2-20-18499/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18499

Kohtuasi

X

hagi

Eesti

Rahvusringhäälingu

vastu

autoriõiguste

rikkumise

lõpetamiseks

ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7280 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja

Eesti

Rahvusringhääling

(registrikood

74002322), lepingulised esindajad Liina Sulg ja Doris

Metsalu

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel MTÜ

Muutes Maailma (registrikood 80561055), seaduslik

esindaja AL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus 18. oktoobril 2021 esitatud tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2022. a otsus muutmata.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

5. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

2-20-18499

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 15. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu

(kostja) vastu autoriõiguse rikkumise lõpetamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hageja palus:

1) kohustada kostjat eemaldama kostja veebiväljaandes avaldatud saate „Pealtnägija“

(hooaeg

21,

21. osa,

avaldamisaeg

27. mai

2020,

url:

https://etv.err.ee/1089660/pealtnagija) saatelõigu osa (s.o saateosa alates 11. minutist

38. sekundist kuni 11. minuti 54. sekundini), milles on kasutatud hagejale kuuluvat

teost;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel;

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis mittevaralise kahju

hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni;

4) jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras

hüvitisega.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldati 27. mail 2020 saates „Pealtnägija“ lugu ratastooli jäänud ning

oma tervise eest võitlevast Y. Saate 11. minutist 38. sekundist kuni 11. minuti 54. sekundini

näidati videoklippi (audiovisuaalset teost), mille autor on hageja. Viidatud videoklipp pärineb

hageja toodetud dokumentaalfilmist, mille eesmärk oli kajastada laiemalt tüvirakkude

siirdamise abil tehtavaid raviprotseduure. Rahastamise ning levitamise hilisemaks

korraldamiseks

pidas

hageja

läbirääkimisi

USA–Kanada

produktsioonifirmaga.

Produktsioonifirma oli filmist väga huvitatud. Hageja lõi filmist ka tutvustusklipi (treileri),

millest on näha klipp, kus patsiendi seljast tõmmatakse nõel välja (lisa 4, alates 01:49). Täpselt

sama klippi kasutas kostja oma saates (vt lisa 1, alates 11:45). Kostja kasutas saates hageja

loodud audiovisuaalset teost autorilt selleks luba küsimata. Hageja teatas sellest kostjale

11. juunil 2020 e-kirja teel. 21. juulil 2020. a edastas hageja lepinguline esindaja kostjale kirja,

milles pakkus välja kohtuvälise kompromissi. Kostja vastas hagejale alles 19. augustil 2020.

Kostja leidis, et teose autoriõigused ei kuulu hagejale. Kostja väitis, et sai videokaadrid

avalikult kättesaadavatest allikatest. See ei vasta tõele, kuna hageja videokaadrid polnud

avalikest andmetest kättesaadavad. Kostja valetas vastuses, et videosalvestise kasutamine

toimus motiveeritud mahus autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 19 p 1 ning kohase viitega hagejale

kui autorile. Kostja esitles vaatajale hagi aluseks olevaid videokaadreid enda teosena. Kostja

väitis kohtueelsetel läbirääkimistel, et autoriõigused kuuluvad hoopis kolmandale isikule (MTÜ

2-20-18499

Muutes Maailma). Kostja ei viidanud saates kordagi hagejale kui hagi aluseks oleva

audiovisuaalse teose autorile.

2.1. Kohtupraktika kohaselt ei ole autoriõiguste rikkumise korral välistatud ka mittevaralise

kahju hüvitamine. Üheks võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise suuruse

kindlaksmääramisel arvesse võetavaks asjaoluks on lisaks tasu suurusele, mida rikkuja

pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa õiguse kasutamiseks, ka autorile tegelikult

tekkinud mittevaraline kahju, kuna hüpoteetiline litsentsitasu seda eelduslikult ei hõlma.

Praeguses asjas esineb VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1046 kaitstud õigushüvede rikkumine, mis

õigustaks mittevaralise kahju väljamõistmist VÕS § 134 lg-te 2 ja 6 järgi. Hageja eesmärk oli

kasutada oma teost selleks, et teha dokumentaalfilm. Hageja tegi suuri kulutusi ja kulutas filmi

tegemisele palju aega. Kostja saadet vaadanud inimesed võivad ekslikult lugeda viidatud

fragmentide autoriks hoopis kostjat. See kahjustab hageja mittevaralisi huve – eelkõige õigust

tema kui teose autori esitlemisele.

2.2. Hagi esitamise seisuga on kostja tehtud saade, mis sisaldab hageja teost, endiselt vabalt

kättesaadav. Kostja kasutas hageja teost õigusvastaselt, tekitades sellega hagejale mittevaralist

kahju. Kostja keeldus rikkumise lõpetamisest isegi pärast seda, kui hageja seda temalt

kohtuväliselt taotles. Kuna hageja autoriõiguste rikkumine on kestev (saade on vabalt

kättesaadav ehk avaldatud), on hagejal kostja vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõue.

Hageja ei nõua kostjalt kogu saate eemaldamist, vaid üksnes hageja teost sisaldava osa saatest

eelmaldamist.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus kaasata

kolmanda isikuna menetlusse MTÜ Muutes Maailma (MTÜ, 3. isik).

3.1. Hageja esitas hagis moonutatud ülevaate vaidluse faktilistest asjaoludest. Kostja väidete

kohaselt toimus videoklipi avaldamine hageja ja MTÜ Muutes Maailma initsiatiivil ja loal.

Hageja ja Y tegid 2019. a suvel kostjale ettepaneku kajastada Yga juhtunud õnnetust ja ravi, et

kutsuda avalikkust üles rahastama MTÜ Muutes Maailma tegevust selgrookahjustusega

inimeste ravi toetamisel. 11.09.2019 avaldas kostja vastava saatelõigu saates „Pealtnägija“,

milles osales ka hageja. 13.09.2019 avaldas kostja saates „Ringvaade“ jätkuloo, milles

informeeriti raha kogumise kampaania edukusest. Kokkuleppel hagejaga otsustati, et Moskvas

toimunud ravi käiku kajastatakse saates „Ringvaade“, mida tehtigi 09.12.2019. Saates osalesid

Y ja hageja, ning selles näidati hageja salvestatud videomaterjale. 27.05.2020 avaldas kostja

saate „Pealtnägija“ hooaega kokkuvõtva saate. Selles saates kajastati varasemates saadetes

avaldatut ja annetuste kogumise edukust. Yd puudutavas 27.05.2020 saatelõigus selgitati, et

raviprotseduure filmis hageja. Saatelõigus avaldati umbes 15 sekundi pikkune väljavõte

videomaterjalist, mis avaldati 09.12.2019 saates „Ringvaade“ oluliselt suuremas mahus.

Vaidlusalune videomaterjal on salvestatud MTÜ Muutes Maailma juhtimisel ja

finantseerimisel. Seega kuuluvad varalised autoriõigused MTÜ-le. Hageja oli MTÜ juhatuse

liige kuni 14.05.2020. Videosalvestise kasutamiseks andis hageja MTÜ juhatuse liikmena

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. Hiljem kinnitas Y MTÜ juhatuse

liikmena, et kostjal oli õigus vaidlusaluseid materjale avaldada. Kostja arvates oli videoklipi

autori nõusolekuta 27.05.2020 saates avaldamine õiguspärane AutÕS § 19 p-s 4 sätestatud

vabakasutusõiguse alusel. „Pealtnägija“ varasem saade pälvis suurt tähelepanu ja hooaega

kokkuvõttev saade andis vaatajatele ülevaate kogutud annetuste kasutamisest. Hagejale ei ole

kahju tekitatud.

3.2. Kostja palus kaasata 3. isikuna menetlusse MTÜ Muutes Maailma. Kostja selgituse

kohaselt tuleb MTÜ kaasata menetlusse, sest kui menetluses selgub, et MTÜ luba kasutada

2-20-18499

videosalvestist tõi kaasa hageja õiguste rikkumise ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise, tekib kostjal õigus esitada MTÜ vastu kahju hüvitamise nõue.

3.3. Kostja selgitas motiveeritud mahus kasutamise kohta, et saates „Pealtnägija“ on

videosalvestist kasutatud sellises mahus, et see ei domineeri uudise sisu üle, vaid illustreerib Y

ravi ja tervenemise protsessi ning annab annetuse teinud inimestele lühikese ülevaate, kuidas

annetatud raha kasutati. Kogu loo pikkus 27.05.20 saates „Pealtnägija“ oli kuus minutit 40

sekundit, millest videosalvestist näidati ligikaudu 15 sekundit. Kõikides saate „Pealtnägija“ ja

„Ringvaade“ lugudes on viidatud hagejale kui projekti kroonikule ehk videosalvestise loonud

isikule. Ka vaidlusaluses 27.05.2020 saates „Pealtnägija“ viitas kostja, et hageja filmis

dokumentaalfilmi jaoks, mis ühtlasi olnuks aruanne ka võimalikele annetajatele. Siinjuures on

oluline, et nii 09.12.2019 saates „Ringvaade“ kui ka 27.05.2020 saates „Pealtnägija“ on

hagejale viidatud täpselt samal viisil – st mitte saate lõputiitrites, vaid loo enda sees. Saate

„Ringvaade“ puhul pidas kostja seda piisavaks (vt hagiavalduse lisa nr 8 p 20), saate

„Pealtnägija“ puhul aga mitte. Järelikult on videosalvestise motiveeritud mahus kasutamisel

järgitud videosalvestise teostanud autori isiklikke õigusi (õigus autorsusele) ning ERR-il oli

õigus videosalvestist kasutada motiveeritud mahus ilma autori nõusolekuta ja autoritasuta.

4. Maakohus rahuldas 1. märtsi 2021. a määrusega kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda

isikuna MTÜ Muutes Maailma.

4.1. MTÜ Muutes Maailma toetas kostja seisukohti. MTÜ loodi Y ravi toetamiseks. Hageja oli

MTÜ juhatuse liige. Vaidlusalused videomaterjalid valmisid MTÜ tegevuse käigus ja sellega

seotud kulud kandis MTÜ.

5. 17. septembri 2021. a määrusega keeldus maakohus menetlemast hageja 2. augusti 2021. a

avaldusele lisatud tõendeid. 23. septembri 2021. a määrusega jättis maakohus rahuldamata

hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. 29. oktoobri 2021. a määrusega jättis maakohus

rahuldamata Valge Küülik OÜ taotluse hageja poolel kolmanda isikuna menetlusse astumiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 17. märtsi 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

6.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

hageja oli ajavahemikul 31.01.2019–15.05.2020 Y ja teiste sarnase ravivajadusega

isikute ravi toetamiseks loodud MTÜ Muutes Maailma juhatuse liige;

-

Y ravi ja selleks raha kogumise kajastamine 11.09.2019 saates „Pealtnägija“ ja

09.12.2019 saates „Ringvaade“ toimus hageja loal;

-

09.12.2019 saates „Ringvaade“ avaldatud videomaterjali salvestas hageja ning see on

käsitatav autoriõigusega kaitstava teosena (kostja 31.05.2021 avalduse p 1).

Videomaterjali avaldamine selles saates on toimus hageja loal ja hagejal pole selles osas

kostjale etteheiteid. Videomaterjali salvestamise korraldamises osales ka Y, kulude

kandmises osales MTÜ Muutes Maailma.

-

Kostja lõikas umbes 15 sekundi pikkuse videosalvestise (hagiavalduse lisa 1) kokku

09.12.2019 saates „Ringvaade“ avaldatud videomaterjalist ja kostja avaldas selle saate

„Pealtnägija“ hooaega kokkuvõtvas saates 27.05.2020. Viidatud saatelõigus on

mainitud ära hageja isiklik panus raviprojekti, sealhulgas videomaterjali salvestamisse.

6.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt eeldas vaidlusaluse klipi õiguspärane avaldamine

kostja omaksvõetud asjaolude tõttu (maakohtu otsuse p 9 (3) eespool) autori varaliste õiguste

2-20-18499

kandja luba (AutÕS § 4 lg 3 p 17, § 13 lg 1 p 1 ja 8 ja § 46 lg 1) või pidi olema lubatav teose

vaba kasutamisse õiguse alusel.

6.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.12.2019 saates „Ringvaade“ avaldatud videomaterjali

autoriõigused kuuluvad hagejale või MTÜ-le Muutes Maailma. MTÜ Muutes Maailma on Y

kaudu antud seletuses väitnud, et filmimine toimus „koostöös Yga ning tema ettepanekuid

järgides“ ning hageja reisi-, majutus- ja toitlustuskulud kandis MTÜ. Kostja esitas selle kohta

samuti faktiväiteid ja tõendeid, ja hageja neid ümber ei lükanud (17.09.2021 määruse p 3;

hageja 18.10.2021 avalduse p 9-19). Pole tõendatud, et autoriõigused kuulusid ainult hagejale.

Samas pole tõendatud ka kostja väide, et autoriõigused kuulusid ainult MTÜ-le Muutes

Maailma (17.09.2021 määruse p 4). Arvestades vastastikku omaks võetud faktilisi asjaolusid,

ei ole kumbki pool eelnimetatu osas tõendamiskoormist täitnud. Omaksvõetud asjaoludest

järeldub, et autoriõigused kuulusid vähemalt osaliselt hagejale. Praeguse asja õige lahendamine

ei sõltu aga sellest, kas vaidlusaluste autoriõiguste kandjaid oli hageja kõrval veel.

6.4. Omaksvõetud asjaoludest järeldub, et videomaterjal, millest kostja vaidlusaluse klipi

kokku lõikas, anti avaldamiseks kostja kasutusse hageja teadmisel ja heakskiidul ehk hageja

loal. Maakohtule pole esitatud litsentsilepingut ega selle täpseid tingimusi, kuid hageja loa

olemasolu järeldub omaksvõetud asjaoludest. AutÕS §-s 49 sätestatud vorminõuete järgimise

küsimust ei ole praeguses menetluses tõstatatud, kuid see ei omaks ka tähendust, kuna

kohtupraktika kohaselt ei too kõnealuse vorminõude rikkumine kaasa autorilepingu tühisust.

6.5. Vaidlusalune videosalvestis avaldati hageja nõusolekul televisioonis varem avaldatud

teabekokkuvõttena. Seega kasutas kostja hagejalt saadud videomaterjali kooskõlas eesmärgiga,

milleks see materjal talle üle anti. Luba teose kasutamiseks 09.12.2019 saates „Ringvaade“ pidi

hõlmama ka luba sellest saatest kokkuvõtte tegemiseks ja avaldamiseks. On üldiselt teada, et

televisioonis

avaldatakse

tulevikus

esitamisele

tulevatest

saadetest

reklaamina

eelinformatsiooni. Hageja pidi mõistlikult eeldama, et nii võidakse toimida ka kõnealusel juhul.

Poleks mõistlik eeldada, et televisioonisaate avaldaja küsib eraldi loa autoriõigusi sisaldava

teose avaldamiseks nii saates endas kui ka selle eelreklaamis. Sama loogika alusel peaks teose

avaldamiseks antud luba hõlmama ka õigust varem avaldatu taasavaldamiseks ülevaatesaates.

Omaksvõetud asjaoludest järeldub, et hageja ise oli huvitatud Y ravi kajastamisest televisioonis

ning avaldamine ei toimunud kostja initsiatiivil. Sellises olukorras ei olnud kostjal mõistlikku

põhjust arvata, et vaidlusaluse videolõigu avaldamine võiks olla hageja huvidega vastuolus.

Vastupidi, kostja võis mõistlikult eeldada, et videolõigu avaldamine toetab jätkuvalt Y ja

temaga sarnase terviseprobleemi all kannatavate isikute huve.

6.6. Eelnimetatud asjaolude põhjal pidas maakohus hageja poolt videolõigu avaldamise

lubatavuse vaidlustamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (VÕS § 6).

6.7. Maakohus nõustus kostjaga, et videolõigu avaldamine oli lubatud ka AutÕS § 19 p 4

sätestatud

vabakasutusõiguse alusel.

Avaldatava teabe päevakajalisus on üldiselt

ajakirjandusväljaande otsustada. Asjas esitatud andmetest ei ole võimalik järeldada, et ilmselt

ei vastanud avaldatu päevasündmuste kajastamise vajadusele. Kostja on usutavalt põhjendanud,

et soovis vaidlusaluse 27.05.2020 saatelõigu avaldamisega teavitada varasemalt avaldatud

üleskutsete tulemusena annetusi teinud isikuid nende raha kasutamise otstarbekohasusest.

Hageja omaksvõetu kohaselt oli Y juhtumi kohta teabe avaldamise eesmärgiks sarnaste

terviseprobleemidega inimeste ravivõimalustele tähelepanu pööramine laiemalt, mis kinnitab

vaidlusaluse saatelõigu päevakajalisuse jätkuvust.

6.8. Hageja võttis omaks, et vaidlusaluses saatelõigus mainiti teda isiklikult (02.08.2021

avalduse p 27; 18.10.2021 avalduse p 21-23). 09.12.2019 avaldatud videomaterjali osas on

hageja lugenud piisavaks tema nimetamist filmitegijaks (autoriks ei nimetatud, 18.10.2021

avalduse p 22). Vaidlus selle üle, kas 09.12.2019 kasutatud rollinimetus „filmitegija“ on

2-20-18499

võrdväärne videolõigus kasutatud terminiga „kroonik“, on tähendusetu. Hageja pole

vaidlustanud kostja esitatud tsitaati 27.05.2020 saatelõigust, mille kohaselt C nimetas hagejat

ka „filmijaks“ (kostja 31.05.2021 avalduse p 4.3). AutÕS § 19 kohaselt on autori nime

esitlemineteose vabakasutusel kohustuslik juhul, kui see on teosel näidatud. Maakohus leidis,

et seda nõuet ei ole praegusel juhul rikutud.

6.9. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1). Kostja ja kolmas isik kostja poolel ei

esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja, kuigi kohus andis selleks 24. septembri 2021.

a ja 4. märtsi 2022. a määrustega võimaluse.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta mõlema kohtuastme menetluskulud kostja kanda.

Samuti palus hageja võtta asja materjalide juurde 18. oktoobril 2021 esitatud elektroonilised

tõendid, kuna maakohus lõpetas eelmenetluse päevapealt ega andnud pooltele kirjalikus

menetluses tähtaega tõendite esitamiseks.

7.1. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja ei ole võtnud kunagi omaks asjaolu, et andis kostjale hageja loodud teoste

kasutamiseks pärast kostja 2019. aastal avaldatud saateid tähtajatu ja absoluutse õiguse

(maakohtu otsuse p 11). Hageja ei teinud sellist tahteavaldust esimese astme kohtule

ning seda ei saa omaalgatuslikult tuletada. TsMS § 231 lg 2 näeb ette tingimusteta ja

selgesõnalise nõustumise kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil.

Kui kohtul on kahtlus menetlusosalise tahtes, peab kohus küsima vastava konkreetse

asjaolu kohta menetlusosaliselt arvamust. Maakohus ei küsinud hagejalt vastavat

arvamust. Hageja kohtule esitatud seisukohtadest (sh hagi esemest) on ilmne, et hageja

vaidlustas pärast 2019. a saateid tema loodud teose kasutamise (sh ka 27.05.2020

saates). Maakohus eksis hageja tahteavalduste tõlgendamisel, kui laiendas hageja

nõusoleku omaalgatuslikult alles kohtuotsuses tähtajatuks ja absoluutseks.

2) Maakohus rikkus ka TsMS § 231 lg-t 1 ja kohtu selgitamiskohustust, kui üllatas pooli

otsuses väidetega, et on üldteada, et televisioonis avaldatakse tulevikus esitamisele

tulevatest saadetest reklaamina eelinformatsiooni. Hageja pidi mõistlikult ette nägema,

et nii võidakse toimida ka kõnealusel juhul. Poleks mõistlik eeldada, et televisioonisaate

avaldaja küsib eraldi loa autoriõigusi sisaldava teose avaldamiseks nii saates eneses

kui ka selle eelreklaamis. Sama loogika alusel peaks teose avaldamiseks antud luba

hõlmama ka õigust varem avaldatu uuesti avaldamiseks ülevaatesaates. Üldtuntuse

peamiseks eelduseks ei ole mitte faktilise asjaolu tegelik tuntus, vaid menetlusvälise

infoallika usaldusväärsus kohtu jaoks. Maakohus ei viidanud ega arutanud kordagi

pooltega võimalust lugeda autori teose ühekordsest kindlal eesmärgil edastamisest

„tekkiva“ tähtajatu ja absoluutse õiguse (eelduse) asjaolu üldtuntust ega ole ka ise

viidanud ühelegi menetlusvälisele allikale, mille pinnalt saaks menetlusosalised

sellisele järeldusele jõudmist kontrollida või selle üldtuntuks lugemist kontrollida. Sel

põhjusel rikkus kohus põhjendamiskohustust, kui ei viidanud vastavatele allikatele,

mistõttu pole kohtulahendi järeldused objektiivselt kontrollitavad.

3) Maakohus ei arvestanud kostja kõrgendatud hoolsusstandardiga. Kostja kuulub

ajakirjandusväljaande väljaandjana isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse

iseloomu tõttu kõrgendatud hoolsuskohustus (vt nt RKTKo 20.06.2013, 3-2-1-73-13, p

11). Sel põhjusel peab kostja tegevus autoritele viitamisel ja teiste isikute loodud teoste

kasutamisel vastama kõrgendatud standarditele.

2-20-18499

4) Maakohus ei arutanud pooltega kordagi VÕS § 6 kohaldamise võimalust ning tegi

hagejale üllatusliku otsuse. Praegusel juhul on maakohus täiesti põhjendamatult

tuletanud kostja õigused hageja teose kasutamiseks teoses ülesfilmitud sündmuste ja

isiku huvide pinnalt. Seega pole maakohtu tõlgendus autoriõiguste kaitse vaatevinklist

lähtudes eesmärgipärane – autori õigusi ei saa mõjutada tema audiovisuaalses teoses

osalenud isikute huvid.

5) Maakohus eksis tõendite hindamisel, tuginedes materiaalõiguse kohaldamisel mh

sellele, et kolmas isik finantseeris kostja 27.05.2020 saates avaldatud teose loomist.

Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, kui leidis, et kostja tõendas teose loomise

finantseerimist kahe kostja vastusele lisatud tõendiga: (1) lisa 10 – lennupiletite arve ja

(2) lisa 12 – A&K OÜ arve. Objektiivselt võetuna on kostja esitatud tõendid ilmselgelt

ebapiisavad. Lennupiletite arve ning tehnika rent 155 eurot ei võimalda tõendada

mahuka teose loomise finantseerimist. Lisaks on kostja väited vastuolulised selles osas,

milles kostja on avalikult (kohtule esitatud saadetes) nimetanud hageja osalust Moskvas

sõbra panuseks Y raviprotseduuri juures. Hageja lükkas ümber väite, justkui kolmas isik

oleks finantseerinud hageja edasi-tagasi lendu Moskvasse filmi loomiseks. Kostja ega

3. isik ei tõendanud, et pooled sõlmisid kokkuleppeid hagejaga autori varaliste õiguste

ülemineku kohta või et hageja soovis anda teosega seotud õigused kas või osaliselt 3.

isikule üle. Asjaolu ebaõige tuvastamine ja tõendite hindamise nõuete rikkumine viis

AutÕS § 33 lg 3 ebaõige kohaldamiseni, kui maakohus leidis, et 3. isikul võivad olla

õigused hageja teosele.

6) Hageja vaidlustab maakohtu otsuse p-s 10 esitatud väite osas, milles maakohus arvestas

kostja ja 3. isiku seletusi tõendi väärilisena Moskva reisi küsimuses. Maakohus eksis,

kui võttis asja lahendamisel aluseks kostja ja 3. isiku paljasõnalised väited olukorras,

kus hageja oli need selgesõnaliselt vaidlustanud.

7) Maakohus jättis teose autoriõiguste omaniku tuvastamata. Maakohus ei tuvastanud

üheselt selgelt, kas vaidlusaluse teose autoriõigused kuuluvad hagejale. Maakohus ei

tuvastanud ühtegi teist isikut, kellele autoriõigused võiksid lisaks hagejale kuuluda.

Tegemist on olulise põhjendamiskohustuse rikkumisega, sest autori isik on asjas keskse

tähendusega.

8) Maakohus kohaldas vääralt AutÕS § 19 p-i 4. Maakohtu järeldus põhineb kostja

paljasõnalisel väitel. Maakohus eksis faktilise asjaolu tuvastamisel, kui leidis, et:

„Hageja omaksvõetu kohaselt oli Y juhtumi kohta teabe avaldamise eesmärgiks

sarnaste terviseprobleemidega inimeste ravivõimalustele tähelepanu pööramine

laiemalt, mis samuti toetab vaidlusaluse saatelõigu päevakajalisuse jätkuvust.“ Hageja

ei ole vastavat asjaolu omaks võtnud. Kostja ei viidanud 27.05.2020 saates „Pealtnägija“

kordagi hagejale kui hagi aluseks oleva audiovisuaalse teose autorile.

9) AutÕS § 19 p 4 eeldused ei ole täidetud, sest 27.05.2020 saates ei esitatud päevakajalisi

sündmusi ning teose kasutamisel pole selgelt teost ja hagejat kui autorit seostatud.

Praegusel juhul ei saa pidada objektiivselt päevakajaliseks 2019. aastal filmitud

videoklippide kasutamist 27.05.2020 saates. Esiteks puudub ajaline seos. Teiseks ei

vasta 27.05.2020 saate tekstiosa taustal mängivale videoklipile. Tegemist polnud

27.05.2020 ajal päevakajalise sündmusega. Tegemist oli aasta kokkuvõttega. Viidet

autorile ja autori seostamist teosega ei olnud. AutÕS § 19 p 4 lubab kasutada teost autori

nõusolekuta vaid siis, kui kasutamise käigus tuuakse selgelt välja kasutatud teose autori

nimi, teose nimetus ning avaldamisallikas. Sel põhjusel saaks AutÕS § 19 p 4 eeldused

lugeda täidetuks vaid juhul, kui kostja oleks 27.05.2020 saates selgelt öelnud, et taustal

jooksva filmi autor on hageja.

2-20-18499

10) Hagejal kui autoril on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui kostja kasutas

tema teost seadusliku aluseta. Vastavad asjaolud on hagis välja toodud. Hageja

vaidlustab maakohtu väite, et kahjunõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged – hageja

on selgelt välja toonud pettumuse ja moraalsed üleelamised, kuivõrd kostja avaldas tema

teose ilma tema nõusolekuta.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

11. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus tuvastas hageja omaksvõtule

tuginedes valesti asjaolu, nagu hageja oleks andnud kostjale tähtajatu ja absoluutse õiguse

hageja loodud teoste kasutamiseks pärast kostja 2019. aastal avaldatud saateid. Maakohus

tuvastas üksnes, et videomaterjal, millest kostja vaidlusaluse klipi kokku lõikas, oli antud

2019. a detsembri saates avaldamiseks kostja kasutusse hageja teadmisel ja heakskiidul.

12.1. Et kumbki pool ei esitanud litsentsilepingut ega toonud esile video kasutusse andmisel

tehtud täpsemaid tahteavaldusi, lahendas maakohus olukorra tehingu tõlgendamise teel õigesti

(VÕS § 29 lg-d 4–6). Maakohus leidis õigesti, et kui autor lepib teose kasutajaga kokku, et teost

võib konkreetses saates kasutada, siis pidi lepingupooltega sarnane isik mõistma (VÕS § 29 lg

4), et teost võib kasutada ka sellest saatest kokkuvõtte tegemisel.

13. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohtu otsus oli üllatav, kuna maakohus ei

juhtinud poolte tähelepanu võimalusele laiendada teose ühekordse kasutamise luba

jätkusaatele. Kohtupraktikas on rõhutatud, et otsusest nähtuvad kohtu materiaal- ja

menetlusõiguslikud seisukohad ei tohi olla menetlusosaliste jaoks ennustamatud ega üllatavad

(RKTKo 04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 12). See ei tähenda aga, et kogu kohtu arutluskäik tuleb

detailideni pooltega läbi arutada. Praegusel juhul arutles maakohus otsuses, miks pidi hagejaga

sarnane mõistlik isik mõistma loa andmise kokkulepet selliselt, et teost võib kasutada ka saatest

kokkuvõtte tegemisel. Seejuures viitas maakohus, et saadetele tehakse reklaami. See ei olnud

tõendamisesemesse kuuluva põhilise asjaolu tuvastamine (TsMS § 438 lg 1) üldtuntuse kaudu

(TsMS § 231). Kohtu täpne arutluskäik ei mõjutanud kuidagi hageja positsiooni

tõendamismenetluses ja seega ei saanud otsuse seisukoht olla ennustamatu või üllatav.

14. Nõustuda ei saa hageja etteheitega, et maakohus jättis arvestamata ajakirjandusväljaande

väljaandjana kõrgendatud hoolsuskohustuse. Kuna kohtud ei tuvastanud autorile viitamise

rikkumist, on asjakohatu viide, nagu ei oleks kohus arvestanud kehtiva kõrgema

hoolsusmääraga.

15. Kolleegiumi arvates ei tule asjas võtta seisukohta, kas loa kasutamise puudumisele

tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ja kas see seisukoht tuli pooltele

üllatuslikuna. Et kohtud tuvastasid, et kostjal oli luba teose kasutamiseks ning täidetud olid ka

teose vaba kasutamise tingimused, ei ole enam asjakohane, kas loa kasutamise puudumisele

tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega või mitte.

2-20-18499

16. Vaidlusesse ei puutu hageja väide, et maakohus tuvastas ekslikult, et 3. isikul (MTÜ) võivad

olla õigused hageja teosele. Kolleegium mõistab maakohtu põhjendusi selliselt, et maakohus ei

pidanud vajalikuks välja selgitada, kas MTÜ-l võivad olla õigused hageja teosele, sest see

küsimus ei kuulu hagi alusesse. Apellatsioonkaebuses ei saa vaidlustada kohtuotsuse

põhjendustes leiduvaid seisukohti hagi aluseks mitteoleva asjaolu kohta (RKTKo 13.04.2016,

3-2-1-181-15, p 58). Seega ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, kas ja mil määral MTÜ

osales teose loomisel ja kas talle tekkis sellest õigusi või mitte.

17. Vastuseks hageja etteheitele, et maakohus on hageja omaksvõttu lubamatult laiendanud,

märgib kolleegium järgmist. Maakohus põhjendas: „Hageja poolt omaks võetu kohaselt oli Y

juhtumi kohta teabe avaldamise eesmärgiks sarnaste terviseprobleemidega inimeste

ravivõimalustele tähelepanu pööramine laiemalt, mis samuti toetab vaidlusaluse saatelõigu

päevakajalisuse jätkuvust.“ Kolleegium mõistab maakohtu põhjendust selliselt, et maakohus ei

tuvastanud omaksvõtu alusel, et saatelõik oli päevakajaline, vaid tuvastas üksnes Y motiivid.

Päevakajalisust põhjendas maakohus täiendavalt ega tuginenud seejuures poole omaksvõtule.

18. Kolleegium ei nõustu, et objektiivselt päevakajaliseks ei saa pidada 2019. aastal filmitud

videoklippide kasutamist 27.05.2020 saates. Kohtupraktikas on leitud, et autoriõiguse seadus

ei näe ette, et vaba kasutamise erand kehtiks vaid uudistesaadete jaoks ning seadus ei defineeri,

mida uudistesaateks lugeda (Tallinna RgKKo 20.05.2020, 2-18-7060, p 27). Kolleegium

nõustub kostjaga, et saate „Pealtnägija“ hooaja viimases saates loo uuesti kajastamine oli

päevakajaline kuna informeeris annetajaid sellest, kuidas nende annetatud raha kasutati. Loos

kajastati, et raviprotseduurid toimusid ka tegelikult ning olid tulemuslikud. Loos märgiti ära ka

hageja panus.

19. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaoludel on kostja viidanud hageja teose andmetele AutÕS

§ 19 p 4 sätestatud nõuete kohaselt. „Pealtnägija“ 27.05.2020 salvestiselt nähtub, et kostja viitas

teosele järgmiselt: „Ühtlasi filmis X kõike dokumentaalfilmi jaoks, mis muuhulgas olnuks ka

aruanne võimalikele annetajatele/---/ Loodetust varem ehk juba novembri keskel oli Y koos

sõbra ja krooniku X-ga Moskva lennukis.“ Vahetult selle C tsitaadi järel näidatakse saates

vaidlusalust klippi.

19.1. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kasutatav teos ega film, mille osaks videolõik oli, ei

olnud veel kusagil pealkirjastatuna ilmunud. Seega võis kostja piirduda üksnes autori

nimetamisega. Maakohus võttis ühe argumendina õigesti arvesse, et varem oli hagejale samal

viisil viidatud saates „Ringvaade“ ning sellega oli hageja nõustunud.

20. Kolleegium lahendab veel lahendamata menetluslikud taotlused. Hageja palub

ringkonnakohtul võtta asja materjalide juurde 18. oktoobril 2021 esitatud tõendid. Kolleegium

ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus rikkus tõendeid vastu võtmata jättes oluliselt

menetlusnorme. Maakohus leidis õigesti, et tõendid ei olnud asjakohased TsMS § 238 lg 1 p 1

mõttes. Viidatud kuupäeval esitatud tõenditest jättis maakohus vastu võtmata lisad 2–4. Hageja

esitas need tõendid lükkamaks ümber kostja väiteid, et teose autoriõigus kuulus MTÜ-le.

Kolleegium leidis eelnevalt, et see küsimus ei ole asjassepuutuv, seega ei olnud asjassepuutuvad

ka viidatud tõendid. Hageja heitis maakohtule ette, et eelmenetluse lõpetamine tuli talle

ootamatult, kuid ei ole esile toonud muid tõendeid, mis jäid tema arvates seetõttu asja juurde

võtmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Kostjal ja kolmandal isikul maakohtus menetluskulusid ei olnud, mistõttu maakohus ei teinud

otsustust menetluskulude hüvitamise kohta. Kostja avaldas ka apellatsioonimenetluses, et tal

2-20-18499

puuduvad menetluskulud. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vaja neid

kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt