2-19-15474/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista S. M.`ilt elatis A. A. kasuks alates 04.10.2019 summas 150 eurot kuus kuni A. A. täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista S. M.`ilt elatis B. B. kasuks alates 04.10.2019 summas 150 eurot kuus, kuni B. B. täisealiseks saamiseni.

4. Elatis tasuda iga kuu 1-ks kuupäevaks K. T. arvelduskontole.

Kohtuasja number 2-19-15474 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

2. oktoober 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi

A. A. ja B. B. hagi S. M. vastu elatise nõudes Hagihind

10 772 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Hagejad: A. A. (ik xxxxxxxxxxx)

B. B. (ik xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: K. T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja: S. M. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: xxx)

Kirjalik menetlus

5. Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt rahuldamata.

Menetluskulud

6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt venemate abielust on xx.xx.xxxx sündinud tütar A. A. ja xx.xx.xxxx poeg B. B. Vanemate abielu on lahutatud xx.xx.xxxx. Kostja lahkus perekonnast märtsis 2017 ja lapsed jäid elama ema juurde. Kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust. Lapsed on ema ülalpidamisel. Tuleb eeldada. et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummããr ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (Riigikohtu

16.01.13 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-160-12 p 12). Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates mõlema hageja kasuks elatise hagiavalduse esitamisest 270 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Välja mõista kostjalt mõlema hageja kasuks ülalpidamiskohustuse mittenõuetekohase täitmise tõttu tekitatud kahju tagasiulutavalt alates 01.11.2018 kuni hagi esitamiseni summas 2956 eurot.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja palub vähendada elatist mõlemale hagejale 150 euroni kuus ning jätta rahuldamata hagejate nõude tagasiulatuva elatise osas. Kostja viidab Riigikohtu lahendile 3-2-1-136- 13, pd 11 ja 12. Hagejad ei ole kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni kordagi kostjalt enda ülalpidamist nõudnud ning selline tagasiulatuv nõue on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kostjal on veel kaks ülalpeetavat, C. C. ja D. D.. Vastavalt PKS § 102 lg 2-le võib elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus elatist tasuma 150 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §- de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 01.04.2023 on hagejatele makstav elatis 260, 33 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). MTA tõendi kohaselt oli perioodil 01.09.2022 – 31.08.2023 kostja sissetulek 22, 40 eurot

(töövõimetushüvitis) ning hagejate seaduslikule esindajale väljamakseid tehtud ei ole. Kinnisvara ja mootorsõidukeid kostjale ei kuulu. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnisasi asukohaga xxx. Mootorsõidukeid hagejate seadusliku esindaja nimel ei ole. Tuvastatud on, et kostjal on lisaks hagejatele veel 2 ülalpeetavat (C. C. ja D. D.).

4. Kostja on tuginenud asjaolule, et tal on veel kaks last ning osa laste vajadustest on kaetud peretoetustega. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-2343 p 11). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16- 118651p 13). Kohtu hinnangul tuleb kostjal välja mõistetavat elatist vähendada tulenevalt mõjuva põhjuse olemasolust PKS § 102 lg 2 mõistes, kuna kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat. Arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et kostjalt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest (04.10.2019), millest tulenevalt tekib kostjal märkimisväärne kohustus tasuda lisaks igakuisele elatisele elatist hagejatele kuni kohtuotsuse tegemiseni rohkem kui kolme aasta eest, tooks elatise välja mõistmine alammääras kaasa hagejate ja teiste laste ebavõrdse olukorra, st. hagejad oleksid oluliselt paremas olukorras kui kostja teised lapsed. Kuna kostja on nõustunud tasuma mõlemale hagejale 150 eurot kuus, tuleb elatis välja mõista selles ulatuses.

5. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse suurusega kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 04.10.2019, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist kahele lapsele rohkem kui kolme aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2024. a otsusega nr 2-19- 15474.