2-22-18028/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18028

Kohtuasi

X (X) ja Y (Y) maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja (võlgnik): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlgnike usaldusisik: C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X ja Y 24.01.2023 riigilõivu tagastamise taotlus.

2. Tühistada

Harju

Maakohtu

09.01.2023

määrus

ja

saata

X

ning

Y

maksejõuetusavaldus maakohtule uueks menetlemiseks.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-18028

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X ja Y esitasid 30.11.2022 Harju Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse, milles

märkisid maksejõuetusmenetluse valikuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise

koos abikaasaga.

1.1. Võlgnik X selgitab avalduses järgmist. Seoses COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse pandeemilise levikuga ja sellega kaasnenud eriolukorra, piirangute ja

külastatavuse olulise languse tõttu oli võlgnik sunnitud sulgema endale kuulunud äriühingute

söögikohad Rocca al Mare ja Kristiine Keskuse kaubanduskeskustes, mistõttu kaotas võlgnik

nii enda sissetuleku kui ka enda poolt ärihingutesse paigatud rahalised vahendid. Eelneva tõttu

ei olnud võlgniku ettevõtetel võimalik tasuda suuri rahalisi kohustusi võlausaldajate ees, mis

omakorda tõi kaasa rahaliste nõuete esitamise ka võlgniku kui käendaja vastu.

1.2. Võlgnik Y selgitab avalduses järgmist. AS SEB Pank ja võlgniku vahel sõlmiti 17.05.2007

ja 05.04.2007 laenulepingud nr L070013551 ja nr L070025816, mille alusel andis AS SEB

Pank võlgnikule laenu summades 259 644 eurot ja 153 484 eurot. Laenusummade kasutamise

otstarbeks oli ja laenusummasid kasutati täies ulatuses kinnisvara arendusprojektis Leedus.

Seoses 2008/2009.a. tekkinud majanduskriisi ja sellest tulenenud kinnisvara hindade

katastroofilise langusega kukkus aga võlgniku Leedu kinnisvara arendusprojekt täielikult läbi,

mille tulemusena kaotas võlgnik kogu enda poolt teostatud investeeringu (so nii AS-ilt SEB

Pank laenatud rahasummad kui ka enda poolt projekti omafinantseeringuna investeeritud

rahalised vahendid, so omafinantseerimine summas 1 160 000 Eesti krooni). Võlgniku igakuine

sissetulek tulenes samuti kinnisvara vahendusest ja ostust-müügist, mistõttu tõi majanduskriis

ja kinnisvara hindade langus kaasa ka võlgniku sissetuleku kaotuse. Võlgnikul puudus ka muu

selline vara, mille arvelt oleks olnud võimalik AS-ile SEB Pank laenu tagastamine. AS SEB

Pank ütles laenulepingud erakorraliselt üles 18.08.2009. Eelviidatud laenulepingute tagatiseks

olnud kinnisvara, mis oli AS SEB Pank poolt aktsepteeritud kinnisvara hindaja poolt laenu

andmise hetkel hinnatud oluliselt kõrgemaks kui antud laenu summad, realiseeriti peale

laenulepingute ülesütlemist kõigest hinnaga 50 800 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016

kohtuotsusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-12-27421 mõisteti võlgnikult AS-i SEB Pank kasuks

välja eelviidatud laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku summas 448 871,64 eurot, mida

võlgnik ei ole võimeline tasuma. Harju Maakohtu 20.03.2017 kohtumäärusega (jõustunud)

tsiviilasjas nr 2-12-27421 mõisteti võlgnikult AS-i SEB Pank kasuks välja eelviidatud

kohtuvaidlusega seotud AS-i SEB Pank menetluskulud kokku summas 9800 eurot, mida

võlgnik ei ole samuti võimeline tasuma.

1.3. Võlgnikel õnnestus leida püsiv töökoht R OÜ-s, kust saadava igakuise kindla sissetuleku

arvelt oleks võimalik peale perekonna minimaalsete ülalpidamiskulude kandmist maksta

igakuiselt võlausaldajatele 646 eurot kuus, millest mõlemad tasuvad 50%. Võlgnikud on

üritanud leida võimalusi võlausaldajatega kokkulepete sõlmimiseks ja võlgnevuste tasumiseks

piisava sissetuleku hankimiseks, mis kahjuks ei ole aga seni õnnestunud. Võlgnikud muuhulgas

kinnitasid teadlikust, et kui on valitud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, võib

anda nõusoleku enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine on võimalik.

