2-19-15311/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur, Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15311

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9161,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Suido Västra

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Roman Antonov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15311

osas, millega maakohus mõistis Ylt X kasuks välja 4048 eurot ületava kahjuhüvitise

ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

põhivõlgnevuse 4048 eurot ületavalt osalt alates 10. jaanuarist 2020 kuni

kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

nimetatud osas rahuldamata.

3. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, milles maakohus mõistis Ylt X

kasuks välja kahjuhüvitise 4048 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise 4048 euro suuruselt põhivõlgnevuselt alates 10. jaanuarist 2020 kuni

kahjuhüvitise täieliku tasumiseni, jättis menetluskulud maakohtus poolte endi

kanda ning kulude suuruse seetõttu kindlaks määramata, kuid muuta osaliselt

otsuse põhjendusi.

4. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis Ylt X kasuks välja

mõistmata 8483 eurot ületava kahjuhüvitise ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-19-15311

sätestatud määras viivise põhivõlgnevuse 8483 eurot ületavalt osalt alates 10.

jaanuarist 2020 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

6. Mõista Xlt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2090 eurot

(km-ga) ning määrata, et nimetatud summa tuleb kanda ERGO Insurance SE

(registrikood 10017013) pangakontole nr EE472200221049641283 Swedbankis.

Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

7. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

7.1. Hagi rahuldada osaliselt.

7.2. Mõista Ylt X kasuks välja kahjuhüvitis 4048 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis kahjuhüvitiselt (4048 eurot) alates 10. jaanuarist

2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

7.3. Jätta hagi 4048 eurot ületava kahjuhüvitise ja sellelt viivise osas rahuldamata.

7.4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ja kulude suurus

seetõttu kindlaks määramata

7.5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

7.6. Mõista Xlt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2090

eurot (km-ga) ning määrata, et nimetatud summa tuleb kanda ERGO

Insurance

SE

(registrikood

10017013)

pangakontole

nr

EE472200221049641283 Swedbankis. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (endise nimega X; hageja; ostja) esitas 2. oktoobril 2019 (täiendatud mh 30. märtsil 2020)

Y (kostja; müüja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise

16 659,22 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nimetatud summalt

alates 10. jaanuarist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

1.1. Hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade kohaselt ostis hageja 16. aprillil 2019

kostjalt Tallinnas XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX; XXX korter). Kostja

kinnitas 16. aprilli 2019. a müügilepingu p-s 2.1.6, et XXX korteril ei ole mingeid kostjale

2-19-15311

teadaolevaid varjatud puudusi. Hageja tutvus maakleri ja kostja ema juuresolekul XXX

korteriga 18. märtsil 2019 ning uuris korteri elektrisüsteemi, veetorustiku ja püstaku seisukorra

kohta. Kostja selgituste kohaselt oli remonti tehes kõik uue vastu vahetatud, kuid kostjal ei

olnud selle kohta dokumente. Maakler lubas kostjalt dokumentidega seonduva välja uurida.

Lisaks käis hageja korterit vaatamas 14. aprillil 2019, et kokku leppida korterisse jäävad asjad.

Kostja andis korteri hagejale üle 4. mail 2019. Müügikuulutuse kohaselt oli XXX korter

renoveeritud ja kostja kinnitusel ilma puudusteta.

1.2. Kostja rikkus 16. aprilli 2019. a müügilepingust tulenevaid kohustusi. Korter ei vasta

lepingutingimustele ja hagejal tekkis kahju. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ega nõustunud

kulusid hüvitama.

1.2.1. XXX korteri elektrisüsteem oli puudustega ning elektrijuhtmestik ei olnud vahetatud.

Hageja sai elektrijuhtmestiku probleemist teada, kui sai juhuslikult elektrilöögi.

Elektripaigaldis ei vastanud ohutusnõuetele ega olnud ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu.

Köögi pistikupesast toimus elektrilühis.

1.2.2. Köögipõrand oli vajunud. Vajunud osa oli mööbli ja köögitehnika (kodumasinate) all

ning hageja avastas puuduse pärast sissekolimist. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA

25. septembri 2019. a eksperthinnangu (25. septembri 2019. a eksperthinnang) kohaselt olid

põrandakonstruktsioonil märgumise jäljed, põrandatalade toestus oli deformeerunud ja seetõttu

oli köögikappide alune põrand 10–25 mm tagaseina suunas kaldu. Põrandatalade

paigalduskvaliteedi tõttu oli põranda horisontaalseks saamiseks vaja põrand avada ning

tihendada põrandatalade sammu ja toestada talad korrektselt betoonaluspinnale. Lisaks tuli

betooni ja puittalade vahele paigaldada hüdroisolatsioon. Ehituskaitse Büroo OÜ ehituskaitse

raporti A160 (ehituskaitse raport) kohaselt oli esikus ja köögis aluspõrand vajunud ja õõtsus.

Esikupõrand kriiksus ning laminaatparkett oli köögis saanud veekahjustusi. Veekahju tõttu oli

köögipõranda konstruktsioon deformeerunud. Aluspõrand tuli esikus ja köögis vahetada ja

laminaatparkett uuesti paigaldada. Vana põrand oli veekahju tõttu esikus ja köögis mädanenud.

Hagejal ei olnud võimalik puuduseid tavapärase tutvumise käigus tuvastada. Kostja teadis või

pidi puudustest teadma, kuid varjas neid hageja eest. Ehitusasjatundjad selgitasid, et aluspõrand

on suure tõenäosusega saanud veekahjustusi, mädanenud ja seetõttu vajunud. Lisaks oli köögis

ja esikus põrandate vahetus vajalik, sest uus elektrijuhtmestik tuli paigaldada põrandate alla

ning eelmised põrandad olid paigaldatud ebakvaliteetselt.

1.2.3. Kostja varjas hageja eest, et elamul on katuse ja üldkanalisatsiooni probleemid. Lisaks

pääsesid XXX korterisse rotid.

1.2.4. Hageja teatas kostjale XXX korteri varjatud puudustest 11. juunil 2019, st kohe, kui neist

teada sai. Hageja nõudis 7. augustil 2019, et kostja kõrvaldaks puudused, makstes hageja

tehtavad remondikulud summas 17 935,20 eurot. Kostja ei vaidlustanud hageja pretensioone,

kuid keeldus remondi eest tasumast. Kuni hagi esitamiseni oli kostjal mõistlik aeg XXX korteri

puuduste kõrvaldamiseks (kulude tasumiseks).

1.2.5. Hageja kahju on hageja 30. märtsi 2020. a menetlusdokumendi kohaselt remondikulu ja

remondiga seotud kulud 16 659,22 eurot (30. märtsi 2020. a menetlusdokumendis ekslikult

märgitud 16 659,40 eurot), sh XXX korteri puuduste väljaselgitamise kulud 483 eurot; XXX

korteri remondi tõttu hageja asjade hoiustamiskulud 364,93 eurot; XXX korteri elektritööde,

elektrijuhtmestiku vahetamise kulu 4207,97 eurot, elektritöödest tulenev viimistlusremondi

ning köögi- ja esikupõranda vahetamise kulu 10 692 eurot, remondimaterjalid 911,32 eurot.

2-19-15311

Algse hagiavalduse kohaselt oli elektritööde hind 5478 eurot, viimistlusremonditööde hind

7200 eurot ja põrandate remonditööde hind 5257,20 eurot.

1.3. XXX korter on hageja lahusvara. Korteri remondi eest tasus hageja 7712,97 eurot ja C

8946,25 eurot. Hageja nõuab kostjalt C tasutud remondikulude hüvitamist VÕS § 593 järgi.

Hageja ja C sõlmisid 27. oktoobril 2020 kirjaliku laenulepingu ja kokkuleppe, et C tasutud

remondikulud 8946,25 eurot on haginõude osa. Hageja ja C leppisid 22. juulil 2019 kokku, et

C kantud kulutused on hageja võlg. C võttis remondikulude tasumiseks laenu ja hageja aitab

laenu tagastada, esitades kostja vastu nõude. Eelnev sarnaneb olukorrale, kus kohus mõistaks

kostjalt hageja kasuks kulutused välja hinnapakkumise järgi, ilma et remondi eest oleks tasutud.

1.4. Hageja soovis 10. detsembri 2019. a menetlusdokumendi kohaselt alandada XXX korteri

hinda 91 064,80 euroni ja palus mõista välja enamtasutud 17 935,20 eurot. Hageja selgitas

5. oktoobri 2020. a istungil, et ei soovi selle nõude menetlemist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt vaatas hageja XXX korteri üle kolm korda. Veeuputust, mis

oleks võinud kahjustada köögi- ja esikupõrandat, ei olnud XXX korteris toimunud. Hageja ei

tõendanud veekahju (enne XXX korteri üleandmist) ja selle tõttu põranda kahjustumist.

Ehituskaitse raporti ja Korteri Remont OÜ 31. juuli 2019. a hinnapakkumise (Korteri Remont

OÜ hinnapakkumine) koostas sama isik ja need tõendid ei ole usaldusväärsed. Tegemist oli

loomuliku kulumisega ja põrand vastas keskmisele kvaliteedile. Hagejale selgitati, et

sanitaarremont tehti 15 aastat tagasi ning põrand ja selle kate ei ole uus. Martillo OÜ

kalkulatsiooni kohaselt vahetati kogu põrand nii köögis kui ka esikus. Seega ei vahetatud

põrandat üksnes väidetavalt kahjustunud ja kostja vastutust puudutavas osas. Lisaks viidati

Martillo OÜ kalkulatsioonis kasutatud materjalide vanusele ehk loomulikule kulule. Puuduse

kõrvaldamiseks piisas valamualuse põranda vahetamisest ning kostja vastutus on sellega

piiratud. Seega ei ole põhjendatud jätta põranda vahetamise kulu kostja kanda. Ei ole tõendatud,

et hallitus oli XXX korteris selle üleandmise ajal. Lisaks nähtub 25. septembri 2019. a

eksperthinnangust, et hallitus ei põhjustanud põrandate vajumist.

2.2. Ei olnud võimalik tuvastada, kas XXX korteris tehtud maalri- ja tapeedi liimimise tööde

maht oli väidetavate puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud, mis seisundis olid seinad enne

tööde tegemist ning kas (ja millises ulatuses) kostja selle eest vastutab. Kogu korteri

renoveerimiskulude panemine kostja kanda on ebamõistlik. Töid tehti ka vannitoas ja WC-s,

kuigi hagejal ei olnud WC osas pretensioone ning vannitoa puhul viitas hageja puudusena

üksnes elektrijuhtmetele.

2.3. Kostja vastuväited elektrijuhtmestiku ja elektripaigaldise kohta olid järgmised.

2.3.1. Kostja ei kinnitanud (müügikuulutuses ja 16. aprilli 2019. a müügilepingus), et

elektrijuhtmestik on vahetatud. Kostja kinnitas, et vahetatud on pistikupesad ja lülitid. Üksnes

hageja tellitud 27. märtsi 2019. a hindamisaktis, mille koostamine ei olnud kostja kontrolli all,

märgiti, et elektrijuhtmestik on vahetatud. Hindamisakti koostamiseks vajaliku teabe kogumise

ajal kohal viibinud kostja sugulased (tütar ja 80-aastane ema) ja hindaja vestlesid elektri

teemadel, kuid kostja sugulased ei väitnud, et XXX korteris on uus elektrijuhtmestik.

Hindamisakt ei ole 16. aprilli 2019. a müügilepingu osa. Vahetamata elektrijuhtmestik ei olnud

varjatud puudus ning elektrijuhtmestiku vahetamise kulude sissenõudmine ei ole põhjendatud.

2-19-15311

2.3.2. Kostja ei nõustunud, et XXX korteri elektrijuhtmestik vajas remonti, kuid kostja nõustus

selles küsimuses hagejale vastu tulema.

2.3.3. Elektripaigalduse OÜ 28. augusti 2019. a elektripaigaldise erakorralise auditi protokoll

(28. augusti 2019. a elektripaigaldise audit) ei tõendanud XXX korteri puudusi. Hageja teadis

enne 16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimist, et teatud elektritöid on korteris tehtud, kuid

puudus dokumentatsioon (mh nähtub see hageja 17. juuli 2019. a e-kirjast). Elektritööde

dokumentatsiooni puudumine oli oluline negatiivne teave, mille alusel võis eeldada, et

elektripaigaldis ei pruugi vastata nõuetele. Kostja ei vastuta võimalike elektripaigaldise

probleemide eest VÕS § 218 lg 4 kohaselt. Hageja nõudis elektritööde dokumentatsiooni pärast

16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimist, kuigi teadis varem, et see puudub. Eelnevast

tulenevalt tuleb kahjuhüvitist vähendada 100% võrra VÕS § 139 lg 1 ja § 140 kohaselt.

2.3.4. Hageja tugines elektritööde puhul E-Service AS 6. augusti 2019. a hinnapakkumisele,

kuigi audit koostati alles 28. augustil 2019 (I kd, tl 18; kostja menetlusdokumendis ekslikult

märgitud 27. september 2019; I kd, tl 97 pöördel). Olukorras, kus kostja mingis ulatuses

vastutab, peab hinnapakkumine olema tehtud konkreetsete tööde vajalikkust tõendava auditi

alusel. Hageja ei tohi rikastuda. See, et kogu elektrijuhtmestik tuleb vahetada, ei tulenenud

28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditist (vahetust oli võimalik teha lokaalselt).

Elektripaigaldise ohtlikkus oli ebaselge. Hageja ei tõendanud, et elektrijuhtmestik ei vastanud

keskmisele kvaliteedile. 36 aastat tagasi ehitatud elamu elektripaigaldise puhul tugineti

28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis vääralt praegu kehtivatele normidele. Kostja ei

vastuta paigalduse eest. Pädev isik paigaldas 1998. aastal XXX korterisse kahetariifse arvesti

ning elektri kasutamine oli korteris elamise perioodil kostja pere jaoks ohutu. Tegemist ei olnud

müügieelsete töödega.

2.4. Hageja ei tõendanud, et kostja varjas hageja eest, et elamul on probleeme katuse ja

üldkanalisatsiooniga. Hageja ei tõendanud, et XXX korterisse pääsenud rottide eest vastutab

kostja. XXX korteris ei olnud rotte ning on ebaselge, millise kahju see põhjustas. Lisaks tuleb

jätta arvestamata sularahaarved summas 576,74 eurot, kuna neil kajastatud tooted ei olnud

kohtuasjaga seotud.

2.5. Kui ostja ei esita enne asja parandamist müüjale sellekohast nõuet ega anna võimalust asja

parandada, ei saa ostja VÕS § 222 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõuet esitada.

2.6. Kostja palus jätta arvestamata C kantud 8819,32 euro suuruste kuludega (mh asjade

hoiustamise, ülevaatuse ja ekspertiisi kulud), kuna need on asjakohatud ja põhjendamatud. C ei

ole XXX korteri omanik, talle ei tekitatud kahju ning ta ei saa kahju hüvitamist nõuda. Sellise

kulu tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav. Hageja ja C vahel sõlmitud laenuleping on näilik.

Hageja kinnitas, et võlgneb Cle remondikulud, juba enne seda, kui C remondikulude tasumist

22. juulil 2019 alustas. Laenulepingust ei nähtu VÕS § 396 lg 2 alusel laenu andmise alus ning

laenulepingu p-d 2.1.2 (laen muutus sissenõutavaks enne kokkuleppe sõlmimist) ja 2.1.6

(hageja peab laenu tagasi maksma hiljemalt 15. oktoobril 2025) on vastuolus. Lisaks ei toonud

hageja esile põhjuslikku seost hoiustamisteenuse arvete ja XXX korteri väidetava ohtlikkuse

vahel. Remondi ajal oli võimalik liigutada asju ühest toast teise.

2.7. Hageja kantud kulud 7229,41 eurot ei ole tõendatud. Hageja väidetud XXX korteri

ohtlikkus ja elamiskõlbmatus tulenes sellest, et nõukogude ajal olid majade ehitamisel selle aja

tehnoloogiast ja kogemusest lähtudes teised ehitusnormid ja ohutusnõuded. Nii põranda-,

viimistlus- kui ka elektritöödega seotud nõuete maksmapanekul tuleb arvestada elamu

ehitusaastat ja kasutamisperioodi.

2-19-15311

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 8483 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

võlgnetavalt kahjuhüvitiselt alates 10. jaanuarist 2020 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määranud kindlaks kulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Hageja ostis kostjalt

16. aprilli 2019. a müügilepinguga XXX korteri, mille hind oli 109 000 eurot (16. aprilli 2019.

a müügilepingu p 3.1). Kostja kui müüja kinnitas, et lepingu esemel ei ole müüjale teadaolevaid

varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata

ülevaatuse käigus (16. aprilli 2019. a müügilepingu p 2.1.6). Hageja sai korteri valduse 4. mail

2019.

3.2. Maakohus tuvastas, et 16. aprilli 2019. a müügilepingust ei nähtunud, et kostja oleks enne

lepingu sõlmimist kinnitanud, et elektrijuhtmestik on vahetatud (uus). XXX korteri

elektrijuhtmestik oli hageja tellitud 27. märtsi 2019. a hindamisakti kohaselt vahetatud.

Hindamisaktist ei nähtunud, kellelt või kust hindaja nimetatud andmed sai. Pooled ei vaielnud,

et kostja ema viibis korteri ülevaatuse juures. Poolte 15. juuli 2019. a kirjavahetus ei tõendanud,

et kostja oleks hagejale enne 16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimist avaldanud, et korteri

elektrijuhtmestik on vahetatud ja uus. Kostja selgitas, et elektrijuhtmestik vahetati, kui 12 aastat

tagasi tehti suur remont. Kostja tõendas, et vahetas 1998. aastal arvesti ning arvesti tehti sel ajal

kehtinud normide järgi. Maakohtul puudus alus kahelda, et arvesti oli tehtud nõuetekohaselt.

Kostja tütre tunnistajana antud ütlused remondi ja elektrijuhtmete või pistikute vahetamise

kohta 12 aastat tagasi ühtisid poolte 15. juuli 2019. a kirjavahetusega. Seega lükkas kostja

ümber hageja väited, et pooled leppisid kokku või kostja avaldas, et XXX korteris on uued

elektrijuhtmed. Kostja ei saanud hageja tellitud 27. märtsi 2019. a hindamisakti puhul mõjutada

kutselise hindaja poolt akti märgitud andmeid. Kostja ema ülevaatuse juures viibimine ei

tähenda, et kostja või tema ema avaldasid enne 16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimist, et

korteri elektrijuhtmestik on vahetatud ja uus.

3.3. Maakohus tuvastas tunnistaja C ütluste, 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditi ning

vaatlusel nähtu ja selgitatu alusel, et XXX korteri elektrisüsteemis oli puudusi, mis põhjustasid

hagejale vannitoas elektrilöögi ja köögis pistiku läbipõlemise. IT kontrollis 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditi kohaselt XXX korteri elektripaigaldist ja leidis, et see ei vasta

ohutusnõuetele ega ole otstarbekohaselt kasutatav. Maakohus selgitas, et ostja ei saa

elektripaigaldise või -juhtmestiku nõuetekohasust tavapärasel ülevaatusel avastada, kuna see

eeldab eriteadmisi.

Seega ei vastanud elektrijuhtmed või nende paigaldus köögis ja vannitoas keskmisele

kvaliteedile ja 16. aprilli 2019. a müügilepingule (VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 1 ja lg 2 p 1). IT

tugines auditi koostamise aja nõuetele, mitte nõuetele, mis kehtisid elamu ehitamise ajal või

1998. aastal, mil korterisse pandi kahetariifne arvesti, või 12 aastat tagasi, kui tehti suur remont.

Nimetatu ei välista, et nii vannitoa kui ka köögi elektrisüsteemis, -juhtmetes või -pistikus oli

varjatud puudus, mis pidid olema olemas 16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimise ajal ja

enne XXX korteri valduse üleandmist ning mille eest kostja VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi

vastutab. Hageja kinnitas 7. augusti 2019. a nõudekirjas, et ta teadis, et elektripaigaldise

dokumente ei ole. Nimetatu ei välista kostja vastutust asja puuduste eest. Poolte 2019. a juuli

kirjavahetusest ei nähtunud, et hageja oleks kinnitanud, et teab elektrijuhtmestiku, -süsteemi

dokumentide puudumisest.

2-19-15311

Hageja ei tõendanud (mh 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditiga), et kõik XXX korteri

elektrijuhtmed või -pistikud olid korrast ära. Kostja tütre ütluste kohaselt ei olnud neil XXX

korteris elades elektriga probleeme. See, et hageja vahetas soovituse kohaselt välja kogu XXX

korteri juhtmestiku, ei tähenda, et kogu korteri juhtmestik ei olnud korras. Eelnevast tulenevalt

ei vastanud lepinguese elektrijuhtmestiku kvaliteedi osas 16. aprilli 2019. a müügilepingu p

2.1.6 tingimustele ning korteril ei olnud osaliselt VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 tähenduses

kokkulepitud omadusi.

3.4. Maakohus tuvastas C ütluste, vaatlusel C, hageja ja kostja selgitatu, hageja esitatud fotode,

ehituskaitse raporti ja 25. septembri 2019. a eksperthinnangu alusel, et XXX korteri

köögipõrand oli vale paigaldusmeetodi tõttu mööbli alt kaldu 10–25 cm tagaseina suunas ega

vastanud keskmisele kvaliteedile (st sellel ei olnud kokkulepitud omadusi) ja 16. aprilli 2019.

a müügilepingu p-le 2.1.6, VÕS § 77 lg-le 1, § 217 lg-le 1 ja lg 2 p-le 1. Muu hulgas viitas

maakohus, et 16. aprilli 2019. a müügilepingust ei saanud järeldada, et köögipõrand on nii palju

kaldu. Hageja tõendas eespool viidatud tõenditega, et sellist kallet ei ole võimalik avastada

tavalise ülevaatuse käigus. Selleks oli vaja eemaldada köögimööbel ja -tehnika.

Erialaspetsialistid avastasid märgumisjäljed, ulatusliku kalde ja selle põhjuse. Köögis veelekke

või uputuse toimumine oli tõendatud 25. septembri 2019. a eksperthinnanguga. Maakohtu

hinnangul ei saanud eeldada, et põrand on viltu 10–25 cm seina suunas. Ei olnud tõendatud, et

selline kalle on loomupärane või tekib loomuliku kulumise tõttu nt 12–15 aasta jooksul või on

paigalduse kõrvalekalde lubatavates piirides. Tegemist oli varjatud puudusega, mis pidi olema

olemas 16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimise ajal ja enne XXX korteri valduse hagejale

üleandmist, ning kostja vastutab selle eest VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi.

3.5. Hageja teavitas kostjat puudustest 2019. a septembri kirjavahetuses ja 7. augusti 2019. a

nõudekirjas. Hageja ei nõudnud 7. augusti 2019. a nõudekirjas puuduste kõrvaldamist ega

andnud selleks kostjale tähtaega. Hageja nõudis kulude hüvitamist. Seega ei nõudnud hageja

lepingu täitmist VÕS § 222 lg 5 mõttes, vaid täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1

alusel. Maakohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115

lg 1, § 127 lg 1 alusel. Maakohus tuvastas 2019. a septembri kirjavahetuse alusel, et kostja

soovis viia lepingueseme kokkulepitud seisundisse, kuid ei teinud seda. Kostja ei väitnud, et

soovis köögipõranda korda teha. Seega keeldus kostja kui müüja asja parandamisest VÕS § 223

lg 1 mõttes. Hagejal oli õigus nõuda VÕS 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel kulude

kui kahju hüvitamist.

3.6. Maakohus tuvastas maksekorralduste alusel, et hageja tasus OÜ-le Danite Varahooldus

1185,65 eurot, OÜ-le Martillo 4080 eurot ja 1536 eurot ning C tasus OÜ-le Danite Varahooldus

3022,32 eurot ja Martillo OÜ-le 5076 eurot. Maakohus tuvastas, et Bergland OÜ-le ei ole

midagi tasutud. Eelnevast tulenevalt kandis hageja asja parandamiskulusid 16 659,22 eurot.

Hageja kostja vastu esitatud nõude puhul ei olnud tähtis, et osa kuludest kandis C. Oluline ei

olnud, milline oli võlasuhe hageja ja C vahel.

3.7. XXX korteri plaan ja fotod tõendasid, et kogu korterit plaaniti remontida. Juhtmete

paigaldamise tõttu tuli teha parandus- ja paigaldustöid ning põranda vahetamisega kaasnesid

erinevad tööd (vana eemaldamine, tasandused, hüdroisolatsiooni paigaldus), lisaks tuli osta uut

materjali, mööbel eemaldada ja tagasi paigaldada. Kostja tõendas, et remondist oli möödunud

ca 12 aastat. Seega oli vana osa kulunud ega olnud uuega sama väärtusega.

3.7.1. Korteri Remont OÜ hinnapakkumise kohaselt oli köögi ja esiku põrandatööde maksumus

koos materjalidega 5257,20 eurot. Martillo OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja

hilisemast hinnapakkumisest nähtuvad põrandatööd köögis ja esikus summas 3098 eurot (km-

2-19-15311

ta) ning sanitaartehnika väljavahetamise ja uue paigaldamisega seotud sanitaartehnilised tööd

vannitoas ja tualetis summas 1830 eurot (km-ta), kokku km-ga 5913,60 eurot.

3.7.2. Danite Elektritööde OÜ pakkumuse kohaselt oli elektritööde maksumus 648 eurot (km-

ta). Nexon Grupp kirja järgi oli elektritööde hind 250 eurot. Bergland OÜ 30. oktoobri 2020. a

hinnapakkumise (Bergland OÜ hinnapakkumine) kohaselt oli elektrikilbi korrastamise,

pistikupesade vahetuse, materjalide ja skeemide koostamise maksumus 1044 eurot. E-Service

AS 6. augusti 2019. a hinnapakkumise kohaselt oli kogu korteri elektritööde, materjalide,

mõõtmiste, dokumentide ja transpordi maksumus km-ga 5478 eurot. Asjatundja VM vaatlusel

antud selgituste kohaselt oli XXX korteri elektrisüsteemi remondikulu 3000 eurot (km-ta) ning

28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis märgitud puuduste kõrvaldamise kulud ja

ehitusaastaga vastavusse viimise kulud 800–1000 eurot (km-ta).

3.7.3. Lisaks esitas hageja 911,32 euro suuruse materjalikulu kohta ostutšekid. Hageja esitas

OÜ Danite Varahooldus materjalide loetelu koos selgitava e-kirjaga ning arved elektritööde ja

materjalide eest.

3.7.4. Maakohtu hinnangul ei olnud tõenditest võimalik tuvastada, milline osa kuludest oli

seotud köögi ja vannitoa elektrijuhtmete vahetamisega. Hageja ei saa nõuda, et kostja hüvitaks

kogu korteri elektrijuhtmestiku kulu, vaid üksnes puudusega osa (köök, esik, vannituba)

elektrijuhtmestikuga seotud kulu. Ka põranda puhul ei olnud võimalik tuvastada selgelt

parandamiskulude suurust – kuigi põrand oli kaldu, ei olnud kogu põrand rikutud. Asjaolusid

arvestades ning tõendeid kogumis hinnates kohaldas maakohus VÕS § 127 lg 6 esimest lauset

ja määras VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 järgi kahju, mis hõlmab köögi- ja esikupõranda kordategemist

ning elektritöid köögis ja vannitoas, suuruseks 8000 eurot. Hagejal ei oleks kulusid tekkinud,

kui XXX korteril ei oleks viidatud puuduseid olnud või kostja kui müüja oleks neist teatanud.

Need kulud olid hageja varaline kahju, mis on seotud 16. aprilli 2019. a müügilepingu ja VÕS

§ 217 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega.

3.8. Maakohus tuvastas, et hageja kandis kahju kindlakstegemiseks kulusid 483 eurot. Ei olnud

oluline, et nimetatud kulude eest tasus C. Tegemist oli hageja kahjuga, sest kulud tekkisid

hageja korteri puuduse ehk hageja kahju kindlakstegemisel. Hageja sai seda kostjalt VÕS § 115

lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg-te 1 ja 3 ning § 128 lg-te 2 ja 3 alusel nõuda, kui kahju oli tekitatud

ning kahju oli hagejale 16. aprilli 2019. a müügilepingu sõlmimisel ettenähtav.

3.9. Maakohus ei käsitlenud poolte väiteid elamu katuse ja üldkanalisatsiooni probleemide

kohta, kuna hageja ei esitanud selles osas nõudeid. Lisaks ei hinnanud maakohus, kas hageja ja

C vahel on seltsing või laenusuhe, kuna kahju hüvitamise kontekstis ei olnud hageja ja C

võlasuhe oluline. Tähtis oli kostja poolt 16. aprilli 2019. a müügilepingu rikkumise tõttu

hagejale kahju tekkimine ja selle ulatus. Nimetatud asjaolusid ei mõjutanud see, kas hageja

kasutas puuduse kõrvaldamiseks kolmanda isiku abi, raha või kulude eest tasumist. Lisaks ei

hinnanud maakohus OÜ Danite Varahooldustööde majandustegevuse registrit, Bergland OÜ

tegevusalade väljavõtet ja lubasid ning 4. märtsi 2020. a elektripaigaldise auditit, kuna need ei

olnud asja lahendamisel tähtsad. Oluline oli elektrijuhtmestiku seisund (puudused) 16. aprilli

2019. a müügilepingu sõlmimisel ja valduse üleandmisel.

3.10. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt. Hagejal oli õigus nõuda viivist

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

367 järgi võlgnetevalt kahjuhüvitiselt 8483 eurot alates 10. jaanuarist 2020 kuni põhinõude

tasumiseni.

2-19-15311

3.11. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, kuna kumbki

pool ei nõustunud maakohtu poolt kompromissina pakutud 8000 euroga, mille ulatuses

maakohus lõpuks nõude rahuldas.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või

mõista kostjalt hageja kasuks välja 1044 euro suurune hüvitis ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis sellelt alates 10. jaanuarist 2020 kuni võla tasumiseni või mõista

kostjalt hageja kasuks välja 2508,70 euro suurune hüvitis ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis sellelt alates 10. jaanuarist 2020 kuni võla tasumiseni või kohaldada

VÕS § 127 lg-t 6 ja otsustada väljamõistetava hüvitise suurus kohtu äranägemisel või saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta kostja maakohtu otsust osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

4.2. Maakohus rikkus nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme (mh hindas tõendeid vääralt,

jättis kostja väited arvestamata, ei täitnud lahendi põhjendamise kohustust, kohaldas

üllatuslikult VÕS § 127 lg-t 6, jättis arvestamata VÕS § 115 lg 2) ja sellega kaasnes vale otsuse

tegemine.

4.2.1. Maakohus leidis ekslikult, et hagejal oli õigus nõuda 7. augusti 2019. a nõudekirjas VÕS

§ 115 lg 2 kohaselt lepingu täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Maakohus

tuvastas, et hageja ei nõudnud 7. augusti 2019. a nõudekirjas puuduste kõrvaldamist ega andnud

selleks kostjale täiendavat tähtaega. Hageja teavitas kostjat elektrijuhtmestiku probleemidest

16. juulil 2019. Kostja selgitas 17. juulil 2019, et probleemi lahendamiseks peab kostja tegema

ekspertiisi, ja palus hagejal teada anda, millal võib spetsialist tulla. Kostja tegi 19. juulil 2019

ettepaneku probleemi lahendamiseks ja palus 5. augustil 2019 esitada hagejal konkreetse

pretensiooni. Hageja saatis vastusena 7. augusti 2019. a nõudekirja, milles palus lepingu

täitmise asemel kahju hüvitamist. Seega esitas hageja kahju hüvitamise nõude vaid 22 päeva

pärast seda, kui oli kostjat korteri probleemidest teavitanud. See ei olnud puuduste

kõrvaldamiseks mõistlik aeg. Kostja ei keeldunud 7. augusti 2019. a nõudekirja esitamise ajaks

puuduste kõrvaldamisest, vaid pakkus selleks lahendusi ja ootas hageja ettepanekut. Maakohus

leidis ekslikult, et tegemist on VÕS § 223 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Lisaks ei esinenud VÕS

§ 115 lg-s 3 märgitud erandeid, mis oleksid õigustanud kohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamise nõudmist ilma täitmiseks täiendava tähtaja määramist.

4.2.2. Maakohus arvestas hüvitise väljamõistmisel ekslikult C kantud kulusid. Maakohus

selgitas 5. oktoobri 2020. a istungil, et kulu peab olema hageja kantud. Maakohus rikkus lahendi

põhjendamise kohustust ja tegi üllatusliku lahendi, kui leidis, et hageja kandis kõik asja

parandamise kulud.

4.2.3. Maakohus tuvastas, et kostja ei lubanud hagejale, et XXX korteris on uus

elektrijuhtmestik. Elektrijuhtmestik ei vastanud 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditi

kohaselt osaliselt nõuetele. Seega ei saa hageja nõuda, et kostja hüvitaks kogu

elektrijuhtmestiku vahetamise ja sellega kaasnenud viimistlustööde kulu. Bergland OÜ

hinnapakkumise kohaselt kuluks 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis nimetatud

puuduste kõrvaldamiseks 1044 eurot (km-ga). Maakohus rikkus Bergland OÜ hinnapakkumise

kui tõendi hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus hindas, kas hageja on

2-19-15311

Bergland OÜ-le midagi tasunud, mitte asjaolu, et tõendi kohaselt maksaks 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditis nimetatud puuduste kõrvaldamine 1044 eurot. Kostja ei keeldunud

nimetatud summa tasumisest. Lisaks kinnitas VM vaatlusel, et 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditis nimetatud puuduste kõrvaldamise kulud on 800–1000 eurot (km-ta).

Seega oli Bergland OÜ hinnapakkumine 1044 eurot objektiivne ja usaldusväärne.

4.2.4. Bergland OÜ hinnapakkumine ei sisaldanud viimistlustöid, sest 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditis nimetatud elektrijuhtmestiku puuduste kõrvaldamine ei eeldanud

viimistlustööde tegemist. Kompromissi korras oli kostja nõus viimistlustööde eest hüvitama

1000 eurot, kuid hageja ei nõustunud sellega. Hageja ei teavitanud kostjat remonttöödest, seega

ei saanud kostja kaasata asjatundjad ega hinnata (tõendada) 28. augusti 2019. a elektripaigaldise

auditis nimetatud puuduste kõrvaldamisega seotud viimistlustööde vajalikkust ja ulatust.

Hageja ei tõendanud (ega väitnud), et 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis nimetatud

puuduste kõrvaldamiseks tuli teha viimistlustöid. Kui kohtu hinnangul tuleb kostjal hüvitada

viimistlustööde kulu, on õiglane hüvitis VÕS § 127 lg 6 järgi maksimaalselt 1000 eurot.

4.2.5. XXX korteri põranda kahjustused (vajumine, märgumine) oli loomulik kulumine ja

kostja ei vastuta selle eest. Hageja ei tõendanud vastupidist. Vajumise võis tingida mööbli

raskus. Ehituskaitse raportil puuduvad ekspertiisi ja eksperdiarvamuse tunnused (mh järelduste

jälgitavus, dokumendi koostaja pädevust tõendavad dokumendid, kasutatud allikate nimekiri,

konkreetsed normidele mittevastavused ja nende ulatus). Lisaks oli ehituskaitse raporti kohaselt

esikupõrand keskmises ning köögipõrand rahuldavas seisundis. Põrandal olid 25. septembri

2019. a eksperthinnangu kohaselt märgumise jäljed, valamu all hallitus ning põrand vajunud.

Nimetatu ei tõenda köögi veeleket, uputust ega seda, et hallitus oli olemas XXX korteri

üleandmise hetkel. Kostja rõhutab, et uputust ei ole XXX korteris olnud. Märgumisjälgi võis

põhjustada see, et koduloomade tõttu pesi kostja põrandaid sagedamini. Ehituskaitse raportis ja

25. septembri 2019. a eksperthinnangus fikseeriti põranda vajumine, kuid ei analüüsitud selle

põhjust. Maakohus ei selgitanud, miks tuleb vajumist käsitada varjatud puudusena, kuigi ükski

tõend ei välistanud loomulikku kulumist. Maakohus jättis kostja seisukohad tähelepanuta.

4.2.6. Maakohtu otsus on põhjendamata osas, milles maakohus leidis, et köögipõrand on vale

paigaldusmeetodi tõttu mööbli alt kaldu 10–25 cm tagaseina suunas ega vasta seetõttu

keskmisele kvaliteedile ja 16. aprilli 2019. a müügilepingule. Hageja ei väitnud ega tõendatud,

et põrand oli kaldu 10–25 cm. Köögikappide alune põrand oli 25. septembri 2019. a

eksperthinnangu kohaselt kaldu 10–25 mm (st kohtu tuvastatust kümme korda vähem).

Maakohus hindas tõendeid vääralt ja see tõi kaasa vale lahendi.

Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et kortermaja põrand paigaldati 36 aastat tagasi ning

12 aastat tagasi tehtud sanitaarremondi käigus ei muudetud põranda konstruktsioone. On

tavapärane, et nii pika kasutusaja jooksul hoone vajub, ning ei saa eeldada, et hoone põrandad

püsivad loodis. Põranda 1–2,5 cm suurune kalle vastab sellises vanuses kortermajade

keskmisele kvaliteedile ning inimene vaevalt tajub seda. Lahendist ei nähtu, milliste

kriteeriumite või normide alusel järeldas maakohus vastupidist.

4.2.7. Kui XXX korteri põrandal ka esinesid varjatud puudused, oli suurem osa põrandast

korteri ülevaatuse hetkel näha. Seega rikastuks hageja, kui kostja hüvitaks kogu esiku- ja

köögipõranda vahetamise kulud. Kui kostja vastustab põranda puuduste eest, peab kostja

vastutus olema proportsioonis põranda nähtava ja kaetud pinna suhtega. Põranda pinnast oli

kaetud 15%, seega peab kostja hüvitama põranda vahetamise kuludest 15% (st 464,70 eurot).

Maakohus jättis viidatud kostja seisukohad tähelepanuta.

2-19-15311

4.2.8. Lisaks ei tuvastanud maakohus esikupõranda varjatud puuduseid. Maakohus arvestas

väljamõistetava hüvitise määramisel ekslikult esikupõranda parandamiskulusid.

4.2.9. Maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kuna ei põhjendanud 8000 euro osas

väljamõistetava summa kujunemist. Kohus ei arutanud pooltega VÕS § 127 lg 6 kohaldamist,

ei täitnud selgitamiskohustust ega andnud pooltele võimalust esitada kahju täpse suuruse kohta

tõendeid (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 18). Praegu olid

tõendatud 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis märgitud puuduste kõrvaldamise kulud

(1044 eurot) ja köögipõranda parandamiskulud (1955 eurot – Korteri Remont OÜ

hinnapakkumine). Õiglane hüvitis põranda puuduste kõrvaldamise eest on 464,70 senti.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja palub maakohtu otsuse TsMS § 656 lg 1

p 5 alusel tühistada ja saata asja maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub hageja

jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Edasine menetlus

6. Ringkonnakohus selgitas 30. mai 2023. a kirjas pooltele puudusi maakohtu otsuses ja

menetluses, asja edasise menetluse perspektiivi ja tegi pooltele ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks. Kostja nõustus ringkonnakohtu pakutud kompromissiga, et kostja tasub hagejale

hagi aluseks olevatel asjaoludel tekkinud kahju hüvitamiseks 4100 eurot. Hageja ei olnud sellise

kompromissiga nõus.

7. Ringkonnakohus palus 27. juuni 2023. a kirjas hagejal täpsustada ja põhjendada, millises

ulatuses olid kulud, mille hüvitamist hageja hagis nõuab, seotud selliste tööde tegemisega, mis

olid vajalikud XXX korteri erinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus hagejal

mh selgitada, miks 10–25 mm suurune põrandakalle köögimööbli all oli käsitatav XXX korteri

puudusena ega vastanud sellise korteri puhul loomulikule kulumisele, esile tuua

põrandakaldega seotud kahju (selle suurus) ning korteris tehtud tööde ja kantud kulude

põhjusliku seose selle puudusega. Seejuures palus ringkonnakohus hagejal selgitada, kas

põrandakalde oleks saanud likvideerida ka selliselt, et põrandatööd oleks piirdunud

köögimööbli alla jääva alaga. Lisaks palus ringkonnakohus hagejal selgitada, millised

viimistlustööde kulud ja miks olid vajalikud selleks, et kõrvaldada korteril maakohtu tuvastatud

puudused. Ringkonnakohus palus hagejal korteri kõigi puuduste osas selgitada, millal hageja

kostjat neist esmakordselt teavitas ning kas ta andis kostjale võimaluse puudused kõrvaldada.

Samuti palus ringkonnakohus esitada seisukoht, kas ja kui jah, siis milliste hagejal tekkinud

kahju kategooriate puhul on õigustatud kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 127

lg 6 esimese lause kohaldamine. Kui hageja hinnangul on VÕS § 127 lg 6 esimese lause

kohaldamine (mingis osas) põhjendatud, tuli hagejal selgitada, miks ei ole võimalik kahju täpset

suurust tõendada ja kindlaks teha.

8. Hageja selgitas vastuseks ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a kirjale järgmist.

8.1. XXX korteri puuduseks oli vigane elektrisüsteem köögis ja vannitoas, mille tõttu hageja

sai elektrilöögi. Elektriseadme kasutamisel tuleb tagada inimese elu ja tervis, asja ning

keskkonna ohutus (seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 3 lg 4 ja § 4 lg 1). Elektrilöögi ohu

kõrvaldamiseks tuli 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditi ning IT 28. augusti 2019. a e-

kirja kohaselt XXX korteris kogu elektrijuhtmestik alates elektrikilbist välja vahetada. Kostja

2-19-15311

ei selgitanud, miks betoonseintesse süvendatud ja peidetud elektrijuhtmestiku vahetamisega

kaasnenud krohvimine, pahteldamine, värvimine või tapeetimine ei olnud varjatud puuduse

kõrvaldamiseks vajalikud tööd. Lisaks ei tõendanud kostja, et elektrilöögi ohtu oli võimalik

kõrvaldada hageja põhinõudest ca 16 korda odavamalt. Kostja esitatud 18. juuli 2019. a

hinnapakkumine korteri elektrivarustuse oluliste puuduste kõrvaldamiseks ei olnud realistlik,

kuna 250 euroga ei olnud võimalik puudusi kõrvaldada. Kostja esitatud Bergland OÜ

hinnapakkumine ei olnud usutav, selles ei olnud märgitud hinnapakkumises sisalduvaid

materjale, töid ja nende mahtu. Seda ei saa aluseks võtta.

8.2. Hageja viitas, et XXX korteri puuduseks oli ka niiskuskahjustuse tõttu 1–2,5 cm vajunud

köögipõrand ja sellega kaasnenud hallitus põrandal. Puuduse kõrvaldamine ilma kogu põrandat

vahetamata ei olnud kooskõlas ehitusnõuete ja hea ehitustavaga. Külmkapi paigaldusjuhendi

kui üldteada asjaolu kohaselt on külmiku üldteada asukoht köögis, külmik peab olema loodis

ja selleks ei ole ette nähtud 2,5 cm pikkust külmkapi jalga või kruvi. Köögi põranda

niiskuskahjustused tuvastati 25. septembri 2019. a eksperthinnanguga. Viidatud tõendi kohaselt

ei esinenud põrandakonstruktsioonis puitu lagundavate seente kahjustusi, kuid põrandatalade

toestus (kiilud põrandatala ja betooni vahel) olid deformeerunud ja seetõttu oli köögikappide

alune põrand 10–25 mm tagaseina suunas kaldu. Arvestades põrandatalade paigalduskvaliteeti,

oli põranda horisontaalsesse tasapinda saamiseks vaja põrand avada, tihendada põrandatalade

sammu ja toestada korrektselt talad betoonaluspinnale ning paigaldada betooni ja puittalade

vahele hüdroisolatsioon. Köögipõranda vahetamine ainult mööbli alt ei olnud 25. septembri

2019. a eksperthinnangu kohaselt põhjendatud, sest põrand oli saanud niiskuskahjustusi ja

põranda alla oli tekkinud hallitus. Hageja viitas 25. septembri 2019. a eksperthinnangu 14.

novembri 2019. a lisale, mille kohaselt tuvastati valamu all põrandamaterjalidel hallitusseente

kolooniaid, mille tekkeks on vajalik materjali kõrge niiskusesisaldus. Viidatud tõendi kohaselt

ei olnud kahjustuse vanust võimalik kindlaks määrata, kuna hallitusseened arenevad soodsatel

tingimustel väga kiiresti. Kuna eelmisel kohtülevaatusel tuvastati piirkonnas märgumise

tunnuseid, võis oletada, et hallitusseen oli piirkonnas enne 24. septembrit 2019. Kahjustuse

likvideerimiseks oli vaja teisaldada kahjustatud materjalid ning keemiline seenkahjustuse tõrje

piirkonnas polnud vajalik.

8.3. Maakohus mõistis XXX korteri varjatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste

katteks välja 8000 eurot, seega ei arvestanud maakohus köögipõranda vahetust tervikuna.

Maakohus lähtus XXX korteri elektrijuhtmestiku vahetuse ja viimistlustööde puhul ruumidest,

kus hageja sai elektrilöögi, ning asjaolust, et puuduse kõrvaldamiseks oli vajalik ka

elektrijuhtmestiku vahetus XXX korteri esikus (st elektriarvestini).

8.4. Seoses kostja teavitamisega puudustest viitas hageja 30. mai 2020. a menetlusdokumendi

p-le 3.2. Hageja teavitas kostjat elektrisüsteemiga seotud probleemidest 2019. a juulis ning

võimaldas kostjal koos oma elektrikuga probleemiga tutvuda. Kostja elektrik kinnitas hageja

elektriku seletust. Kostja saatis hagejale hinnapakkumise summas 250 eurot, kuid ei

täpsustanud, kuidas ja milliseid probleeme ta lahendab. Lisaks viitas hageja oma

nõudeavaldusele, mille kohaselt teavitas hageja kostjat XXX korteri puudustest 11. juunil 2019.

Nõudeavalduses palus hageja kostjal sellele vastata hiljemalt 21. augustil 2019. Hageja palus

kostjal XXX korteri puudused kõrvaldada kulude hüvitamise teel, sest kostja ei pakkunud

lahendust, mis oleks taganud, et elektritööd tehakse nõuetekohaselt.

8.5. Hageja märkis, et kumbki pool ei avaldanud menetluses, et kahju täpset suurust ei saa

kindlaks teha. Maakohtul oleks tulnud lähtuda 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditist.

Hageja esitas tõendid kahju suuruse kohta ja maakohus järeldas tõenditest, et XXX korteri

varjatud puuduste kõrvaldamiseks on põhjendatud hüvitis 8000 eurot. Ringkonnakohus mõistis

2-19-15311

nt 16. mail 2019 tsiviilasjas nr 2-18-3750 tehtud otsusega korteri elektrisüsteemi parandamise

kuluna (kilbi paigaldamine korterisse, elektrikaabeldus, pistikupesade ja lülitite paigaldus,

viimistluse taastamine, elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus ja objekti lõppkoristus) välja

9000 eurot ning leidis, et hinnapakkumine on piisav tõend hagi rahuldamiseks. Kui

ringkonnakohus maakohtuga hüvitise suuruse osas ei nõustu ja saadab asja maakohule uueks

lahendamiseks, ei ole välistatud, et puuduste kõrvaldamise kulud osutuvad suuremaks kui 8000

eurot. Kostja ei tõendanud, et hüvitis peaks olema 8483 eurost väiksem (Riigikohtu 21. oktoobri

2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 13).

8.6. Kui ringkonnakohtu hinnangul on XXX korter puuduste kõrvaldamise tõttu viidud

paremasse seisukorda kui see, mis pidi müügilepingu kohaselt olema, oleks hageja kasu

mahaarvamine vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hagejal ei olnud objektiivselt võimalik

kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida.

9. Ringkonnakohus palus 21. juuli 2023. a kirjas kostjal esitada poolte 17. juuli 2019. a ja

19. juuli 2019. a venekeelsete e-kirjade tõlked. Lisaks palus ringkonnakohus kostjal selgitada

XXX korteri kõigi puuduste osas, millal hageja kostjat neist esmakordselt teavitas ning kas ta

andis kostjale võimaluse puudused kõrvaldada. Samuti palus ringkonnakohus kostjal esitada

seisukoht, kas ja kui jah, siis milliste hagejal tekkinud kahju kategooriate puhul on õigustatud

kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamine. Kui

kostja hinnangul on VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamine (mingis osas) põhjendatud, tuli

kostjal selgitada, miks ei ole võimalik kahju täpset suurust tõendada ja kindlaks teha.

Ringkonnakohus palus kostjal esitada seisukoht hageja 10. juuli 2023. a menetlusdokumendis

esitatu kohta.

10. Kostja märkis ringkonnakohtu kirjale vastuseks järgmist.

10.1. Hageja teavitas kostjat elektrijuhtmestiku puudustest 16. juulil 2019 ning koridori ja

köögi põranda probleemidest 17. juulil 2019. Valamu alusele hallitusele ja väidetavale rottide

probleemile tugines hageja kohtumenetluses. Hageja ei andnud kostjale võimalust puudused

kõrvaldada. Hagejale ei sobinud kostja ettepanek elektrisüsteemi probleemide lahendamiseks

ning hageja saatis kostjale juba 7. augustil 2019 nõudekirja kõigi puuduste kõrvaldamiseks.

Hageja esitas nõude kõigest 22 päeva pärast XXX korteri puudustest teavitamist. Kostja ei

jõudnud ettepanekuid esitada, sest hageja nõudis kahju hüvitamist rahas. Hageja ei andnud

kostjale aega asjatundjatega arutamiseks ja ettepanekute kogumiseks.

10.2. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamiseks ei ole alust, sest kostja tõendas, et

28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis nimetatud puuduste kõrvaldamine maksis km-ga

1044 eurot. Hageja ei toonud menetluses esile, kui palju tuleb tasuda konkreetse põranda osa

vahetamise eest. Nimetatut on võimalik tõendada ning hageja ei põhjendanud, miks on kahju

suuruse täpne tuvastamine võimatu. Kostja hinnangul oli võimalik kindlaks teha vahetamist

vajava põranda osa suurus ning see, kui suure osa moodustab kahjustatud osa kogu põrandast.

Seejärel oli võimalik välja arvutada, kui palju maksaks kahjustatud põranda osa vahetus.

Põrandaga seotud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata ka

viimistlustöödega seotud nõuded. Alternatiivselt, kui ringkonnakohtu hinnangul tuleb

VÕS § 127 lg 6 esimest lauset kohaldada, olid kostja arvates ringkonnakohtu 30. mai 2023. a

kirjas pakutud summad põhjendatud.

10.3. Hageja kordas ringkonnakohtus üldjoontes varasemaid seisukohti, millele kostja on

vastanud. Muu hulgas on kostja korduvalt selgitanud, et hallitusega seonduv ei ole

asjassepuutuv, sest mükoloog ei tuvastanud hallituse tekkimise aega. Lisaks oli hallituse

2-19-15311

eemaldamine võimalik ühe plaadi vahetamisega, sest hallitus oli ainult valamu all. Hageja

tõendi kohaselt oli põrand keskmises seisukorras. Apellatsiooniastmes lisandunud väited (nt

külmkapiga seonduv) ei puutu asjasse. Hageja ei vastanud ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a

kirjas märgitule. Hageja nõuded jäid abstraktseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles

maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4048 eurot ületava kahjuhüvitise ja VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise sellelt 10. jaanuarist 2020 kuni kahjuhüvitise täieliku

tasumiseni. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi

nimetatud osas rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 4048 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 4048 euro

suuruselt põhivõlgnevuselt alates 10. jaanuarist 2020 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni,

jättis menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning kulude suuruse seetõttu kindlaks

määramata, kuid muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Õiguskirjanduses on rõhutatud, et apellatsiooni piirid hõlmavad maakohtu otsuse resolutsiooni

vaidlustamist ja maakohtu poolt asjaolude tuvastamise vaidlustamist. Seega saab

ringkonnakohus asjaolude tuvastamist kontrollida üksnes siis, kui seda on vaidlustatud

(TsMS III komm (2018), § 651, p-d 3.2.d ja f).

12.1. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi

rahuldas. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles

maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Seega

vaidlustab kostja maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

XXX korteri varjatud puuduste eest kahjuhüvitise 8000 eurot, kahju kindlakstegemise kulud

483 eurot ja viivise 8483 euro suuruselt kahjuhüvitiselt.

Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses asjaolude tuvastamise XXX korteri müügilepingu

tingimustele mittevastavuse puhul üksnes XXX korteri puuduste osas, mille eest maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise. Maakohus tuvastas XXX korteri varjatud

puudustena köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku puudused ning köögipõranda mööblialuse osa

kalde ning leidis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada ka nimetatud elektritöödest tingitud

viimistlustööde kulu. Samas viitas maakohus, et mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise

välja köögi, esiku ja vannitoa elektrijuhtmete vahetamise ning köögi ja esiku põrandate

kordategemise katteks. Lisaks leidis maakohus, et on ilmne, et elektrijuhtmete paigaldamise

tõttu tuleb teha mitmeid parandus- ja paigaldustöid, osta uued elektrijuhtmed ning ka põranda

vahetamisega kaasnevad mitmed erinevad tööd (vana põranda eemaldamine, tasandused,

hüdroisolatsiooni paigaldus, uue materjali ostmine, mööbli eemaldamine ja tagasi

paigaldamine).

12.2. Hageja ei esitanud maakohtu otsuse peale seaduses sätestatud edasikaebetähtaja jooksul

apellatsioonkaebust.

Hagejale

toimetati

ringkonnakohtu

määrus

selle

kohta,

et

apellatsioonkaebus on menetlusse võetud, kätte 31. jaanuaril 2022 ning hageja ei esitanud

tähtaegselt ka vastuapellatsioonkaebust (TsMS § 635 lg-d 1 ja 3; vt ka Riigikohtu 4. juuni

2-19-15311

2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13537/60, p 19). Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1,

lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata 8483 eurot ületava kahjuhüvitise ja viivise sellelt.

12.3. Apellatsioonkaebuse vastuses palus hageja siiski maakohtu otsuse TsMS § 656 lg 1 p 5

alusel tühistada ja saata asja maakohtule uueks arutamiseks. Kolleegium märgib, et maakohtu

otsuse tühistamine TsMS § 656 lg 4 alusel osas, mille peale ei kaevatud, on põhjendatud vaid

erandlikel juhtudel. Seejuures ei saa nimetatud sätte kohaldamise aluseks olla see, kui

maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust (Riigikohtu 30. septembri 2020. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-3645/39, p 10), samuti ei anna selleks alust eksimine tõendite hindamisel.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

praegu

alust

tühistada

maakohtu

otsust

põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel ringkonnakohtu omal

algatusel ka osas, mille peale ei kaevatud, st osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

12.4. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja XXX korteri

varjatud puuduste eest kahjuhüvitise 8000 eurot, kahju kindlaks tegemise kulud 483 eurot ja

viivise 8483 euro suuruselt kahjuhüvitiselt. Seejuures kontrollib ringkonnakohus üksnes köögi,

vannitoa ja esiku elektrijuhtmestiku ning köögi ja esiku põrandate osas, kas maakohus tuvastas

XXX korteri varjatud puudused kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega.

13. Pooled ei vaidle, et hageja ostis kostjalt 16. aprilli 2019. a müügilepinguga XXX korteri.

Hageja tugineb sellele, et kostja rikkus 16. aprilli 2019. a müügilepingust tulenevaid kohustusi,

kuna XXX korteril olid varjatud puudused. Hageja nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamise

asemel selle kulude hüvitamist. Seega esitas hageja praeguses asjas kostja vastu VÕS § 115 lg

1 ja § 128 lg 3 alusel puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju

hüvitamise nõude (Riigikohtu 14. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 14;

30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 19).

14. Müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

VÕS §‑de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud kõik üldised kahju hüvitamise nõude eeldused

(Riigikohtu 14. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 15; 30. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 12; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20):

• võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

• võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg l).

15. Müügilepingu rikkumiseks on mh see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on

puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Lisaks üldistele

kahju hüvitamise nõude eeldustele kehtivad müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o

puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel ka VÕS §‑de 217–227 erireeglid

(Riigikohtu 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 13). Müüja vastutab müüdud

asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu 14. märtsi

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 16; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-100-15, p 21):

2-19-15311

• puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

• puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

• ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218

lg 4);

• sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2);

• ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest

teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav

(VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(VÕS § 221 lg 1 p 2).

16. Arvestades eespool viidatud apellatsiooni piire on praeguse asja lahendamisel oluline, et

pooled ei vaidle apellatsiooniastmes, et XXX korteri köögi ja vannitoa elektrijuhtmestik oli

puudustega (maakohtu tuvastatu kohaselt ei vastanud elektrijuhtmestik või selle paigaldus

köögis ja vannitoas keskmisele kvaliteedile ja lepingule VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 1 ja lg 2 p 1

järgi). Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes peamiselt järgneva üle:

• kas hageja nõudis kostjalt XXX korteri puuduste kõrvaldamist ja andis kostjale selleks

mõistliku tähtaja;

• kas praegu oli tegemist enne 1. jaanuari 2022 kehtinud VÕS § 223 lg-s 1 sätestatud

olukorraga. Viidatud sätte kohaselt loeti müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks mh

ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei olnud võimalik või ebaõnnestus või kui

müüja keeldus õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei teinud seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist;

• kas praegu esines VÕS § 115 lg-s 3 märgitud erandeid, mis õigustasid hagejat nõudma

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, ilma et hageja oleks määranud kostjale

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja;

• kas kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmisel sai arvestada C kantud

kulusid;

• kui suur oli maakohtu tuvastatud XXX korteri köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku

puuduste kõrvaldamise kulu, kas nimetatud puuduste kõrvaldamine eeldas köögis ja

vannitoas viimistlustööde tegemist ning kui jah, siis millises ulatuses peab kostja

nimetatud viimistlustöödega seotud kulu hüvitama;

• kas köögipõranda kalle oli XXX korteri (varjatud) puudus ning kui jah, siis kui suur oli

nimetatud puuduse kõrvaldamise kulu;

• kas maakohus võttis kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahjuhüvitise suuruse

määramisel põhjendatult arvesse ka esiku elektritööde ja põranda kordategemise

kulusid.

17. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas maakohus rikkus menetlus- ja materiaalõiguse norme,

kui leidis, et XXX korteri varjatud puudusteks on köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku

puudused ning mööblialuse köögipõranda 10–25 cm suurune kalle.

17.1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena põhjendatult, et XXX korteri

varjatud puuduseks oli ka köögipõranda kalle, kuid eksis lepingutingimustele mittevastavuse

õigusliku aluse osas ja puuduse ulatuse tuvastamisel.

17.1.1. Maakohus leidis ekslikult, et köögipõrand ei vastanud lepingutingimustele mh VÕS §

217 lg 2 p 1 järgi. Viidatud sätte kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole

2-19-15311

kokkulepitud omadusi. Asja materjalidest ei nähtu ja pooled ka ei väida, et nad leppisid XXX

korteri köögipõranda omadustes eraldi kokku. Vastupidist ei saa järeldada ka 16. aprilli 2019.

a müügilepingu p-s 2.1.6 märgitud kostja kinnitusest, et XXX korteril ei ole mingeid kostjale

teadaolevaid varjatud puudusi. Samuti ei nähtu asja materjalidest ja pooled ka ei väida, et hageja

vajas XXX korterit eriliseks otstarbeks VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Seega tuli kohtul hinnata,

kas köögipõranda osas sobis XXX korter VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes otstarbeks, milleks seda

liiki asju tavaliselt kasutatakse (elamiseks), ja kas XXX korter vastas keskmisele kvaliteedile

VÕS § 77 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-

15, p 39).

Seejuures tuleb VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud „seda liiki asjade“ kindlaksmääramisel arvesse

võtta ka asja vanust ning senist kasutust ja sellest lähtuvalt hinnata, kas asi sobib otstarbeks,

milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Korteri lepingutingimustele vastavuse hindamisel

tuleb lähtuda sarnase vanuse ja kasutusotstarbega korterite tavapärasest seisundist. Kohtul tuleb

iga kord välja selgitada, millised on mõistlikud ootused vaidlusalusele esemele. Kui

müügilepingu eseme seisukord on sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja

senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata,

halvem, on tegemist müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (Riigikohtu 31. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19586,

p-d 13 ja 14).

17.1.2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et ehituskaitse raportil puuduvad ekspertiisi ja

eksperdiarvamuse tunnused, märgib ringkonnakohus järgmist. Ehituskaitse raport ei ole

eksperdiarvamus TsMS § 301 mõttes, vaid dokumentaalne tõend TsMS § 272 kohaselt.

TsMS § 272 lg 1 järgi on dokumentaalne tõend mh igasugune kirjalikult jäädvustatud

dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on

võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumendid mh

menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused.

