Legislator Case Law & Legislation
2-22-9474/30 AI generated

2-22-9474/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-9474/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tuvastada, et X ja Dekovabrik OÜ (praegune Downsize OÜ) vahel 15.02.2016 Mõista Downsize OÜ-lt X kasuks välja põhivõlgnevuselt 4303,76 eurot alates

Legislator headnote

AI generated

2-22-9474/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tuvastada, et X ja Dekovabrik OÜ (praegune Downsize OÜ) vahel 15.02.2016 Mõista Downsize OÜ-lt X kasuks välja põhivõlgnevuselt 4303,76 eurot alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-9474

Tsiviilasi

X hagi Downsize OÜ (endine Dekovabrik OÜ) vastu

töösuhte lõppemise aluse tuvastamise, töötamise

registrikande muutmise, töötasu, hüvitise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 8285,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Kaspar Kamsakann

Kostja Downsize OÜ (endine Dekovabrik OÜ

registrikood 16119677)

Asja läbivaatamine

Eelistungil 19.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Tuvastada, et X ja Dekovabrik OÜ (praegune Downsize OÜ) vahel 15.02.2016

sõlmitud tööleping lõppes 20.12.2021 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.

3. Mõista Downsize OÜ-lt X kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel

brutosummas 3830,88 eurot.

4. Mõista Downsize OÜ-lt X kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas

472,88 eurot.

5. Mõista Downsize OÜ-lt X kasuks viivis 105,65 eurot.

6. Mõista Downsize OÜ-lt X kasuks välja põhivõlgnevuselt 4303,76 eurot alates

12.04.2022 kuni põhivõlgnevuse 4303,76 euro täieliku tasumiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta rahuldamata X nõue teha Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse

kanne.

8. Jätta menetluskulud kostja kanda.

9. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

2(3)

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

11. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

1. Kostja ei ilmunud 19.09.2023 kell 10.00 toimunud eelistungile. Hageja lepinguline

esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

2. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS §

410). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud

istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud

muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest

kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku

menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lg 3). Käesoleval juhul

puuduvad kohtu hinnangul tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus selgitas

menetlusse võtmise määruses istungilt puudumise tagajärgi. Kostja seaduslik esindaja on

kohtukutse isiklikult 08.08.2023 kätte saanud. Mitteilmumise põhjusest kohtule teatanud ei

ole. Kostja kirjaliku menetluse osas nõusolekut andnud ei ole. Kohus hoiatas kostjat

menetlusse võtmise määruses, et kui kohus määrab asja arutamiseks istungi ja kostja ei ilmu

istungile, on kohtul õigus teha tagaseljaotsus, lahendada asi sisuliselt või lükata asja

3(3)

arutamine edasi, v.a kui kostja oli nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega enda

osavõtuta (tl 40-41). Seega olid kostjale teada istungile mitteilmumise tagajärjed.

3. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist,

teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab osaliselt hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud nõuete osas.

4. Pooled sõlmisid 15.02.2016 töölepingu nr 1-151, mille alusel hageja töötas kostja juures

tähtajatult täistööajaga klienditeenindaja ametikohal põhipalgaga 910 eurot kuus koos

lisanduva tulemustasuga 1,5% müügikäibest kalendrikuus, mida arvestatakse vastavalt

lepingu lisale. Hageja ütles nimetatud töölepingu üles 20.12.2021 erakorraliselt

ülesütlemisavaldusega,

kuna

kostja

rikkus

oluliselt

töölepingut.

Tööandja

sai

ülesütlemisavalduse samal päeval kätte. Tööandja ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud.

5. Hageja on esitanud hagiavalduses muu hulgas taotluse töötamise registriskande

muudatuse tegemiseks. Kohtu hinnangul puudub hagejal selle nõude osas õiguskaitse

vajadus. Hagejal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksu- ja Tolliameti

poole, kus tehakse jõustunud otsuse alusel kanded. 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse

seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on

(MKS eelnõu seletuskirja kohaselt) koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste

isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS §

251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama

paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning

lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult

parandama. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast

registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates.

Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja

otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel.

Menetluskulud

6. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi peaaegu täies ulatuses, rahuldamata jäi üksnes registrikande muudatuse tegemise nõue.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.

7. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik