2-22-13191/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13191

Kohtuasi

X maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2022 määrus ja saata asi samale maakohtule

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 06.09.2022 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Tartu

Maakohus saatis avalduse koos lisadega alluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju

Maakohus jättis avalduse 12.10.2022 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama

avalduses esinevad puudused.

2. Avaldaja esitas 13.10.2022 maksejõuetusavalduse ettenähtud vormil, milles palub enda

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Maakohus küsis suurimatelt võlausaldajatelt seisukoha.

2-22-13191

4. Võlausaldaja MAXIMA Eesti OÜ teavitas, et kohus on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja

mõistnud kokku 743,28 eurot, millest võlgnik on tasunud 134,96 eurot, jääk 608,32 eurot.

Võlausaldaja esitas vastuväite võlgniku vabastamise menetluse algatamiseks füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel, kuna võlgnik on mõistetud kohtu

poolt süüdi kelmuse toimepanemises kriminaalasjas nr 1-15-4401.

5. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamisel tuleks hinnata võlgniku kohustuste struktuuri.

Maakohtu määrus

6. Maakohus keeldus 21.11.2022 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

7. Maakohus märkis, et maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi

12 755,56 eurot. Võlgniku esitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Koja 07.07.2022

väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi sh järgmistes kriminaalasjades: nr X-XX-XXXX

Elion Ettevõtted AS rahaline nõue 715,16 eurot; nr C-CC-CCCC Riigi Tugiteenuste Keskuse

karistusnõue 193,18 eurot; nr Y-YY-YYYY Elisa Eesti AS rahaline nõue 1073,61 eurot; nr C-

CC-CCCC Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõue 644,87 eurot; nr Q-QQ-QQQQ

Maxima Eesti OÜ rahaline nõue 513,70 eurot, nr X-XX-XXXX Elisa Eesti AS rahaline nõue

599,08 eurot; nr Y-YY-YYYY Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõue 587,31 eurot

ja nr X-XX-XXXX3 Riigi Tugiteenuste Keskuse menetluskulude nõue 88,16 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks on nii riigile täitmata rahalised nõuded kui ka võlad äriühingutele.

Täitemenetluste aluseks on asjaolu, et eelnevalt oli võlgnik süüdi tunnistatud kriminaalasjades.

8. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel oli võlgnik mõistetud kohtu poolt süüdi kelmuse

toimepanemises, oli maakohtu hinnangul täidetud FiMS § 45 lg 3 p-s 1 eeldus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

9. Võlgniku kõige hilisem vanglast vabanemise kuupäev on 11.11.2027. Kuivõrd kohustustest

vabastamise menetluse kestus ei tohi olla pikem kui neli aastat arvates võlgniku pankroti

väljakuulutamisest (FiMS § 45, § 49 lg 9), tuleks võlgniku kohustustest vabastamine otsustada

enne tema vanglast vabanemist. Maakohtul ei ole põhjust arvata, et võlgnik on võimeline oma

kohustusi täitma lähima nelja aasta jooksul. K-raha väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul rahaliste

vahendite jääk 0 eurot. Võlgnik avaldas, et ta ei tööta ega ole kunagi töötanud. Olukorras, kus

võlgnik viibib vangistuses, ei pruugi ta kohustustest vabastamise menetluse ajal suuta olulises

osas täita võlausaldajate nõudeid, kuid võlgnik ei ole põhistanud, mis takistab teda

kinnipidamisasutuses töötamast (FiMS 47 lg 1).

10. Lisaks on Harju Maakohtu 02.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr P-PP-PPPP kohaldatud

võlgniku suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7 aastaks

alates süüdlase väljasaatmisest. Väljasaatmise mõistmisega kaasneb automaatselt Eestisse

sissesõidu keeld. Seega puudub võlgnikul võimalus vanglast vabanemise järel asuda tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega Eesti Vabariigis.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku

majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks (FiMS § 50 lg 2 ). Kui võlgnikul on tegelik tahe

ja soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad

täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ka võlgniku kohustustest vabastamise

2-22-13191

menetluseta. Täitmata jäänud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud

korras.

12. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse eesmärk on võimaldada ausatele, kuid

makseraskustesse

sattunud

füüsilistele

isikutele

efektiivsed

võimalused

võlgade

ümberkujundamiseks või uueks alguseks. Kelmuses süüdi mõistetud võlgnik ei sobi mitte

kuidagi maksejõuetusmenetlusega kaitstud isikute ringi (FiMS § 45 lg 3 p 1).

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas 12.12.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

maksejõuetusavalduse menetlusse võtta.

14. Avaldaja käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, mis põhjendaks kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise. Avaldaja majanduslik olukord on eriti raske.

Vaatamata avaldaja pingutustele ei ole tal vanglas võimalik tööhõives osaleda, mistõttu ei ole

ka põhjust arvata, et avaldaja majanduslik olukord lähiaastatel paraneks.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus

jättis

määruskaebuse

rahuldamata

ja

edastas

selle

08.08.2023

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa algatada avaldaja maksejõuetusavalduse

alusel

menetlust.

Maksejõuetusavalduse

menetlusse

võtmise,

võlgniku

pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu

pädevuses.

17. Alates 01.07.2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise

ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korra FiMS.

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FiMS §-s 14.

FiMS eelnõu seletuskirja järgi on maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine

üldiselt formaalne menetlus. FiMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega.

18. Maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ühelegi FiMS §-s 14 sätestatud

alusele viidanud. Maakohus põhjendas avalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et

võlgnik on mõistetud kohtu poolt süüdi kelmuse toimepanemises (FiMS § 45 lg 3 p 1) ja võlgnik

ei saaks kohustustest vabastamise menetluses vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest

(FiMS § 50 lg 2). Lisaks leidis maakohus, et kuna võlgnik viibib vanglas, ei saa ta täita

kohustustest vabastamise eelduseks olevat tingimust, s.o tegeleda sellise tulutoova tegevusega,

mis võimaldaks järgneva nelja aasta jooksul olulises ulatuses täita kohustusi. Määruse

põhjendustest järelduvalt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et

kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puudub perspektiiv. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohtu viidatud sätted kohased alused maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks.

2-22-13191

19. Läbi FiMS § 14 lg 1 p 1 võiks kohalduda TsMS § 371 lg 2 p 2, mis võimaldab kohtul jätta

avaldus menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole

sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel

menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm

08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse

menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada,

et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.

21. Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate

võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse FiMS

kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kui kohus

võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise

(FiMS § 15). Usaldusisik muu hulgas koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku vara-

ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi

sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga

(FiMS § 17 lg 1). Seejärel arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise

väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik

(FiMS § 18 lg 1). Kohus võib kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31

sätestatule või kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus

vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule või algatada võlgade ümberkujundamise

menetluse vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule või jätta avalduse rahuldamata või lõpetada

menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p-d 1–5). Seega

otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku

nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva

menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu.

22. FiMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel

juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot.

FiMS § 45 lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS § 29 lg-s

1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

23. Ringkonnakohtu arvates järeldub eeltoodust, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta

maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt

tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara.

See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata.

24. Üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisikul on võimalik

välja selgitada ja mille alusel kohus saaks otsustada, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas

saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on täiesti selged, võib füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata.

Seejuures tuleb kohtul lähtudes FiMS § 4 lg-st 2 selgitada välja võlgniku vara ja kohustustega

seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne.

25. Ringkonnakohtu hinnangul vajab praegusel juhul võlgniku kohustuste struktuur täpsemat

väljaselgitamist. Maakohus viitas määruse põhjendustes õigesti vajadusele selgitada välja

võlgniku kohustuste struktuur, kuid tegi seda üksnes osaliselt. Maakohus tõi välja, et võlgnikul

on kohustusi kokku 12 755,56 euro ulatuses, millest kohustusi kriminaalasjades 4415,07 euro

2-22-13191

ulatuses. Maakohus ei tuvastanud ülejäänud kohustuste struktuuri. Arvestades, et maakohus

tuvastas kohustuste struktuuri vaid kolmandiku kohustuste osas, on maakohus ennatlikult

asunud seisukohale, et võlgnik ei saaks FiMS § 45 lg 3 p-st 1 ja § 50 lg-st 2 tulenevalt

kohustuste vabastamise menetluses oma kohustustest vabaneda. Maakohus märkis ülejäänud

kohustuste osas, et nõuded on täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta ning täitmata jäänud nõuded aeguvad

tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumist kohane põhjendada sellega, et

võlgnikul on õigus oma kohustusi täita ka vabatahtlikult või oodata kohustuste aegumist.

26. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt

piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on

tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid

rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise

võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks

usaldusisiku.

27. Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud. Samas ei ole need ka olematud. Võlgniku

vangistuses viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist. Riigikohus on varasemas

kohtupraktikas selgitanud, et pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena

vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 8). Sama põhimõte

kohaldub ka praegu kehtiva seaduse järgi.

28. Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik.

Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks.

29. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

30. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. FiMS § 14 lg-st 3

ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab.

31. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on avaldajal õigus

saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)