2. Maakohus võttis 09.12.2022 määrusega võlgnike maksejõuetusavalduse menetlusse ja

nimetas võlgnike usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur C ning tegi

2-22-18028

usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-st 17 tulenevate

ülesannete täitmise.

3. Usaldusisik esitas 29.12.2022 usaldusisiku hinnangu võlgnike majandusliku olukorra ja selle

lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta ning võlgnike vara- ja võlgade nimekirjad.

Usaldusisik esitas 05.01.2023 võlgnike poolt allkirjastatud vara- ja võlgade nimekirja.

3.1. Võlgnikel on kohustusi kokku vähemalt 909 633,29 euro ulatuses, millest 442 971,45 eurot

on võlgnik X kohustused ja 466 661,84 eurot on võlgnik Y kohustused. Igakuised kulutused on

2550 eurot. Kohustusi on täita üksnes töötasu arvelt kokku 2600 eurot (sissetulek mõlemal on

1300 eurot). Võlgnikel on ühiselt kolm last. Võlgnik Y-l on veel üks alaealine laps, kes saab

täisealiseks 2023. a. Võlgnikel on alates 2023. a kolm ülalpeetavat. Võlgnik X mittearestitav

sissetulek 2022. a on 1287 eurot ja nelja ülalpeetava osas on võlgnik Y mittearestitav sissetulek

1716 eurot.

3.2. Võlgnikel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikud on püsivalt

maksejõuetud. Kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgade sissenõudmiseks on

alustatud täitemenetlusi. Võlgnik X suhtes on täitemenetlusi alustatud aastatel 2020 – 2022 ja

Y suhtes alates 2014. a.

3.3. Võlgnikel puudub vara, mida võlgade katteks realiseerida. Töötamine R OÜ-s on võlgnik

Y kinnitusel vormistatud suulise lepinguga. Puudub selgus, millistel tingimustel on lepingud

sõlmitud (sh töötasu kujunemine, töökohustused, puhkuse arvestus, muud kompensatsioonid

jne). Võttes arvesse võlgnike poolt esitatud andmeid igakuise sissetuleku ja tasumise

võimaluste kohta, ei ole nõuete täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Usaldusisiku hinnangul

ei ole tõenäoline võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine.

3.4. Hinnangu koostamise seisuga on usaldusisikule esitatud andmetel sobivaim menetlusliik

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik viitab FiMS § 18 lg-le 1, mille teise lause

kohaselt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga

valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus

jättis

rahuldamata

09.01.2023

määrusega

mõlema

võlgniku

maksejõuetusavalduse

võlgade

ümberkujundamiseks,

tühistas

maakohtu

09.12.2022

kohtumäärusega kehtestatud käsutuskeelu (p 3) ning vabastas usaldusisiku võlgnike

usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt võlgnike kanda ja

määras usaldusisiku tasu suuruseks 1569,60 eurot, millele lisandub käibemaks 313,92 eurot,

kokku 1883,52 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ühtlasi jättis

maakohus rahuldamata usaldusisiku taotluse hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 784,80

euro (sh km) ulatuses ja tegi määruse resolutiivosa punkti 3 teatavaks väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4.1. Usaldusisiku järelepärimiste teel kogutud andmete kohaselt on võlgnik X kohustused

kokku 442 971,45 eurot ja Y kohustused 466 661,84 eurot. Võlgnikest abikaasade kohustused

moodustavad järelpärimiste teel kogutud andmetel kokku 909 633,29 eurot. Võlgnikest

abikaasade varasuhe on abieluvararegistri kohaselt varalahusus. Võlgnikel on neli ülalpeetavat

ning nende igakuised väljaminekud on võlgnike andmetel 2550 eurot. Võlgnikud on välja

toonud, et igakuise kindla sissetuleku arvelt oleks võimalik pärast perekonna minimaalsete

ülalpidamiskulude kandmist tasuda võlausaldajatele 646 eurot kuus.

2-22-18028

4.2. Kohus nõustus usaldusisikuga, et esitatud andmetest lähtuvalt on võlgnikud püsivalt

maksejõuetud. Võlgnike kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgade sissenõudmiseks

on alustatud täitemenetlused. Võlgnikel puudub võlgade katteks realiseeritav vara. Ei ole

võimalik nõuete täitmine mõistliku aja jooksul lähtuvalt võlgnike varalisest seisundist ja

kohustuste mahust. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole tõenäoline.

Täidetud ei ole eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Võlgnikud esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud maakohtu 09.01.2023

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega algatada võlgnike võlgade ümberkujundamise

menetlus või alternatiivselt kuulutada välja võlgnike pankrot ja algatada võlgnike kohustustest

vabastamise menetlus.

5.1. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jätnud põhjendamatult võlgnike avalduse

rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et võlgnike rahalised kohustused moodustavad kokku

909 633,29 eurot. Võlgnike peamiseks varaks on nende igakuine sissetulek netosummas 1300

eurot kuus ja peretoetus 596,72 eurot. Kokku 3196,72 eurot kuus. Võlgnikel on neli ülalpeetavat

ja nende igakuised väljaminekud on ca 2550 eurot kuus. Võlgade ümberkujundamise

menetluses on võimalik võlgnike võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas ulatuses

kui pankrotimenetluses. Tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

5.2. Kohus ei ole võlgnike ja usaldusisikuga arutanud võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kui kohus

leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud, siis FiMS § 18

lg 1 kohaselt oleks pidanud seda võlgnikele selgitama ja pakkuma võimalust valida mõni muu

maksejõuetusmenetluse liik, mida kohus ei teinud. Võlgnikud on alternatiivselt nõus pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kui ringkonnakohus

samuti leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud ei ole.

6. Usaldusisik

vastuses

määruskaebusele

on

jätkuvalt

seisukohal,

et

võlgnike

maksejõuetusmenetluse sobivaim menetlusliik on kohustustest vabastamise menetlus.

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule tagasi

maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt, kuna

ringkonnakohus ei saa algatada võlgnike maksejõuetusavalduse alusel menetlust. FiMS § 5 lg

1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse (vt ka

TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119, p 5 ja RKTKm 18.11.2020, 2-18-15384, p 11).

9. Võlgnikud esitasid ühise maksejõuetusavalduse, milles märkisid maksejõuetusmenetluse

valikuna võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise koos abikaasaga.

10. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud. Täidetud ei ole FiMS

§ 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille

kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus

on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on

2-22-18028

võlgnikel püsiv maksejõuetus, mis ei ole ajutine. Võlgnik X kohustused on kokku 442 971,45

eurot ja võlgnik Y kohustused on kokku 466 661,84 eurot. Võlgnike kohustused on kokku

909 633,29 eurot. Võlgnike kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgnike suhtes on

alustatud täitemenetlused. Võlgnikud saavad kohustusi täita üksnes töötasu arvelt kokku 2600

eurot kuus (mõlemal võlgnikul on töötasu 1300 eurot kuus). Võlgnikel on tänaseks ka kolm

alaealist ülalpeetavat ja sotsiaaltoetusi saadakse ühes kuus 596,72 eurot. Võlgnikud ei suuda

võlausaldajate nõudeid täita mõistliku aja jooksul. Võlgnikel puudub piisav realiseeritav vara

püsiva maksejõuetuse vältimiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et täidetud ei ole eeldused

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul oluliselt rikkunud menetlusnorme

maksejõuetusavalduse menetlemisel (FiMS § 4 lg 1 ja lg 2 ning FiMS § 18 lg 1 ja lg 7) ning

ennatlikult jätnud võlgnike maksejõuetusavalduse rahuldamata FiMS § 18 lg 2 p 4 järgi. Asi

tuleb seetõttu saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.

11.1. FiMS-i vastuvõtmisega lihtsustati maksejõuetusavalduse esitamist võlgniku jaoks.

Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatu annab kohtule esialgse ülevaate asja menetlemiseks.

FiMS § 4 lg 2 sätestab, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni

avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise

menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse

seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene

teisiti. FiMS-i eesmärk on võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele

efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks või kohustustest vabastamiseks ja uueks

majanduslikuks alguseks (FiMS § 2). Selleks maakohus võtab nõuetekohase avalduse

menetlusse (FiMS § 13) ja selgitab usaldusisiku abil (FiMS § 15 ja § 17) välja konkreetse

võlgnikuga seotud asjaolude põhjal edasise menetluse võimalused (FiMS § 18 lg 1 ja lg 7).

Kohus ei saa otsustada ühegi FiMS § 18 lg 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte

vastaselt FiMS § 18 lg 3 järgi, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel. Samas tuleb kohtul võlgniku tahe maksejõuetusavalduse

läbivaatamisel välja selgitada FiMS § 4 lg 2 ja FiMS § 18 lg 1 ning FiMS § 18 lg 7 kohaselt

ning tulenevalt maksejõuetusavalduse kui hagita asja menetlusest FiMS § 4 lg 1 järgi. Seega

otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku

nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva

menetluse algatamise või avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise

tõttu (vt ka TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119, p 11).

11.2. Käesolevas asjas maakohus ei arutanud pärast usaldusisiku hinnangu saamist võlgnike ja

usaldusisikuga võlgnike jaoks sobiva menetluse algatamist ning edasise menetluse võimalusi.

Maakohus jättis rahuldamata võlgnike maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks

kohe pärast usaldusisiku hinnangu saamist ega käsitlenud vaidlustatud määruses usaldusisiku

seisukohta, et võlgnikele sobivaim menetlusliik on kohustustest vabastamise menetlus.

11.3. Juhul, kui võlgnikele on FiMS § 18 lg 2 menetluse valikutest mõni muu sobivam menetlus

kui võlgade ümberkujundamine ja kohus on seda võlgnikele pakkunud ning võlgnikud ei ole

pakutud menetlusega nõus, saab jätta võlgnike avaldused rahuldamata FiMS § 18 lg 2 p 4 ja

FiMS § 18 lg 3 järgi. Samuti saab jätta võlgnike avaldused rahuldamata pärast seda, kui on

selgunud, et võlgnike jaoks ei ole sobivat menetlust FiMS § 18 lg 2 valikutest. Kolleegium

nõustub võlgnike määruskaebuses tooduga, et kui kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamine ei ole põhjendatud, siis oleks pidanud seda võlgnikele selgitama ja

pakkuma võimalust valida muu menetluse FiMS § 18 lg 2 valikutest.

2-22-18028

12. Võlgnikud on määruskaebuses alternatiivselt nõus pankroti väljakuulutamise ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kui ringkonnakohus samuti leiab, et võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus eelnevalt leidis,

et põhjendatud ei ole võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine.

Ringkonnakohus ei saa algatada võlgnike maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maakohtul

tuleb maksejõuetusavalduse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas võlgnike suhtes on täidetud

eeldused pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

13. Võlgnikud on taotlenud tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv summas 70

eurot TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv

määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi

menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Nimetatud

sätte kohaldamise eeldused ei ole ringkonnakohtu hinnangul täidetud, kuna kaebus rahuldatakse

osaliselt. Menetluses osaleb lisaks võlgnikele ka usaldusisik ja menetluskulud jaotatakse seega

FiMS § 8 järgi. FiMS § 8 lg 2 järgi avalduse läbivaatamise menetluskulud kannab võlgnik.

FiMS § 8 lg 3 esimese lause kohaselt võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kulud. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata

võlgnike 24.01.2023 riigilõivu tagastamise taotluse.

14. Võlgnikud tasusid määruskaebuse esitamisel riigilõivu kokku 70 eurot. Ringkonnakohus

selgitab, et võlgnikel on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 sätestab, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tuleb ka mõlema võlgniku määruskaebuse

esitamisel vaidlustatud maakohtu määruse peale, milles tehti mõlema võlgniku osas eraldi

menetluslikud otsused, tasuda riigilõivu samas suuruses kokku 20 eurot. Allkirjastatud

riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida tagastatava riigilõivu summa ja kellele ning

millisele ja kelle arveldusarvele lõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

16. FiMS § 18 lg 10 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg