3-21-1938/136 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-1938

Otsuse kuupäev

29. september 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

M.Y (endise nimega X) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses 7. oktoobril

2019 kella 18.00 paiku toimunud intsidendiga

Menetlusosalised

Kaebaja – M.Y

Vastustaja – Viru Vangla, esindajad C.Y ja P.L

Asja läbivaatamine

8. septembri 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.Y kaebus rahuldamata.

2. Jätta M.Y-le antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 30. oktoobril 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1938

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav M.Y (edaspidi kaebaja) esitas 25. mail 2021 Viru Vanglale

kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/95-1. Kaebaja selgitas, et 7. oktoobril 2019 kella

18.3019.00 paiku peksid ametnikud teda teise üksuse kambris V723 teleskoopnuiaga vastu

selga ja käsi. Ametnikud tegid seda teise üksuse juhi õhutamisel ja juuresolekul. Kaebajale

tekitati hulgaliselt kehavigastusi, mis on fikseeritud samal päeval peale õhtust loendust

meditsiiniõe poolt. Intsidenti kuulsid pealt paljud kinnipeetavad. Peksmisega alandati kaebaja

inimväärikust ning tekitati füüsilist ja vaimset valu. Kaebaja nõudis talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot.

2. Viru Vangla jättis 21. juuli 2021. a otsusega nr 6-16/95-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et valvurid ei käitunud 7. oktoobril 2019 õigusvastaselt.

3. Kaebaja esitas 22. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses kaebaja peksmisega 7.

oktoobril 2019 kella 18.00 paiku.

4. Asjas toimus 8. septembril 2023 kohtuistung, kus kohus kuulas üle tunnistajad ning

vaatas vastustaja esindajatega videosalvestist vaidlusaluse sündmuse kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et talle tuleb välja mõista hüvitis 10 000 eurot. Kaebaja paiknes 7.

oktoobril 2019 teises üksuses V7 osakonna lõpus trelluksega eraldatud alal. Kuna ametnikud

olid kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud, sidus kaebaja oma kambri trellukse mitmest

kohast kinni, et valvurid ei saaks välisust avades kambrisse edasi liikuda. Umbes kella

18.0018.30 paiku avanes kaebaja kambri uks ning ukse ees seisid viis ametnikku vanglate

relvastatud üksuse riietuses ja nende taga seisis üksuse juht. Kaebaja keeldus ametnikke sisse

laskmast, sest ta kartis oma elu ja tervise pärast. Üksuse juht käskis valvuritel kambrisse sisse

murda, kuid nad ei saanud trellust lahti. Valvur Z.F võttis kõrvalseisvalt valvurilt

teleskoopnuia ning üritas sellega läbi trellukse kaebajat lüüa, kuid ei saanud kaebajale pihta.

Mõnda aega toimus kaebaja ja valvurite vahel vestlus, mille käigus üritasid valvurid kaebajat

veenda, et nad ei ründa kaebajat ning tahavad lihtsalt kambri üle vaadata. Kaebaja tegi

seepeale ukse lahti ning hakkas kambri akna juurde liikuma. Sel hetkel ründasid valvurid

kambrisse sisse, lõid kaebaja jalust maha pikali ning üks valvuritest hakkas kaebajat

teleskoopnuiaga selja ja käte piirkonda peksma ning teised hoidsid kaebajat kinni. Kaebajale

meedikut kohe pärast sündmust ei kutsutud, ehkki kaebaja seda palus. Kella 20.30 paiku palus

kaebaja ka vigastused fotografeerida, kuid sellest keelduti. Pärast kella 21.00 tuli lõpuks

meedik ja fikseeris kaebaja vigastused (verevalumid, marrastused, punetused) tõendiga nr

3121. Vanglaametnikud kahjustasid õigusvastase peksmisega kaebaja vaimset ja füüsilist

tervist, kaebajale tekitati vaimset ja füüsilist valu, kahjustati tema heaolu ning koheldi teda

ebainimlikult ja alandavalt. Sellega tekitati kaebajale mittevaralist kahju.

3-21-1938

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja kirjeldus 7. oktoobril 2019

kella 18.0018.30 paiku toimunu kohta ei vasta tegelikele asjaoludele. Ettekandest

nr 6-20/5018-1 ei nähtu kaebaja suhtes jõu kasutamist. Samuti on 3. novembri 2019. a teatises

nr 6-10/40224-2 asutud seisukohale, et kaebaja suhtes ei kasutatud füüsilist jõudu. Vastustajal

ei ole alust kahelda eelnimetatud tõendite õigsuses. Ettekanne koostati kohe pärast sündmust

ja vanglaametnikel pole põhjust jätta tegevusi fikseerimata. Toimunu juures oli hulgaliselt

ametnikke, nende hulgas ka üksuse juht. Videosalvestiselt nähtub, et ametnikud olid

rahulikud, mingit agressiivsusele viitavat käitumist ei nähtu. Salvestiselt nähtub ka, et üksuse

juht räägib kaebajaga ning kehakeelest ei tulene, et ta oleks kuidagi kaebaja suhtes

agressiivselt häälestatud või kutsuks teisi ametnikke üles kaebaja suhtes vägivalda kasutama.

Tunnistajate ütlustest tuleneb, et teleskoopnuia kasutati raamatute, mille kaebaja oli toppinud

trellukse vahele ukse avamise takistamiseks, eemaldamiseks. Tunnistajad kinnitasid, et

kambris teleskoopnuia ei kasutatud. Salvestiselt on näha, et kambrisse sisenedes ja sealt

väljudes ei olnud ametnikel teleskoopnuia käes. Lisaks nähtub salvestiselt, et ametnikud olid

kambrisse sisenedes ja sealt väljudes rahulikud. Salvestiselt on näha, et ametnikud olid

kambris lühikest aega. Üksuse juht ja üks ametnikest kambrisse ei sisenenud, vaid jäid

koridori ja vaatasid rahulikult kambrisse. Juhul kui kambris oleks olnud aktiivne vastuhakk ja

jõu kasutamise vajadus, ei oleks ametnikud kambrist väljas rahulikult seisnud, vaid kutsutud

oleks abi ja mindud ka ise kambrisse appi. Juhul kui kaebaja suhtes oleks kasutatud

teleskoopnuia, oleks vastavalt justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve

korraldus vanglas“ § 43 lõigetele 46 sellest teavitatud korrapidajat ja meedikut, osutatud

vältimatut abi ning fikseeritud selle kasutamine ettekandes. Kuna kaebaja on endale varem

korduvalt jõhkral viisil vigastusi tekitanud (lõigates läbi veene, närides lahti haavu jne), siis

on põhjust arvata, et ta tekitas endale vigastused ise. Kaebajale ei ole kahju tekitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Vaidluse all on, kas Viru Vangla valvurid kasutasid 7. oktoobril 2019 kella 18.00 paiku

kaebaja suhtes jõudu ning kas kaebajale tuleb välja mõista rahaline hüvitis 10 000 eurot.

8. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse

rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel,

esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu

kandja süü. Kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, tuleb hüvitamiskaebus jätta

rahuldamata.

9. Esmalt tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja väited tema õigusvastase peksmise kohta

vastavad tõele.

3-21-1938

10. Vastustaja on kohtule esitanud vaidlusalust intsidenti kajastava videosalvestise.

Videosalvestiselt on näha, et kell 17.54 on koridoris kaebaja kambri juures viis ametnikku ja

üksuse juht. Kell 17.55 avatakse kambri metalluks. Suletuks jääb kambri trelluks. Kaks

ametnikku katavad kohe trellukse kilpidega. Kell 17.5517.58 on näha, et ametnikud üritavad

trellukse juures nööre läbi lõigata, samal ajal jätkuvalt kaks ametnikku katavad kilpidega

trellust. Z.F on terve selle aja teiste ametnike taga. Kell 17.58 läheneb Z.F kükitades

trelluksele ning ta teeb trellukse alumises osas teleskoopnuiaga umbes kümme sekundit

lükkavaid liigutusi, seejuures jääb tema käe ja trellide vahele tühja maad. Kell 18.00 teeb Z.F

jälle teleskoopnuiaga trellukse alumise osa juures kummargil asendis lükkavaid liigutusi

umbes 5 sekundit. Seejärel kilpidega ametnikud taganevad veidi ning trellukse vahelt on näha

kaebaja käsi. Näha on, et ukse juht räägib kaebajaga. Selline olukord kestab paar minutit. Kell

18.04 lahkub Z.F . Kilpidega ametnikud seisavad jätkuvalt trellukse ees ja üksuse juht räägib

kaebajaga. Kell 18.07 tuleb Z.F tagasi ja läheb autorehvi montaaživõtmega trellukse juurde

ja toimetab sellega umbes 5 sekundit trellukse juures. Kilpidega ametnikud sel ajal ja peale

seda katavad trellust kilpidega. Z.F üritab uuesti ust kätega lahti kangutada mõned sekundid.

On näha, et üksuse juht vestleb kaebajaga ja aeg-ajalt paistavad trellukse juurest kaebaja käed.

Kell 18.12 avavad ametnikud trellukse ja kolm ametnikku sisenevad kambrisse, mõne aja

pärast siseneb kambrisse ka Z.F . Kell 18.14 tulevad kõik ametnikud kambrist välja ja

sulevad kaebaja kambri uksed.

11. Kuna videosalvestis kajastab ainult osakonna koridoris toimunut ja sellelt ei ole näha

kaebaja kambris toimunut, rahuldas kohus kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, et

selgitada välja, mis toimus kambris. Kohus kuulas 8. septembri 2023. a kohtuistungil üle viis

sündmuse juures vahetult viibinud ametnikku. Ametnikud selgitasid, et 7. oktoobril 2019

kella 18.00 paiku oli kaebaja kambri sisemise trellukse paeladega mitmest kohast kinni

sidunud ja raamatud trellukse vahele toppinud, mistõttu ei olnud võimalik ust avada. Valvurid

üritasid ust avada. Z.F võttis enda teleskoopnuia ja üritas sellega raamatuid ukse vahelt välja

lükata, kuid see ei õnnestunud. Ametnikud kinnitasid, et selle tegevuse käigus ei läinud Z.F

teleskoopnuiaga kaebajale pihta ega üritanud teda ka muul viisil teleskoopnuiaga läbi

trellukse lüüa. Kui lõpuks trelluks lahti saadi, siseneti kambrisse, et see üle vaadata ja

veenduda, et kaebaja kambris ei oleks rohkem nööre, millega trelluks kinni siduda.

Ametnikud kinnitasid, et kambris sees jõudu (sh teleskoopnuia) ei kasutatud, sest selleks

polnud vajadust  kaebaja oli rahulik.

12. Vastustaja on kohtule esitanud veel vanemvalvur Z.F-i 7. oktoobri 2019. a ettekande nr

6-20/5018-1. Vanemvalvur kirjeldas, et 7. oktoobril 2019 kella 18.05 läks ta koos teiste

valvuritega kambri V723 juurde, kus paiknes kaebaja. Avades metallukse, avastati, et kambri

trelluks oli kaheksast kohast kinni seotud nii, et ust ei olnud võimalik avada. Kaebajale anti

korduvaid korraldusi liikuda trellukse juurest akna juurde, kuid kaebaja korraldustele ei

allunud. Seejärel kaeti kahe kilbi abil trelluks nii, et kaebaja ei saaks takistada nööride

lõikamist. Valvur A.U lõikas noaga kõik kinniseotud kohad lahti. Pärast seda kangutati

trelluks lahti. Kaebaja lubas korrarikkumistega jätkata, lisaks mainis, et see on alles algus.

Ettekandes ei ole osutatud sellele, et kaebaja suhtes oleks jõudu (sh teleskoopnuia) kasutatud.

Vastustaja on selgitanud, et teleskoopnuia kasutamine tuleb justiitsministri 5. septembri 2011.

a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 43 kohaselt kindlasti ettekandes fikseerida.

Istungil tunnistajana üle kuulatud ametnikud kinnitasid, et on teadlikud, et teleskoopnuia

kasutamine tuleb kirjalikult fikseerida ja sellest korrapidajat teavitada.

13. Lisaks on vastustaja kohtule esitanud Viru Vangla sisekontrolli 3. novembri 2019. a

teatise nr 6-10/40224-2, millega jäeti kaebaja 8. oktoobri 2019. a kuriteokaebuse alusel

3-21-1938

kriminaalmenetlus alustamata, kuna sisekontroll ei tuvastanud kaebaja suhtes 7. oktoobril

2019 kella 18.00 paiku jõu kasutamist. Sisekontroll võttis üksuse juhilt selgitused, mille

kohaselt sisenesid valvurid päras trellukse lahtisaamist kaebaja kambrisse ning teostasid

kambri kontrolli. Kambri kontrollimise ajal kaebaja suhtes füüsilist jõudu ei kasutatud, kuna

kaebaja oli sellel ajal rahulik ega osutanud ametnike tegevusele füüsilist vastupanu. P.Y

selgitas samuti sisekontrollile, et pärast trellukse lahti saamist sisenesid nad kambrisse ning

andsid kaebajale korralduse minna aknalaua juurde. Kambris kaebaja suhtes füüsilist jõudu ei

kasutatud, kuna ta oli rahulik ja allus korraldustele, suheldes samal ajal üksuse juhiga. Kui

ametnikud olid kambri üle vaadanud, siis väljusid nad kambrist. C.O kinnitas samuti

sisekontrollile, et füüsilist jõudu ametnikud kaebaja suhtes ei kasutanud.

14. Kohtu hinnangul kinnitab videosalvestis, vahetult sündmuse juures viibinud ametnike

istungil antud ütlused, Z.F-i 7. oktoobri 2019. a ettekanne ja sisekontrolli poolt pärast

sündmust ametnikelt võetud seletused, et 7. oktoobril 2019 kella 18.00 paiku kaebaja suhtes

jõudu ei kasutatud, st kaebaja väidetud peksmist ei toimunud. Eelmainitud tõendite

usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Ametnikud teavad, et valeütluste andmine

võib kaasa tuua distsiplinaar- või kriminaalkorras karistamise. Samuti ei ole kaebaja esile

toonud usutavaid põhjusi, miks vanglaametnikud pidanuks andma valeütlusi. Eelnimetatud

tõendite vahel ei esine vastuolusid. Videosalvestiselt nähtu toetab vanglaametnike kirjeldust

toimunu kohta. Videosalvestiselt on näha, et Z.F kasutab kambrist väljas viibides kahel korral

umbes kümne ja viie sekundi jooksul teleskoopnuia, kuid tema liigutused vastavad ametnike

kirjeldusele, st sellele, et ta üritas teleskoopnuiaga raamatuid trellukse vahel ära lükata. Z.F-i

liigutused ei ole sellised, et ta üritaks teleskoopnuiaga kaebajat lüüa. Pärast Z.F-i lükkavaid

liigutusi on trellukse vahelt näha kaebaja käsi. Kohus on seisukohal, et kui Z.F oleks

tõepoolest üritanud kaebajat teleskoopnuiaga lüüa, ei oleks kaebaja julgenud oma käsi

trellukse vahelt välja pista. Kaebaja videosalvestiselt nähtuv kehakeel ei kinnita, et kaebaja

oleks tundnud ametnike ees hirmu. See omakorda kinnitab järeldust, et Z.F ei üritanud läbi

trellukse kaebajat teleskoopnuiaga lüüa. Ka pärast trellukse avamist ei sisene ametnikud kohe

kambrisse, vaid see võtab neil veidi aega. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et pärast

trellukse avamist murdsid valvurid kohe kambrisse sisse. Ametnikud ei sisene kambrisse

agressiivse kehahoiakuga, vastupidi: nende kehakeel viitab üksnes ettevaatlikkusele.

Koridorisse jäänud ametnike kehakeel ei osuta sellele, et kambris toimuks kaebaja peksmine.

Koridoris olevad ametnikud on rahulikud ja pingevabad ega jälgi pingsalt kambris toimuvat.

Z.F väljub kambrist rahulikult ja aeglaselt, nii et ta on seljaga kaebaja poole. Ka teised

ametnikud väljuvad kambrist rahulikult. Ühegi ametniku kehakeel ei viita sellele, et kambris

oleks toimunud midagi pingelist või füüsilist jõudu nõudvat.

15. Istungil üle kuulatud kahe kaebaja kaaskinnipeetava ütluste põhjal ei saa järeldada, et

valvurid oleksid 7. oktoobril 2019 kella 18.00 paiku kaebajat peksnud.

A.C , kes paiknes 7. oktoobril 2019 kaebaja kambri vastas olevas kambris, selgitas, et ta

kuulis 7. oktoobril 2019 pealelõunal, et kaebaja kambri juures oli probleem selles, et kaebaja

ei tahtnud telefoni ära anda ja vanglaametnikud läksid seda ära võtma. Ametnikud pidasid

ukse taga plaani, kuidas kambrisse siseneda. A.C sõnul kaebaja karjus, et tema suhtes

kasutatakse jõudu. Kohus leiab, et A.C kirjeldus viitab hoopis 7. oktoobri 2019. a hommikul

kella 10.05 paiku toimunud sündmusele, kui kaebaja keeldus telefoni kambrist välja andmast

ning valvurid olid sunnitud kilbi ja kiivritega kambrisse sisenema, et telefon ära võtta. Selle

sündmuse käigus surusid valvurid kaebajat kilbiga vastu seina ning kaebaja osutas aktiivset

vastupanu ja hoidis mõlema käega kilbist kinni. Selle sündmuse kohta on koostatud ettekanne

nr 6-20/5005-1 ja see on kohtule esitatud. Kaebaja aga ei nõua praeguses asjas kirjeldatud

3-21-1938

hommikuse sündmusega tekitatud kahju hüvitamist. Asja materjalidest ei nähtu ning ka

kaebaja ise ei ole väitnud, et õhtul kella 18.00 paiku oleks probleem olnud telefoni

kasutamises. Seega ei kajasta A.C ütlused praeguses asjas vaidluse all olevat sündmust.

V.S-i ütlused on aga ebausaldusväärsed, sest vastustaja on kohtule esitanud tõendid, mis

kinnitavad, et V.S paiknes vaidlusaluse sündmuse ajal kaebaja kambrist kaugel ega saanud

sündmust pealt kuulda. Kaebaja kamber V723 paikneb pleksiklaasiga trelluksega eraldatud

alal. Kamber V709, kus sel ajal paiknes V.S, ei asu eraldatud alal, vaid pleksiklaasiga

trelluksest teisel pool ning on alles kuues kamber trelluksest eemal. Videosalvestiselt on näha,

et pleksiklaasiga trelluks oli vaidlusaluse sündmuse ajal suletud. Kohus ei pea eluliselt

usutavaks, et V.S võinuks kuulda kaebaja kambris toimunut. V.S-i ütluste ebausaldusväärsuse

tõttu jätab kohus need arvesse võtmata.

Lisaks selgitasid vastustaja esindajad kohtuistungil, et koridoris mängib raadio, et

kinnipeetavad ei saaks üksteisele hõikuda, mistõttu ei ole samuti eluliselt usutav, et A.C ja

V.S oleksid saanud kuulda vaidlusalust sündmust.

16. Kuna asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajat oleks 7. oktoobril 2019 kella 18.00

paiku pekstud, ei saanud ka meditsiinitöötaja 7. oktoobri 2019. a tõendiga nr 3121 fikseeritud

vigastused olla sel ajal valvurite poolt tekitatud. Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks välja

selgitada, kust kaebaja võis need vigastused saada. Kohus märgib siiski, et vastustaja on

osutanud, et kaebaja on end varem korduvalt jõhkral viisil vigastanud, mistõttu ei saa

välistada, et kaebaja võis endale vigastused ise tekitada.

17. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et valvurid oleksid kaebajat 7. oktoobril 2019 kella

18.00 paiku peksnud, puudub ka vastustaja õigusvastane tegevus. Kuna täitmata on üks

hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldusi, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud.

Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118

lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

19. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)