4-23-2551/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

04.septembril 2023 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Politsei- -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju Kaebuse esitanud isik

X.J Isikukood: XXX elukoht xxxx : Töökoht xxxx Kaitsja Toomas Alp Vaatas 23.08.2023 ja 04.09.2023 avalikul kohtuistungil

kaebuse Politseija läbi X.J Piirivalv

-Harju politseijaoskonna menetlustalituse eameti Põhja Prefektuuri Lääne kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jaak Paju 10.07.2023 otsuse 2301,23,000584 väärteoasjas nr muutmiseks ja . otsuse tühistamiseks

Politseiektuuri ja Piirivalveameti Põhja Pref Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jaak Paju 10.07.2023 otsuse väärteoasjas nr 2301,23,000584 kohaselt X.J 2 kohandanud oma sõiduki 5.05.2023 kella 14:14 ajal xxxx juures ei kiirust olukorrale vastavaks teeliiklusoludele ega vähendanud kiirust vastavaks ja , mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju

Swedbank Liising AS- . Tarvitas alkoholi le vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. liiklusseaduse § , § Rikkus 169 lg 7 50 lg 3p1 nõudeid, pannes sellega toime väär iiklusseaduse § teod, mis on kvalifitseeritavad l 223 lg 1 ja 226 lg 1 järg X.J-ile määrati iiklusseaduse § i. l 223 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 lg trahviühikut s.o 300 eurot ja liiklusseaduse § 226 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot. Liiklusseaduse § 226 lg 2 alusel lisaka htimisõiguse ristusena ju äravõtmine 3 kuuks.

X.J väärteoasjas nr vaidlustas Jaak Paju 10.07.2023 otsuse 2301,23,000584 palus otsus tühi menetlus lõpetada kuna tema ei ole õigusrikkumist toime pannud. stada ja

X.J jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik X.J

ning tunnistajad J P ja M R.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - s ndmuskoha vaatlusprotokollide ja skeemig (lk 1-4

liiklusõnnetuse akt koos ü a ); - -9);

tõendusliku alkomeetri väljatrükid (lk 6 - amise otsused (lk 10-11);

sõiduki juhtimiselt kõrvald - dikaatorvahendi kasutamise protokollid (lk 12-15);

in - isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 16);

- uste tutvustamise leht (lk 20);

isikule õig - 20230613202801 (lk 24);

väärteoprotokoll - vastulause (lk 26-29);

Väärteoasi nr 4-23-2551

2

- 2,018667 ( 30-32

otsus väärteoasjas nr 2302,2 lk ); - 34

karistusregistri väljatrükk (lk ); - kaebus lisadega (lk 1, 13-17).

Kohus vaatas fototabeleid.

Kohus, kontrollinud rteoasjas kogutud dokumente, kuul nud isiku vää anud ära kaebuse esita seletused, tunnistajate eja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub ütlused ning kohtuvälise menetl hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud arutab maakohus kae e aluseks olnud faktilisi ja buse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemis õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tä - hendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

13.06.2023 koostati 20230613202801. Protokollis X.J suhtes väärteoprotokoll sisalduva väärteokirjelduse kohaselt X.J 25.05.2023 kella 14:14 ajal xxxx juures ei kohandanud oma sõiduki kii ega vähendanud kiirust vastavaks rust olukorrale vastavaks teeja liiklusoludele Oma tegevusega , mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja. põhjustas varal vahetult pärast ise kahju Swedbank Liising AS- . Tarvitas alkoholi le liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Rikkus liiklusseaduse § , § nõudeid, pannes sellega toime väär 169 lg 7 50 lg 3p1 teod, mis on kvalifitseeritavad liiklus 223 lg 1 ja 226 lg 1 i. seaduse § järg Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et sündmuskohal on kiiruspiirang 30 km/h, on kog s , mis enud juhile väga elge indikatsioon, et kiirus piiratakse teatud põhjusel mistõttu õesti tulebki olla valmis igasugusteks ootamatusteks arvestada sellega, et tegemist on t ja kitsa Ristmiku pilti vaadates on ilmselge, et külavaheteega, kus võib olla igasugu liiklejaid. sõiduki trajektoor on kurvi lõikav. Normaalne oleks sõita paremast äärest ja teha pööre sealt. Mingil põhjusel härra X.J on sõitnud diagonaalis otse sinna kraavi ja see viitab väga selgelt sellele, et sõiduki kiirus oli olukorrale ebasobiv. Seadus paneb juhile kohustuse valida teeoludele sobiv ja kuna sõidukiirus X.J on kraavi sõitnud, siis järelikult ta rikkuski LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid, valis vale sõidukiiruse ja sõitis kraavi põhjustades sellega varalise kahju. J.P on tuvastatud 1 tund pea nnetust 1,71 mg/l kahtlus le õ joove, mistõttu on palju ta sellest õnnetusest üldse mäletada saab. Alkoholi ei tohi tarvitada, kui asjaolud on ebaselged, politsei ei ole sündmust fikseeri ud või s n ee ei ole kirjalikult kahju saanud autoomanikuga kokku lepitud. X.J

järelikult järgmine loogiline samm oli helistada omanikuga kokkulepet ei saanud, Häirekeskusesse ja teavitada sellest Häirekeskust. Töö olemasolu ei ole kuidagi välistav karistust

asjaolu. Koh ja k damata tuvälise menetleja esindaja leiab, et otsus on õige aebus tuleb jätta rahul ning otsus muut . mata

Kaebuse esitaja kaitsja on seisukohal, et X.J ei ole selles õnnetuses süüdi. See oli nn universaalrehv, kuid sattudes killustikule tekkis seal libisemise olukord. E inimesele t vältida kahju, is isik kraavi. Ei ole mill sõit egagi tõendatud milline see sõidukiirus siis oli. See olustik ei ole selline nagu pildil ha. Palub nä tühistada väärteootsuse esimene punkt, see karistamine ei ole põhjendatud. tühistada lisakaristus. I Palub nimohvreid ei olnud. Se kahju mida kindlustus ei lle kata, peab ta nagunii kahekordselt kinni maksma. Miks teda veel karistada.

3

Kaebuse esitanud isiku

kohaselt 25.08.2023 xxxx suvilarajooni sisesel X.J-i ütluste sõitis teel, ranna poole. Ühel kurvilisel teelõigul sooritama vasakpööret öörde sooritamise hakkas ja p ajalt tuli jalgrattur ebamugava nurga alt. S is kraavikesse. õit auto esiosaga tee äärsesse

Tunnistaja M R ste kohaselt maikuus kuulis

nast, et xxxx auto oli nud ütlu mütsatust. Nägi ak sõit kraavi. Astus

Natuke aega ei toimunud midagi. Paaruksest välja. Ühtegi jalgratturit ei näinud. kolm minutit kulus neil autost tulekuk välja s. Kõigepealt ees, siis väljus juhi koha pealt pikem m lühem mees, äna kohtus oli. nägi kes t Alguses ei arvanud, et nad joonud olid. Kui , et neil õllepurgid käes olid, mis oli pärast visatud i tä kraavi, sai aru, et on tegemist joobega. Ni is nad ei olnud, et oleksid tuik us. Pakkus

unud, nad olid lõbusas meeleol neile võimalust, et seal läheduses on talu, traktori abi, nad seda ei teinud. Ei tea, kus on traktor, et nad läheksid sinna ja küsiksid kes politsei kutsus. Seal on ennegi kraavi s detud, sest seda kraavi Seal on õi inimesed ei näe . kiirusepiirang 30 km/h. xxxx teed ja siis paremale poole kurvi keerab tee edasi, Nad tulid mööda nemad keerasid vasakule poole xxxx teele. Peateelt maha. xxxx teelt tulles ei ole enne ärakeeramist nähvust piirav võt

at takistust. Kui ta uljam kaar, siis isik sõidab sinna kraavi. Mais oli kollane mis ei takistanud

üks prügikast, nähtavust.

Tunnistaja J P kohaselt xxx teel ja htsid vasakule keerata. Jalgrattur ütluste sõitsid X.J-iga ta tuli m xxxx teed ja tahtis minna paremale. eeris, keeras kraavi. ööda X.J reag

Vaidlust ei ole selles, et X.J 5.05.2023 kell kahe ajal xxxx juures 2 a kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Teade liiklusõnnetus

e kohta laekus politseisse 14:14. Mootorsõi imise ja liiklusõn liiklusõn duki juht netuse toimumise fakti kinnitavad nii netuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, kui ka tunnistajate R j P ning kaebuse a esitanud isiku end

a ütlused.

LS 2 p 32 kohaselt loetakse seks § liiklusõnnetu juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju äeso . K leval juhul sõitis üks sõiduk teelt välja ja tekitati varaline kahju auto omanikule, seega on tegemist liiklusõnnetusega.

LS § 223 enähtud väärteo koosseisu täi üheks lg 1 t et tmise alternatiiviks on oluline, et varaline kahju o ud isikule endale. n tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustan Liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha X.J-i vaatlusprotokoll j fototabelid kinnitavad, et a

juhitud sõiduki sõidu X.J-i juhitud sõiduki ( l sai kahjustada ki esiosa. xxxx) omanikuks on Swedbank Liising AS ja tegemist oli xxxx Seega, poolt välja renditava autoga. käesolevas väärteoasjas tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandale isikutele, s.o AS Swedbank Liisingule. Asjaolu, kas auto parandati hiljem kaskokindlustuse vahenditest või mitte, ei oma tähtsust hindamaks iklusõnnetuse tagajärjel , kas li tekitati kahju.

Tunnistaja P ja kaebuse esitanud isik lles kui pika aja jooksul ja X.J-i ütlused on vastuolus se kui palju X.J peale õnnetust jõi ütluste uht jõi poole tunn 3 õlut. . P kohaselt j iga umbes 2-

Politsei tuli poole tunniga. Kaebuse esitanud isiku kohaselt j 5-6 purki i tunni ütluste õi õlut paar jooksul. Kraavi i ku il 12.00.

netuse kohta 14:14 sõit s sk LÕ akt kinnitab, et politsei sai teate õn . N olid politsei saabudes alkoholijoobes. Kell 14:44 on indikaatorvahendiga ii X.J kui P X.J-il tuvastatud 0,88 mg/l kohta ja tunnistajal 1,54 mg/l kohta. X.J-il tuvastati t kell 15:05 paiku joove 0,89 mg/l kohta ja tunnistajal kella 15:20 paiku õendusliku alkomeetriga joove 1,56 mg/l kohta. Seega on isikud olnud ada sellises alkoholijoobes, mis võis neil takist objektiivselt aja tegeliku kulgemise tajumist. P kohaselt oli tal kaasas 6 ütluste pakk õlut. Tunnistaja R us as olles . ütl test nähtub, et mõlemal mehel oli autost välj õllepurk käes Seega jõid seda kuut nii P ning kumbki neist purki õlut kui X.J täpselt ei ole võimalik tuvastada palju jõi, sest nende ütlu ütlused selles, millal sed on selles osas vastuolul ed. Samuti on vastuolulised is

4

siis X.J joom X.J-i ütluste e seda kui üritas a hakkas. enda kohaselt hakkas ta jooma peal autot välja tõmmata. ütlus nähtub, et ta p võimalust, et seal Tunnistaja R test akkus isikutele läheduses on talu, kus on traktor, et nad läheksid sinna ja küsiksid traktori abi, nad seda ei teinud. P koha lt P ots . ütluste se jõi X.J sel ajal õlut kui is mööda küla abi, et autot välja tõmmata Seega ei haaku joobes tunnistaja tunnistaja ustega ning tunnistaja P ja kaebuse ütlused kaine ütl esitaja ütlused ei haaku ka omavahel, mis veelgi kinnitab, et nii alkoholi joobes olnud P kui X.J ütl ole usaldusväärsed. used ei

Kaebuse esitanud isiku arvamuse kohaselt ei olnud tema liiklus netuses X.J-i õn süüdi. Keeras peateelt maha. P tuli jalgrattur ebamugava nurga alt. E öörde sooritamise ajal i lõpetanud manöövrit, vastasel juhul oleks otsa sõit õit äärsesse jalgratturile nud. S is auto esiosaga tee

kraavikesse. Oli sellest šokis, väga õikide eelduste kohaselt oleks jalgrattur ehmatanud. K pidanud lle teed andma. Kiirus ei olnud suur, alla 30 km/h. Ei t iselt pidurdada. ta jõudnudki prak il Ainuke võimalus kokkupõrget väl kraavi sõita. öör tida oli P de hetkel oli kiirus 25-20 km/h. O li juba ära pööranud, auto oli juba tee ääres, asfaldi ja teeäärse kruusa peal, siis ta enam ei allunud,

sisuliselt libises kraavi. Oli

jalgratturit. O p . Tulles juba ära pööranud kui märkas li äikese käes valgest pimedasse, vaadates pimedasse, on ollakse väga raske midagi 100% märgata, eriti kui sunnitud enne vaatama paremale, et olla veendunud, et kellelegi ise ette ei keera. xxxx auto oma talverehvidega seda kurvi lihtsalt . ei võtnud Tunnistaja P kohaselt s sid xxxx teel, htsid vasakule keerata, seal on pime kurv. ütluste õit ta Sõitsid õibolla ööda 40 km/h, v 30, ei kihutanud, kiirus oli maas. Jalgrattur tuli m xxxx teed ja tahtis minna paremale. S d kokku kurvi peal. Tunnistaja seda inime . ai st ei näinud X.J r eeris, keeras kraavi, aga rattaga . Jalgra , ta tuli nii kiiresti ja eag mees põgenes tturit ei näinud keset teed hakkas keerama paremale. Vaatas taha, kui kraavis olid, kuid rattur . sõitis otse edasi Tunnistaja R kohaselt tema e ust hiljem ütluste i kohe peale õnnet aknast välja vaadates ega ka õue tulles jalgratturit ei näinud. Hinnates ja tunnistaja P

X.J-i ütlusi võimaliku jalgratturi olemasolu kohta on kohtul tõusetunud mitmeid kahtlusi. P

ema jalgratturit ei n ud, ütlustest nähtub, et t väidetavat äin X.J reageeri X.J-i ütlust nähtub, et pöörde sooritamise ajalt tuli s ja keeras kraavi. est jalgrattur ebamugava nurga alt. E jalgratturile otsa i lõpetanud manöövrit, vastasel juhul oleks sõit Ainuke võimalus kokkupõrget väl sõi juba ära pööranu nud. tida oli kraavi ta. O li d, auto oli juba tee ääres, as aldi ja teeäärse kruusa peal, siis ta enam ei allunud, ta sisuliselt libises kraavi. f

Oli

jalgratturit. Tsiteeritud

atuks juba ära pööranud kui märkas ütlustest jääb kohtule arusaam kuidas ja millistel asjaoludel oleks sa ud toimuda kokk

ava jalgratturiga.

an upõrge väidet X.J-i enda on vastuolulised, , sii ütlused kord ütleb, et oli juba ära pööranud s jälle, et manööver ei olnud . elt keset teed

lõpetatud Kui jalgrattur oleks pöörde hetkel olnud X.J-i autol täps ees nagu kirjeldas ja n tee(xxxx tee 3,2 m) äitas fotodel X.J, oleks X.J ja auto (sõiduauto ca 2 m) laiust

arvestades pidanud talle otsa sõitma isegi olukorras, kus X.J sõitis ise autoga kraavi. Seda aga ei juhtunud. Tunnistaja P u e kohaselt vaatas ta taha, kui kraavis oli, kuid ütl st rattur . Fototabelitelt kraavis olnud auto asukohta arvestades, ei olnud sõitis otse edasi nähtuvat võimalik, et kui nägi ta lahkuvat jal tunnista P vaatas autoaknast taha, si ja is gratturit olukorras, kus tunnistaja nade koha (xxxx tee poolt vaadetes ja kaebaja sõ selt sõitis rattur edasi paremal xxxx-xxxx tee vasakule harule). Y-kujulise tee kulgu arvestades, ei olnud kõrvalistuja kohalt läbi tagumise akna vaadates võimalik väidetavalt õnealuse auto k sse suunda liikunud jalgratast näha. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja P d suurt joovet, ei loe kohus tunnistaja P ´il tuvastatu ütlusi dusväärseks sündmuskoh u l sa . Hinnates kohtuistungil uuritud fotosid, a vaatlusprotokollis kajastatud teave tee laiuse jne kohta ning tunnistajate ja kaebuse esitanud lusi, ei ole t isiku üt kohus veendunud, et jalgrattur. kurvis sõitis X.J-ile vastu

Tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku ütl , kuid X.J-i uste kohaselt on teada jalgratturi nimi enda ütl nähtub, et ta ei ole püüdnud jalgrat ühendust võtta. ustest tu ga ri

Seoses kaitsja väitega, justkui lusõnnetuse põhj ning kõrvaldamata liik ustas tundmatu jalgrattur

5

kahtlus tuleb tõlgendada isiku kasuks, märgib kohus järgmist:

Ühtegi isik ja tema kaitsja oma väidete usutavat ja kontrollitavat tõendit kaebuse esitanud (tundmatu jalgrattur kinnitamiseks esitanud ei ole. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, ) mil süüdistatav (kohaldub ka väärteomenetluses kaebuse esitanud isikule) otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale Riigikohus on oma lahendis (N 3- reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. 1-1-8- kaitseversioon ei 10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõ põhimõttest. Isiku lmatud

in dubio pro reo kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades elul elt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle is nn põhjendatud kahtlu § 3 tähenduses) peab esinema tõsiseltvõetav se tekkeks (sh ka KrMS 7

lg tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul t dsaim uleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soo versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid.

Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma süüteoasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (3 15). Käesolevas väärteoasjas -1-1-77- puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et X.J teelt välja sõitis 25.05.2023 oleks ajal,

mil

, olnud sündmuskohal ühtegi jalgratturit nimetatud väide automaats . Samas ei sea elt kahtluse alla ka kirjelduse puhul X.J-i süüküsimust, sest väärteoprotokollis etteheidetava teo (ebaõige sõidukiiruse valik) ei oma tähtust, k või mitte. as sündmuskohal oli jalgrattur Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate

argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Väites, et tegelikult use jalgrattur S S, pidanuks X.J põhjustas liiklusõnnet või S või tema kaitsja esitama menetlejale isiku kontaktandmed, et menetleja saaks S S nimelise isiku või S üle kuulata.

htlusest, mida tuleks Kuivõrd seda tehtud ei ole, puudub alus rääkida põhjendatud ka tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kui süüdistusversiooni põhjendamiseks on esitatud rida tõendeid, siis võivad süüdistatav ja tema

kaitsja esitada omapoolseid tõendeid. See ei tähenda, et süüdistatavat kohustatakse tõendama oma s uslikult üütust. Nn aktiivse kaitse puhul peaks menetlusosaline oma väiteid tõend põhistama vähemal selles ulatuses, milles oleks ta kohustatud tõenduslikku laadi dokumente t koguma heauskse või neutraalse käitumise korral. Kui süüdistatav ei esita oma kaitseversiooni kontrollimist võimaldavat infot, ega kutsu ka ise vastavaid isikuid kohtusse ütlusi andma, puudub menetlejal võimalus esitatud teavet kontrollida ja sellisel kujul esitatud kontrollimist mitte võimaldavat infot ei saa lugeda usaldusväärseks. uti pole sellisel juhul alust rääkida Sam süüdistusversiooni suhtes tekkinud õlgendada süüdistatava kasuks kahtlustest, mida tuleks t (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999.a otsus kriminaalasjas nr - 3-1-1-112-99 RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr - RT III 2005, 36, 350). 3-1-1-104-05 Seega, ei ole lgratturit puudutavate . X.J esitanud tõendeid oma ja väidete kinnitamiseks Tunnistaja P ja kaebuse esitan ustes on mitmeid poo vastuolusid ud isiku ütl eel l märgitud , tunnistaja P o tugevas joobes ja tema

ole osaliselt eluli lt usutavad ning kaine li ütlused ei se tunnistaja R jalgratturi olemasolu ei kinnita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, ütlused et X.J-i ütlusi selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustas jalgrattur, ei saa pidada usaldusväärseks, sest käesoleval juhul puuduvad igasugused X.J-i

versiooni kinnitavad toe spunktid. X.J istas, et ta ei ole teinud tunnistaja kohtusse tu ise tunn midagi väidetava kutsumiseks. K sitatud ei aitseversiooni kinnitavaid tõendeid kohtule e ole, mistõttu on ka ainetu rääkida põhjendatud kahtlusest, et liiklusõnnetuse põhjustas jalgra ur. tt

6

X.J-ile liiklusseaduse § nõu mis näe heidetakse ette 50 lg 3p1 ete rikkumist, b ette, et juht peab idukogemust, tee sõidukiiruse valikul arvestama oma sõ olusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. X.J-i enda ütlustest nähtub, et see tee, mida mööda ta sõitis, on talle tuttav ja ta on sealt ka varem sõitnud. Seega oli talle teada, kui jär akpööret tehes sk on kurv, kuhu ta vas suundus. X.J-i enda ütlustest on näha, et teda häiris päike varju sõ

ja ites oli hetkeks pimestatud. On üldteada asjaolu, et päikese käest varjulisse kohta sõites ja ka vastupidi, vajav silmad hetk ad aega, et muutunud valgusoludega harjuda. Sellise olukorraga peab juht arvestama ja oma kiirust kohandama selliseks, ga liikumist ohutult ning liiklus netust mis võimaldab tal jätkata sõiduki õn põhjustamata. Samuti ei arvestan , et kurvi laiema kaarega , nagu ud ta sõidukiiruse valikul sõites pimedasse kur teeserva kruusasel pinnal hakata auto vi sõites iga mõistlik juht teeks, võib libisema. . X.J rõhutas ka ise, et kurv oli järsk, nähtavus piiratud, mida mõjutas veel ka päike Seega olid isikule teada vasak e sooritamise , kuid ta ei reageerinud pöörd võimalikud ohud või adekvaatselt s.t ei vä ma ele ohtudele/takistusele lik hendanud varakult ja piisavalt kiirust selliseks, mis oleks v maldanud sooritada õi vasakpööret ohutult, mist u rikkus ta liiklusseaduse õtt § 50 lg 3p1.

Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hin on leidnud tõendamist X.J oli nates , et isikuks, kes 25.05.2023 xxxx juures e kohandanud rust olukorrale vastavaks ega i oma sõiduki kii vähendanud kiirust vastavaks , mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja teeliiklusoludele ja sõitis teelt välja.

Vastavalt -le 2 kohaldata väärteomenetluse seadustiku § kse väärteomenetluses kriminaalm dusti tatud teisiti, ja enetluse sätteid, kui väärteomenetluse sea kus ei ole sätes arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo toimepanemine hooletusest kujuta lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. b endast KarS § 18 Seetõtt isik realiseeris kõik elem u on oluline kontrollida, kas kaebuse esitanud endid, mis on vajaliku tuse d võtmaks isikut vastu le süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest. Kahtluseta saab öelda, et käitumise õtt õttes: X.J-i t u tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse m kui kaebuse esitanud isik ei oleks liikunud sellise kiirusega, mis ei

võimaldanud tal vasakpööret kraavi sõitmata lõpetada s tekkinud võima kraavi sõitmiseks ee võimalus p , ei olek lust ja s oleks saanud realiseeruda ning sellest tuvalt kaebuse esitanud isiku kasutatud auto liiklusõnnetuses läh kahjustumises ja kolmandatele isikutele varalise kahju tekkimises. turalistlik kausaalsus teo ja Na tagajärje vahel on aga e evaatamatusest toime pa orral pelgalt isiku tt ndud tagajärjedelikti k karistusõig teha kindlaks, kas tagajär usliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb je põh skohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajä justanud isik rikkus mingit hoolsu rg on selle põhjustajale normatiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-23-13, p 6 rus asjas nr 3-1-1-87-15, p 12). ja 2. novembri 2015. a mää

Hoolsu teo to e amata skohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui im panija jätab üles näit ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hools st saab isikule use üles näitamata jätmi tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, nud tagajärg elt ettenä kui sa u ab oli teo toimepanijale objektiivs htav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). X.J-i poolt enne vasakpööret sooritama alustamist kiiruse vajalikul määra vähenda l mata jätmine on kohtu hinnangul hoolsuskohustuse rikkumine, sest isik ei veendunud, et tema enda sõnade koha

sooritades selt ka piiratud nähtavusega olukorras järsku vasakpööret suudab ta jääda pidama Teo toimepanemine kergemeelsuses nii, et ei sõida teelt välja. t kujutab endast KarS § 18

7

lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. V eoasjas vad, e äärt kogutud tõendid kinnita t teelt väljasõit toimus kurvis s,t vasakpöörde manööver e olnud veel lõpet manöövri järsu i atud. Tehes t vasakpöörde jaoks liiga suure kiirusega, pidi sellises olukorras liiklusohu ja varalise kahju tekitamine olema objektiivselt et , kuid ta lootis, et seda ei juhtu X.J-ile tenähtav . Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et - testatud X.J pani LS § 223 lg s 1 sä väärteo toime kergemeelsusest.

Kõike eeltoodud arvestades on leidnud tõendamist

, et X.J rikkus enda tegevusega LS § 15 l nõu LS § 223 ätestatud väärt g 3p1 deid, pannes sellega toime -s 1 s lg eo.

Nii tunnistaja P kui kaebuse esitanud isiku end kinnitavad, ütlused et pärast liiklusõnnetust nemad politseid kohale ei kutsunud. Üritati leida võimalus auto kraavist välja saamiseks ja X.J

koha lt oli tal telefon katki ja P il oli nuppudega hakkas jooma. X.J-i ütluste se ´ telefon. xxxx am dus

kahju hüvit ise küsimuses ühen t ei võtnud. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnne atada, kui on täidetud kõik tusest ei ole vaja politseile te järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) varalise kahju saajad on juhtumi liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) u saajad on punktides 2 4 loetletud liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahj – asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

X.J-i enda ütlustest nähtub, et mingit akti ta sõnn

peale liiklu etust ei vormistanud ja kellegagi (xxxx- ) teavitamine kohustuslik. st ühendust ei võtnud. Seega oli kõnealusel juhul politsei Käesoleval juhul ei ole teada, kes politseid teavitas kell 14:14, kuid pool tundi hiljem on politsei juba kohal olnud ning

tuvastanud X.J-il alkoholijoobe.

X.J kinnit , et teab, et peab politseid viivitamata teavitama, kuid ei teavitanud ja hakkas as jooma. dust saada xxxx. ustab sellega, et xxxx on Samuti ei üritanud ühen Õig oma käitumist raske suhelda ja tema enda telefon oli katki. nuppudega telefoni ei kasutanud. Arvas, et on Sõbra kasko juhtum. On varem oodanud politseid neli tundi. N X.J-i tunnistaja P on leidnud amist, et nemad politseid ei ii enda kui ütlustega tõend kutsunud ja X.J Vaatamata väitele, et X.J-i telefon võimalik hakkas jooma. oli katki, oli koheselt H skusesse helistada ka P tel pa ndmuskohale tulnud tunnistajal R äireke efonilt või luda sü politseisse helistada. jooma rikkus Hakates 25.05.2023 peale liiklusõnnetust sündmuskohal X.J § 169 lg 7 nõudeid, mille iiklusõnnetuses osalenud LS

kohaselt ei tohi l juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või

psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu

tervishoi

utöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Alkoholi saab juua teadlikult ja kavatse ustes k sai aru, et ta tult. X.J-i ütl t on näha, et isi põhjustas liiklusõnnetuse (sõitis kraavi), et ta teadlikult ei kutsunud politseid (peab kaua ootama) ja hakkas jooma. Seega rikkus

kavatsetult. Asjaolu, et X.J LS § 169 lg 7 nõudeid politseid peab mõnikord kaua ootama, ei õigusta ega vähenda süüd. rikkumise toime panemist

Rikkudes LS § 169 lg 7 nõudeid, pani X.J toime liikl seadus 226 lg 1 järgi

us kvalifitseeritava väärteo.

8

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. X.J üüvõ

on s imeline ning KarS 2. s vaid asjaolusid ei ole tuvastatud. ptk 3. jaos sätestatud üüd välista

Kaebajale määratud karistuse hindamisel kohus KarS § 56 juhindub lg 1, mille kohaselt on karistamise alus taks kergendavaid ja eks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvesta e raskendavaid asjaolusid ning malust spidi hoid või mõjutada süüdlast eda uma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra lähtub kohus karistusele hinnangu kaitsmise huvidest. Samuti andmi - sel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

L e vastutuse ki-, maastiku - hi poolt S § 223 lg 1 näeb ett mootorsõidu sõiduki või trammiju l tekitatud teisele isikule iiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena etten htud rahatrahv kuni ä 300 s ki juht kuni kuue kuuni. trahviühikut, arest või õidu imisõiguse äravõtmine

LS 226 1 et vastutuse § lg näeb te alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust ning rikkumise eest on karistusena ett rahatrahv kuni 300 trahv

enähtud iühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi kuni kaheksateistkümne kuuni. ne

Lg 2 kohaselt sama

kohaldada võib paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohtuväline etleja määras X.J-ile iiklusseaduse § men l 223 1 alusel karistuseks lg rahatrahv 75 trahviühikut s.o 300 eurot ja liiklusseaduse § 226 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut s.o e § 226 lg 2 alusel määrati 500 eurot. Liiklusseadus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Mõlema on kohtuväline menetleja määranud kaebuse rikkumise eest esitajale rahatrahvi keskmis ja on arvesta ist ja raskendavate est määrast väiksemas määras nud süü tunnistam asjaolude puudumist.

Kohtu hinnangul on justamise eest liiklusõnnetuse põh kohtuvälise menetleja määratud keskmisest t oluliselt madalam Kohtupraktikas määras rahatrahv põhjendatud ja proportsionaalne. välj sukoha jär eb karistuse mõis l võtta a kujunenud sei gi tul tmise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohus arvestab, et puuduvad karistust skendavad asjaolud, mis on ra tõttu põhjendatu määrata mää Kuigi kohtuväline menetleja on d karistus alla sanktsiooni kesk t mis ra. märkin s asjaoluks süü tun ud kergendavak nistamine, on isik kohtuistungil asunud seisukohale, et tema ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Arvestades avariiga tekitatud kahju suurust, et isikud vigastada ei saanud ja et isikul puudub samaliigilise rikkumise eest varasem karistus, on põhj ud määrata isikule karistusek endat s rahatrahv la nktsiooni kolmandikku. al sa Samuti on kohtu hinnangul

menetleja liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi kohtuvälise määratud keskmise natuke madalam uvalt s määrast rahatrahv põhjendatud ja proportsionaalne. Näht karistusregistrist on menetlusalust isikut varem kriminaalkorras karistatud teistkordselt vähemalt joobeseisundis mootor . Kohus arvestab, et puuduvad karistust skendava sõiduki juhtimise eest ra d asjaolud, mis karistus alla sanktsiooni sk t . Kuigi tõttu on põhjendatud määrata ke mis määra kohtuväline menetleja on märk s asjaoluks süü tun inud kergendavak nistamine, on isik kohtuistungil asunud seisukohale, et politsei kutsumisel

ei olnud mõtet ja õigustas alkoholi tarvitamist peale liiklus netuse toimumist. Arvestades, et õn liiklusõnnetuse järgselt alkoholitarvitamise puhul on tegemist endatud menetleja ud tahtliku süüteoga on põhj määrat rahatrahvi veidi alla santsiooni keskmist . määra

Kohtuv s X.J-ile 6 lg 1 kvalifitseer va rikkumise äline menetleja määra LS § 22 järgi ita eest . lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks

9

Ekslik on kaitsja väide, et üheks eesmär puudub avalik menetlushuvi. Karistuse giks on ka see, et vähendada üldpreventsiooniga ohtu, mida põhjustavad teatud liiki süü eesmärk ei

teod. Karistuse ole üksnes soov inimest karmilt karistada, vaid see, et kartusest tagajärje ees loobutaks uute süütegude toimepanemisest. Kui senised karistused pole olnud mõjusad, tuleb neid raskendada, et mõjutada korduvrikkujat rangemini.

Kohtupr onna turvalisust tagavat aktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühisk ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutam piisav ja süüdlane võib iseks oll praktika kohaselt on isiku poolt teadlikult a ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtu võimalik nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise.

Kohtuväline menetleja on selg eripreventiivseid kaalutlusi lisakaristuse määramiseks n itanud ing on arvestanud kaebuse esitanud isiku istamist süü tunn karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja hindas i keskmiseks selgitustest võib järeldada, et ta siku süüd . Kohus nõustub nende väidetega ning puudub alus väärteootsuses toodud põhjendustega mitte nõustuda ja kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Isikut on 21.12.2021 karistatud korduvalt joobeseisundis

st, mis mootorsõiduki juhtimise ee näitab, et alkoholi tarbimist keelavate liiklusnormide eiramine ei ole isiku jaoks esmakordne ja on talle harjumuslik käitumine. Isik

htub, et ta eiras politsei kutsumise kohustust ja asus u enda ütlustest nä sündmuskohal alkoholi tarbima. keerulisema olukorra tekkides ei

Selline käitumine näitab, et käitu X.J liikluses enam adekvaatselt. Selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, sest isik ei taju või ei taha aru saada, et kui ta ei hinda oma avarii seisundit adekvaatselt (sh kui isik on endast väljas nt tõtt ja õiguskuulekalt käitumise asemel asub t s koguses alkoholi (enda sõ u) arvitama suure nade järgi 5 õlut tagajärgedesse hoolimatult ja ei ole vajadusel võimeline -6 purki ), siis ta suhtub kaasliiklejaid abistama. Isikul tuvastati kella 15.00 paiku joove 0,98+- 0,09 s.o 0,89 mg/l, mis sõiduki juhtimise korral sellises seisundis tooks kaasa juba kriminaalvastutuse. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik kõigile, kes ei mõista või ei taha aru saada õigile , et liiklusseadus kehtib k

ja sõltumata avarii r usest või sellest kui kaua isiku arvates kulu ask b politsei kohalejõudmiseks aega. ejate ohutuse tagamiseks. senine Liiklusnõuded on kehtestatud kõigi liikl X.J-i käitumine näidanud liiklusnõudeid. on seda, et teatud olukordades ta rikub alkoholi tarvitades Kui isik soovib juhtida sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline sõiduk valt liiklusnõuetele) ning it juhtima ohutult ja vasta märgata ja tähele panna liikluses enda ümber toimuvat ärgselt peab suutma käituda ning avarii j adekvaatselt ja seaduskuulekalt ilma alkoholi tarvitamata.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimep liiklussüütegude eest määratud tuste põhjal anemisest. Varasemate karis peaks X.J-ile olema selge, et alkohol ja liikluses juhina osalemine ei sobi kokku. Isikut on varem alkoholiga seotud liiklusrikkumise eest karistatud ning uue alkoholiga seotud liiklusalase rikkumise toime panek midagi isik ei ole muutunud, st varasema näitab seda, et u mõtlemises d karistused ei ole suutnud avaldada isikule positiivset . Kaebuse esitanud isik on selgitanud, mõju et hale , kuid see ei anna varasemast kogemusest teab, et politsei tuleb sündmusko väga kaua õigust hakata liiklusnõudeid rikkuma ning asuda jooma. Taoline suhtumine muudab kaebuse esitanud isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et isikul tuleb uus sündmus

, mil tema arvates, on liiklusrikkumiste toimepanemine gustatud. õi

10

S m samalaadseid õiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks ena rikkumisi toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edas ib muuta isele elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võ X.J-i elu ja tööko mõnevõrra keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui rralduse tema poolt ohustatud on kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll seda teiste isikute elule ja tervisel mida liikluses osalevad juhid alkoholi õigus e, avariijärgselt tarvitades korduvalt võivad ohustada. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et alkoholi tarvitamisega seotud liiklusnorme eiravad juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib s avariijärgselt uurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et ka alkoholi tarvitamine toob kaasa liikluse . st kõrvaldamise

Isiku ütlustest nähtub, et autojuhtimine on ainult üks osa tema tööst, seega ei pea kohus tõenäoliseks, et isik kaot eetõttu töökoha, arvestades seejuures, et kohtuväline menetleja on aks s lisakaristust kohaldanud kolmeks kuuks, mis on seaduses et

tenähtud minimaalne võrdlemisi lühike periood, et leida alternatiivsed lahendused. Riigikohus on lahendis 3-1-1-26-10 mh möönnud, et kuigi töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena tuleks vältida, ei saa töökoha

kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasj

a materjalidest ei ilmne selliseid erand ldamata likke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise koha jätmise. isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kaebuse esitanud Asjaolu, et alkoholi tarvitamise tõttu liiklusnõuete rikkumine võib kaasa tuua juhtimisõigus äravõt e mise, oli kaebuse esitanud kuid see ei motiveerinud isikut isikule teada ka enne väärteo toimepanemist, liiklus a. on nõuetest kinni pidam Arvestades, et määratud rahatrahv jääb alla keskmise määra, põhikaristus ja minimaalne lisakaristus koostoimes proportsionaalsed toimepandud rikkumisele.

Arvestades X.J-i süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii erieventiivseid e 6 lg 1 kui ka üldpr esmärke leiab kohus, et LS § 22 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemis kohtuväline menetleja õiglas e eest on elt kohaldanud lisakaristusen

a mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, mis on ühtlasi mini 6 - 1 maalne määratav lisakaristus LS § 22 lg s sätestatud teo eest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata ning kohtu X.J-i jätta välise menetleja otsus muutmata.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes tluse seadust dest 132 p 1, 133, 134, Väärteomene iku §

Otsustas

1. ta kaebus rahuldamata. Jät X.J-i 2 -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija . Lääne Jaak Paju 10.07.2023 otsus 000584 muutmata. väärteoasjas nr 2301,23, jätta

DVD plaadid teoasja materjalide juurde jätta väär

Kassatsi oovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme ooniõiguse kasutamise s päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooks oni esitamise õigus on ul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsio menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlu tesaadav 30.09.2023 sosalistele kät