2-21-3448/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

02. oktoober 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3448

Tsiviilasi

Prestin OÜ hagiavaldus Aktsiaseltsi TREF Nord vastu

ostuhinna, viivise ja kahjuhüvitise tasumise nõuetes

Hagihind

39 789,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Prestin OÜ (registrikood 14624000, aadress Ringraja tee 8,

Kakumetsa küla, Luunja vald, 62203 Tartumaa)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja

Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746, aadress

Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, 75325 Harjumaa)

Lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 29.08.2023.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TREF Nord (registrikood 10217746) 22.09.2023.a kohtule

esitatud taotlus 29.08.2023.a kohtuistungi protokolli parandamiseks.

2. Rahuldada hagiavaldus.

3. Välja mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord (registrikood 10217746) Prestin OÜ (registrikood

14624000) kasuks 39 789 (kolmkümmend üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend

üheksa) eurot ja 93 (üheksakümmend kolm) senti.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi TREF Nord (registrikood 10217746) kanda.

5. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

1 (16)

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Prestin OÜ (hageja) esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi TREF

Nord (kostja) vastu ostuhinna, viivise ja kahjuhüvitise tasumise nõuetes (dtl-d 1-9). Kohus võttis

12.03.2021 hagiavalduse menetlusse (dtl 58). Kostja vastas hagile 22.04.2021 (dtl-d 66-73).

Eelistung toimus 10.11.2022 (dtl-d 112-126). Kostja esitas 02.01.2023 seisukoha ja täiendavad

tõendid (dtl-d 134-139). Hageja esitas arvamuse 02.02.2023 (dtl-d 170-182). Kohtuistung toimus

29.08.2023 (dtl-d 217-229).

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste

asjaoludega. Hageja ja kostja sõlmisid 30.06.2020 müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt pidi hageja

tellimuse alusel tarnima kostjale ehitusmaterjale. Kostja oli kohustatud hagejale tarnitud kauba eest

tasuma. Lepingu valmistas kostja ette majandustegevuses. Lepingu p 4.4 sätestas, et ostjal on õigus

esitada pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel. Lepingu p 4.5 sätestas, et

varjatud puuduste korral on ostjal õigus esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva

jooksul alates kauba üleandmisest. Lepingu p 4.6 sätestas poolte poolt majandustegevuses sõlmitud

kokkuleppe, mille kohaselt p-s. 4.4. ja 4.5. sätestatud tähtaegade ületamisel loevad Pooled avastatud

puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest. Hageja tarnis kostjale perioodil 16.07.2020 kuni

30.07.2020 täiteliiva ja killustiku. Lepingu p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul kostja hagejale

pretensioone perioodil tarnitud täiteliiva ja killustiku koguste ja kvaliteedi kohta ei esitanud. Hageja

edastas 03.08.2020 e-kirja teel kostja objektijuht R. S. 2020.a juulikuu kaubavedude kohta

koondandmed, millele R. S. 04.08.2020 vastas „Korras!“ Hageja esitas kostjale 31.07.2020 arve nr

201395 summas 19 676,80 eurot maksetähtajaga kuni 26.08.2020. Arve tähtaegselt tasumata

jätmise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas. Kostja ei ole hagejale 31.07.20120

arvet nr 201395 tasunud. Seetõttu esitas hageja 18.09.2020 kostjale nõudekirja võlgnevuse

tasumiseks. Hageja nõudis kostjalt 18.09.2020 nõudekirjas kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist

summas 420 eurot (käibemaksuta), mis hagejal tekkis seoses kostjale nõude esitamisega. Kostja ei

tasunud pärast 18.09.2020 nõuekirja esitamist hagejale võlgnevust. Kostja edastas hagejale

28.09.2020 vastuskirja, milles selgitas, et ei tunnista hageja nõuet, taganeb hagejaga sõlmitud

lepingust ning nõuab hagejalt kahju hüvitamist summas 13 039,12 eurot. Kostja ei ole teatanud

kokkulepitud tähtaja jooksul tarnitud täiteliiva ja kruusa puudustest, mistõttu on väidetud puudused

lepingu p 4.6 kohaselt loetud tehingu tingimusteks. Hageja tarnis lepingutingimustele vastava

kauba. Poolte vahel oli sõlmitud kestvusleping. Kostjal puudus faktiline ja õiguslik alus lepingust

taganemiseks. Kestvuslepingust taganemine ei ole õiguslikult võimalik. Kostjal puuduvad hageja

vastu kahju hüvitamise nõuded. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Kostja on

lepingut rikkunud, jättes kostjale tarnitud kauba eest tasumata. Kostja lepingurikkumine ei ole

vabandatav. Hageja pidi kostja poolt lepingurikkumise tõttu 18.09.2020 nõudekirja koostamisega

ning edasises kohtueelselt kostjaga peetud kirjavahetuses tegema kulutusi professionaalsele

õigusabile kokku summas 1420,17 eurot (käibemaksuta). Kostja võlgneb 04.03.2021 seisuga

hagejale põhinõude 19 676,80 eurot, põhinõudelt arvestatud viivise 18 692,96 eurot ning

kohtueelselt kantud õigusabikulud 1420,17 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole kostjaga sõlmitud

lepingut rikkunud. Hageja on tarninud kostjale kauba ning kostja on selle vastu võtnud. Kostja ei

ole pretensioone hagejale tähtaegselt esitanud, mistõttu tuleb lepingu p-st 4.6, et kostjale tarnitud

kaup vastas lepingutingimustele. Isegi, kui hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud, on lepingust

taganemine lubamatu. Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud pretensioonid kauba kohta esitama

2 (16)

kauba üleandmisel, varjatud puuduste korral 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest (lepingu p-d

4.4-4.5). Hageja tarnis kostjale kaupa perioodil 16.07.2020 kuni 30.07.2020. Pärast igat kauba

üleandmist hakkas kulgema 5-päevane tähtaeg puuduste kohta pretensioonide esitamiseks ning selle

tähtaja möödumisel loeti vastav tarne lepingu p 4.6 alusel lepingutingimustele vastavaks. Viimane

tähtaeg mistahes pretensioonide esitamiseks oli 04.08.2020. Kostja hagejale ühtegi pretensiooni ei

esitanud. Kui kostjal oli täiteliiva kohta pretensioone, pidi kostja nendest teadma juba ammu. Kostja

ei esitanud lepingust taganemise avaldust ega ülesütlemise avaldust hagejale mõistliku aja jooksul.

Kostja on taganemise avalduse esitanud 28.092020 ehk mitu kuud hiljem, kui hageja oli juba

sunnitud tegema täiendavaid kulutusi õigusabile, et kostjalt võlg sisse nõuda. Isegi kui lepingust

oleks võimalik taganeda, on kostja selle õiguse kaotanud. Lepingust ei nähtu, et müügileping oleks

sõlmitud näidise, kirjelduse või mudeli järgi. Katseprotokollid ei ole näidised. Näidiseks võib olla

näiteks ämbritäis liiva vms, st kaup ise. Lepingust tulenevalt ei pidanud tarnitav kaup vastama enne

lepingu sõlmimist tehtud katseprotokolli tulemustele. Kauba kvaliteedi nõuded sätestasid lepingu p-

d 4.1-4.2. Kostja leiab 28.09.2020 vastuskirjas, et varjatud puudustest teavitamise tähtaeg oli

ebamõistlikult lühike. Kostja leidis, et tegemist oli puudusega, mida ei ole isegi erivahenditega

võimalik viie päeva jooksul tuvastada. Ainuüksi proovide korjamine, laborisse transportimine,

proovide tegemine ning tulemuste kättesaamine nõuab rohkem aega. Lisaks ei ole mõistlik eeldada,

et klient oleks iga saadetise pidanud kohe laborisse kontrolli viima. Hageja leiab, et

majandustegevuses tegutsev kostja valmistas ise lepingu ette, sh tähtajad pretensioonide esitamiseks

kui ka lepingu p-s 4.6 sätestatud kokkuleppe. Seega on leping vormistatud kostja enda poolt

läbirääkimiste käigus välja käidud tingimustel. Pacta sunt servanda põhimõttest tulenevalt tuleb

lepinguid täita vastavalt neis kokkulepitule. Kuivõrd kostja valmistas ise lepingu ette, pidas kostja

ise mõistlikuks mistahes (sh varjatud) puuduste avastamist 5 päeva jooksul kauba üleandmisest.

Kostja ei saa tugineda ebamõistlikule lepingutingimusele, mille kostja on ise koostanud, mistõttu

kostja väited on sisutud ning pelgalt emotsionaalsed. Kostja tegutseb oma majandus- ja

kutsetegevuses. Äriregistri andmetel on kostja kui äriühing kantud äriregistrisse 30.05.1997 ning

kostja põhitegevusalaks on teede ja kiirteede ehitus. Kostja on pikaaegse kogemusega teedeehituse

ettevõte, mistõttu oli kostja lepingu sõlmimise ajal teadlik, et 5 päeva jooksul on võimalik kauba

kvaliteeti välja selgitada. Kostja on esitanud vastuskirjas valeväite, et kostja teavitas hagejat

25.08.2020 asjaolust, et kaup ei vastanud kvaliteedinõutele. Kostja teavitas hagejat liivaproovide

võtmisest, sest kostja arvates ei vastanud kaup kvaliteedinõuetele, kuid hageja ja kostja ei ole kokku

leppinud, et hageja väidetava ebakvaliteetse pinnase ära veab ning uue materjali asemele

transpordib (dtl-d 3-9).

Kauba kvaliteedi nõuded olid sätestatud 30.06.2020 sõlmitud müügilepingus nr xxxx. Lepingust ei

tulene, et kauba kvaliteet pidi vastama kostjale edastatud katseprotokolli tulemustele. Kui leping ei

sätesta, et tarnitava liiva filtratsioonimoodul peab vastama väärtusele 4,1 m/ööp, ei saa tegemist olla

lepingurikkumisega, rääkimata olulise lepingurikkumisega. Kostja tugineb sellele, et hageja on talle

13.07.2020 edastanud e-kirja ning see on kostja hinnangul muutunud „ilmselt“ lepingu osaks.

Hageja sellega ei nõustu. Kui poolte vahel on kirjalik leping, siis tuleb ka sellised olulised lepingu

muudatused samas vormis sõlmida. Viidatud e-kiri tõendab vaid hageja poolt 13.07.2020 kostjale

edastatud e-kirja. Kostja ei ole siinkohal tõendanud, et lepingu alusel tarnitud liiva kvaliteet oleks

13.07.2020 edastanud e-kirjaga muudetud. Hagejal ei ole lepingust tulenevalt kohustus tuvastada ja

iseseisvalt järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt vastama peab. See on kostja

hoolsuskohustus tellida õige toode ning viidata, millised standardid kohalduvad, kuivõrd tellija saab

üksnes määrata seda, millist liiva mille jaoks vaja on. Asjaolu, et liiva tarniti riigi objektile ei

tähenda automaatselt seda, et tegemist on riigitee ehitamiseks kasutatava liivaga. Liiva on võimalik

kasutada väga mitmeks otstarbeks, sh ehitusplatsidel nt ajutiste rajatiste vms tarbeks. Kostja peab

siinkohal tõendama, et tellimuses on teavitatud hagejale, millisele standardile liiv vastama peab.

Seda kostja teinud ei ole, mistõttu ei saa kostja asuda väitma meelevaldselt, et hageja on lepingut

sellest tulenevalt rikkunud. Kostja on jätnud täitmata enda tõendamiskoormise. Hagejal puudub

isegi lepingust tulenevalt teadmine, mille jaoks täpselt tellitud liiva kasutati. See, et liiv tarniti

riiklikule objektile, ei loo ka nimetatud kohustust. Pooled lähtuvad lepingust ja omavahelistest

kokkulepetest ning kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, millist

3 (16)

informatsiooni hagejale esitatud on liiva kvaliteedi nõuete kohta. Olemasoleva informatsiooni

põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks lepingut rikkunud. Lepingu p 4.6 sätestas expressis

verbis, et lepingu p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud tähtaegade ületamisel loevad Pooled avastatud

puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest ehk isegi kui müüdud kaubal oli mingi puudus,

on lepingu p-de 4.4-4.5 alusel müüdud kaup poolte kokkuleppel endiselt lepingutingimustele

vastav, kuna kostja ei ole lepingu p-des 4.4-4.5 sätestatud tähtaegadel kaubal esinevastest

puudustest hagejat informeerinud. Leping on sõlmitud poolte majandustegevuses ning kostja enda

poolt välja töötatud ja hagejale allkirjastamiseks esitatud tüüptingimustel. Kostja ei ole teavitanud

kokkulepitud tähtajal mitte ühestki müüdaval kaubal esinevast puudusest. Seega on hageja on

lepingu p 4.6 alusel täitnud oma lepingulised kohustused 100% nõuetekohaselt. Kostjal oli kohustus

puudustest teavitada lepingu p-s 4.5 märgitud ajal. Puudustest teavitada ei tulnud „mõistliku aja“

jooksul, vaid pooled olid kokku leppinud lepingu p-s 4.5, et varjatud puuduste korral on ostjal õigus

esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest.

Mittevarjatud puudustest tuli koheselt teavitada müüjat ning varjatud puudustest tuli teavitada 5

päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Pooled ei ole kokku leppinud teavitamiskohustuse

täitmises „mõistliku aja“ jooksul. Seega kostja väited „mõistlikust asjast“ ei põhine poolte vahelisel

lepingul. Proovide võtmise kuupäev on 29.07.2020. Seejärel on kostja ise viivitanud 19 päeva

proovide laborisse viimisega, mis tähendab, et proovid viidi laborisse alles 17.08.2020. Proovide

valmimiseks kulus ühe proovi puhul 4 päeva, st katseprotokoll nr 2020/1223 väljastati 21.08.2020.

Teise proovi katseprotokoll nr 2020/1224 väljastati 24.08.2020. Kostja on ise kohtule tõendanud, et

liiva filtratsiooniga seonduvad asjaolusid oli võimalik 5-päevase tähtaja sees välja selgitada.

Järelikult sama 5-päevase ning lepingu p-s 4.5 kokkulepitud tähtaja raames oli võimalik ka

teavitamiskohustust täita. Asjaolu, et kostja ei täida teavitamiskohustustust, on kostja enda

probleem ja riisiko, arvestades muu hulgas kostja tegutsemist majandustegevuses. Kostja ei

tegutsenud lepingus kokkulepitud ajaraamis. Kostja väide, et ta sai teada lõplikult alles 24.08.2020

võimalikust probleemist tarnitud liivaga, ei käi kokku mõistliku teavitamisega, kuivõrd kostja ise on

proovide viimisega laborisse 19 päeva viivitanud. Ühtlasi lükkab see ümber ka väite, nagu 5 päeva

jooksul ei oleks võimalik vastuseid laborist saada. Selles osas esitab hageja ka täiendava tõendi,

mille kohaselt on ka proovide tegija hinnangul proovideks kuluv aeg 5 päeva. Kuivõrd lepingu

tingimused on pooltele siduvad, siis ei ole ühelgi juhul võimalik nentida, et kostja oleks

pretensioonid esitanud õigeaegselt. Lepingu p 4.5 on kehtiv ja kohalduv ning kostja tunnistab

sõnaselgelt, et kostja ei ole seda kohustust täitnud ega teavitanud hagejat 5 päeva jooksul.

Tagajärjed selleks puhuks sätestab lepingu p 4.6. Hageja ei vastuta asjaolu eest, et kostja on raskelt

hooletu oma väidetavate õiguste teostamisel. Kostja tegutses omakorda riigihanke lepingu alusel,

millest tulenevad nõuded on avaldatud Maanteeameti poolt Riigihangete Registris viitenumbriga

220831. Näiteks on hankedokumentatsioonis oleva hankelepingu projekti1 punktis 4.4.7. selgitatud,

et töövõtjal ehk kostjal on kohustus kasutada Töö tegemisel materjale ja tooteid, mille õigusaktidest

ja Lepingust tulenevatele nõuetele vastavus on õigusaktides ja Lepingus sätestatud nõuete kohaselt

tõendatud. Enne tööde algust esitatakse kõikide materjalide ja toodete dokumendid Insenerile

kooskõlastamiseks ja teadmiseks Tellija Projektijuhile. Hageja vastava dokumentatsiooni kostjale

edastas ning kostja poolt see ka aktsepteeriti. Eelviidatud hankelepingu projekti eritingimuste p-s

2.7 on pandud kostjale kohustus, et kostja ehitustööde ajal: Arvestab, et laboratoorsed katsetuste

tulemused edastatakse Töövõtjale selliste päevade jooksul nagu see on sätestatud tabelis ja neid

päevi ületades on Töövõtjal õigus nõuda täiendavat tähtaega üksnes juhul kui on tõestatud, et labori

kontrollkatsete tulemuste viibimise tõttu ei saa Töövõtja tähtaegselt Tööd lõpetada ning et Töövõtja

on teinud kõik endast sõltuva Töö tähtaegseks valmimiseks. Juhul kui Töid tahetakse jätkata

kiiremini kui akrediteeritud katsetulemused on saabunud võib seda teha omal vastutusel tingimusel,

et mittevastavuse ilmnemisel tuleb mittevastav Töö ümber teha või parandada Töövõtja kulul.

Lisaks teostab kõik kontrolltoimingud ja vastuvõtukatsed vastavalt punktis 8 Juhendmaterjalid

viidatud dokumendile „Teeehitustöödel kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“ tabelile. Töövõtja

oma meeskonna ja seadmetega võtab Inseneri juuresolekul vastuvõtu proovid, mille Insener edastab

väljavalitud laborisse. Tellija võib Lepingu lisas 3.1. toodud tähtaegu ja katse läbiviijaid ühepoolselt

muuta, teavitades Töövõtjat 1 kuu ette. Hageja vedas liiva objektile kuni 30.07.2020, proovid võeti

29.07.2020 ning sel päeval alustati objektile ka killustiku veoga. Seega kostja jätkas töödega

4 (16)

hoolimata akrediteeritud katsetulemuste saabumisest, võttes sellega endale vastutuse ka

Maanteeameti ees. Sama hankelepingu projekti eritingimuste p 2.8. täiendab eelpool viidatud

lepingu punkti ning sellest tulenevalt: B-proovide katsetamise nõudmiseks peab Töövõtja vastava

soovi kirjalikult esitama mitte hiljem, kui 7 tööpäeva jooksul A-proovi tulemustest teadasaamist.

Vastava tähtaja möödumisel loetakse Töövõtja nõustunuks A-proovi tulemusega koos sellest

tulenevate tagajärgedega. Kuivõrd kõik liiva proovid on võetud samal päeval, s.o 29.07.2020, siis

on tegemist A-proovidega. Samal ajal veeti liivale peale ka killustik (29.07-31.07.2020), mistõttu

olnuks B-proovi võtmine ka sisuliselt võimatu. Sellest tulenevalt nähtub, et kostja võttis proovidega

viivitamisel teadliku riski nii hageja kui ka Maanteeameti ees, tegutsedes seejuures oma majandus-

ja kutsetegevuses. Kostja ei ole täitnud enda lepingust tulenevat kohustust teavitada väidetavatest ja

tõendamata puudustest 5 päeva jooksul. Lepingu p 4.6 sätestab, et lepingu p-des 4.4. ja 4.5.

sätestatud tähtaegade ületamisel loevad pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu

tegemisest. Kõik kostja väited tarnitud liiva lepingutingimustele mittevastavuse kohta on täielikult

sisutud, kostja on lepingu p 4.6 alusel saanud 100% lepingutingimustele vastava liiva. Lepingu p

4.5 on kehtiv ja kohaldatav käesoleval juhul. Poolte vahel sõlmitud leping eristas asja ülevaatamisel

tuvastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Lepingu p 4.4 sätestab, et ostjal on õigus esitada

pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel. Punkt 4.4 sätestab tähtaja

pretensioonide esitamiseks puuduste korral, mida on võimalik tuvastada välisel vaatlusel. Lepingu p

4.5 sätestab, et varjatud puuduste korral on Ostjal õigus esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi

kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Seega lepingu p 4.5 andis kostjale pikema tähtaja,

mille jooksul tuvastada kauba varjatud puudused ning esitada nende kohta pretensioonid. Kostja on

enda poolt ettevalmistatud lepingus pidanud varjatud puuduste tuvastamisel mõistlikuks ajaks 5

päeva alates kauba üleandmisest. Seega on kostja pidanud ise võimalikuks, et 5 päeva jooksul kõik

varjatud puudused ka tuvastatakse. Kostja on katseprotokolliga tõendanud, et liiva filtratsiooniga

seonduvad asjaolud olid reaalselt 5 päeva jooksul välja selgitatavad. Hageja ja kostja pidid lähtuma

üksnes omavahel kokkulepitust, mistõttu ei oma tähtsust kostja poolt 02.01.2023

menetlusdokumendi lisades 3 ja 4 esitatud juhised, kuivõrd need ei kohaldu hagejale. Asjaolu, et

kostja pidi omalt poolt täitma kohustusi, ei anna alust poolte vahelises lepingus kokkulepitud

tingimuste mittetäitmiseks. Kostja tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu peab ta oma

lepingu tingimusi seades mõistlikult arvestama kõikide temal lasuvate kohustustega ning neid ei ole

võimalik hagejale käesoleva menetluse raames üle kanda. Leping on kostja enda poolt välja

töötatud ning sõlmitud kostja tüüptingimustel. Asjaolu, et kostja pidi lepingu täitmise

kontrollimiseks pöörduma laborisse, oli kostjale teada juba lepingu sõlmimisel ning lisaks on see

nõue ka kostja enda ja Maanteeameti vahel sõlmitud hankelepingus – see ei saanud olla kostjale

uudiseks. Pretensioonide esitamise tähtajad olid fikseeritud poolte vahel sõlmitud lepingus,

seejuures on leping sõlmitud kostja enda poolt eelnevalt välja töötatud ja hagejale välja pakutud

tingimustel ning ühtlasi on leping sõlmitud poolte majandustegevuses. Kostja tähtaegselt

pretensioone hagejale esitanud ei ole. Seega on käesoleval juhtumil tegemist olukorraga, kus hageja

on lepingu p 4.6 alusel täitnud oma lepingulised kohustused 100% nõuetekohaselt. Tegemist on

kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtte vahelise lepinguga, mille tingimused seadis

kostja ise tulenevalt oma kogemusest ja teadmisest. Hageja on tõendanud, et proovide võtmine ja

laboritulemuste saamine on võimalik lepingu p-s 4.5 märgitud tähtaja jooksul, mistõttu ei saa juba

sellest tulenevalt olla lepingu punkt ebamõistlikult kahjustav. Mitte ükski viidatud seisukoht ei

sisalda endas kindlameelset viidet, et käesolev olukord on VÕS § 106 lõikega 2 vastuolus ning

kostja ei ole seda seisukohta ka põhistanud. Lepingu p 4.5 sõnastustest tuleneb, et tegemist on ka

varjatud puuduste tuvastamiseks määratud ajaraamiga. Lepingu p 4.5 on kehtiva õigusega

kooskõlas ja kehtiv. Lepingus märgitud tähtaja on sätestanud kostja ise, olles kursis valdkonnas

olema praktikaga proovide tegemise kiirusest, mis on kooskõlas ka hageja esitatud tõenditega.

Puuduvad põhjused leidmaks, et lepingu p 4.5 on vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2. Kostja ei ole

tõendanud ega põhistanud ka hageja võimalikku tahtlust võimaliku lepingu rikkumise kontekstis,

milline kohustus kostjal on. Õiguskirjanduses on leitud, et selline kokkulepe, nagu lepingu p-s 4.5

on tehtud, ei ole välistatud. Kuigi § 106 tekstis ei räägita sõnaselgelt õiguskaitsevahendite piiramist

lubavatest kokkulepetest, tuleb ka selliseid kokkuleppeid lugeda vastutust piiravaiks. See tuleneb

mh nii õiguskaitsevahendeid reguleerivate sätete põhimõttelisest dispositiivsusest kui ka § 106 lg 2

5 (16)

laiaulatuslikust sõnastusest. Seega võib § 106 lg 2 piires põhimõtteliselt kokku leppida, et kui

müüja tarnib puudustega kauba, ei või ostja nt alandada hinda, lepingust taganeda või oma

kohustuse täitmisest keelduda (st negatiivselt kokku leppida, milliseid õiguskaitsevahendeid ei või

kasutada). Samuti võib kokkulepe olla sõnastatud selliselt, et ostja võib näiteks esitada üksnes kahju

hüvitamise nõude (n-ö positiivne õiguskaitsevahendi kokkulepe). Lisaks võib kokku leppida ka

piiranguid õiguskaitsevahendite kasutamise korra, vormi ja tähtaegade kohta .Lepingu p-s 4.5 ei ole

kokku lepitud vastutuse piiramises, vaid teavitamiskohustuse täitmise tähtajas varjatud puuduste

korral. Samuti ei ole lepingu p-s 4.6 kokku lepitud vastutuse piiramise kokkuleppes, vaid selles, et

kui ostja ei esita pretensioone kauba kvaliteedi kohta kauba üleandmisel (p 4.4) või 5 päeva jooksul

kauba üleandmisest, loetakse kaup poolte kokkuleppel lepingutingimustele vastavaks. Seega

lepingu punktides 4.5 ega ka mitte 4.6 ei ole vastutuse piiramise kokkuleppeid sõlmitud. Hageja

hinnangul on kostja tegutsenud teadlikult oma lepingu koostamisel enda teadmistest ja kogemustest,

mis ta on majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisel saanud ning kui kostja on võtnud teadliku riski

töödega jätkata ilma koheseid proove võtmata ja kontrollimata, siis ei saa olla talle mõistlikult

vastuvõetamatu olukord, kus ta peab hiljem kahju kandma. Ostja on oma majandustegevuses jätnud

täitmata temale nii lepingust kui ka seadusest tuleneva asja ülevaatamiskohustuse (VÕS § 219 lg 1,

lepingu p 4.3), teatamiskohustuse (VÕS § 220 lg 1, lepingu p 4.4 ja 4.5) ning ka

kirjeldamiskohustuse (VÕS § 220 lg 2). Kostja kui kauba ostja poolt lepingust ja seadusest

tulenevate kohustuste raskest hooletusest täitmata jätmine ei anna kindlasti alust hea usu põhimõtte

kohaldamiseks. Arvestades kostja tegutsemist majandustegevuse raames, vaidlusaluse lepingu kui

B2B (business-to-business) lepingu sõlmimist kostja enda poolt välja töötatud tüüptingimustel, siis

on kostja väited hea usu põhimõttest täielikult ainetud. Kostja on esitanud tõendid, millest

tulenevalt on ta venitanud laborisse proovide viimisega vähemalt 19 päeva teades, et hageja ja

kostja vahelisest lepingust tulenevalt on vastuväidete esitamiseks aega 5 päeva. Seega on kostja ise

põhjustanud endale teadlikult äririski realiseerumise juhul, kui lepingu käigus tarnitu ei vasta

lepingu nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, millised olid müügilepingu eseme kvaliteedinõuded,

mida hageja oleks saanud rikkuda. Puudub vaidlus, et kostja ei ole lepingu p-des 4.4 ega 4.5

sätestatud tähtaegade jooksul hagejale pretensioone esitanud. Järelikult vastas üleantav liiv VÕS §

217 lg 1 tähenduses lepingutingimustele. Kostja vastupidised väited ei põhine kehtival õigusel ega

poolte vahel sõlmitud lepingul. Hageja on täitnud lepingut lepingutingimustega kooskõlas. Lepingu

p 4.6 sätestas expressis verbis, et lepingu p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud tähtaegade ületamisel loevad

pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest ehk isegi kui müüdud kaubal

oli mingi puudus, on lepingu p-de 4.4-4.5 alusel müüdud kaup poolte kokkuleppel endiselt

lepingutingimustele vastav, kuna kostja ei ole lepingu p-des 4.4-4.5 sätestatud tähtaegadel kaubal

esinevastest puudustest hagejat informeerinud. Kui müüdud kaup on lepingutingimustele vastav,

tuleb kauba eest nõuetekohaselt tasuda. Seega on hagi täies ulatuses põhjendatud. Kostja

vastuväited tuginevad suuresti TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendamata väidetel ning on suunatud

üksnes oma täitmata kohustustest hoidumiseks. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, mille

tingimusi ei ole muudetud ning mis oli aluseks teostatud liiva veole. Pooled juhindusid sellest,

kuniks kostja otsustas, et tema koostatud lepingu tingimused talle sobival hetkel ja kontekstis –

vaidluse tekkimise järel – ei kehti. Leping on olemusel raamleping ning kuna see oli ühtlasi ka

ainus poolte vaheline selgelt tuvastatav kokkulepe, siis tuleb sellest antud menetluses ka juhinduda.

Kostja ei ole lepingut üles öelnud. VÕS § 221 kohaldamisel tuleb eristada tarbija ja majandus- ja

kutsetegevuses tegutsevate isikute positsiooni õigussuhtes. Antud juhul on tegemist kahe majandus-

ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes on sõlminud B2B lepingu ostja enda poolt välja töötatud

tingimustel. Raske hooletuse osas on pooled lepingus sätestatud regulatsiooniga otsustanud

seaduses sätestatu üle kirjutada. See ei ole lepinguvabaduse põhimõtetest tulenevalt välistatud.

Kostja ei ole tõendanud hageja rasket hooletust ega tahtlust VÕS § 221 lg 1 p 1 alusel. Kostja on

väitnud, et liiva filtratsiooniga seonduvad asjaolud olid varjatud puudused, mida tavapärase

ülevaatuse käigus silmaga ei olnud võimalik avastada, vaid mille tuvastamine eeldab proovide

võtmist ja laborisse saatmist. Lepingus ei ole kokku lepitud hageja kohustust võtta enne liiva

tarnimist liivast proove ja viia neid laborisse. Lepingu p 4.3 kohaselt oli kostjal koheselt kauba üle

vaatamise kohustus, kuid kostja tegi seda hiljem, viies proovid laborisse koguni 19 päeva hiljem.

Tüüptingimustel lepingu koostajaks kostja ise. See ei ole hageja enda poolt enda kasuks seatud

6 (16)

nõue. See tõendab poolte soovi ja huvi VÕS § 221 lg 1 raske hooletuse osas üle kirjutada. Kostja ei

ole tõendanud, et hageja müüjana oleks teadnud või pidanud teadma liival väidetavalt esinevatest

kvaliteedi probleemidest VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel. Käesoleval juhtumil ei esine VÕS § 221 lg-s 1

sätestatud asjaolusid. Kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaks oma valdkonna professionaali

on oma majandustegevuses sõlminud lepingu, mille on ette valmistanud kostja enda tingimustel

enda poolt kauba ostmiseks ning rakendanud seda hageja suhtes. VÕS § 221 lg 1 kohaldamine

majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on dispositiivne, võimaldades pooltel oma

lepinguvabadust kasutada ja luua erisusi mh raske hooletuse osas. Säte on imperatiivne tahtluse

osas, mida toetab ka VÕS § 106 lg 2. Kostja ei ole tõendanud, et võetud proovid on hageja tarnitud

liivast võetud proovid. Kostja ei saa nentida, et tema enda loodud võimalikud tüüptingimused ei ole

talle endale siduvad. Tüüptingimuste kasutaja ei saa ise tugineda tüüptingimuse tühisusele VÕS §

42 alusel (dtl-d 171-182).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid

hagile järgmiselt. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli müügileping, mille raames oli hageja

kohustuseks tarnida kostjale liiva ning kostja kohustuseks oli selle eest tasuda. Lepingu eesmärk oli

liiva kasutada teetöödel dreenkihi ehitamiseks. Hageja teostas liiva tarne 2020.a juuli teises pooles.

Hageja saatis enne liiva tarnimist kostjale tarnitava liiva katseprotokolli. Protokolli kohaselt vastas

hageja tarnitava liiva filtratsioonimoodul väärtusele 4,1 meetrit ööpäevas. Kui kostja võttis hageja

tegelikkuses tarnitud liivast proovid ning viis need laborisse, ilmnes katseprotokollidest, et liiva

filtratsioonimoodul on vahemikus 0,1 kuni 0,7 meetrit ööpäevas. Hageja tarnitud liiva

filtratsioonimoodul oli seega kuni 41 korda madalam kui enne liiva tarnimist saadetud

katseprotokollis. Kostja käsitles seda kui lepingu olulist rikkumist, sest kostjale oli tarvis saada

kindla filtratsioonimooduliga liiva. Filtratsiooni eesmärk on vee transportimine teekonstruktsioonist

välja. Liigselt madala filtratsioonimooduliga materjalide kasutamise puhul ei suuda

teekonstruktsioon vett piisavalt kiiresti välja viia, mis viib vee kuhjumiseni konstruktsioonides ning

teekonstruktsioonidele kahju tekitamiseni. Kehva filtratsiooniga materjalide kasutamine viib seega

teede kiire lagunemiseni. Teede ehitusel kasutatavate materjalide filtratsioonidele seatud

miinimumstandard – ehitusseadustiku § 96 lg 3 alusel kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete

määruse § 11 lg 6 kohaselt peab dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodul

olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 viimane

lause sätestab, et „nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama“. Hageja

tarnitud liiv oli kasutamatu, sest kolm protokolli neljast näitasid, et liiva filtratsioonimoodul on alla

0,5 meetri ööpäevas. Kui kostja sai teada, et liiva kvaliteet ei vasta nõuetele, helistas kostja

objektijuht R. S. 25.08.2020 hagejale ning andis teada, et ebakvaliteetne liiv tuleb ära vedada ning

sobivaga asendada. Kostja nõudis hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva asendamist

lepingutingimustele vastava liivaga olukorras, kus hageja on kostjale tarninud sellist liiva, mille

kasutamine teede ehitamisel on seadusega keelatud. Hageja ei heastanud lepingurikkumist, mistõttu

oli kostja sunnitud ise liiva konstruktsioonist eemaldama, utiliseerima ning selle uue liivaga

asendama, kandes selle käigus arvestatavaid kulutusi. Kuigi hageja oli teadlik, et tema tarnitud liiv

ei vastanud nõuetele, edastas ta kostjale 18.09.2020. a nõudekirja liiva eest tasumiseks. Kostja

leidis, et ebakvaliteetse ning kasutamatu liiva eest tasu nõudmine on põhjendamatu, mistõttu saatis

kostja hagejale 28.09.2020 kirjaliku avalduse lepingust taganemiseks. Pooled pidasid eeltoodud

kirjade saatmise järel veel mõnda aega kohtueelseid läbirääkimisi ning proovisid asja

lahendamiseks leida mõistlikku kompromissi, millega mõlemad nõus oleksid. Kuna hageja on oma

nõude kohtusse esitanud, siis järeldab kostja, et kompromissläbirääkimised on lõppenud. Kostja on

hagejat teavitanud, et tema tarnitud liiv ei vastanud nõuetele ning ühtlasi ka hagejale vastavad

katseprotokollid esitanud. Seetõttu on üllatav hageja väide, mille kohaselt on „kostjale tarnitud

täiteliiv ja kruus täielikult vastav lepingutingimustele, kostja vastupidised väited ei põhine

millelegi“. Kostja väited tuginevad neljale eraldiseisvale katseprotokollile, millest kaks on tehtud

ühes laboris ning kaks teises. Katseprotokollid näitavad, et hageja tarnitud liiv on oluliselt

madalama kvaliteediga võrreldes nii kvaliteediga, mida hageja enne liiva tarnimist kostjale lubas,

kui ka seaduses sätestatud absoluutsest miinimumist, mida üldse võib teede ehitusel kasutada.

Hageja on ilmselgelt teadlik, et tema liiv tegelikkuses ei vastanud vajalikule kvaliteedile. Seetõttu

7 (16)

on hageja oma nõude rajanud eelkõige sellele, et kostja teavitas teda puudusest liiga hilja. Hageja

on väitnud, et kostjal ei olnud õigustatud ootust sellele, et tegelikult tarnitava liiva kvaliteet vastab

hageja poolt enne liiva tarnimist saadetud katseprotokolli kvaliteedile ning et kostjal puudus õigus

lepingust taganemiseks. Kostja ei nõustu neist seisukohtadest ühegagi. Hageja saatis enne kostjale

liiva tarnimist kostjale katseprotokolli, mille kohaselt vastab hageja tarnitav liiv

filtratsioonimoodulile 4,1 meetrit ööpäevas. Kostjal oli õigustatud ootus, et liiv, mille hageja

kostjale tegelikkuses tarnib, vastab samale kvaliteedile. Taolist olukorda reguleerib VÕS § 226 lg 1.

Hageja väide, et lepingus endas ei ole expressis verbis kirjas, et kaup peab vastama hageja saadetud

protokollides toodud kvaliteedile, on põhjendamatu. VÕS §-st 226 ei nähtu taolist nõuet. Eluliselt

on mõistetav, et kui isik ostab näiteks poes näidisena kasutatava kauba alusel mõne toote, siis ei

sõlmi ta müüjaga eraldi kirjalikku lepingut, kus on välja toodud, et kaup osteti just näidise järgi.

Asjaolu, et hageja on kostjale saatnud toote kirjelduse enne kauba tarnimist, muudabki selle

kirjelduse juba lepingu osaks. Kostjal oli ilmselgelt õigustatud ootus, et talle tarnitav kaup vastab

hageja saadetud protokollis toodud omadustele. Asjakohatu on hageja väide, et katseprotokollid ei

ole näidised. Hageja saadetud katseprotokoll sisaldab kirjeldust tema tarnitava liiva omaduste ja

kvaliteedi suhtes. Tegemist on seega tarnitava liiva kirjeldusega, mistõttu kohaldub asjas VÕS §

226. Hagejal oli seega kohustus tarnida kostjale liiva, mille filtratsioonimoodul ei kaldu oluliselt

kõrvale näitajast 4,1 meetrit ööpäevas. Kui hageja leiab, et tarnitav liiv ei pidanudki vastama hageja

saadetud kirjeldusele, siis tekib küsimus, millisel põhjusel hageja kostjale katseprotokolli edastas.

Kui hageja oli teadlik, et tema liiv ei vasta tegelikult samale kvaliteedile, nagu kostjale saadetud

katseprotokollis toodud oli, siis järeldub, et hageja eesmärgiks oli kostjat tahtlikult eksitada ning

tekitada kostjas ekslik uskumus, et tarnitav kaup on kvaliteetne. Kostja ei oleks hagejaga lepingut

sõlminud, kui ta oleks teadnud, et hageja tarnitava liiva kvaliteet on alla seaduses sätestatud

miinimumnõude. Hageja on seega kostjat petnud TsÜS § 94 lg 1 mõistes, mistõttu on kostjal õigus

tehing TsÜS § 94 lg 3 alusel tühistada. Kostja 28.09.2020 taganemisavaldus tuleb seega lugeda

hoopis tehingu tühistamise avalduseks, sest hageja on kostjat petnud. Kui kohus peaks asuma

seisukohale, et hageja on kostjat petnud TsÜS § 94 lg 1 mõistes, siis on kohtul võimalik lugeda

kostja 28.09.2020 tehtud avaldus tehingu tühistamise avalduseks sõltumata kostja enda dokumendis

kasutatud sõnastusest, sest tegemist on asjaolude õigusliku hindamisega. Kui kohus peaks leidma, et

kostja 28.09.2020 avaldust ei ole võimalik lugeda tehingu tühistamise avalduseks, annab kostja hagi

vastuses teada, et tühistab hagejaga sõlmitud lepingu TsÜS § 94 lg 3 alusel.

Kostjal esines õiguslik alus lepingust taganemiseks. Kostja on väljendanud tahet lepingust

taganemiseks. Hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Tee ehituse eesmärgil sõlmitud lepingu alusel

sellise kvaliteediga liiva tarnimine, mille kasutamine on teede ehitamisel seadusega keelatud, võib

teoreetiliselt olla käsitletav lepingurikkumisena. Kuna hageja tarnitud liiva kvaliteet oli oluliselt

madalam kui hageja saadetud protokollides, siis oli kostjal õigus lepingust VÕS § 226 lg 1 teise

lause alusel taganeda. Täidetud on ka VÕS § 226 lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võib

lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest või kirjeldusest on märkimisväärne.

Hageja edastas kostjale kirjelduse, mille kohaselt on tarnitava liiva filtratsioonimoodul 4,1 meetrit

ööpäevas, kuid tegelikkuses tarnitud liiva filtratsioonimoodul oli 0,1 kuni 0,7 meetrit ööpäevas.

Kostja tarnitud kaup oli kirjeldusest seega ca 6 kuni 41 korda kehvema filtratsioonimooduliga.

Tegemist on selgelt märkimisväärse kõrvalekaldega kirjeldusest. Täiendavalt on kostjal õigust

lepingust taganeda isegi siis, kui asjas ei kohaldu VÕS § 226. Hageja on tuginenud väitele, et kauba

kvaliteedi nõuded sätestasid üksnes lepingu p-d 4.1 ja 4.2. Isegi taolise tõlgendamise juures on

hageja oma kohustust rikkunud. Lepingu punkti 4.2 sätestab, et „kui tellimuses ei ole kauba

kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele“. Riikliku standardina

kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 kohaselt peab dreenkihi ehitustöödel

kasutatavate materjalide filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Hageja tarnitud

liivale tehtud neljast proovist kolm näitasid, et filtratsioonimoodul on alla 0,5 meetri ööpäevas.

Taolise liiva kasutamine teede ehitusel on tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 viimase

lause kohaselt keelatud. Seega on hageja lepingut rikkunud isegi hageja enda tõlgenduse kohaselt.

Kostja e-kirjaga, milles kostja kirjutas hagejale „Korras!“, ei saa tõendada, et varjatud puudusi ei

esinenud. Kui kostja kirjutas hagejale „Korras!“, siis mõtles kostja selle all seda, et oli hageja info

kätte saanud ning kaubal ei esinenud ilmselgeid puuduseid. Seda ei saa tõlgendada niimoodi, nagu

8 (16)

oleks kostja kinnitanud varjatud puuduste mitte esinemist. Laboratoorsed protokollid on tõendiks, et

hageja on oma kohustust rikkunud ning kostja ühesõnaline ja hoopis teises kontekstis edastatud e-

kiri ei muuda seda olematuks. Kostja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Liiva

filtratsioonimooduli kehvema taseme näol on selgelt tegemist varjatud puudusega. See ei ole

asjaolu, mida oleks võimalik liiva tavapäraselt üle vaadates silmaga tuvastada, vaid selle

tuvastamiseks on vajalik viia läbi laboratoorne ekspertiis. Kostja ei pidanud mõistlikult eeldama, et

hageja tarnis talle lubatust kehvemat liiva ning viima iga liivakoorma selle saabudes katsetamiseks

laborisse. VÕS § 106 lg 2 sätestab, et tühine on muuhulgas kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul

täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis ebamõistlikult

välistab või piirab vastutust. Praegusel juhul on hageja kostjale kasutamatut liiva tarnides lepingut

rikkunud ning kostjale kahju tekitanud, kuid sellegipoolest soovib hageja, et kostja omapoolset

kohustust täidaks ning hagejale raha maksaks. Kostjal ei olnud kohustust teostada igale hageja

toodud liivakoormale laboratoorset kontrolli ning taolise kontrolli teostamine ei oleks viie päeva

jooksul isegi võimalik olnud. Suve keskpaik on teede ehitamise kõrghooaeg, mil kõikides laborites

on ekspertiiside teostamiseks pikad järjekorrad. Isegi juhul, kui kostja oleks iga liivakoorma

saabudes sealt koheselt proovi võtnud ning selle laborisse viinud (mis on iseenesest juba selgelt

ebamõistlik kohustus), siis ei oleks võimalik garanteerida, et laborist viie päeva jooksul vastus

saabub. Hagejal oli seega võimalik tarnida kostjale ükskõik millise kvaliteediga liiva teades, et

kostjal pole võimalik sellele 5 päeva jooksul laboratoorset kontrolli teostada. Eelnevast tulenevalt

leiab kostja, et lepingu p 4.5 võimaldab hagejal täita kohustus oluliselt erinevana kostja poolt

mõistlikult eeldatust ning on seega VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Alternatiivselt leiab kostja, et

lepingu p 4.5 on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks see jätta VÕS § 6 lg-st 2

tulenevalt kohaldamata. Taoline kokkulepe on hea usu põhimõttega vastuolus, mis võimaldab

lepingu osapoolel isegi pärast kohustuse rikkumist ja lepingu teisele poolele kahju tekitamist tasu

nõuda ning ei jäta kahjustatud poolele mitte mingit realiseeritavat võimalust oma õiguste

kaitsmiseks. Kuigi lepingu p 4.5 on tühine, siis pidi kostja sellegipoolest teavitama hagejat seaduses

sätestatud mõistliku aja jooksul sellest, et ta soovib lepingust taganeda. Kostja leiab, et ta on selle

nõude täitnud. Hageja tarnis kostjale liiva juuli teises pooles. Kostja sai hageja rikkumisest teada

augusti lõpus. Kostja teavitas hagejat tema rikkumisest esimest korda 25.08.2020 telefoni teel

vahetult pärast seda, kui kostja oli ise rikkumisest teada saanud. 28.09.2020 esitas kostja hagejale

kirjaliku taganemisavalduse pärast seda, kui hageja oli talle 18.09.2020 nõudekirja edastanud ning

asjas oli ilmne, et hageja ei soovi oma kohustust kohaselt täita. Kostja on seisukohal, et ta on

hagejat lepingust taganemisest teavitanud mõistliku aja jooksul (dtl-d 67-73).

Hageja edastas katseprotokolli, mille kohaselt vastas hageja tarnitava liiva filtratsioonimoodul

väärtusele 4,1 m/ööp (meetrit ööpäevas), kostjale 13.07.2020 ning hageja 16.06.2021 dokumendi

punkti 1.8 kohaselt toimus täitematerjali tarnimine 16.07.2020 kuni 30.07.2020. Hageja edastas

katseprotokolli seega vahetult enne materjali tarnimist. Seetõttu on ilmne, et see katseprotokoll pidi

tõendama tarnitava materjali kvaliteeti. Hageja tarnitud materjal pidi seega vastama edastatud

katseprotokollis toodud kvaliteedile. Asjas puudub muu mõistlik põhjus, miks hageja oleks selle

katseprotokolli pidanud kostjale edastama. Kuna hageja poolt tarnitud liiv ei vastanud hageja

edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile, siis järeldub, et hageja on oma lepingulist kohustust

rikkunud. Isegi kui hageja tarnitav kaup ei pidanud vastama hageja edastatud katseprotokollis

toodud kvaliteedile, siis pidi see lepingu punkti 4.2 kohaselt vastama vähemalt riiklikult

aktsepteeritud standarditele. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas 1 on toodud, et materjali on tellitud

objektile „Riigiteel 22251 Põvvatu – Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas,

Tartumaal“. Hageja pidi seega teadlik olema, et liiva tarnitakse riigiteel asuvale objektile. Tollel ajal

kehtinud Maanteeameti põhimääruse (RT I, 19.10.2018, 3) § 7 p 2 sätestas, et Maanteeameti üheks

põhiülesandeks on riigiteede planeerimine ja korrashoid. Ühtlasi võib kostja hinnangul ka üldteada

asjaoluks lugeda, et riigiteid haldab Maanteeamet (nüüdseks Transpordiamet). Avalikest andmetest

nähtub ühtlasi, et Vanamõisa sild oli ehitustöödeks suletud 02.06.2020 kuni 31.08.2020. Avalikest

andmetest nähtuv silla sulgemisperiood kattub poolte vahel sõlmitud lepingu ajaga, mistõttu on

ilmne, et materjali veeti just sellele objektile ning hageja oli sellest teadlik. Lepingu punkti 4.2

sätestab, et „kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult

9 (16)

aktsepteeritud standarditele“. Hageja tarnitud liiv ei vastanud riikliku standardina kehtestatud tee

ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg-s 6 sätestatud nõuetele. Hageja kui isik, kes müüb

ehitusobjektidele liiva oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on sellest asjaolust eelduslikult

teadlik. Hageja on igal juhul lepingut rikkunud ning tarninud kostjale ebakvaliteetset materjali. Seda

isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et liiva kvaliteet ei pidanud vastama hageja poolt kostjale

13.07.2020 edastatud katseprotokollis toodule. Kostja on puudusest teavitanud mõistliku aja

jooksul. Pooled ei vaidle, et kostja teavitas hagejat puudustest pärast enam kui 5 päeva möödumist.

Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole vaidluse asjaolusid arvestades võimalik lepingu punktidele

4.5 ja 4.6 tugineda. Kostja on tõenditena esitanud neli katseprotokolli, millest nähtub, et hageja

tarnitud liiva kvaliteet on oluliselt madalam kui hageja poolt edastatud katseprotokollis. Neist kõige

varasem katseprotokoll on koostatud 12.08.2020 ning kõige hilisemad 21.08.2020 ja 24.08.2020.

Kostjal sai seega lõplik kindlus selle osas, et hageja tarnitud materjal ei vasta kokkulepitule, tekkida

alles 24.08.2020. Arvestades, et kostja on hagejat puudustest teavitanud 25.08.2020, on kostja

seisukohal, et ta on hagejat teavitanud mõistliku aja jooksul. Lepingu punkt 4.5 ei ole siinse

vaidluse asjaolusid arvestades kohaldatav. Hageja tarnitud materjali ebapiisav kvaliteet seisneb

selles, et liiva filtratsioon ei vastanud nõuetele. Tegemist on asjaoluga, mida ei ole võimalik

tavapärase ülevaatuse korras avastada. Objektiks, kuhu kostja materjali tarnis, oli riigitee, mille

korrashoidu korraldab Transpordiamet (varasemalt Maanteeamet). Maanteeameti peadirektori

05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud „geotehniliste pinnaseuuringute juhendi“ punkt 1.4

sätestab, et kõik pinnaseproovid peavad olema katsetatud akredeteeritud katselaboris. Eelviidatud

juhendi punkti 1.5 kohaselt tuleb materjalidest filtratsioon määrata standardi EVS 901-20 järgselt.

Samasugused nõuded tulenevad ka hetkel kehtiva „Geotehniliste uuringute juhise“1 punktidest 1.5

ja 1.6. Nii hageja poolt edastatud katseprotokollis kui ka kostja tellitud katseprotokollides on

toodud, et täitematerjali filtratsioonimoodul on määratud vastavalt standardile EVS 901-20. Hageja

tarnitud kaubal esines varjatud puudus, mille avastamine vajas eriteadmisi ja -vahendeid ning oli

võimalik üksnes laboratoorsete katsetuste käigus. Hagejal ei ole sellises olukorras võimalik

tugineda lepingu punktile 4.5. Poolte kokkulepe, mis lepingu rikkumise korral välistab ostjal osa

õiguskaitsevahendite kasutamise või piirab nende kasutamise lühikese ajavahemikuga, sõltumata

rikkumise iseloomust, võib olla vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2. Poolte kokkulepe, mis välistab

täielikult ostja õigused puuduste ilmnemise korral, kui neist ei teavitata müüjat lühikese aja jooksul

pärast kauba vastuvastuvõtmist, sõltumata puuduste iseloomust, võib olla vastuolus VÕS § 106 lg-

ga 2 ja seega tühine. Praegusel juhul tugineb hageja väitele, et kuna kostja ei teavitanud teda

varjatud puudusest, mis oli avastatav üksnes laboratoorsete katsetustega, viie päeva jooksul alates

kauba kättesaamisest, siis ei ole kostjal võimalik ühtegi õiguskaitsevahendit kasutada. Lepingu

punkt 4.5 välistab ebamõistlikult hageja vastutuse toime pandud lepingurikkumise eest ning

võimaldab hagejal täita kohustuse oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust. Lepingu

punkt 4.5 on VÕS § 106 lg 2 kohaselt tühine ning asjas tuleks lähtuda sellest, kas kostja on hagejat

puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul alates puudustest teadasaamisest. Alternatiivselt palub

kostja, et kohus jätaks siinse menetluse asjaolusid arvestades lepingu punkti 4.5 VÕS § 6 lg 2 alusel

kohaldamata. Hageja on oma kohustust rikkunud ning kostja on teda sellest teavitanud mõistliku aja

jooksul. Kostja oli sunnitud hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva välja kaevama ning uuega

asendama. Kostja hinnangul oleks see ülekohtune ning hea usu põhimõttega vastuolus, kui hagejal

oleks sellest hoolimata õigus kostjalt tasu nõuda. Kostja palub seetõttu, et juhul, kui lepingu punkt

4.5 ei ole kohtu hinnangul VÕS § 106 lg 2 alusel tühine, siis jätaks kohus selle punkti siiski VÕS §

6 lg 2 alusel praeguse vaidluse asjaolusid arvestades kohaldamata (dtl-d 135-139).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus

tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja

edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on

kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 3 sätestab, et kui

menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise

10 (16)

parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral

korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei

takista taotluse lahendamist. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused.

Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

Kohus allkirjastas 29.08.2023 kohtuistungi protokolli 19.09.2023 (dtl 217). Kostja esitas

22.09.2023 taotluse protokolli parandamiseks, milles palus protokolli täiendada ja lisada kostja

esindaja sõnavõtt järgmiselt: „Kostja jääb oma seisukoha juurde, et ainuüksi ajaline seostus - 13

juuli saadeti e-kiri, 16 juuli alustati vedudega - see nähtub ajalisest seostusest. Isegi kui me jätame

kõrvale selle e-kirja ja selles toodud protokolli, siis lepingu punktis 4.2 on siiski toodud, et kui

tellimuses ei ole kaubakvaliteeti määratud, peab see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele.

Kostja on varasemalt välja toonud, et see ei vastanud ka riiklikult kehtestatud standarditele. Hageja

on igal juhul oma kohustusi rikkunud, isegi juhul kui eeldada, et hageja saatis täiesti juhuslikult 3

päeva enne vedude teostamist e-kirja liiva kvaliteedi kohta“ (dtl 239). Hageja vaidles taotlusele

vastu (dtl-d 246-247).

Kohus on seisukohal, et kohus ei ole jätnud protokollimata TsMS § 50 lg 1 p-des 1-13 nimetatud

andmeid ning on protokollis kajastanud istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus jätab seetõttu rahuldamata kostja taotluse

protokolli parandamiseks ja täiendamiseks.

5. Kohus leiab, et elektroonilise lepingudokumendiga on tõendatud hageja esindaja E. U. poolt

30.06.2020 ja kostja esindaja A. Õ. poolt 29.06.2020 lepingudokumendi pealkirjaga „OSTU-

MÜÜGILEPING nr xxxx“ (otsuses edaspidi ka leping või lepingutingimused) allkirjastamine (dtl-d

10-13). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on sõlminud lepingu lepingudokumendis märgitud

tingimustel.

6. Lepingudokumendist nähtuvalt on hageja ja kostja lepingu sõlminud selleks, et määrata

kindlaks ehitusmaterjalide ostu-müügilepingute sõlmimise üldised tingimused (sh tellimuste

esitamise ja täitmise tingimused ja tähtajad, ostumüügihinna tasumise tingimused) ning ostu-müügi

lepingute järgse ostja krediteerimise(laenamise) limiidid ja võlgnevuse kustutamise tingimused ja

tähtajad (dtl 12, lepingutingimuste p 1.1). Lepingutingimuste punkti 1.2 kohaselt kohaldatakse

lepingu sätteid kõigile Ostja ja Müüja vahelistele ostu-müügilepingutele ulatuses, milles pooled ei

ole kokku leppinud teisiti (dtl 12, lepingutingimuste p 1.2).

Kohtu hinnangul ei sõlminud pooled müügilepingut, sest lepingust ei nähtu võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 lg-s 1 sätestatud kohustustes kokku leppimine. Kohus leiab, et lepingust nähtub poolte

tahe leppida kokku lepingutingimustes, mis kohalduvad poolte vahel sõlmitavatele

müügilepingutele. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud leping pealkirjaga „OSTU-

MÜÜGILEPING nr xxxx“ lepinguks, milles märgitud poolte õigused ja kohustused muutuvad

poolte vahel tulevikus sõlmitavate ehitusmaterjalide müügilepingute osaks.

7. Lepingutingimuste punkt 2.1 sätestab, et ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks on Ostja

kirjalik või suuline tellimus (edaspidi nimetatud kui Tellimus). Lepingutingimuste punkt 2.2

sisaldab tingimust, mille kohaselt peab tellimus peab sisaldama kauba nimetust, kogust ja eelnevalt

suuliselt või kirjalikult kooskõlastatud kauba hinda (dtl 12, p-d 2.1 ja 2.2).

Lepingu lisast 1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud materjalide maksumuses koos transpordiga

objektile järgmiselt: täiteliiv 3,7 eurot tonn, killustik fr 32/64 10,5 eurot tonn, killustik fr 16/32 10,7

eurot tonn ja purustatud kruus pos.6 8 eurot tonn. Hindadele lisandub käibemaks (dtl 13).

Lepingudokumendi lisa 1 kohaselt lepiti kokku ka objekti asukohas, milleks oli Riigiteel 22251

Põvvatu – Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas, Tartumaal (dtl 13). Kohtu

11 (16)

hinnangul on lepingudokumendi lisast 1 nähtuvalt pooled kokku leppinud selles, millist liiki asjad

müüb hageja kostjale ning milline on nende hind.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja müüjana ja kostja ostjana sõlmisid müügilepingu,

mille alusel pidi hageja kostjale üle andma täiteliiva ja killustiku ning kostja tasuma selle eest

ostuhinna. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et tal on kostja vastu ostuhinna tasumise nõue 19

676,80 eurot. Hageja 31.07.2020 arvest nr 201395 nähtuvalt on hageja üle andnud kostjale täiteliiva

3057,75 tonni ja killustikku 32-63mm 453,3 tonni. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hageja on

kostjale täiteliiva ja killustikku üle andnud. Seetõttu ei ole poolte vahel vaidluse all

lepingutingimuste punkti 2.1 ja 2.2 järgi müügilepingute sõlmimine. Kuivõrd pooled ei vaidle

müügilepingute sõlmimise üle, ei pea hageja iga eraldiseisva müügilepingu sõlmimist tõendama.

8. Kostja vaidleb hagile vastu ning põhjendab vastuväiteid sellega, et hageja on lepingut

rikkunud ja müünud kostjale lepingutingimustele mittevastava liiva. Kostja leiab, et pooled on

kokku leppinud selles, et müüdava liiva filtratsioonimoodul pidi olema 4,1m ööpäevas. Hageja ei

ole kostja väitega nõus ning leiab, et pooled leppinud kokku tingimustes, millele liiv pidi vastama.

Lepingutingimuste punkti 4.1 kohaselt peab kauba hulk ja kvaliteet peab vastama tellimuses ja selle

kinnituses sätestatud nõuetele. Tarnitava kauba kogus määratakse Müüja autokaalu näidu järgi või

tehase arvuti kaalu järgi.

Kostja ei ole tõendanud, millised nõuded liivale olid märgitud hagejale esitatud tellimuses või

tellimustes ja tellimuse kinnituses või tellimuste kinnitustes. Kostja tugineb sellele, et hageja saatis

enne liiva kostjale tarnimist müüdava liiva katseprotokolli. Kohus leiab, et hageja juhatuse liikme E.

U. 13.07.2020 e-kirjaga on A. O.le ja R. S. on tõendatud katseprotokolli nr 19-3764-2 K edastamine

A. O.le ja R. S. (dtl 140-144). Katseprotokolli nr 19-3764-2 K kohaselt on Aardlapalu liivakarjäärist

võetud proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul 4,1 m/ööp (dtl-d 74-75).

Kohtu hinnangul on katseprotokoll asja kirjelduseks VÕS § 226 lg 1 mõistes. Kostja leiab, et

pooled on kokku leppinud müügis näidise, kirjelduse või mudeli järgi VÕS § 226 lg 1 mõistes.

Kohus leiab, et pooltevahelises lepingus pealkirjaga „OSTU-MÜÜGILEPING nr xxxx“ ning selle

lisas 1 ei sisaldu poolte kokkulepet asja müümiseks kirjelduse järgi. Kostja ei ole tõendanud, et ta

on esitanud lepingutingimuste 4.1 ja 4.2 kohaselt tellimuse või tellimused täiteliiva müümiseks,

mille filtratsioonimoodul vastab katseprotokollile nr 19-3764-2 K. Eeltoodut arvestades ei ole

kostja tõendanud, et katseprotokollis märgitud liiva filtratsioonimoodul on muutunud VÕS § 226 lg

1 järgi lepingutingimuseks, millele täiteliiv pidi vastama. Katseprotokollis märgitud kirjeldus ei saa

muutuda poolte kokkuleppe osaks olukorras, kus pooled on leppinud kokku kauba kvaliteedi

määramise tingimustes.

9. Lepingutingimuste punkti 4.2 kohaselt, kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab

see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele (dtl 12, lepingutingimuste p-d 4.1-4.2). Kohus on

seisukohal, et lepingutingimuste punkti 4.2 tuleb kohaldada koos VÕS § 217 lg 2 p-ga 2, sest

riiklikult aktsepteeritud standardist lähtumine eeldab, et teada on otstarve, milleks ostetud asja

soovitakse kasutada. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele,

kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja

seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult

tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki

asju tavaliselt kasutatakse.

Kohus leiab, et lepingutingimuste punktist 1.1 nähtuvalt pidi hagejale olema teada, et tema müüdav

liiv on ehitusmaterjaliks. Lisast 1 nähtuvalt oli hagejale teada, et täiteliiva kasutatakse objektil,

milleks oli Riigiteel 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas,

Tartumaal. Kohus on poolte allkirjastatud lepingudokumentides sisalduvaid kokkuleppeid

arvestades arvamusel, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi hagejale olema aru

12 (16)

saada, et tema müüdavat liiva kasutatakse tee-ehitusel. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015

määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ajavahemikus 11.04.2016 kuni 22.11.2020

kehtinud redaktsiooni § 11 lg 6 sätestab, et dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide

filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Dreenkihi

filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Nõuetele mittevastava materjali

peab konstruktsioonist eemaldama. Kohus on seisukohal, et lepingutingimuste punkti 4.2 ja VÕS §

217 lg 2 p 2 kohaselt pidi hageja müüdud liiva filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit

ööpäevas.

Pooltevahelisel lepingul ei põhine hageja väide, et hageja kohustus ei olnud tuvastada ja iseseisvalt

järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt vastama peab. Pooled ei ole tõendanud

pooltevahelist eraldi sõlmitud kokkulepet täiteliiva kvaliteedinõuete kohta. Seetõttu kohaldub

lepingutingimuste p 4.2. Seega on lepingutingimused, millele täiteliiv vastama pidi, selgelt

määratletavad ning hageja müüjana pidi andma kostjale üle lepingutingimustele vastava asja.

10. Kostja põhjendab oma vastuväiteid hagile sellega, et hageja müüdud täiteliiva

filtratsioonimoodul oli väiksem kui 0,5 meetrit ööpäevas. Kostja on soovinud hageja müüdud liiva

filtratsioonimoodulit tõendada katseprotokollidega, millest nähtuvad Vanamõisa silla ümberehituse

objektilt võetud proovides sisalduva liiva filtratsioonimoodulid.

S. V. ja J. M. 12.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr 20-6799 K nähtuvalt on 17.08.2020

võetud vastu proov, mille labori registreerimise number on 8578; objektiks Vanamõisa silla ehitus,

PK 0+50, proovi üleandja R. S. 29.07.2020 10:50 (dtl 85). Proovis sisalduva liiva

filtratsioonimoodul on katseprotokolli kohaselt 0,4 meetrit ööpäevas (dtl 86). S. V. ja J. M.

13.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr 20-7269 K nähtuvalt on 30.07.2020 võetud vastu

proov, mille labori registreerimise number on 9113; objektiks Vanamõisa silla ehitus, PK 1+25,

proovi üleandja R. S. 29.07.2020 16:30 (dtl 89). Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on

katseprotokolli kohaselt 0,1 meetrit ööpäevas (dtl 90). S. S. 21.08.2020 allkirjastatud

katseprotokollist nr 2020/1223 nähtuvalt on 17.08.2020 kell 8:50 võetud vastu proov, mis on

registreeritud nr 02/665 all; proovi võtmise kohaks kliendi avaldatud teabe kohaselt Vanamõisa silla

ümberehitus PK 1+25 (dtl 79). Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on katseprotokolli

kohaselt 0,2 meetrit ööpäevas (dtl 79). S. S. 24.08.2020 allkirjastatud katseprotokollist nr

2020/1224 nähtuvalt on 29.07.2020 võetud vastu proov, mis on registreeritud nr 02/664 all; proovi

võtmise kohaks kliendi avaldatud teabe kohaselt Vanamõisa silla ümberehitus PK 0+50 (dtl 82).

Proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul on katseprotokolli kohaselt 0,7 meetrit ööpäevas (dtl 83).

Tunnistaja R. S. andis 29.08.2023 istungil järgmised ütlused: „Prestin OÜ esindajaga saime objektil

kokku ja pakkus mulle välja, et võib objektile liiva tarnida koos veoga. Küsisin siis hinnapakkumist

materjalile koos transpordiga. Vastavad paberid, et Maanteeametiga kooskõlastada seda materjali,

et võib üldse kasutada. Saime kaubale ja siis hakkas mingil hetkel materjali vedu pihta. Ehituse ajal

võtsime materjaliproove koos omanikujärelevalvega. Need proovid jäid omanikujärelevalve kätte,

kes toimetas need laborisse filtratsioonimooduli katsetamiseks. Mingi hetk tuli vastus proovidena

välja filtratsiooni mittevastavuse kohta. Ma ei mäleta kuupäevi, aga need on protokollides kirjas.

Arvan, et B-proovi tulemus ei andnud ka välja. Pärast seda tuli Maanteeametilt info, et peame selle

liiva välja kaevama. See info tuli projektijuhilt minule. [---] Proovid ei andnud filtratsiooni välja,

see tähendab, et vee läbilaskvus valmis ehitatud liivakihist ei ole piisav“ (dtl-d 226-227).

Katseprotokollides on märgitud proovide võtmise kohaks „Vanamõisa silla ehitus“ ja „Vanamõisa

silla ümberehitus“. Proovide üleandmise ajaks on 12.08.2020, 13.08.2020 ja 24.08.2020

protokollides märgitud 29.07.2020. E. U. ja R. S.u e-kirjavahetusest 03.08.2020 ja 04.08.2020

nähtuvalt puudusid kostjal 04.08.2020 seisuga hageja suhtes pretensioonid (dtl 14). E-kirjast nähtub

poolte vahel õigusvaidluse puudumine 04.08.2020 seisuga. Kuivõrd poolte vahel puudusid

29.07.2020 seisuga õigusvaidlused, ei ole alust eeldada, et kostja esitas katselaboritele ebaõigeid

andmeid proovide päritolu kohta. Kohtu hinnangul on katseprotokollid seetõttu tõenditena

13 (16)

usaldusväärsed. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest see, et hageja üleantud liivast võeti

objektil proove filtratsioonimooduli väljaselgitamiseks. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et

laborist tuli vastus filtratsioonimooduli mittevastavuse kohta ning Maanteeamet teatas, et liiv tuleb

välja kaevata. Kostja ja tunnistaja vahel on töösuhe. Kohtu hinnangul ei ole pelgalt töösuhe kostjaga

asjaoluks, mis annab alust lugeda tunnistaja ütlused ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused on

sisuliste vastuoludeta. Samuti ei ole tunnistaja ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega,

sealhulgas 12.08.2020, 13.08.2020, 21.08.2020 ja 24.08.2020 allkirjastatud katseprotokollidega.

12.08.2020 katseprotokolli kohaselt on kohast tähistusega PK 0+50 võetud proovis sisalduva liiva

filtratsioonimoodul 0,4 meetrit ööpäevas. 24.08.2020 katseprotokolli kohaselt on kohast tähistusega

PK 0+50 võetud proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul 0,7 meetrit ööpäevas. Pooled ei ole

põhjendanud oma väiteid sellega, et hageja andis kostjale üle erinevatest kohtadest ning erinevate

omadustega liiva. Kohus arvestab sellega, et kolmel katsel neljast on tuvastatud hageja müüdud

liiva madalam filtratsioonimoodul kui 0,5 meetrit ööpäevas. Kostja oli kohustatud liiva kooskõlas

tee ehitamise kvaliteedi nõuete § 11 lg-s 6 sätestatuga täiteliiv konstruktsioonis eemaldama ja

asendama. Seetõttu ei tõenda 24.08.2020 katseprotokollis märgitud katse tulemus hageja müüdud

liiva lepingutingimustele vastavust. Kohtu hinnangul nähtub 12.08.2020, 13.08.2020 ja 21.08.2020

allkirjastatud katseprotokollidest ja tunnistaja ütlustest, et hageja müüdud täiteliiva

filtratsioonimoodul ei olnud vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Kohus leiab, et kostja on tõendanud

hageja müüdud täiteliiva madalama filtratsioonimooduli kui 0,5 meetrit ööpäevas. Seega müüs

hageja kostjale asja, mis ei vastanud lepingutingimustele.

11. Lepingutingimuste punkt 4.4 sisaldab tingimust, mille kohaselt on Ostjal on õigus esitada

pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel. Lepingutingimuste punkt 4.5

sisaldab tingimust, mille kohaselt varjatud puuduste korral on Ostjal õigus esitada tõendatud

pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest (dtl 12).

Kohus on seisukohal, et täiteliiva vastuvõtmisel ei ole võimalik koheselt hinnata selle

filtratsioonimoodulit. Seda kinnitab asjaolu, et materjalide filtratsioonimoodulite määramine on

kirjeldatud eraldi standardis EVS 901-20 ning sellega tegelevad eraldi laborid. Seega on täiteliiva

filtratsioonimoodul, mis erineb kokkulepitust, lepingutingimuste punkti 4.5 mõistes varjatud

puudus. on lepingutingimus, millest teatamisele rakendub poolte kokkulepitud tähtaeg viis päeva

alates kauba üleandmisest.

12. Hageja ei ole avaldanud eraldi iga üle antud täiteliiva tonni üleandmise aega, kuid on

tuginenud sellele, et liiv anti üle 2020.a juuli jooksul. Kohtu hinnangul on hageja väide tõendatud E.

U. ja R. S.u e-kirjavahetusega 03.08.2020 ja 04.08.2020, millest nähtuvalt teatas E. U. R. S. 2020.a

juulis üleantud liiva koguse (dtl 14). Seega saab täiteliiva kõigi koguste kostjale üleandmise kõige

hilisemaks ajaks lugeda 31.07.2020. Lepingutingimuste punkti 4.4 kohaselt pidi kostja teatama

hagejale täiteliiva puudustest hiljemalt 05.08.2020.

Tunnistaja R. S. andis 29.08.2023 istungil järgmised ütlused: „Pärast seda tuli Maanteeametilt info,

et peame selle liiva välja kaevama. See info tuli projektijuhilt minule. Maanteeametiga suhtles tema.

Pärast seda andsin Prestinile teada, et liiv tuleb välja vahetada ja palusin veoteenust, et kallurauto

alla annaks ekskavaatorile väljakaevamise ajaks. [---] Prestinile andsin teada telefoni teel sellest, et

liiv tuleb välja vahetada. Teada andsin Prestini omanikule, U. oli tema perekonnanimi. [---] E. U.le

andsin teada liiva välja vahetamise vajadusest kohe, kui projektijuht A. O. mulle teada andis. See

võis olla nädal varem avamisest. Esmaspäev oli 31. august, sellest eelnev esmaspäev. Arvan, et

ütlesin, et see liiv tuleb välja vahetada, sest see liiv ei vasta projekti nõuetele ja Maanteeamet

nõuab, et see välja vahetatakse“ (dtl-d 226-227). Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest, et ta

teavitas hagejat liiva väljavahetamise vajadusest 24.08.2020. Seega teavitas kostja hagejat müüdud

liiva lepingutingimustele mittevastavusest 19 päeva pärast lepingutingimuste punktis 4.4 märgitud

tähtaja möödumist.

14 (16)

13. Lepingutingimuste punkt 4.6 sisaldab järgmist tingimust: „4.6. P. 4.4. ja 4.5. sätestatud

tähtaegade ületamisel loevad Pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest“

(dtl 12).

Hageja leiab, et tulenevalt lepingutingimuste punktist 4.6 on kostja kaotanud õiguse tugineda

müüdud liiva lepingutingimustele mittevastavusele, sest kostja ei ole järginud puudustest

teavitamisel lepingutingimuste punktis 4.5 nimetatud tähtaega. Kostja leiab, et lepingutingimuste

punktis 4.6 sisalduv kokkulepe on tühine või tuleb jätta hea usu põhimõttega vastuolu tõttu

kohaldamata.

VÕS § 106 lg 2 sätestab, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda

kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse

oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult

välistab vastutuse või piirab seda.

Kohtu hinnangul on pooled leppinud punktides 4.5 ja 4.6 koosmõjus kokku õigust lõpetavas

tähtajas – kui asja üleandmisest möödub viis päeva ja ostja ei ole selle aja jooksul teatanud asja

puudustest, lõpeb ostja õigus tugineda asja lepingutingimustele vastavusele sõltumata sellest, kas

asja lepingutingimustele mittevastavus on tingitud tahtlikust lepingurikkumisest või mitte. Kohtu

hinnangul ei ole vastutust välistava tingimusega, vaid vastutust piirava tingimusega, sest

võlausaldaja poolt õigeaegsel asja puudusest teatamisel ei lõpe võlausaldaja õigus tugineda

lepingurikkumisele. Kuivõrd lepingutingimuste punktides 4.5 ja 4.6 koosmõjus sisalduv kokkulepe

piirab võlgniku vastutust, tuleb hinnata, kas vastutust on piiratud ebamõistlikult. Lisaks eeltoodule

leiab kohus, et pooled on lepingutingimuste punktidega 4.4 ja 4.5 leppinud kokku VÕS §-s 220

sätestatust erinevas regulatsioonis.

Kohtu hinnangul tuleb vastutuse piiramise mõistlikkust hinnata muuhulgas lähtuvalt sellest, mida

pidasid pooled lepingu sõlmimisel mõistlikuks. Hageja on tuginenud sellele, et lepingutingimused

on kostja kasutatud tüüptingimused. Kohtu hinnangul on hageja väide tõendatud poolte vahel

lepingu sõlmimisel peetud e-kirjavahetusega. A. O. 28.06.2020 e-kirjast nähtuvalt saatis kostja

volitatud esindaja A. O. hageja esindajale E. U.le ostu-müügilepingu tutvumiseks ning palus täita

Müüja informatsioon (dtl-d 37-42). Hageja esindaja E. U. on allkirjastatud lepingu, millesse on

lisatud andmed hageja kohta, saatnud kostja esindajale tagasi 29.06.2020 (dtl-d 43-45). A. O.

saadetud lepingudokument on TREFnord-blanketil ning sisaldas lepingutingimuste punkte 4.4-4.6

samas sõnastuses, milles leping sõlmiti. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja on lepingut

koostades pidanud ostja õiguste teostamise mõistlikuks ajaks viit päeva alates asjas üleandmisest.

Seega on pooled lepingu sõlmimisel pidanud varjatud puudustest teatamise aega mõistlikuks. Kohtu

hinnangul on kokkulepitud tähtaeg küll lühike, kuid nähtuvalt 21.08.2021 katseprotokollist nr

2020/1223 on võimalik laborist katsetulemused saada nelja päeva jooksul proovide laborile

üleandmisest. Katseprotokollist nähtuvalt on proov laboris vastuvõetud 17.08.2020 kell 8:50 ning

katseprotokoll allkirjastatud 21.08.2020 (dtl-d 78-79). Seega on ostjal ka tegelikult võimalik järgida

kokkulepitud puudustest teatamise tähtaega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud lepingut

tahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole müüja vastutust poolte kokkuleppel ebamõistlikult piiratud,

mistõttu lepingutingimuste punktides 4.5 ja 4.6 sisalduvad kokkulepped ei ole tühised. Kuivõrd

kostja teatas hagejale üleantud asja puudustest pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, on kostja

kaotanud lepingutingimuste punkti 4.6 kohaselt õiguse tugineda üleantud täiteliiva

lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis täiteliiva

lepingutingimustele mittevastavusest. Seetõttu ei kohaldu asjas VÕS 221 lg 2.

14. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja kaotas õiguse tugineda üleantud täiteliiva

lepingutingimustele mittevastavusele, mistõttu puudus kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendina

lepingust taganemist. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud lepingu tühistamise eeldusi

TsÜS § 94 lg 1 järgi, milleks on hageja teadlikkus täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusest

ning kostjale tahtlikult ebaõigete andmete avaldamine või konkreetsest asjaoludest teavitamata

15 (16)

jätmine. Seetõttu ei ole lepingu tühistamisel õiguslikke tagajärgi ning see ei toonud kaasa lepingu

tühisust. Kohtu hinnangul ei ole kostja kirjeldanud lisaks hageja lepingurikkumisele muud hageja

tegevust, mis annaks alust lugeda hageja tegevuse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kohtu

hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping pealkirjaga „OSTU-MÜÜGILEPING nr xxxx“

kehtiv ning samuti on kehtivad selle alusel hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingud. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist.

15. Pooled ei ole vaielnud hageja poolt kostjale üle antud asjade mahu ja ostuhinna üle ning

hageja nõudearvestuse üle. Samuti ei ole pooled vaielnud viivisekokkuleppe, hageja esitatud

viivisearvestuse üle ning õigusabikulude hüvitise 1420,17 eurot aluseks olevate asjaolude üle.

Kohus rahuldab hagiavalduse hageja esitatud ostuhinna 19 676,80 eurot, viivise 18 692,96 eurot ja

õigusabikulude hüvitise 1420,17 eurot tasumise nõuetes ning mõistab ostuhinna, viivise ja

kahjuhüvitise kostjalt hageja kasuks välja.

16. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

16 (16)