1-11-1914/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprillil 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-1914 (kohtueelses menetluses nr 092601011779) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

S.D süüdistus KarS § KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav S.D

Elukoht XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.D KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.D ei pane (kaks) 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata S.D-le KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada kuriteoga põhjustatud kahju, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt Jes Trans OÜ-le vähemalt 30 60 (kolmkümmend) eurot ja AS-le Sektotron vähemalt (kuuskümmend) eurot.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid –märkmik tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule K.K. , CD plaat K.K. ja S.D ning nendega seotud firmade pangakontode väljavõtetega hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.D-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 4627

(neli tuhat kuussada kakskümmend seitse) eurot senti Jes-Trans OÜ (arvelduskonto nr 85

17002553357 Nordea Pank) kasuks ja (kakskümmend kolm tuhat kolmsada 23 377 seitsekümmend seitse) eurot senti AS Sektotron (arvelduskonto nr 10022076271006 SEB 46 Pank) kasuks.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista S.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti. 417 3

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

3

S.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

varguse ja omastamise,

- 28.01.2009 Viljandimaal Viiratsi vallas Viiratsi alevikus asuvas AS Sektoron

kütusetanklas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse AS Sektoron juhatuse liikmele A.K. selles, et OÜ Costerm Projekt soovib osta naftasaadusi krediidivõimalusega ning hulgi ja soodsama hinnaga,

tasudes arved 14 päeva jooksul alates arve esitamise kuupäevast, kuigi tegelikult kavatses jätta kütuse eest maksmata. S.D sõlmis OÜ Costrem Projekt juhatuse liikmena AS-ga Sektoron naftasaaduste ostu-müügilepingu eelnimetatud tingimustel. Seejärel tankisid S.D ja teised isikud, kellele ta kütuse edasi müüs ning AS-le

Sektotron selle eest maksmata jättis, ajavahemikus 28.01.2009 kuni 13.03.2009 AS

Sektoron tanklast naftasaadusi kokku 26 636.96 € (416 777,80 krooni) väärtuses, tekitades AS-le Sektoron kahju eelnimetatud summas.

- 29.01.2009 Tartumaal, Tähtvere vallas, Haage külas asuvas OÜ Jes-Trans poolt

renditavas kütusetanklas, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ Jes-Trans juhatuse liikmele E.S. mis seisnes selles,

et OÜ Costerm Projekt soovib osta naftasaadusi krediidivõimalusega ning hulgi ja soodsama hinnaga, tasudes arved 14 päeva jooksul alates arve esitamise kuupäevast, kuigi tegelikult kavatses jätta kütuse eest maksmata. S.D sõlmis OÜ Costrem

Projekt juhatuse liikmena OÜ-ga Jes-Trans vedelkütuse ostu-müügilepingu eelnimetatud tingimustel. Seejärel tankisid S.D ja teised isikud, kellele ta kütuse edasi müüs ning OÜ-le Jes Trans selle eest maksmata jättis, ajavahemikus 29.01.2009

kuni 11.02.2009 OÜ Jes Trans tanklast naftasaadusi kokku 5951.08 € (93 114,10 krooni) väärtuses, tekitades OÜ-le Jes-Trans kahju eelnimetatud summas. Sellega pani S.D toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – varalise

kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekijutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab S.D-le karistuseks 1 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei

pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et S.D asub hüvitama kuriteoga põhjustatud kahju, tasudes igakuiselt Jes Trans OÜ-le vähemalt 30 € ja AS-le Sektotron vähemalt 60 €.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.D

süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

4

kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud varalist kahju Jes Trans OÜ-le 5951.08 eurot (93 114,10 krooni) ja

AS-le Sektotron 26 636.96 eurot (416 777,80 krooni). Tsiviilhagi on esitanud Jes-Trans OÜ 4627.85 eurot (72 410.10 krooni) ja AS Sektotron 23 377,46 eurot (365 777,80 krooni).

Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik