4-10-4199/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.märtsil 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-10-4199 (väärteoasi 2402,10,001980) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Väärteoasi kaebemenetluses N.A TeeS § 40-1 lg 1, LS § 74-33 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles

N.A tunnistati süüdi TeeS § 40 lg 1

alusel ja karistati rahatrahviga 187 trahviühikut ehk 11 220 krooni Menetlusalune isik

Menetlusaluse isiku kaitsja

Kohtuväline menetleja

N.A, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx xxx

Vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir, Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ

Ida Prefektuuri esindaja vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus RESOLUTSIOON V™S § 132 p 1, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta N.A kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiire kaebus Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 21.10.2010 otsuse peale väärteoasjas 2402,10,001980 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

2

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.03.2011

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 07.04.2011

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase

tähtaja möödumisel (ehk 06.05.2011) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

04.10.2010 koostas piirkonnapolitseinik E. Blaško väärteoprotokolli AB1125679 selle fakti kohta, et 04.10.2010 kell 07.45 xxx-xxx. kilomeetril juhtis N.A

mootorsõidukit xxx, mille tegelik mass ja teljekoormused ületasid

registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LE § 196, 197, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1; TSM määruse nr 50 kood 1302. Tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40-1 lg 1 , LS § 74-33 järgi.

21.10.2010 tegi

vanemliikluspolitseinik H. Lindus otsuse väärteoasjas 2402,10,001980, milles leidis, et N.A on süüdi LS § 74-33 ja Teeseaduse

§ 40-1 lg 1 järgi ettenähtd väärteo toimepanemises ja KarS § 63 kohaldamisega

karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 187 trahviühikut summas 11220 krooni. Väärteo toimepanemine on tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kergendavaks asjaoluks on süütunnistamine.

17.11.2010 esitas vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir kohtule kaebuse, milles

palub tühistada N.A

suhtes tehtud karistusotsus, lõpetada

väärteomenetlus väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Alternatiivina taotleb

kaebuse esitaja juhul, kui puudub alus menetluse lõpetamiseks, rahatrahvi vähendamist kuni 100 trahviühikuni.

KAEBUSE SISU

3 Kaebuses esitatud põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1.V™S § 19 lg 1 p 1 alusel on isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes

menetletakse. V™S § 87 alusel tuleb otsuse tegemisel tugineda üksnes

väärteoprotokollis märgitud asjaoludele. Väärteoprotokollist ei selgu isikule

etteheidetava rikkumise sisu, kuna väärteoprotokollis ei ole märgitud tuvastatud mass, lubatud väärtus ja väidetav ületamine. Lähtuvalt sellest ei ole isikul võimalust ennast kaitsta, sest talle ei ole teada, milles konkreetselt teda süüdistatakse. Osutatud

on Riigikohtu praktikale 3-1-1-103-09, mille kohaselt väärteoprotokollis tuleb

näidata kõiki faktilisi asjaolusid, mille alusel loeb kohtuväline menetleja süüteokoosseisu täidetuks. 2. Isikule on süüks arvatud LE § 196 ja 197 nõuete rikkumist. Antud normide näol on tegemist nö blanketsete normidega, mis ise sisaldavad viidet muu õigusakti normi rikkumisele. Sel juhul tuleks väärteoprotokollis näidata, millise käitumisega millise normi on rikutud. Osutatud on Riigikohtu praktikale 3-1-1-25-06, milles kohaselt väärteoprotokollis ja otsuses tuleb näidata normi konkreetne paragrahv, millest

tuleneb isiku kohustus käituda teatud viisil. Kaitsja täpsustas kohtuistungil, et väärteoprotokollis on viited TSM määrustele nr 50 ja 51 olemas. 3. Massimõõteseadme kasutamise protokollis märgitud mõõtmise asjaolud ei vasta

tegelikkusele. Nimelt toimus mõõtmine mitte valgel vaid hämaral ajal. Mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritu ei ole usaldusväärne ja seega ei ole menetlusaluse isiku süü tõendatud. Miks kaitsja leiab, et mõõteseadme kasutamise protokollis sisalduvad andmed ei ole usaldusväärsed, ei ole kaebuses märgitud. 4. Rahatrahvi vähendamise taotlus põhjendab kaitsja sellega, et isikule on määrarud

peaaegu maksimaalne trahv. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Menetlusalune isik kahetseb ja arvestada tuleb majanduslikku olukorda. Majandusliku olukorra kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud -

kohtu märkus.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuses toodud seisukohale, et rikkumine ei ole

usaldusväärselt tõendatud. Kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud, et

metoodikapõhine kaalumine lubab teekalde suuruseks kuni 10%, seadme

kasutamise juhendist nähtub, et lubatud kalle on 5 kraadi. Tuleb lähtuda kasutusjuhendist. Kuna nimetatud kaalud on usaldusväärsed kuni 5 kraadi teekalde

puhul, metoodika aga lubab kaaluda suurema teekaldega kohas, ei ole selline

kaalumine usaldusväärne. Enne kaalumist ei ole võimalik visuaalselt tuvastada teekaldet. Tunnistajate ütlused, et sel kohal olid kunagi teekalde mõõtmist teostatud, et tähenda, et teekalle oli mõõdetud just samas kohas.

Analüüsides massimõõtmisseadme kasutamise protokolli, on nähtav, et sõiduki

parem pool on ilmselt kaldes ja näitabki suuremaid tulemusi iga telje osas. See

tekitab kõrvaldama kahtluse. Tuleb arvestada, et kohapeal oli menetlusalune isik

segaduses, seetõttu ei saanud ta anda kohapeal hinnangu, et mõõtmise kohas on teekalle.

4

Kaitsja märkis, et kui kohus leiab, et rikkumine on siiski tõendatud, sel juhul

kahetseb isik tehtut. Tuleb arvestada, et menetlusalune isik on professionaalne

autojuht ja tema puhul ei ole rikkumiste arv karistamise seisukohalt oluline moment. Autojuht ei saanud hinnata kaalu visuaalselt. Kaal sõltub paljustmaterjali

niiskus, liik. Teadmiseks on, et kaalu püütakse välja arvutada väljatöötatud suhtarvuga, mis sõltub näiteks materjali niiskusastmest. Kui arvata, et tegu on toime

pandud, siis ettevaatamatusest ja sel juhul oleks piisavaks karistuseks trahv 6000 krooni.

Kohtuväline menetleja leidis, et menetluse isikule süüksarvatud tegu on usaldusväärselt tõendatud. Kaalumine toimus vastavalt metoodikale, mille kohaselt

lubatud teekalle on 10%. Nagu näeb metoodika ette, hinnati teekalde esinemist visuaalselt. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et seesama koht on varasematel juhtudel mõõdetud kaldemõõdikuga ja see vastab lubatud piirile. Kasutusjuhendis on lubatud kalle 5 %, metoodikas 10%, see on aga akkrediteerimiskeskuse poolt arvestatud ja lubatud. Kalle 10% on isiku kasuks, sest sellest tuleneb ka suurem laiendmääramatus ehk lubatud veapiirid. Kuidas on koormatud paremad või vasakud teljed sõltub ka sellest, kuidas koorem on veokile paigutatud mitte aga otseselt sellest, milline on teekalle.

Karistuse mõistmisel lähtuti sellest, et esiteks, koormuse ületamine on suhteliselt

suur, ja teiseks, et isik on varem korduvalt samalaadsete tegude karistatud rahatrahvidega.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDEID

Kohtuistungil ülekuulatud N.A selgitas, et ta sõitis xxx xxx poolt ja xxx ristmikult pööras xxx poole. Sellel teel enne mäkke tõusu nägi, et tema järgi sõidab politseibuss. Talle anti võimaluse ära keerata ja siis peatati. Kontrolliti dokumente ja

teostati kaalumist. Menetlusalusele isikule tundus, et maapind ei olnud piisavalt

tasane ja sirge. Kaldemõõtmist ei olnud teostatud. Koorem oli kasepaberipuu 28 tihumeetrit. Visuaalselt ta ei oska arvestada kaalu.

Kohtu küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik järgmist. Teda kutsuti kaalumist jälgida, ta viibis selle juures. Lubatud sõiduki mass koos haagisega pidi olema 44 tonni, kaalutud sai 49 tonni. Ta ei ole aga süüdistusega nõus, sest seal

võiks ju teekalle olema. Materjalid on eri kaaluga, ja silmajärgi ei ole tihtipeale

võimalik kaalu määrata. Kaalu nõuete järgmiseks püüdis ta vähendada koorema kaalu. Ta ei olnud ka kohapeal mõõtmise tulemusega nõus. Ta ei teinud mõõtmise protokollile märkusi, sest selleks on ju 15 päeva aega. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et tegemist oli sel kohal asfalditeega, teekate oli põhimõtteliselt korras. Talle tundus, et teel on

teega risti kalle. Ta ei esitanud vastuväidet mõõtmisele ega vastulauset, sest advokaat alles hiljem leidis, et tegemist võiks olla teekaldega. Kaitsja küsimusele vastas menetlusalune isik, et kaalumine toimus teeääres.

5

Massimõõteseadme kasutamise protokollist lk 15 nähtub, et sõiduki xxx4 rn xxxK

haagisega Jyki V31 rn 949BT kaalumine toimus 04.10.2010 kell 07.45 xxx. kilomeetril. Kaalumiseks kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar (6 tükki), kaalude numbrid on märgitud. Kaalud testitud 04.10.2010 kell 07.00, töökorras. Kaalumist teostati asulavälisel teel, hea nähtavuse juures, valgeajal, sademeteta, kuiv ja kattega

tee. Tegemist on metsamaterjali veoga. Tabelis on näidatud veoki ja haagise

lubatud ja mõõdetud teljekoormused, läiendmääramatus, kogukoormus 51040 kg,

arvestades laiendmääramatust tulem on 49146 kgm seega ületamine 5146 kg. Menetlusalune isik märkis protokollile, et ta viibis kaalumise juures, muid märkusi ei ole tehtud. Mõõtmise juures viibis tunnistajana politseinik A. Hints. Mõõtevahendi taatlustunnistuste koopiatest lk 26-26 nähtub, et massimõõteseadme kasutamise protokollist märgitud mitteautomaakaalud, mis on teljekoormuskaalud, on volitatud asutuse nimelt Metroserdi poolt taadeldud 27.10.2009 ja 29.10.2009.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kaalumist teostanud E. Blaško selgitas, et tal on vastav koolitus läbitud ja tunnistus olemas. Kaalumisel pannakse igaühe ratta alla

kaalud. Kaalumine toimus asfadikattega teel. Visuaalset teekalde esinemist

tuvastatud ei olnud. Menetlusalune isik ei vaielnud kohapeal mõõtmise asjaolude vastu.

Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et kaalumiseks kasutatakse ka

varem valitud so sobivad kohad, ka selle koha puhul on tegemist kohaga, kus ka varemgi kaalumist teostatud. Varem see koht oli kontrollitud ja kaldemõõdikuga mõõdetud. Peast ta neid kalde numbreid ei mäleta, kuid see on lubatu piires.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. Hints selgitas, et tema ja E. Blaško olid

teenistusel, sõitsid politseibussiga, mis on ettenähtud sõidukite massi kontrolli

teostamiseks. Talllinna-Narva mnt liikus autorong metsamaterjaliga, visuaalselt hinnati, et see võib olla ülekoormatud. Oli otsustatud läbi viia kaalumine. Autojuht oli rikkumisega kohapeal nõus. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et kaalumise kohal oli teekate tasane ja asfalteeritud. Tol korral teekallet mõõdetud ei olnud, kuid seda oli tehtud varasematel juhtumitel. Kaitsja küsimusele vastates selgitas tunnistaja, et peast ta ei mäleta, milline teekalle on selles kohas, kuid lubatud on kuni 10%.

Kohtuistungil oli uuritud sõiduki koormuse mõõtmise metoodika lk 29-33, samuti raadiokaalude Evocar-2000 kasutusjuhend ja tehnilised andmed lk 34-48.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liikluseeskiri

6 § 196. Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

§ 197. Kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada «Teeseaduse» §-s 35 sätestatud korras.

Liiklusseadus § 15. Sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused (1) Sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki ja autorongi massid ning teljekoormuse kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister .

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1 Vastu võetud 18.05.2001 nr 50

Kood 1302. Autorongi lubatud suurim tegelik mass Nõuded: … d) 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täisvõi

kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 t; [ - jõust. 08.01.2010] RTL 2010, 1, 7 Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud 21.05.2001 nr 51 § 7. Piirangud raskeveose vedamisel

(1) Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Liiklusseadus

§ 7433

. Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumine Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Teeseadus § 401. Teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine (1) №rmidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil

teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Menetlusaluse isiku ütluste, massimõõteseadme kasutamise protokolli ning tunnistajate E. Blaško ja E. Hintsi ütlustega on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud N.A poolt järgmise teo toimepanemine:

7 04.10.2010 kell 07.45 xxx. kilomeetril juhtis N.A mootorsõidukit xxx,

mille tegelik mass ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Autojuhil ei olnud Teeseaduse § 35 alusel nõutavat eriluba. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LE § 196, 197, mille kohaselt sõiduki

tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga

registreerimisel määratud väärtuts, kui koormaga või koormata sõiduki või

autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1

alusel kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada Teeseaduse § 35 sätestatud korras, ehk eriloal; sõiduki tegelik mass TSM määruse nr 51 § 7 lg 1,mille kohaselt ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba punkt d 3 või ; TSM määruse nr 50 kood 1302, mille kohaselt

suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 t;.

Ühine tegu,

mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, mille mass ületas lubatut, mil lubatud mass on TSM määruse nr 50 koodi 1302 kohaselt 44 tonni, on õigesti kvalifitseeritud Teeseaduse § 40-1 lg 1 kui normidele mittevastava massi sõidukiga liiklemine; ning

mis seisnes selles, et sõidukit kasutati ilma nõutava eriloata, kuigi eriluba on kohustuslik TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 ja Teeseaduse § 35 lg 2 alusel, on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-33 järgi kui veose nõuete rikkumine.

Eeskätt analüüsib kohus kaitsja kaebuses tõstetatud probleemi, kas isikule esitatud süüdistus on piisavalt konkreetne, et selle alusel oleks võimalik tuvastada süütegu, ja

menetlusalusele isikule oleks tõhusalt tagatud õigust kaitsta ennast tema vastu esitatud süüdistusest. Kaebuses on põhjendatult osutatakse kohtupraktikale muuhulgas ka väärteoasjades,

mille kohaselt väärteoprotokolli lühike teokirjeldus peab samal ajal sisaldama kõikvajalikud asjaolud, mis on isiku vastutusele võtmise aluseks, lahendi 3-1-1-103-

09 p 11. „Nõue, et väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses

tähendab seda, et väärteoprotokoll peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid,

mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr - RT III 3-1-1-80-06 2006, 36, 304; - RT III 2007, 46, 368; - RT III 2008, 12, 86; 3-1-1-84-07 3-1-1-2-08 3-1-1-9-08 - RT III 2008, 16, 106)..“. Kaitsja leiab, et väärteoprotokollis tuleks näidata autorongi tuvastatud mass, lubatud

massi väärtus ja väidetav ületamine.Sisuliselt peab kaitsja vajalikuks süüdistuse konkretiseerimiseks näidata lühikeses teokirjelduses massimõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud massi arvud.

Kohus nõustub, et väärteoprotokollis massi arvude näitamine oleks tegelikult põhjendatud rikkumise täiendava selguse ja korrektsuse mõttes. Näiteks sõidukiiruse

8

ületamise puhul näidatakse tavaliselt väärteoprotokollis sisalduvas süüdustuses, milline on teelõigul lubatud kiirus, millise kiirusega sõideti ja milline on ületamine.

Menetlusalusele isikule esitatud väärteoprotokollis sisalduv süüdistus on tõesti formuleeritud väga lühidalt, märkimata on jäetud autorongi lubatud mass, tegelik mass ja mille võrra oli lubatud mass ületatud. Samas menetlusaluse isiku ütlustest, et lubatud mass on 44 tonni, mõõdetud sai aga

49 tonni, ning massimõõteseadme kasutamise protokollist, et menetlusalune isik viibis kaalumise juures, nähtub, et menetlusalusele isikule oli süüdistuse sisu täiesti arusaadav. Lubatud massi, tegeliku massi ja mille võrra massi ületati, on märgitud

massimõõteseadme kasutamise protokollis kogu põhjalikkusega. Antud juhtumil kohus ei leia, et süüdistust saaks lugeda konkreetseks ainult siis, kui massi arvud on

korduvalt nüüd väärteoprotokollis kajastatud oleks. Kohtu arvates kõik vajalikud

asjaolud süüteo tuvastamiseks on väärteoprotokollis siiski märgitud. Väärteoprotokolli sisust on võimalik tuvastada, et menetlusalune isik teatud ajal ja

kohas juhtis mõõtorsõidukit haagisega, mille tegelik mass ületas lubatud massi. Massimõõteseadme kasutamise protokollist on tuvastatav, et tegeliku massi lõplik

lugem 49146 kg. Mootorsõiduki lubatud massi kohta on väärteoprotokollis sisalduv viide TSM määrusele nr 50, koodile 1302, mille punkti d kohaselt lubatud

mass on 44 tonni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu on väärteoprotokolli pinnalt täiesti tuvastatav. Eraldi kohus märgib, et kaitsja väide, et kuna LE § 196 ja 197 on blanketsed normid

ja seega tuleb väärteoprotokollis näitama ka normi, mille kohta on blankeetses normis viidet tehtud, on igati põhjendatud ja tugineb kohtupraktikale. Samas peab

kohus märkima, et see nõue on antud juhul väärteoprotokollis täidetud.

Väärteoprotokollis on osutatud LE §-ga 197 sätestatud normile. LE §-s 197 sätestatud viide LS §-le 15 lg 1(mis on ka blanketne norm) annab aluse suunduda

kohe TSM määrusele nr 50. Väärteoprotokollis on osutatud vajadusele omada eriluba ületatud massi sõidukiga liiklemiseks, samuti normile (Teeseadus § 35 lg 2), mille alusel selline nõutav eriluba vormistatakse.

Kaitsja ja menetlusalune isik on kritiseerinud massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsust.

Kaebuses on usaldusväärsust kahtluse alla seatud põhjusel, et kaalumine toimus mitte valgel, vaid hämaral ajal. Kohus vastab sellele argumendile, et tõenäosus, et

hämarus võib kuidagi mõjutada objekti kaalu või kaalumise käiku või mõõtja

võimet teostada kaalumist, on nullilähedane ja kohus ei võtta seda argumenti tõsiselt. Kohtuliku arutamise käigus seati massimõõteseadme kasutamise protokolli kahtluse alla põhjusel, et teekalle võib olla teguriks, mis mõjutab kaalumise käiku ja sellest

lähtuvalt on tulemused tõele mittevastavad. Kui teekallet ei ole enne kaalumist kontrollitud ega tuvastatud, ei saa olla kindel kaalumise tulemuste õigsuses ja seega massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsuses. Sellele argumendile vastab kohus, et kaitsja väide, et teekalle on kaalumisel mõjuv

tegur, on igati põhjendatud. Kohtuistungil uuritud Sõiduki koormuse mõõtmise

9

metoodikast (edaspidi metoodika) nähtub, et art 7 kohaselt peab sõiduki kaalumiskoht olema visuaalselt hinnates tasane; ainult kahtluse korral tuvastatakse

tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Sellest tulenevalt on

kohtuvälisel menetlejal õigus väita, et kaalumise kohas olevat teekallet kontrollitakse ja kalle tuvastatakse reeglina visuaalselt. Kaitsja väide, et teekallet ei

olnud kontrollitud ega tuvastatud, ei vasta kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaoludele. Tunnistaja A. Hints ja kaalumist teostanud tunnistajana ülekuulatud E. Blaško kinnitasid, et teekallet oli hinnatud enne kaalumist, kahtlust, et teekalle võib

olla mittelubatu, tekkinud ei ole. Samuti tunnistajad kinnitasid kohtule, et selles kohas sellel teelõigul on teekalle olnud kontrollitud ja tuvastatud kaldemõõdikuga varasematel juhtumitel ja kalle on lubatud. Kohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et

kaalumise juures viibinud professionaalne metsamatejali vedamisega tegelev autojuht ei teinud kaalumise käigu peale massimõõteseadme kasutamise protokollist

ühtegi märkust ja kinnitas kohtuistungil, et mõte, et kaalumist võis mõjutada mittelubatud kalle, tuli hiljem advokaadist. Sellest tuleneb, et kohapeal mitte ainult

kaalumist teostaval politseiametnikul, kaalumise juures viibival politseinikest tunnistajal kui ka menetlusalusel isikul endal ei tekkinud kahtlust lubatud teekalde osas. Tutvunud metoodikas kajastatud mõõtekoha valimiste reeglitega, arrt 7.1-7.4, leiab

kohus, et kaalumist teostanud politseiametnik ei ole mõõtekoha valimise reeglite

vastu eksinud. Väärteoasjas olev massimõõteseadme kasutamise protokoll vastab sama metoodikaga kehtestatud kaalumise protokollile esitatud nõuetele.

Täiendavalt kohus märgib, et nimetatud metoodika ei ole Politseija Piirivalve peadirektori käskkirjaga kinnitatud asutussisene mitte millelgi tuginev dokument,

mis oleks üksnes ametnike loomingu tulemus. Metoodika art 3 näeb ette, et

koostamisel on arvestatud rahvusvahelist standarti, mis käsitleb mõõtmise

dokumenteerimist ja mõõtmiste üldläbiviimist, samuti rahvusvahelisi dokumente,

mis näevad ette nõuded mitteautomaatkaaludele ning sätestavad nõudeid mõõtemääramatuse hindamise osas.

Metoodika kohaselt võib kaalumise kohas olla teekalle kuni 10%. Kaalude kasutusjuhendis lk 37 on märgitud sõna-sõnaliselt : Evocar möötab õieti, isegi kui

ratas ei ole kaalusilla keskel, kaalu alune on kaldus pluss miinus 5 kraadi, teine rattapaarist on osaliselt kaali peal. Kohus märgib, et kasutusjuhend ei käsitle sellist

mõistet nagu lubatud veapiir, mis määratletakse mõõtevahendi metroloogilise

kontrolli käigus, tuvastatakse tema täpsusklass, lubatud veapiir, mille alusel

arvutatakse laiendmääramatus. Antud väärteoasjas ei ole vaidlust, et kaalumisel

kasutatud 6 mitteautomaatkaalusid on metroloogilise kontrolli läbinud, sest

mõõtevahendid on taadeldud ja väärteotoimikus on vastavate taatlustunnistuste

koopiad olemas. Taatlustunnistuste koopiatest nähtub, et Evocar-2000 kaalude täpsusklass on IIII. Metoodika art 2 nähtub, et kaalumisel kasutatavad kaalud peavad standardi EN 45501 järgi vastama vähemalt IIII täpsusklassi nõuetele. Metoodikast

tuleneb, et IIII täpsusklassi kaaluide kasutamisel ongi 10% teekalle lubatud, mis

omakorda tähendab, et mõõtmisel tuleb arvesse võtta laiendmääramatust.

Metoodikast tuleneb ka sedagi, kuidas arvutatakse rattateljeja kogukoormuse

10

(art 11-13) ja milline on suhteline laiendmääramatus (vastavad tabelid on metoodikas toodud). Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et iga telje

osas oli laiendmääramatus välja arvutatud ja arvestatud lõpliku maasi kindlakstegemisel. Art 10 näeb ette, millised on lubamatud kaalumisviisid. Muuhulgas märgitud, et ei ole lubatud kaalumine, kui kaalud põhjustavad sõiduki kalde horisontaalist üle 10%.

Kohus märgib, et ei ole esitatud ühtegi veenvat argumenti, et kaalumine toimus mittelubatud viisil, ehk kaalud oleksid põhjustanud sõiduki kalde horisontaalist üle 10%. Kohus leiab, et teekalle üle 10% on visuaalselt märgatav, sellest lähtub ka rahvisvaheliste dokumentide alusel koostatud metoodika. Kohus korduvalt osutab

sellele, et kohapeal mitte ainult kaalumist teostaval politseiametnikul, kaalumise

juures viibival politseinikest tunnistajal kui ka menetlusalusel isikul endal ei tekkinud kahtlust lubatud teekalde osas.

Kohtuvaidlustes on kaitsja osutanud asjaolule, et massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on veoki ja haagise paremad teljed ilmselt rohkem koormatud

kui vasakud ja sellest nähtub kaitsja arvates, et veok seisis kaldega pinnal. See omakorda tekitab kõrvaldamata kahtluse kaalumise tulemuste kohta. Kohus sellega ei nõustu. Korduvalt osutab kohus sellele, et lubatud teekalle on kuni 10%, mis on ka visuaalaalselt märgatav eriti juhul, kui veok paikneb kaldega pinnal. Teekallet arvestades on metoodikast tulenevalt kehtestatud laiendmaaramatuse arvud, mis on antud juhul välja arvutatud ja lõpliku tulemuse fikseerimisel arvestatud.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaalumine toimus metoodika kohaselt ja

massimõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud kaalumise käik ja tulemused on tuvastatud ja fikseeritud vastavalt metoodikas sätestatule.

Kohus peab märkima, et ühe või teise osalise mittenõustumine mõõtmise tulemusega ei tähenda veel seda, et mõõtmine ei ole usaldusväärne. Mõõtmine on

usaldusväärne juhul, kui see on jälgitav. Mõõtmine on jälgitav, kui on täidetud Mõõteseaduse §-st 5 lg 1 tulenevad jälgitavuse kriteeriumid. Mõõtesseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev

mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on

jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel

kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste

jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Kohus kontrollis mõõtmise jälgitavust ja tuvastas, et antud juhul on kaalumine

teostatud pädeva mõõtja poolt, Ida Prefektuur (massimõõteseadme kasutamise

protokollis on märgitud EAK tunnistus nr E 133 kehtivusega kuni 15.12.2011),

mitteautomaatkaalud on taadeldud ning kaalumisel järgiti vastavat metoodikat.

Järelikult teostatud kaalumine on jälgitav ja selle usaldusväärsuses ei ole kohtul tekkinud ühtegi põhjendatud kahlust.

11

Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõiguse norme.

Kohus leiab, et N.A pani väärteo toime ettevaatamatusest.

KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema.

Kohus selgitab, et autojuhil on LS §-st 2 lg 1 tulenev üldkohustus olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik: „Kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.“ Autojuhile on liikluses esitatud

kõrgemad nõuded LS § 9 lg 1 tulenevalt: „Juht peab olema tähelepanelik teel ja

teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.“

Hoolsuskohustuse järgmise vajadusest tulenevalt peab autojuht arvestama muuhulgas veose teostamist puudutavate õigusaktidega. LE § 196, 197, LS § 15 lg 1 , TSM määrustest nr 51 ja 50, Teeseaduse § 35 sätestatyud normidest on teada, et liiklema saab veokiga, mille mass ei ületa lubatut, juhul kui ületab, peab selle kohta olema seadusega nõutav eriluba. Seega õigusaktides sisalduv keeld on autojuhile

ühiselt arusaadav ja selge. Samas nõustub kohus, et koorma kaalu hindamisel puudub autojuhil võimalus hinnata kaalu täpselt, sest koorma kaalumist enne sõitu

ei toimu. Kaalu hindamisel lähtutakse nagu kaitsja märkis suhtarvust. Kohus

möönab, et liikudes teel 04.10.2010 kell 07.45 ei olnud N.A teadlik, et

autorongi kaal on 49146 kg, ehk ületab lubatut massi 44 tonni, kuid oleks

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema. Kohus

leiab, et professionaalne autojuht, kes tegeleb metsamaterjalide vedamisega

pikaajaliselt on juba mitu korda väärteokorras karistatud lubatud massi ületamise eest, on piisava ettevalmistuse saanud, et hakata hindama koorma kaalu adekvaatselt,

kasutades suhtarvu. Autojuhi kogemust arvestades, et ole massi ületamine

vabandatav põhjusel, et ükski õigusakt ei näe autorongi kaalumist enne sõitu ja autojuht ei saa kaaluda veokit visuaalselt.

Kohus ei tuvastanud N.A süüd välistavaid asjaolusid KarS-u 2. peatüki 2. jao tähenduses. KARISTUS

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati N.A KarS § 63 kohaldamisega ühise teo eest, mis vastas tegelikult kahele väärteokooosseisule. Ta juhtis mootirsõidukit ületades lubatud massi, ohustades seega teerajatise püsivust ja mittelubatud massiga sõiduki juhtimisel puudus autojuhil seadusega nõutav eriluba,

rikkudes sellega veoseveo nõudeid. Kars § 63 kohaldamisega määrati isikule karistus raskeima sanktsiooni järgi ehk Teeseaduse § 40-1 lg 1 alusel. Kohus leiab, et KarS § 63 kohaldamine on põhjendatud, sest tegemist tõesti ühise teoga – auto juhtimisega, mille juures ületati lubatud massi ja ohustati teerajatise püsivust, mis

on eraldi väärtegu Teeseaduse § 40-1 lg 1 alusel, ning juhtimisel rikuti veoseveo

12

nõudeid, kuna puudus eriluba ületatud massiga sõiduki kasutamiseks, mis on väärtegu LS § 74-33 alusel.

N.A-le on määratud Teeseaduse § 40-1 lg 1 alusel karistusena rahatrahv 187 trahviühikut ehk 11220 krooni Teeseaduse § 40-1 lg 1 alusel kohaselt võib väärteo eest määrata põhikaristusena rahatrahvi kuni 12000 krooni ehk 200 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et N.A-le on määratud rahatrahv sanktsiooni maksimummäärale lähedases määras.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätestatust. Arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust suurema massiga sõitmine ja teerajatise püsivuse ohustamine, samuti veoseveo nõuete rikkumine ehk eriloa puudumine on ohudelikt. Sõites massi ületamisega vähemalt 49146 kg, mil lubatud mass on 44 tonni, ohustas N.A oma teoga teerajatise püsivust. Massi ületamine on üle 4 tonni, ehk umbes 9% lubatust massist, mida ei saa kohtu arvates lugeda suhteliselt väikseks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis kohtu arvates kergendab isiku vastutust.

N.A on ka varem karistatud liiklusalaste süütegude eest kokku 8 korral.

Teeseaduse § 40-1 lg 1 järgi on ta varem karistatud korduvalt 4 korral, viimati aprillis 2010 rahatrahviga summas 8400 krooni. Enne seda oli ta sama paragrahvi

alusel karistatud rahatrahvidega 3300 krooni, 5100 krooni, 7200 krooni. Kõik

trahvid on tasutud. Samas jätkab menetlusalune isik samalaadsete rikkumiste toimeopanemist.

Kaitsja palus juhul, kui kohus leiab, et rikkumine on tõendatud, lugeda, et isik kahetseb tehtut ja arvestada kahetsust kergendavaks asjaoluks. KarS § 57 lg 1 p 3

näeb ette karistuse kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus arvestab isiku kahetsust ja märgib, et isiku süütunnistamine oli karistuse määramisel arvesse võetud kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Teeseaduse § 40-1 lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni kesmine määr on 6000 krooni.

Kohus märgib, et arvestatud kahetsus annab alusel karistuse määramiseks ja

mõistmiseks alla keskmise määra. Samas arvestab kohus, et tegemist on ühtse teoga, mis tegelikult vastab kahele väärteokoosseisule.

Karistuse mõistmisel ei saa kõrvale jätta ka eripreventiivseid eesmärke, ehk

menetlusaluse isiku isiksusest tulenevaid asjaolusid. Karistus peab olema teole vastav ja efektiivne, et mõjutada isikut hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest.

Kaebuses taotletakse juhul, kui kohus peab rikkumise tõendatuks, rahatrahvi

vähendamist, mis tähendab omakorda, et karistuse määr on isikule piisavalt

13 tunnetav. Varem on menetlusalune isik karistatud samalaadsete rikkkumiste eest 4 korral rahatrahvidega, mille summad algasid 3300 kroonist ja viimine trahv küündis

8400 kroonile. Trahvid on makstud ja sellele vaatamata taas pani isik toime

samalaadse rikkumise toime. See näitab, et varasemate trahvide määrad ei olnud piisavad isiku mõjutamiseks hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et sanktsiooni maksimummäärast väiksemas määras rahatrahvi määramine on kooskõlas karistuse määramise ja mõistmise põhimõtetega ja õiglane. KOHTU MEE™EDN.A kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus

Kiir kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri

vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse poolt tehtud 21.10.2010 otsus väärteoasjas 2402,10,001980 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 06.05.2011

№oremreferent

Liivi Õun