Riigikohus on selgitanud, et asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja

prognoosidel. Ka ehitise puuduste kohta arvamuse andmisel ei saa eeldada, et ehitis tuleks

selleks n-ö tervikuna lahti võtta, et nt konstruktsioonide seisukord kindlaks teha. Asjatundjad

peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus

oma parimate teadmiste kohaselt. Asjatundja arvamusest metoodika puudumine ei anna veel

alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-100-15, p 29). Õiguskirjanduses on viidatud, et eriteadmistega isiku arvamusele kui

dokumentaalsele tõendile ei ole erilisi vorminõudeid esitatud, kuid lähtuvalt selle sisust ja

funktsioonist peaks asjatundja arvamuses sisalduma andmed, mis võimaldavad asjatundja

arvamuse usaldusväärsust (sarnaselt eksperdiarvamuse usaldusväärsusele) hinnata (TsMS I

komm (2017), § 272, p 3.3.4).

Eelnevast tulenevalt ei muuda ringkonnakohtu hinnangul ehituskaitse raportit tõendina

kõlbmatuks see, et sellel puudusid eksperdiarvamuse tunnused. Kinnisvarainspektor kui

asjatundja tegi XXX korteri ülevaatuse ning teine kinnisvarainspektor kinnitas ehituskaitse

raporti. Ehituskaitse raportis on kirjeldatud mh köögi ja esiku põrandate seisukorda ja

probleeme ning esmatähtsaid remonditöid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praegu kostja

apellatsioonkaebuse etteheidetest ega ka asja materjalidest, et ehituskaitse raport kui asjatundja

arvamus oleks ebausaldusväärne (mh, et kinnisvarainspektor ei oleks rakendanud oma kutsealal

oodatavat hoolsust, et anda subjektiivne hinnang oma parimate teadmiste kohaselt).

Ehituskaitse raportis on viidatud, et antakse sõltumatu hinnang ostetava kinnisvara tegeliku

seisukorra kohta (I kd, tl 32).

2-19-15311

17.1.3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus tuvastas tõendeid TsMS § 231 lg 1

kohaselt hinnates ekslikult, et köögipõrand on vale paigaldusmeetodi tõttu mööbli alt kaldu

10– 25 cm tagaseina suunas. Köögikappide alune põrand oli 25. septembri 2019. a

eksperthinnangu kohaselt kaldu 10–25 mm (I kd, tl 38). Eeltoodust hoolimata leidis maakohus

kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et XXX korteri köögipõrand ei vastanud

köögikappide aluse põranda kalde tõttu keskmisele kvaliteedile.

Ehituskaitse raporti, mis koostati 23. juulil 2019 toimunud ülevaatuse põhjal, kohaselt oli

köögipõranda seisukord rahuldav, aluspõrand vajunud ja õõtsus ning laminaatparkett oli saanud

veekahjustusi. Ehituskaitse raporti järgi tuli esmatähtsate remonditöödena aluspõrand vahetada

ja laminaatparkett uuesti paigaldada (I kd, tl 37). Maakohus tuvastas kooskõlas menetlusõiguse

normidega, et hilisema (st 24. septembril 2019 toimunud) köögipõranda seisukorra visuaalse

vaatluse ja köögipõranda fiiberoptilise boreskoobiga kontrollimise alusel koostatud 25.

septembri 2019. a eksperthinnangu (I kd, tl 38) kohaselt oli köögikappide alune pind

põrandatalade paigalduskvaliteedi tõttu kaldu. Viidatud tõendist nähtub täpsemalt, et XXX

korteri köögipõranda 1–2,5 cm suuruse kalde tingis põrandatalade toestuse deformeerumine.

Arvestades XXX korteri vanust, senist kasutust ja ca 12 aastat tagasi toimunud remonti, ei

vastanud köögipõrand köögikappide aluses osas, mis oli põrandatalade toestuse

deformeerumise tõttu 1–2,5 cm kaldu, keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et 1–2,5 cm suurune köögipõranda kalle oli 1983. aastal valminud (I kd, tl 8 pöördel)

korteri puhul, milles tehti maakohtu tuvastatu kohaselt ca 12 aastat tagasi remont (II kd, tl 20

pöördel), tavapärane ning vastas sellises vanuses kortermajade keskmisele kvaliteedile.

Tegemist ei olnud loomuliku kulumisega. Hageja ei pidanud eespool kirjeldatud asjaoludel

eeldama, et ta peab hakkama XXX korteri köögipõranda sellise kalde kõrvaldamiseks

lisainvesteeringuid tegema.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud XXX korteri köögipõrandal muus osas (s.o v.a

köögikappide alune pind) lepingutingimustele mittevastavusi. Üldine aluspõranda vajumine,

õõtsumine ja parketi veekahjustused, millele ehituskaitse raportis viidatakse, on käsitatav

loomuliku kulumisena, arvestades XXX korteri kasutust ja vanust. Ka maakohus ei tuvastanud,

et köögipõrandal oleks muus osas (s.o v.a köögikappide alune pind) esinenud selliseid puudusi,

mis oleks käsitatavad lepingutingimustele mittevastavusena. Hageja seda järeldust

apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud (vt ka praeguse otsuse p 18).

17.1.4. Maakohus leidis kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et XXX korteri 1–

2,5 cm suurune köögipõranda kalle, mis asus köögikappide all, oli varjatud puudus. Varjatud

puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt

eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb

lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest.

(Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31; 30. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 25).

Varjatud puuduste eristamine tavapärasel ülevaatamisel avastatavatest puudustest on oluline

VÕS § 220 lg 3 kohaldamisel. Lisaks ei piira VÕS § 218 lg 4 müüja vastutust varjatud puuduste

eest (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 33; 30. mai 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 24).

18. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui

viitas kahjuhüvitise suurust hinnates vastuoluliselt esiku põranda korda tegemise vajadusele,

kuigi maakohus XXX korteri esiku põranda puhul lepingutingimustele mittevastavusi ei

2-19-15311

tuvastanud. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue

tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (Riigikohtu 20. aprilli 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-5997/98, p 17).

Maakohtu tuvastatu kohaselt esinesid XXX korteril põranda osas lepingutingimustele

mittevastavused üksnes köögis köögikappide aluses osas. Hageja ei tugine apellatsiooniastmes

sellele, et ka esiku põranda puhul oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavusi.

Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu põhjendustega. Ehituskaitse raporti

kohaselt oli esiku põranda seisukord keskmine ning aluspõrand oli vajunud, õõtsus ja kriiksus.

Ehituskaitse raporti järgi tuli esmatähtsate remonditöödena aluspõrand vahetada ja

laminaatparkett uuesti paigaldada (I kd, tl 33). Üldine aluspõranda vajumine, õõtsumine ja

kriiksumine, millele ehituskaitse raportis viidatakse, on kolleegiumi hinnangul käsitatav

loomuliku kulumisena, arvestades XXX korteri kasutust ja vanust. Nimetatu nähtub mh

ehituskaitse raporti järeldusest, mille kohaselt XXX korter on keskmises seisukorras ega vaja

kriitilisi remonttöid (I kd, tl 31 pöördel), ning asjaolust, et esiku põranda seisukord oli keskmine

(I kd, tl 33). Seega ei ole tõendatud, et XXX esiku põrand ei vastanud lepingutingimustele.

Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendamatult võtnud hageja kasuks väljamõistetava

kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse ka esiku põranda kordategemise kulusid.

19. Nagu eespool märgitud, ei vaidlustanud kostja apellatsioonkaebuses, et XXX korteri

varjatud puudusteks olid köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku puudused. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebuses üksnes nimetatud puuduste eest kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

kahjuhüvitise suurust (vt allpool).

Maakohus ei tuvastanud puudusi XXX korteri esiku elektrijuhtmestikus. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga mh selles, et 28. augusti 2019. a elektripaigaldise audit (I kd, tl-d 18–19 pöördel)

ja kirjavahetus ITga (I kd, tl-d 207–208) ei tõenda, et XXX korteri kogu elektrijuhtmestik

(elektrisüsteem) oli puudustega, mida sai lugeda müügilepingu tingimustele mittevastavuseks.

Vastupidist ei saa järeldada ka IT kirjavahetuses esitatud lausest „Sisuliselt jah, tuleb alates

korruse jaotuskoostest kuni viimase pistikupesani/valgustini juhtmestik uuendada.“ (I kd, tl 207

pöördel). IT selgitas samas kirjas, et 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditi eesmärk oli

viidata puudustele ja need tõendada. Elektritööde tegija, kes võtab 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditi aluseks, pidi IT hinnangul otsustama, mida konkreetselt teha (I kd, tl

207 pöördel).

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus

menetlusõiguse norme, kui viitas kahjuhüvitise suurust määrates ka XXX korteri esiku

elektrijuhtmestiku kordategemise kulu hüvitamisele, kuigi maakohus esiku elektrijuhtmestiku

puhul lepingutingimustele mittevastavust ei tuvastanud. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud

kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla

vastuoluline (Riigikohtu 20. aprilli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5997/98, p 17).

20. Praeguses asjas esitatud puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava

kahju hüvitamise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud

täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata,

kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik (Riigikohtu 14. märtsi

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 14; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-100- 15, p 19). Müüjat loeti enne 1. jaanuari 2022 kehtinud (st praeguses asjas kohalduva)

VÕS § 223 lg 1 kohaselt müügilepingut oluliselt rikkunuks mh ka siis, kui asja parandamine

2-19-15311

või asendamine ei olnud võimalik või ebaõnnestus või kui müüja keeldus õigustamatult asja

parandamast või asendamast või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Eelnevast tulenevalt oli asja lahendamisel oluline tuvastada, kas ja millal hageja kostjat XXX

korteri puudustest, mille osas ta nõuab kahju hüvitamist, teavitas ning kas kostja parandas

puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kui

kostja seda ei teinud, oli ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus oli

ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27).

20.1. Maakohus ei tuvastanud, millal täpselt hageja kostjat XXX korteri puudustest teavitas,

vaid viitas üksnes 2019. a septembri kirjavahetusele ja 7. augusti 2019. a nõudekirjale.

Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldamiseks palus ringkonnakohus pooltel

selgitada, millal hageja kostjat XXX korteri puudustest, mille osas ta nõuab kahju hüvitamist,

teavitas.

Apellatsiooniastmes esitatu kohaselt ei vaidle pooled, et hageja teavitas kostjat mh vannitoa ja

köögi elektrisüsteemiga seotud probleemidest 2019. a juulis. Hageja ei ole selgelt märkinud,

millal ta kostjat XXX korteri köögipõranda kalde probleemist teavitas. Kostja väitel toimus see

17. juulil 2019 (II kd, tl 126).

Isegi, kui lähtuda XXX korteri vannitoa ja köögi elektrisüsteemi puudustest ning köögipõranda

köögikappide alusest 1–2,5 cm suurusest kaldest kui lepingutingimustele mittevastavustest

teavitamise puhul kostja viidatud 2019. a juuli kuupäevadest, oli ringkonnakohtu hinnangul

tegemist olukorraga, kus kostja ei kõrvaldanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab nimetatut

poolte 2019. a juulist kuni septembrini toimunud kirjavahetus (II kd, tl 126; I kd, tl-d 49–51).

Viidatud kirjavahetusest nähtub, et kostja palus hagejal juba 2019. a augustis esitada konkreetse

ettepaneku pretensiooni rahuldamiseks, vaidles hageja väidetud XXX korteri puudustele vastu

ning ei avaldanud soovi XXX korteri puuduseid kõrvaldada. Muu hulgas ei nähtu poolte 2019. a

juulist kuni septembrini toimunud kirjavahetusest, et kostja oleks kunagi avaldanud

köögipõranda köögikappide aluse kalde kui lepingutingimustele mittevastavuse osas soovi

puudus kõrvaldada. XXX korteri elektrisüsteemi puuduste puhul nähtub viidatud

kirjavahetusest, et kostja algne käitumine viitas soovile nimetatud puudused kõrvaldada. Siiski

järeldus alates 2019. a augustist kostja käitumisest ka elektrisüsteemi puuduste puhul, et ta

vaidles neile vastu, oli nõus õigusrahu huvides tasuma hagejale puuduse kõrvaldamiseks

kompromissi korras 500 eurot ning viitas, et hagejal on võimalik pöörduda kohtusse, kui ta

leiab, et tema õigusi on rikutud. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei andnud kostjale

aega asjatundjatega arutamiseks ja ettepanekute kogumiseks.

20.2. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul eespool viidatud poolte kirjavahetusega tõendatud,

et kostja keeldus enne 1. jaanuari 2022 kehtinud VÕS § 223 lg 1 mõttes õigustamatult asja

parandamast.

20.3. Seega oli praegu VÕS § 115 lg 3 järgi tegemist olukorraga, kus oli ilmne, et täiendava

tähtaja määramisel ei oleks tulemust, ning hageja võis kostja vastu puuduste kõrvaldamise kui

kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude esitada ilma kohustuse täitmiseks

VÕS § 115 lg 2 alusel täiendavat tähtaega andmata.

2-19-15311

21. Järgmiseks hindab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid maakohtu materiaal-

ja menetlusõiguse normide rikkumise kohta XXX korteri varjatud puudustega seotud

kahjuhüvitise suuruse määramisel.

22. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus arvestas kahjuhüvitise

väljamõistmisel ekslikult C kantud kulusid, selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja kahju

hüvitamise nõude puhul ei olnud oluline, kes puuduste kõrvaldamise kulud tegelikkuses kandis

või kas hageja puudused üldse kõrvaldas. Riigikohus selgitas asjas, kus kinnisasja puudused ei

olnud kõrvaldatud ja hageja ei nõudnud selleks tehtud kulutuste hüvitamist, et VÕS § 115 lg 1

alusel kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude puhul saab nõude sisuks olla

hageja tulevikus kantavate kulutuste (VÕS § 128 lg 3) hüvitamine (Riigikohtu 25. oktoobri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26).

23. Maakohtu hinnangul ei olnud asjas esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada, milline osa

kuludest oli seotud konkreetse puuduse kõrvaldamisega. Seetõttu kohaldas maakohus

kahjuhüvitise suuruse määramisel VÕS § 127 lg 6 esimest lauset, mille kohaselt kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise

kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Maakohus

määras viidatud sättele tuginedes XXX korteri puuduste kõrvaldamisega seotud kahjuhüvitise

suuruseks ühtse summana 8000 eurot.

24. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei selgitanud

pooltele, et maakohtu hinnangul tuleb asjas kohaldada VÕS § 127 lg 6 esimest lauset, ega

võimaldanud esitada selle kohta seisukohti. Sellega eksis maakohus nõude vastu, et õiguse

kohaldamine ei tohi olla pooltele üllatuslik (Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-14, p 15).

Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu nimetatud menetlusõiguse rikkumise ning võimaldas

pooltel esitada seisukoha VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamise kohta praeguses asjas.

Ringkonnakohus palus pooltel esitada seisukoht, kas ja kui jah, siis milliste hagejal tekkinud

kahju kategooriate puhul oli õigustatud kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 127

lg 6 esimese lause kohaldamine. Kui poole hinnangul oli VÕS § 127 lg 6 esimese lause

kohaldamine (mingis osas) põhjendatud, tuli tal selgitada, miks ei ole võimalik kahju täpset

suurust tõendada ja kindlaks teha.

Hageja selgitas, et pooled ei avaldanud menetluses, et kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha.

Hageja arvates oleks maakohtul tulnud lähtuda 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditist.

Hageja esitas tõendid kahju suuruse kohta ja maakohus järeldas tõenditest, et XXX korteri

varjatud puuduste kõrvaldamiseks on põhjendatud hüvitis 8000 eurot.

Ka kostja hinnangul ei olnud VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamiseks alust, sest kostja

tõendas, et 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis nimetatud puuduste kõrvaldamine

maksis km-ga 1044 eurot. Kostja hinnangul oli hagejal võimalik tõendada, kui palju tuleb

tasuda konkreetse põranda osa vahetamise eest, kuid hageja ei teinud seda. Samal põhjusel tuli

kostja hinnangul jätta rahuldamata viimistlustöödega seotud nõuded. Alternatiivselt, kui

ringkonnakohtu hinnangul tuleb VÕS § 127 lg 6 esimest lauset kohaldada, olid kostja arvates

ringkonnakohtu 30. mai 2023. a kirjas pakutud summad põhjendatud.

25. VÕS § 127 lg 6 eesmärk on kahjustatud isiku olukorra lihtsustamine juhtudel, mil

kahjustatud isikul ei ole võimalik kahju täpset suurust tõendada, st kahju täpse suuruse

tõendamine on võimatu (Riigikohtu 6. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-07, p 12;

2-19-15311

12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08, p 18). Kohus saab olukorras, kus menetluses

on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle

kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, TsMS § 233

lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 18).

25.1. Nii kostja kui ka hageja menetlusdokumendist nähtub, et köögi ja vannitoa

elektrijuhtmestiku puudustega seotud kahjuhüvitise suuruse määramisel nõustusid pooled 28.

augusti 2019. a elektripaigaldise auditi kohta tehtud hinnapakkumistest ja muudest 28. augusti

2019. a elektripaigaldise auditiga seotud tõenditest lähtumisega. Kuna 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditis antakse hinnang XXX korteri elektripaigaldisele tervikuna ning sellest

ei nähtu konkreetsed lepingutingimustele mittevastavused (mh konkreetsete ruumide osas),

saab poolte nimetatud nõusolekust järeldada soovi kohaldada köögi ja vannitoa

elektrijuhtmestiku puudustega seotud kahjuhüvitise määramisel VÕS § 127 lg 6 esimest lauset.

Ringkonnakohus nõustub pooltega, et köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku puuduste

kõrvaldamisega seotud kahjuhüvitise määramisel tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 6 esimest

lauset. Kuna 28. augusti 2019. a elektripaigaldise audit hõlmas ka muid ruume peale köögi ja

vannitoa, on selles viidatud tööde tegemiseks esitatud hinnapakkumised ulatuslikumad sellest,

mis on vajalik maakohtu tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal ei olnud mõistlikult

võimalik esitada kohtule tõendeid selle kohta, kui palju oleks läinud maksma konkreetselt köögi

ja vannitoa elektrijuhtmestiku puuduste kõrvaldamine. Samas on pooled esitanud piisavalt

tõendeid, mille põhjal kohtul on võimalik määrata kahjuhüvitise suurus köögi ja vannitoa

elektrijuhtmestiku osas kindlaks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi.

25.2. Nagu eespool märgitud, arvestas maakohus kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise

väljamõistmisel mh ka seda, et XXX korteri köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku puuduste

kõrvaldamine eeldas teatud ulatuses viimistlustööde tegemist. Hageja nõudis nii hagiavalduses

(I kd, tl 2 pöördel) kui ka hagi täpsustuses (I kd, tl 126 pöördel) mh elektritöödest tulenevate

viimistlustööde kulude hüvitamist. Lisaks on ka kostja 28. aprilli 2021. a istungil möönnud, et

mingis ulatuses olid viimistlustööd vajalikud (II kd, tl 9 pöördel).

Hageja hinnangul järeldas maakohus hageja tõenditest põhjendatult, et kahjuhüvitis XXX

korteri varjatud puuduste kõrvaldamiseks on 8000 eurot. Seega peab hageja VÕS § 127 lg 6

esimese lause kohaldamist põhjendatuks ka nimetatud viimistlustööde kulude puhul. Kostja

hinnangul oli hagejal võimalik tõendada viimistlustööde kulude suurust. Ringkonnakohtu

hinnangul on VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamine köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku

puuduste kõrvaldamisega kaasnevate viimistlustööde tegemisest tuleneva kahjuhüvitise

suuruse kindlaksmääramisel põhjendatud. Seda põhjusel, et täpselt ei ole võimalik tuvastada,

millised viimistlustööd olid puuduste kõrvaldamiseks vältimatult vajalikud ja millised olid

nende tööde kulud. Hageja tellis viimistlustööd suuremas ulatuses, kui puuduste

kõrvaldamiseks vajalik, sest soovis XXX korterit ulatuslikumalt renoveerida. Hagejal ei olnud

mõistlikult võimalik esitada kohtule tõendeid selle kohta, kui palju oleks läinud maksma just

konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks vajalike viimistlustööde tegemine. Samas on asjas

esitatud piisavalt tõendeid, mille põhjal kohtul on võimalik määrata kahjuhüvitise suurus

kindlaks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi.

25.3. Hageja hinnangul järeldas maakohus hageja tõenditest põhjendatult, et kahjuhüvitis XXX

korteri varjatud puuduste kõrvaldamiseks on 8000 eurot. Seega peab hageja VÕS § 127 lg 6

esimese lause kohaldamist põhjendatuks ka köögipõranda köögikappide aluse 1–2,5 cm suuruse

kalde kõrvaldamise töödega seoses. Kostja hinnangul oli hagejal võimalik nimetatut tõendada.

Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamine põhjendatud ka

2-19-15311

köögipõranda köögikappide aluse 1–2,5 cm suuruse kalde kõrvaldamisega seotud kahjuhüvitise

suuruse kindlaksmääramisel. Seda põhjusel, et köögipõrand ei olnud terviklikult kaldu, vaid

kalle esines üksnes köögimööbli alla jääval osal. Seetõttu piisanuks puuduse kõrvaldamiseks

ka osa köögipõranda vahetamisest või parandamisest. Hageja tellis aga köögipõranda

vahetamise tööd suuremas mahus, kui oli köögipõranda köögikappide aluse 1– 2,5 cm suuruse

kalde kõrvaldamiseks vajalik. Hagejal ei olnud mõistlikult võimalik esitada kohtule tõendeid

selle kohta, kui palju oleks läinud maksma nimetatud ulatuses köögipõranda vahetamine. Samas

on asjas esitatud piisavalt tõendeid, mille põhjal kohtul on võimalik määrata kahjuhüvitise

suurus kindlaks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi.

25.4. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas põhjendatud VÕS §

127 lg 6 esimest lauset kohaldada nii köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku puuduste ja nende

kõrvaldamisega kaasnevate viimistlustööde kui ka köögipõranda köögikappide aluse 1–2,5 cm

suuruse kaldega seotud kahjuhüvitise suuruse määramisel.

26. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga poolte esitatud tõendite alusel määrata kostjalt hageja

kasuks välja mõistetav hüvitis maakohtu tuvastatud XXX korteri erinevate puuduste lõikes.

Maakohus rikkus kahjuhüvitist VÕS § 127 lg 6 esimese lause alusel määrates diskretsioonipiire,

kuna ei arvestanud kahjuhüvitise määramisel kõiki asjaolusid. Maakohus ei arvestanud kostjalt

hageja kasuks väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse määramisel iga maakohtu tuvastatud XXX

korteri puuduse puhul poolte konkreetse puuduse kõrvaldamise kulude kohta esitatud tõendeid.

Lisaks jättis maakohus tähelepanuta konkreetsete puuduste ulatuse ning nende kõrvaldamisega

seotud olulised asjaolud (vt allpool). Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse

väitega, et maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kuna ei põhjendanud 8000 euro

osas väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse kujunemist. Maakohus võttis põhjendamatult

arvesse ka selliseid kulusid, mis ei olnud seotud korteri lepingutingimustele mittevastavustena

käsitatavate puuduste kõrvaldamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtul puuduste

kõrvaldamise kulu uuesti hinnata.

27. Asja materjalidest nähtub, et pooled esitasid maakohtule tõendeid elektripaigaldise

puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta. Hageja tõendi kohaselt oli elektrisüsteemi puuduste

kõrvaldamise kulu km-ga 5478 eurot (I kd, tl 40). Tõendite kohaselt tasus hageja OÜ-le Danite

Varahooldus elektrimaterjalide ja -tööde eest kokku km-ga 4207,97 eurot (I kd, tl-d 147, 154,

183–184 pöördel). Kostja esitatud Bergland OÜ hinnapakkumise (I kd, tl 224) kohaselt oli

28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis toodud puuduste likvideerimise kulu km-ga

1044 eurot. Asjakohatu on hageja etteheide, et Bergland OÜ hinnapakkumisest ei nähtunud

sisalduvaid materjale, töid ja nende mahtu. Bergland OÜ hinnapakkumises on märgitud, et

hinnapakkumine on koostatud IT koostatud elektripaigaldise erakorralise auditi protokollis nr

EP-19-00833 välja toodud puuduste likvideerimiseks (I kd, tl 224). Lisaks kinnitas asjatundja

VM (II kd, tl 20 pöördel), et 28. augusti 2019. a elektripaigaldise auditis märgitud puuduste

kõrvaldamise kulud ja ehitusaastaga vastavusse viimise kulu oli km-ta 800–1000 eurot, st km-

ga 1200 eurot.

Nagu eespool märgitud, esinesid maakohtu tuvastatud asjaoludel elektrijuhtmestikus varjatud

puudused, mis on käsitatavad korteri lepingutingimustele mittevastavusena, üksnes vannitoas

ja köögis. Seega ei saanud nende puuduste kõrvaldamise kulude osas lähtuda hageja poolt OÜ-

le Danite Varahooldus tasutud summast, mis hõlmas kogu korteri elektrijuhtmestiku

vahetamist. Ringkonnakohus lähtub vannitoa ja köögi elektrijuhtmestiku puuduste

kõrvaldamise puhul kahjuhüvitise määramisel Bergland OÜ hinnapakkumisest ja VMi

hinnangust, mille aluseks oli asja materjalidest nähtuvalt 28. augusti 2019. a elektripaigaldise

audit. Kuna praeguses asjas on esitatud konkreetsed tõendid 28. augusti 2019. a

2-19-15311

elektripaigaldise auditis märgitud elektripaigaldise puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta,

ei olnud põhjendatud lähtuda kahjuhüvitise kaalutlusotsusena määramisel teises tsiviilasjas

välja mõistetud elektrisüsteemi kordategemise kulust (I kd, tl 129; II kd, tl 86).

Arvestades asjas esitatud tõendeid, praeguse otsuse p-s 25.1 esitatut ja seda, et kostja on olnud

menetluses nõus sellega, et maakohtu tuvastatud elektrisüsteemi puuduste kõrvaldamise

maksumuse kulude osas võetakse aluseks VMi hinnang, määrab ringkonnakohus köögi ja

vannitoa elektrijuhtmestiku puuduste osas kahjuhüvitise suuruseks VÕS § 127 lg 6 järgi 1200

eurot. Ringkonnakohus arvestab kahjuhüvitise väljamõistmisel mh, et hageja eraisikuna ei ole

käibemaksukohustuslane ega saanud seetõttu XXX korteri puuduste kõrvaldamisel käibemaksu

tagasi arvestada.

28. Asja materjalide kohaselt tasus hageja esikus ja köögis tehtud põrandatööde eest km-ga

3717,60 eurot (I kd, tl-d 169, 143–145, 148, 149, 156). Lisaks esitas hageja Korteri Remont OÜ

hinnapakkumise, mille kohaselt esiku- ja köögipõranda remont oleks maksnud km-ga

5257,20 eurot ja köögipõranda remont eraldi km-ga 2346 eurot (I kd, tl 42).

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja vastutus peab olema proportsioonis põranda

nähtava ja kaetud pinna proportsiooniga. Ringkonnakohus arvestab köögipõranda puuduste eest

kahjuhüvitise määramisel, et tuvastatud asjaoludel oli XXX korteri põrandate puhul

lepingutingimustele mittevastavuseks üksnes köögipõranda 1–2,5 cm suurune kalle ning sedagi

vaid köögikappide alla jäävas osas. Ringkonnakohus lähtub Korteri Remont OÜ hinnangust

köögipõranda remondi kuludele (km-ga 2346 eurot), kuid arvestab, et tegelikult sai hageja

põrandatööd Martillo OÜ-lt soodsamalt kui oli Korteri Remont OÜ hinnapakkumine. Lisaks

arvestab ringkonnakohus, et köögikappide alla jääva põranda vahetamiseks võis olla vaja teha

töid ulatuslikumal pinnal kui vaid vahetult kappide alla jääv osa, samuti ei pruukinud kõik kulud

sõltuda sellest, kas vahetati terve või vaid osa köögipõrandast. Lisaks ei tohi hageja kahju

hüvitamise tulemusel põhjendamatult rikastuda (VÕS § 127 lg 5), saades korteri, mis on

paremas seisus kui lepingujärgselt ette nähtud. Ringkonnakohus määrab nimetatud puuduse

eest kahjuhüvitise suuruseks VÕS § 127 lg 6 järgi 700 eurot.

29. Hageja nõudis kogu korterit ja kõiki ruume hõlmavate viimistlustööde km-ta kuluna

kostjalt: tapeedi demontaaž 417 eurot, põranda ettevalmistus ja värvimine 882 eurot, seinte

ettevalmistamine, värvimine ja tapeedi liimimine 2683 eurot, santehniliste seadmete demontaaž

ja väljakandmine 100 eurot, vana keraamilise plaadi demontaaž ja väljakandmine 400 eurot,

seinte ja põranda tasandamine ja uue keraamilise plaadi liimimine 1210 eurot, santehniliste

seadmete paigaldamine 120 eurot (I kd, tl 169). Koos km-ga on need summad kokku 6974,40

eurot (I kd, tl 169; II kd, tl 10 pöördel). Nagu eespool märgitud, selgitas hageja nii hagis (I kd,

tl 2 pöördel) kui ka hagi täienduses (I kd, tl 126 pöördel), et viimistlustöid oli vaja teha tehtud

elektritööde tõttu Kostja möönis 28. aprilli 2021. a istungil, et mingis ulatuses olid

viimistlustööd vajalikud (II kd, tl 9 pöördel).

Ringkonnakohus arvestab VÕS § 127 lg 6 esimese lause alusel köögi ja vannitoa

elektrijuhtmestiku puuduste kõrvaldamisega seotud viimistlustööde eest kahjuhüvitist

määrates, et põhjendatud ei ole mõista kostjalt välja teiste ruumidega seotud viimistlustööde

kulu. Nimetatud järeldust ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber ka apellatsioonkaebuse

väide, et Bergland OÜ hinnapakkumine ei sisaldanud viimistlustöid, sest 28. augusti 2019. a

elektripaigaldise auditis nimetatud elektrijuhtmestiku puuduste kõrvaldamine ei eeldanud

viimistlustööde tegemist. Ulatuses, milles viimistlustööd olid vajalikud köögi ja vannitoa

elektrisüsteemi puuduste kõrvaldamiseks ja selle käigus katki läinud plaatide asendamiseks,

olid need ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja ei toonud maakohtus ega ka

2-19-15311

ringkonnakohtus selgelt välja vajalike viimistlustööde ulatust konkreetselt vannitoa ja köögi

elektrijuhtmestiku puuduste kõrvaldamisega seoses. Lisaks ei tohi hageja kahju hüvitamise

tulemusel põhjendamatult rikastuda (VÕS § 127 lg 5), saades korteri, mis on paremas seisus

kui lepingujärgselt ette nähtud. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus köögi ja vannitoa

elektrijuhtmestiku puuduste kõrvaldamisega seotud viimistlustööde eest kahjuhüvitise

suuruseks VÕS § 127 lg 6 alusel 1700 eurot. Kuigi kostja viitab apellatsioonkaebuses, et

viimistlustööde puhul on õiglaseks hüvitiseks VÕS § 127 lg 6 alusel maksimaalselt 1000 eurot,

pidas kostja põhjendatuks ka ringkonnakohtu 30. mai 2023. a kirjas pakutud 1700 eurot.

30. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks XXX korteri puuduste eest välja mõista

3600 euro suurune kahjuhüvitis (s.o 1200+700+1700).

31. Hageja kostja vastu esitatud nõude muude eelduste täidetuse osas XXX korteri

köögipõranda 1–2,5 cm suuruse kalde ning köögi ja vannitoa elektrijuhtmestiku puuduste puhul

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Ka kostja ei ole

apellatsioonkaebuses maakohtu lahendile muid vastuväiteid esitanud.

32. Kuna kostja vaidlustas hagi rahuldamise mh C tasutud summade osas, kontrollib

ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ka kahju kindlakstegemise

kulude hüvitise väljamõistmise osas. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse

ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (Riigikohtu

20. aprilli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5997/98, p 17). Maakohus tuvastas, et hageja

tõendas kahju kindlaks tegemiseks kulude kandmist Ehituskaitse Büroo OÜ 22. juuli 2019. a

arvega nr 2019148 summas 198 eurot (I kd, tl 136), SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse

24. septembri 2019. a arvega nr 19070098 summas 250 eurot (I kd, tl 137) ning C 22. juuli

2019. a ja 24. septembri 2019. a maksekorraldustega (I kd, tl-d 150–151). Seega tuvastas

maakohus, et hageja kandis kahju kindlaks tegemiseks kulusid 448 eurot. Maakohus mõistis

aga kostjalt hageja kasuks kahju kindlaks tegemiseks kuludena ekslikult välja 483 eurot.

Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguse normide rikkumise kõrvaldada, mõistes

kostjalt hageja kasuks kahju kindlaks tegemise kuludena välja maakohtu tuvastatud summa, st

448 eurot.

33. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena kokku välja mõista

4048 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja sellest

summast suurema kahjuhüvitise.

34. Kuna ringkonnakohus muutis kostjalt hageja kasuks väljamõistetava põhinõude suurust,

muudab ringkonnakohus maakohtu lahendit ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise

osas. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisenõue 4048 euro suuruse põhinõude osas

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. jaanuarist 2020 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kuna kostja märgib apellatsioonkaebuses selgelt, et ei vaidlusta maakohtu otsust osas,

milles maakohus jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, ei muuda ringkonnakohus

nimetatud osas menetluskulude jaotust. Selline menetluskulude jaotus on TsMS § 163 lg 1

alusel ka õiguslikult võimalik, kuna hagi rahuldatakse osaliselt.

36. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 2 alusel

hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

2-19-15311

ringkonnakohus pooltel kompromissi soovitas sõlmida (kohus tegi 30. mai 2023. a kirjas

ettepaneku, et kostja tasuks hagejale kompromissi korras kahjuhüvitisena 4100 eurot). Kostja

nõustus ringkonnakohtu pakutud kompromissiga (vt kostja 12. juuni 2023. a e-kiri kohtule),

kuid hageja mitte (vt mh hageja 12. juuni 2023. a e-kirjale kohtule lisatud kirjavahetus poolte

esindajate vahel). Ringkonnakohus selgitas pooltele 12. juunil 2023 saadetud e-kirjas, et kui

hagi rahuldatakse kompromissiga sarnases ulatuses, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

37. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hageja poolt kostjale

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus ei määranud praeguses asjas

menetluskulusid rahaliselt kindlaks, sest jättis poolte maakohtus kantud menetluskulud nende

endi kanda. Kuna kindlaks tuleb määrata üksnes ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahaline suurus, teeb ringkonnakohus seda menetlusökonoomia kaalutlustel ise.

38. Kostja esitas apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta 31. augustil 2023

menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejalt apellatsiooniastme menetluskuludena

välja 2156 eurot (km-ga): riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1386 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kostja 31. augusti 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja

lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses järgmised toimingud: 5. jaanuaril 2022 maakohtu

otsusega tutvumine 2 tundi ja apellatsioonkaebuse koostamine 5 tundi; 2. augustil 2023

kohtunõudega tutvumine 0,5 tundi, vastustaja seisukohaga tutvumine 2 tundi ja kohtunõudele

vastamine 1 tund. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsusega tutvumise,

apellatsioonkaebuse koostamise, kohtunõudega tutvumise ja sellele vastamise ajakulu

põhjendatud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Vastustaja seisukohaga

tutvumise ajakulu on dokumendi sisu ja mahtu (mh varasemate seisukohtade kordusi)

arvestades põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Seega on kostja lepingulise esindaja toimingute

ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud 10 tunni ulatuses.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (km-ta) on vaidluse sisu ja keerukust ning

kohtupraktikas põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrasid arvestades

põhjendatud. Kostja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Seega on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja kostjat

esindanud lepingulise esindaja kuluna kokku 1320 eurot (10 tundi × 110 eurot × 1,2).

Riigilõiv 770 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Seega on põhjendatud mõista

hagejalt kostja kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna välja kokku 2090 eurot.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

alates

otsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

39. Kostja märgib 31. augusti 2023. a menetluskulude nimekirjas, et menetluskulud on kostja

eest tasunud ERGO Insurance SE. Kostja palub määrata, et kostja kasuks välja mõistetavad

menetluskulud tuleb kanda ERGO Insurance SE pangakontole nr EE472200221049641283

Swedbankis.

Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik

(TsMS § 174 lg 9). Seega ei mõjuta hagejalt kostja kasuks kostja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude väljamõistmist see, et need kandis kostja eest ERGO Insurance SE. Asjaolust,

2-19-15311

et kostja palub väljamõistetavad menetluskulud kanda ERGO Insurance SE pangakontole,

järeldub, et kostja kohustub hüvitama ERGO Insurance SE-le menetluskulud, mille viimane on

tema eest tasunud (Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13).

Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 445 lg 1 järgi kostja taotluse määrata kohtulahendi

resolutsioonis, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud tuleb kanda ERGO

Insurance SE pangakontole.

40. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

41. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa