas ning kuivõ ist on väärteoga, piisab arS § 15 lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka ettevaatamatusest.

Siiski leiab kohus, et R.I pani teo toime kavatsetult. Kui aknaklaas on terve ilma

mingite vigastusteta, puud

ub vajadus pabeririba diagonaalselt üle aknaruudu kleepida. Vaatamata sellele, et KarS § 1511 lg 1 subjektiivs ei nõua e külje sisustamisel agressiooniakti või

genotsiidi toetamise eesmärki, näitab

kohtu hinnangul menetlusaluse isiku poolt talle etteheidetud teo toimepanemine soovi oetust taoliste kuritegude väljendada oma heakskiitu või t toimepanemisel e.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik KarS § 151 pani toime 1

-s 1 lg etten . ähtud väärteo

Teiseks heidetakse R.I-le ette veel 11.05.2023 kella 16:40 ajal aadressil xxxx avalikku korda kaitsva apolitseiametniku I Ki solvamist. võimuesindaj

KarS § 275 lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kai õimuesin tsva v daja solvamise eest seoses

ametikohustuste täitmisega. Selle väärteokoosseisu täitmiseks peab esinema esmalt

solvamistegu, teiseks peab solvamine olema suunatud avalikku korda kaitsva võimuesindaja

vastu ning kolmandaks peab solvamistegu aset leidma seoses võimuesindaja ametikohustuste

täitmisega. Solvamine on tegu, ö sisemist au ehk väärikust. mis riivab kannatanu autunnet, n-

Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis. Solvamine võib lisaks sõnadele seisneda ka tegudes (vt ka KarS komm vlj 2021, lk 463 p 7; lk 859; RKKKo 3-1-1-31-16, p 10).

Korrakaitseseaduse (KorS) tagatud § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstu . Väärteo s asjas tu le nnistajana üle kuulatud I K, kelle ja kes tundis end sellest solvatuna löödi vastu rinda , töötab

Politsei-ja Piirivalveametis ning tema näol o Põhja prefektuuri n tegemist Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinikuga. Politseiametnikud on uesindajad, kes esindavad võim

politseiasutust ja riiki vajadusel anda korraldusi. mh avaliku korra kaitsel ja võivad selleks Vastavad volitused tulenevad polits -ja piirivalve seaduse (PPVS) - -test 1 ja ei § st 3 ja KorS § 6 lg

2. Antud asjas ei esine ka vaidlust selles, et I K koos teise politseiametnikuga täitsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas võimue Eelkõige av sindaja ametikohustusi. aldub selle

tegevuse sisu politseiametniku xxxx vormikaamera salvestiselt, milles on näha 11.05.2023.a

kella 16.28- politseiametnikku on korteriuksel, 16.40 toimunud sündmus. Nähtub, kuidas kaks kus Ilya n ritub, t imeline meesterahvas politseiga vestluse käigus är õstab tema peale häält, räägib

üleolevalt, kuigi politseiametnik räägib . Seejärel temaga viisakalt, rahu ult lik meesterahvas

rahuneb, kutsub politseiametnikud korterisse, vestleb rahuliku ning mingil hetkel hakka lt b

uuesti

, kuidas politseiametnik kõrgendatud hääletooniga rääkima ning on näha löögi saamisel

astub sammu tagasi. i itsid Kuivõrd politseiametn kud tä oma tööülesandeid, pidi olema ka see

menetlusalusele isikule üheselt mõistetav ainuüksi seetõttu, et politseiametnikud olid vormiriietuses.

Tunnistaja I K - Harju politseijaoskonnas i ütlustest nähtuvalt töötab ta Põhja prefektuuri Ida piirkonnapolitseinikuna xxxx piirkonnas ja xxxx asub tema piirkonnas. R.I korteris oli koos R L. R.I andis loa siseneda korterisse. Ajal, kui tunnistaja oli korteri koridoris ja R.I oli oma toas ukse juures, hakkas Ilya karjuma tema peale. Nende vahe oli vähem

kui meeter ja tunnistaja jaoks ootamatult tuli R.I pool k. Seljas olnud t tõukelöö

kuulivest hajutas jõu õttu valu ja seet ta ei tundnud. Tunnistaja aga end tundis tõukelöögist

solvatuna, kuna tema jaoks oli see h kides oli alati ämmastav, ootamatu, sest isikuga rää ta korrektne. Solvamine on tegu, riivab kannatanu autunnet, n- . Solvata saab mis ö sisemist au ehk väärikust

väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamin

e) ((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 11

5 komm 7. A

se u mõiste on eelkõige seotud sellega, kuidas teised isikud meid väliselt tajuvad, ja vääriku mõiste on otseselt seotud isiku sisemise väärikusega (vt ka EIKo 39311/05, Karakó vs. Ungari,

28.07.2009). Menetlusalune isik on selgitanud, et ta ei rkonnakonstaablit, see oli emotsioonist, et löönud pii

näidata, et ta ei taha neid (politseinikke) sinna. Eesmärki politseinikku vigastada või tekitada ohtu tema elul ei olnud. Kohtu hinnangul on

asjaolu, et R.I e käesolevas asjas tõendamist leidnud

maga rahul piirkonnapolitseinikule I Kile vastu rinda. tõukas te ikult rääkivale

Tõukelöök oli nii tugev, et I K kaotas tasakaalu ja astus sammu tagas Selline teguviis i.

ilmselgelt alandas politseiametnik Kuigi politseiametnikud peavad olema u au ja väärikust.

valmis konfliktsituatsioonideks, siis see valmidus ei kohusta neid taluma nende suhtes toimepandavaid vägivallategusid. Seda enam, et tuli R.I juurde eesmärgiga temaga I K

rahu ja menetlusaluse isiku poolt tema suhte oli tema likult rääkida s füüsilise jõu kasutamine jaoks v. au ja väärikust alanda

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul R.I - koosseisu elementid käitus KarS § 275 lg s 1 sätestatud objektiivse teo e

suhtes kaudse tahtlusega. R.I , ugates tõ temaga rahulikult, viisakalt kõnelevat

politseiametnikku, pid a piirkonnapolitseinikku ja as võimalikuks, et tema teguviis võib solvat möönis seda s sellesse ükskõikselt ehk suhtu .

Kohus leiab, et R.I

teokoosseisu olemasolu tuvastatud ning käitumises on väär menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteona õigesti on

.

Karistus

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, v

õimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid.

KarS § 1511 ette karistusena rahatr vi kuni 300 ja lg 1 näeb ah trahviühikut või aresti KarS § 275

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Antud juhul on menetlusalune isik toime pannud kaks erinevat tegu.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.I karistamist KarS § 151 1 1 lg järgi arestiga

25 päeva ja KarS § 275 järgi arestiga 5 päeva, arvestades maha päevad, mil isik viib is kinnipidamisasutuses.

Hinnates R.I süü suurust te KarS § male 151 1

lg 1 järgi etteheidetava süüteo

toimepan vestada, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks emisel tuleb süü suuruse juures ar

samalaadse süüteo toime pannud esmakordselt. Menetlusalus isiku karistusandmed viitavad e sellele, et tegemist on isikuga, keda on samalaadse teo eest ka varem karistatud arestiga - rju Ha Maakohtu 20.09.2022.a otsusega

Menetlusalune isik mõistis kohus karistuseks 20 päeva aresti. on jätkanud Z tähe kasutamist varasemalt mõistetud - erineval viisil. R.I ei ole teinud

20-päevasest arestist mingeid järeldusi. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus

tuvastanud ei ole. R.I , kuna oli selgitus, et tegutses ebaadekvaatselt, ei mäleta

alkoholijoobes, on kohtu hinnangul vabanduse otsimine. Politseiametniku vormikaamera salvestiselt on n R.I sai aru, miks politseiametnikud tema Kuna äha, et ga rääkima tulid. iga järgnev karistus peab olema rangem mõistab R.I-le KarS § 151 , siis kohus 1 lg 1 järgi aresti 23 päeva. R.I oli rS § 151 Ka 1 kinni peetud. K lg 1 järgi ohaldades KarS § 68 lg 2 sätteid tuleb arvata karistusaja hulka kinnipidamine 11.05.2023 kella 16.40 kuni 13.05.2023

kella 06. , sest 24-tunnile kinnipidamise a kuulub 55, s.o 1 päev le vastab üks päev aresti. Seeg ärakandm 22 päeva isele arest .

Hinnates R.I suurust temale etteheidetav

süü KarS § 275 lg 1 järgi a süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust väärteo asjaoludest lähtuvalt hinnata väikeseks. Tegemist oli

ühe politseiametniku solvamisega, mis seisnes politseiametniku tugevalt rindkere piirkonda

tõukamises. enetlusaluse isiku käitumi seiametnikuga oli üleolev, Kohus arvestab, et m ne polit

ebaviisakas ja jõu kasutamisega, vaatamata sellele, et temaga räägiti viisak

alt ja rahulikult.

Kohus ei pea

st ja seda põhjendatuks selle väärteo toimepanemise eest rahatrahvi mõistmi põhjusel, et sikul puudub ametlik töökoht. Seega ei menetlusalusel i ole teada, milline on isiku

sissetulek

h

ja kas ta on võimeline rahatrahvi tasuma. Ko us mõistab KarS § 275 lg 1 järgi karistuseks aresti 3 päeva.

Asitõendid

Paberi - ga nr riba valget värvi, mis on üle antud asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti 23ATH , kuulub 24068 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlale peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 4 alusel hävitamisele kui väärtusetu ese. 126 lg 3 p

Kohus juhindub v seadust 1. äärteomenetluse iku § 107 lg 1 p

Ape hiljemalt 03.10.2023 kell 13.00. llatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus kättesaadav

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/