2-23-845/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-845

Tsiviilasi

X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

laste

suhtes

ja

ainuhooldusõiguse

üleandmiseks laste elu- ja viibimiskoha osas ning

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Aivar Pilv

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat Kardo Karon (ei osale määruskaebemenetluses)

Puudutatud

isik

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus

Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde X määruskaebusega esitatud tõendit (täitmisavaldus),

20. septembril 2023 esitatud tõendeid (e-kirjavahetus perelepitajaga ja e-kirjad

lepitusmenetluses)

ning

Y

23. augustil

2023

esitatud

tõendeid

(e-kirjad

lepitusmenetluses).

2. Jätta Harju Maakohtu 12. juuli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-845 muutmata.

3. Harju Maakohtu 12. juuli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-845 on jõustunud osas,

milles maakohus lõpetas asjas menetluse ja jättis riigi õigusabi tasu riigi kanda

(maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4).

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.

6. Määrata kindlaks Y hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt Y

kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 945 eurot.

7. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

2 (8)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, ema) esitas 17. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule avalduse avaldaja ja Y

(puudutatud isik III, isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste C

(puudutatud isik I) ja Q (puudutatud isik II) (koos lapsed) suhtes ja ainuhooldusõiguse

üleandmiseks avaldajale laste igakordse elu- ja viibimiskoha osas ning suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks.

2. Harju Maakohus suunas 26. jaanuari 2023. a määrusega avaldaja ja puudutatud isiku III

(edaspidi ka lapsevanemad) osalema riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) järgi

lepitusmenetluses

ja

peatas

asja

menetluse

kuni

lepitusmenetluse

lõppemiseni.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teatas 2. juunil 2023 kohtule, et lapsevanemad on jõudnud laste

suhtlemiskorra küsimuses vanemluskokkuleppeni.

3. Puudutatud isik III teatas 14. juuni 2023. a seisukohas, et seoses lepitusmenetluse eduka

läbimisega ja vanemluskokkuleppe sõlmimisega esineb alus menetluse lõpetamiseks.

4. Avaldaja teatas 15. juuni 2023. a seisukohas, et ei soovi menetluse jätkumist. Avaldaja

selgitas, et suhtluskorraga seonduvad küsimused said reguleeritud perelepituse raames ning

hooldusõiguse nõudest loobub avaldaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1

alusel.

5. Puudutatud isik III esitas 27. juunil 2023 seisukoha, milles leidis, et menetluskulud tuleb

jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja on soovinud menetluse lõpetada. Menetluskulud tuleb jätta

avaldaja kanda ka TsMS § 172 lg 1 alusel, kuivõrd puudutatud isik III oli sunnitud menetluses

osalema üksnes seetõttu, et avaldaja selle põhjendamatult algatas. Puudutatud isik III esitas

kohtule ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud 2625 eurot

lepingulise esindaja kuludest. Puudutatud isikule III on osutatud õigusabi tunnihinnaga 175

eurot (käibemaksuta) kokku 12 tunni ja 30 minuti ulatuses.

6. Avaldaja esitas 27. juunil 2023 seisukoha, milles palub menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda. Täiendavalt palus avaldaja 6. juuli 2023. a seisukohas jätta

rahuldamata puudutatud isiku III taotluse avaldajalt menetluskulude väljamõistmiseks.

Avaldaja menetluse lõpetamise soov tulenes puudutatud isiku III käitumisest, kuivõrd

avaldajale sai selgeks, et kohtult tuleks taotleda mõlema lapse osas ühise hooldusõiguse

lõpetamist. Puudutatud isik III ignoreerib vanemluskokkuleppest tulenevaid kohustusi ning

avaldaja õigusi. Avaldaja hinnangul puudub praegusel juhul alus menetluskulude avaldaja

kanda jätmiseks. Kõikide menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks põhjendamatu ka

seetõttu, et suhtluskorra küsimuses on lapsevanemad sõlminud vanemluskokkuleppe.

Esimese astme kohtu määrus

7. Harju Maakohus uuendas 12. juuli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) asja arutamise

3 (8)

ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning lastele

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Maakohus määras kindlaks

puudutatud isiku III menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku

III kasuks välja 2520 eurot.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus TsMS § 361 lg-st 1 tulenevalt

uuendada. Kuna SKA on kohtule edastanud teabe riikliku RPLS §-s 12 sätestatud

vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta, tuleb menetlus suhtlemiskorra osas TsMS § 428 lg 1

p 41 alusel lõpetada.

7.2. Maakohus asus seisukohale, et kuna avaldaja on hooldusõigust puudutavast nõudest

loobunud, tuleb vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 menetlus hooldusõiguse vaidluses lõpetada.

Maakohus märkis, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei

võimaldaks hooldusõiguse vaidluse avaldusest loobumist vastu võtta.

7.3. Maakohus leidis, et puudutatud isiku III menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-te 2 ja 4

ning § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Arvestades, et lapsevanemad saavutasid

lepitusmenetluses kokkuleppe suhtlemiskorda puudutavates küsimustes, pöördus avaldaja

maakohtu hinnangul kohtusse ennatlikult enne lepitusmenetluse läbimist. Seejuures ei pidanud

maakohus

põhjendatuks

avaldaja

esialgse

õiguskaitse

taotlusi

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning jättis need rahuldamata. Kuna avaldaja loobus hooldusõiguse

vaidluse avaldusest, siis on põhjendatud jätta vanemate menetluskulud ka hooldusõigust

puudutava vaidluse osas avaldaja kanda.

7.4. Maakohus hindas puudutatud isiku III menetluskulusid ning määras need rahaliselt

kindlaks. Maakohus pidas puudutatud isiku III menetluskulude nimekirjas esitatud 20. jaanuari

2023. a ja 29. jaanuari 2023. a toimingutest põhjendamatuks kokku 30 minutit, mida võib

pidada suhtluseks vara jagamise teemal. Ülejäänud osas pidas maakohus puudutatud isiku III

esindaja toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks ning need toimingud on

asja materjalidest nähtuvalt kooskõlas menetluse käiguga. Maakohus pidas põhjendatuks ka

esindaja tunnitasu suurust 175 eurot (käibemaksuta).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku III

kasuks välja 2520 eurot. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse, millega jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8.1. Maakohus jättis suhtlemiskorraga soetud puudutatud isiku III menetluskulud ebaõigesti

avaldaja kanda. Maakohtul tulnuks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-st 3 tulenevat

menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd lapsevanemate vahel sõlmitud vanemluskokkulepe on

samastatav kompromissiga. Ka leidis maakohus üllatuslikult, et avaldaja pöördus kohtusse

ennatlikult. Seejuures on avaldaja proovinud varasemalt vaidlust lahendada kohtuväliselt.

Avaldaja tõi kogu menetluse kestel esile ja tõendas, et puudutatud isik III on käitunud avaldaja

suhtes mittearvestavalt, lugupidamatult, eirates vanemate võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja

vanemluskokkuleppe norme. Maakohus neid olulisi asjaolusid ei analüüsinud, mistõttu on

maakohus rikkunud TsMS § 172 lg 1 rakendamisel diskretsiooninorme. Maakohus on

menetluse kestel eelistanud puudutatud isikut III, mistõttu on avaldajal põhjust eeldada, et

kohus ei ole käitunud kooskõlas TsMS §-st 7 tuleneva erapooletuse nõudega.

8.2. Hooldusõiguse lõpetamisega seonduvad puudutatud isiku III menetluskulud oleks

maakohus pidanud jätma tema enda kanda tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest. Avaldaja

4 (8)

põhjendas nõudest loobumist puudutatud isiku III käitumisega. Maakohus avaldaja tõendeid,

põhjendusi ega selgitusi ei analüüsinud, jättes need tähelepanuta.

9. Puudutatud isik III palub 23. augusti 2023. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata. Määruskabemenetlemise menetluskulud palub puudutatud isik III

jätta avaldaja kanda.

10. Rae vald esitas 31. augustil 2023 seisukoha määruskaebusele, leides, et kuna avaldaja

loobus avaldusest, siis tuli menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

13. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 5

ja 6). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluse lõpetamise (maakohtu määruse

resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi tasu riigi kanda jätmise (maakohtu määruse resolutsiooni p 4)

osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-

ga 2) alusel jõustunud.

14. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid.

14.1. Avaldaja esitas määruskaebusega täitmisavalduse, millega soovib tõendada väidet, et

puudutatud isik III käitus perelepitusteenuse kestel koostöövaenulikult ning ta ei täida ka

vanemluskokkulepet. Täitmisavaldusega soovib avaldaja tõendada vanemluskokkuleppe

täitmiseks kohtutäituri poole pöördumist.

20. septembril 2023 esitas avaldaja tõenditena e-kirjavahetuse seoses perelepitaja aegade

kooskõlastamisega ning avaldaja lepitusmenetluses esitatud ettepanekud. Nende tõenditega

soovib avaldaja ümber lükata puudutatud isiku III väidet, et ta ei olnud huvitatud perelepituses

lahenduse leidmisest.

14.2. Puudutatud isik III on vastusega määruskaebusele esitanud erinevaid e-kirju, mis

seonduvad perelepitusmenetlusega, soovides nendega ümber lükata avaldaja väidet, et ta oli

perelepitusteenuse kestel käitunud koostöövaenulikult. Samuti soovib puudutatud isik III

tõendada, et avaldaja ise ei ole täitnud vanemluskokkulepet nõuetekohaselt, rikkudes seejuures

ka perelepitusmenetluse konfidentsiaalsuskohustust. E-kirjad avaldajale ja perelepitajale (lisad

1–3) tõendavad, et puudutatud isik III on palunud korduvalt avaldajal teada anda, millal on talle

sobivad ajad perelepitajaga kohtumiseks. E-kirjavahetus perelepitajaga (lisa 4) tõendab, et

avaldaja rikkus perelepitusmenetluse konfidentsiaalsuskohustust ning e-kiri perelepitajale (lisa

5) tõendab, et puudutatud isik III on teavitanud perelepitajat vanemluskokkuleppe rikkumisest.

14.3. Kolleegium leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku III esitatud tõendid ei ole TsMS § 238

lg 1 järgi asjakohased ning ei võta neid asja juurde. Erinevalt menetlusosalistest leiab

ringkonnakohus, et määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas vanemad on näidanud

5 (8)

perelepitusmenetluse kestel üles huvi koostööks või kas nad täidavad vanemluskokkulepet

nõuetekohaselt (sh kas avaldaja on rikkunud lepitusmenetluse konfidentsiaalsuskohustust).

Ringkonnakohus selgitas 12. septembril 2023 menetlusosaliste esindajatele saadetud e-kirjas,

et kuna avaldaja ja puudutatud isik III vaidlevad nendevahelise menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramise üle, siis ei lahenda kohus asja sisuliselt, vaid arvestab asjaolude ja

tõenditega, mis omavad tähtsust õiglase menetluskulude jaotuse tagamisel (dtl 385). Praegusel

juhul ei ole vaidluse all mitte lepitusmenetluses kantud kulud, vaid kulud, mida avaldaja ja

puudutatud isik III kandsid maakohtu menetluses.

15. Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kuidas tuleks asjas jaotada

menetluskulud. Maakohus jättis avalduse menetlemisega seotud avaldaja ja puudutatud isiku

III kulud avaldaja kanda. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses

korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

15.1. Esmalt märgib kolleegium, et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise

osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse

otsustamisel. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020 2-18-

11359/87, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohtu

poolt kaalutlusõigust sisustati ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku mitme

võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud,

miks on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud avaldaja kanda.

15.2. Lisaks märgib kolleegium, et kohtul on TsMS § 172 lg 1 kohaldamisel lai kaalutlusõigus,

mistõttu on avatud põhimõtteliselt ka kõik TsMS §-de 162 juures kirjeldatud menetluskulude

jaotuse viisid. Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele, mistõttu

saab siin kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel üldjuhul

menetluskulud hageja. Sealjuures lähtub TsMS § 168 lg 2 samast üldreeglist nagu TsMS § 162,

st menetluskulud peab kandma kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool.

16. Avaldaja heidab maakohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta, et osa vaidlusest

(suhtlemiskorra kindlaksmääramine) lahenes vanematevahelise kokkuleppega ning kohaldada

tulnuks TsMS § 168 lg-t 3. Kolleegium avaldajaga ei nõustu.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus lõpetas suhtlemiskorra kindlaksmääramise

vaidluses menetluse TsMS § 428 lg 1 p 41 alusel, sest SKA kinnitas vanemluskokkuleppe ning

sellisel juhul tuleb kohtul TsMS § 560¹ lg-st 8 tulenevalt menetlus lõpetada. Kuigi viidatud säte

viitab TsMS § 428 lg 1 p-le 6, siis ilmselgelt on seadusandja pidanud silmas p 41, mis viitab

selgelt menetluse lõpetamisele vanemluskokkuleppe sõlmimise korral. Seega oli praegusel

juhul menetluse lõpetamiseks eraldiseisev alus, mida kolleegiumi hinnangul ei saa

menetluskulude jaotamise küsimuses automaatselt samastada kompromissiga TsMS § 168 lg 3

ja § 428 lg 1 p 4 mõttes.

17. Täiendavalt märgib kolleegium, et maakohus oleks saanud menetlusosaliste vahel

menetluskulude jaotamisele lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka

menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt RKTKm 26.01.2011 3-

2-1-142-10, p 9). Nii saab kohus kulude jaotamisel hinnata avaldaja tegevust, samuti, kas

sellises olukorras on avaldajalt puudutatud isiku III menetluskulude väljamõistmine äärmiselt

ebaõiglane. Maakohus leidis, et avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult enne lepitusmenetluse

läbimist ning seetõttu on põhjendatud jätta suhtlemiskorra kindlaksmääramise vaidluse osas

6 (8)

menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 ning § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kolleegium

nõustub maakohtuga ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele

seisukohale.

17.1. Enne vaidlustatud määruse tegemist sai avaldaja avaldada arvamust menetluskulude

jaotamise kohta (dtl 253). Avaldaja sai esile tuua ja põhistada, et vaatamata menetluse

lõpetamisele ei saa talle suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes kohtusse pöördumist ette

heita. Määruskaebuses viitab avaldaja maakohtu üllatuslikule seisukohale, lisades, et ta tegi

enne kohtusse pöördumist pingutusi kohtuvälise lahenduse leidmiseks (avaldaja tegi

puudutatud isikule III 2022. a juunis ja septembris ettepaneku pereteraapias käimiseks), kuid

puudutatud isik III lahkus pereteraapiaseansilt. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud väited

piisavad maakohtu seisukoha muutmiseks.

17.2. Maakohus on järginud üldist põhimõtet, mille kohaselt on menetluskulude avaldaja kanda

jätmine põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud on talle ette

heidetavad. Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määruse kohaselt esines TsMS § 560¹ lg 4 eeldus

perelepitusse suunamiseks ning asja menetlus peatati (dtl-d 84–86). Neid asjaolusid ei ole

avaldaja kahtluse alla seadnud, sh et enne kohtusse avalduse esitamist ei olnud ta esitanud SKA-

le taotlust perelepitusteenuse saamiseks RPLS § 7 alusel ning puudusid TsMS § 560¹ lg-s 2

toodud välistused. Avaldaja on küll viidanud puudutatud isiku III vägivaldsusele, kuid

puudutatud isik III on need väited ümber lükanud. Avaldaja väidete usaldusväärsuse

(puudutatud isiku III emotsionaalne vägivaldsus ja soovimatus kohtuväliselt lepitust otsida)

seab kahtluse alla ka asjaolu, et lisaks maakohtule ei näinud ka SKA aluseid perelepitusteenuse

osutamisest keelduda (RPLS § 9). Kuigi perelepitusteenusel osalemine ei ole kohustuslikuks

eelduseks kohtusse pöördumisel, on teenuse eesmärgiks mh suurendada kohtuväliste

kokkulepete arvu, mis omakorda võimaldab lapsevanematel kokku hoida advokaadikuludelt

(riikliku perelepitusteenuse seaduse (438 SE) seletuskiri lk-d 3 ja 30). Praegusel juhul tingis

avaldaja kohtusse pöördumine selle, et puudutatud isik III kandis avalduse lahendamisega, sh

kaks esialgse õiguskaitse taotlust, menetluskulusid.

17.3. Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud avaldaja poolt esile toodud

olulisi asjaolusid (puudutatud isik III on avaldaja suhtes käitunud mittearvestavalt,

lugupidamatult, eiranud kõiki vanema võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja vanemluskokkuleppe

norme). Kolleegium märgib, et maakohus ei ole avaldaja sellekohaseid väiteid sisuliselt

hinnanud, sest see tähendaks asja sisulist lahendamist, mis menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramisel ei ole vajalik. Maakohus pidigi menetluskulude jaotamisel hindama, kas

asja materjalidest tulenevalt saaks menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud olla

avaldajale ette heidetavad. Maakohus on teinud asjaoludest – esines alus lepitusmenetlusse

suunamiseks, esialgse õiguskaitse taotlused jäid rahuldamata ning lepitusmenetlus oli edukas –

õige järelduse, et avaldaja kohtusse pöördumine oli ennatlik ning seetõttu peab avaldaja

vastutama ka puudutatud isiku III menetluskulude eest. Eelnevat arvestades ei ole maakohus

ületanud diskretsioonipiire. Antud olukorras ei ole avaldajalt puudutatud isiku III

menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane.

18. Järgnevalt

hindab

ringkonnakohus

hooldusõiguse

nõude

lõpetamisega

seotud

menetluskulude jaotust. Ka selle nõude osas leidis maakohus, et menetluskulud tuleb

TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 ning § 172 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda. Kolleegium nõustub

maakohtuga.

18.1. Avaldaja põhjendas nõudest loobumist, et „kuigi avaldaja ei pea käesoleval hetkel

realistlikuks saavutada kokkulepet hooldusõiguse küsimustes, loobub ta hetkel TsMS § 429

lg 1 alusel ka sellest nõudest. Teisisõnu – avaldaja on nõus, et lapsevanemad jätkavad kummagi

7 (8)

lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamist kõikides küsimustes“ (dtl 251). Kolleegium leiab,

et avaldaja on loobunud nõude menetlemisest omal initsiatiivil, mistõttu tuleb tal kanda ka

puudutatud isiku III menetluskulud. Põhjendamatu on avaldaja väide, et puudutatud isik III ei

ole selle nõudega seoses menetluskulusid kandnud. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise

nõue oli esitatud koos suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega ühes menetlusdokumendis

ning maakohus arvestas puudutatud isiku III lepingulise esindaja toimingutega, mis olid tema

kliendi huvide kaitseks vajalikud ja põhjendatud (vt maakohtu määruse p 13).

18.2. Kuigi avaldaja väidab, et nõudest loobumise põhjustas puudutatud isiku III käitumine, ei

saa avaldaja poolt esile toodud asjaoludest sellist järeldust teha. Esmalt märgib kolleegium, et

puudutatud isik III ei ole avaldaja nõuet pärast avalduse esitamist rahuldanud. Teiseks ei saa

puudutatud isikule III ette heita menetlusliku olukorra väidetavat muutumist seetõttu, et

avaldaja peab vajalikuks ühise hooldusõiguse lõpetamist mõlema lapse suhtes ja kõikides

küsimustes. Avaldaja seisukoht ei ole loogiline – miks pidi avaldaja nõudest loobuma

väidetavate asjaolude muutumise tõttu (puudutatud isiku III käitumine), kui tal oli jätkuvalt

õiguskaitsevajadus. Kui avaldaja sai juba kohtumenetluse kestel aru, et puudutatud isik III ei

tee hooldusõiguse küsimuses koostööd ning neil on laste kasvatamise osas jätkuvalt

erimeelsused, sai ta vajadusel nõuet laiendada.

18.3. Menetlusosaliste vahel menetluskulude jaotamisel saab lisaks TsMS § 168 lg-tes 2 ja 4

sätestatule arvestada ka kulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid praeguses asjas ei ole

õigustatud tugineda TsMS § 162 lg-le 4. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud

standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis

lubab erandlikel asjaoludel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt menetlusosaliste endi

kanda, ei piisa avaldaja seisukohast, et menetluse või selle lõpetamise põhjustas puudutatud

isiku III käitumine. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, siis sellist järeldust avaldaja esile toodud

asjaolude põhjal teha ei saa, sest avaldaja ise soovis menetluse lõpetamist.

19. Avaldaja on määruskaebuses viidanud ka õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtte

rikkumisele (TsMS § 7). Avaldaja etteheite kohaselt on maakohus eelistanud puudutatud isikut

III. Kolleegium märgib, et avaldaja üleüldine viide maakohtu menetlusosaliste eelistamise

kohta ei ole põhjendatud. Üksnes asjaolu, et maakohus ei teinud avaldaja taotluste suhtes teda

soosivaid lahendeid, ei viita võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumisele. Kui avaldaja leidis, et

maakohus rikub menetlusõiguse norme, sai ta esitada TsMS § 333 lg 1 järgi vastuväite kohtu

tegevuse kohta. Menetluse kestel ei ole avaldaja selliseid vastuväiteid esitanud, samuti ei ole

esile toodud kohtuniku menetluses osalemist välistavaid asjaolusid. Kolleegium leiab, et

määruskaebuses esitatud väiteid ei anna alust kahelda asja lahendanud maakohtuniku

erapooletuses.

20. Kuigi avaldaja on maakohtu määruse vaidlustanud ka menetluskulude kindlaksmääramise

osas, ei nähtu kaebusest selles osas mingeid põhjendusi. Kolleegium märgib siiski, et

kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega

kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes puudutatud isiku III lepingulise esindaja

toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber

hinnata maakohtu diskretsiooniotsust.

21. Maakohus on määruskaebuse kohta küsinud seisukoha ka Rae vallalt. Praegusel juhul ei

puuduta avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus teiste

menetlusosaliste õigusi, mistõttu Rae vallalt seisukoha küsimine ei oleks olnud vajalik.

8 (8)

22. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitanud avaldaja kanda.

23. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

23.1. Puudutatud isiku III 20. septembri 2023. a ja 25. septembri 2023. a menetluskulude

nimekirjade kohaselt on määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja

kulu. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi esindaja puudutatud isikut III esindades

tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta) kokku toiminguid 11 tunni ja 22 minuti ulatuses. Esindaja

on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud

kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kolleegium leiab, et

puudutatud isiku III menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

23.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja keerukust

ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et vastuses määruskaebusele

korratakse ka varasemaid väiteid, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse

koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 3

tunni ja 45 minuti ulatuses. 20. septembri 2023. a menetluskulude nimekirja koostamise

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 15 minutit. Seoses puudutatud isiku

III 25. septembri 2023. a seisukohaga märgib ringkonnakohus, et kohus palus 21. septembri

2023. a e-kirjas esitada puudutatud isikul III seisukoht vaid avaldaja tõendite vastuvõtmise

kohta. Puudutatud isiku III 25. septembri 2023. a seisukoht kordab aga suures osas varasemalt

esitatud seisukohti ning sisaldab täiendavaid seisukohti selles osas, mis ei oma menetluskulude

jaotuse kindlaksmääramisel tähtsust. Kuna puudutatud isiku III seisukoht sisaldab ka täiendavat

menetluskulude nimekirja ning vastuväiteid avaldaja menetluskulude nimekirjale, loeb

ringkonnakohus 25. septembri 2023. a seisukoha põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30

minutit. Puudutatud isiku III esindaja tunnitasu määr 175 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

23.3. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku III põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja

kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 945 eurot (= 4 tundi ja 30 minutit x 175 eurot + 20%

käibemaks). Kuna puudutatud isik III on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb

menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja

tulenevalt puudutatud isiku III taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

23.4. Asja materjalidest nähtuvalt Rae vallal menetluskulud puuduvad.

24. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)