2-18-277/85 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2023. a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-18-277 Tsiviilasi K. M. V. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik/usaldusisik: K. M. Va (endise nimega XXX, e-post XXX) Võlgniku nõustaja: T. A. Võlausaldajad: Credit.ee OÜ (esindaja J. B., e-post jurist@credit.ee) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esindaja M. K., e-post XXX) Julianus Inkasso OÜ (endine võlausaldaja BB Finance OÜ, e-post info@bbfinance.ee) Coop Finants AS (e-post coopfinants@cooppank.ee) AS Inbank (e-post info@inbank.ee) IPF Digital Estonia OÜ (esindaja M. K., epost XXX) Holm Bank AS (e-post info@liisi.ee) Swedbank AS (esindaja J. P., e-post juri.puust@swedbank.ee, kontaktisik E. V., epost kohus@swedbank.ee) OMEGA INVEST OÜ (esindaja C. H., e-post carina@omegainvest.ee) Krediidikaitse Grupp OÜ (e-post info@kkg.ee) K. M. (e-post markus@creditum.ee) Aktiva Finance Group OÜ (esindaja I. M.-V., e-post jurist@julianus.ee)

2 Resolutsioon 1. Rahuldada K. M. Va taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada K. M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 2. Vabastada K. M. V. (isikukood XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. 3. Vabastada K. M. V. usaldusisiku kohustusest. 4. Avaldada teade K. M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

Menetluskulude jaotus • Menetluskulud jätta võlgniku kanda. • Tagastada K. M. V.’le määruskaebuselt Rahandusministeeriumi kontole 12.05.2023. a tasutud riigilõiv summas 70 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 7.02.2018. a määrusega kuulutati välja K. M. J. pankrot. 26.09.2018. a lõpetas kohus K. M. V. (endine J.) pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande. Võlgnikul on alljärgnevad täitmata kohustused:

Jrk nr Võlausaldaja Tunnustatud nõue (eurodes) Täitmata nõue 29.09.2023(eurodes) 1 Credit.ee OÜ 1 901,36 710,90 2 TF Bank AB Eesti filiaal 3 150,86 1 179,43 3 BB Finance OÜ 917,31 343,58 4 Coop Finants AS 2 259,82 844,43 5 AS Inbank 1 479,79 554,74 6 IPF Digital Estonia OÜ 2 086,88 780,17 7 AS Koduliising 143,49 52,50 8 Swedbank AS 3 034,80 1 134,13 9 OMEGA INVEST OÜ 1 457,67 545,26 10 Krediidikaitse Grupp OÜ 7 856,21 2 937,72 11 K.M. 15 949,20 0 12 Bigbank AS 131,31 47,90

Kohtumääruse põhjendused 1. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

2. PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse

3 või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lgs 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1- 46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

3. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 11.09.2023. a ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.

4. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15).

5. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on K. M. Va täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal üks alaealine laps. Võlgniku aastaseks sissetulekuks oli perioodil 2018- 2019. a 11 509,47 eurot (bruto), perioodil 2019-2020. a 15 733,07 eurot (bruto), perioodil 2020-2021. a 15 505,01 eurot (bruto), perioodil 2021-2022. a 18 172,44 eurot (bruto), 2023. a on võlgniku igakuine töötasu ca 1 800 eurot.

6. Võlgnik on esitanud iga-aastast aruandlust, lepingud töötamise kohta ja pangakonto väljavõtted. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.

7. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik töötanud abiõpetajana ja klassiõpetajana erivajadustega laste koolis. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta.

8. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures

4 võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik on teinud võlausaldajatele korrektselt väljamakseid täpses vastavuses sissetulekute ja jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodud protsentidega.

9. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik teeb ühiskonnale vajalikku tööd. Asjaolu, et selline töö on vähetasustatud, ei ole etteheidetav võlgnikule. Võlgnik on menetluse jooksul omandanud magistrikraadi ja õpetaja kutse, lisaks psühholoogia mikrokraadi Tartu Ülikoolis. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Võlgnik teeb temale võimetekohast ja vajalikku tööd.

10. Eeltoodust tulenevalt kuulub K. M. V. taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

11. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

12. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

Menetluskulude jaotus 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

5 põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

15. 12.05.2023. a esitas K. M. Va Harju Maakohtu 28.04.2023. a määrusele määruskaebuse, mille kohus 14.06.2023. a määrusega jättis läbi vaatamata.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 punkt 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv võlgnikule tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik