2-20-12958/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12958

Kohtuasi

X hagi AS-i TBB Pank vastu juhatuse liikme tasu,

hüvitiste ja viivise väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i TBB Pank apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 824 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Hanna Pahk ja Anton Sigal

Kostja AS TBB Pank (registrikood 10237984), lepinguline

esindaja AS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus osas (resolutsiooni p 10), millega

mõisteti AS-ilt TBB Pank X kasuks välja viivis põhinõudelt (12 800 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020

kuni põhinõude täitmiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AS-ilt

TBB Pank X kasuks välja viivis põhinõudelt (12 800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 27.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud

osas jätta maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 8, 11–14 muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas X

hagi AS-i TBB Pank vastu osaliselt ja mõistis AS-ilt TBB Pank X kasuks välja 1)

juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot ja viivise 44,07 eurot ning

viivise põhinõudelt (1600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 2) juhatuse liikme tasu 2020. aasta mai eest

941,94 eurot ja viivise 22,24 eurot ning viivise põhinõudelt (941,94 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 3)

2-20-12958

hüvitise seoses lepingu lõpetamisest vähem etteteatatud ajaga 2765,22 eurot ja

viivise 65,28 eurot ning viivise põhinõudelt (2765,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis X

hagi AS-i TBB Pank vastu rahuldamata lahkumishüvitiselt arvestatava viivise

väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga.

4. Rahuldada AS-i TBB Pank apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 98% osas AS-i TBB Pank kanda ja

2% osas X kanda ning määrata need kindlaks vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1 Rahuldada hagi osaliselt.

6.2 Välja mõista AS-ilt TBB Pank juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1 600

eurot ja viivis 44,07 eurot X kasuks.

6.3 Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.2

märgitud põhinõudelt (1 600 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.

6.4 Välja mõista AS-ilt TBB Pank juhatuse liikme tasu 2020.a. mai eest 941,94 eurot

ja viivis 22,24 eurot X kasuks.

6.5 Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.4

märgitud põhinõudelt (941,94 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.

6.6. Välja mõista AS-ilt TBB Pank hüvitis seoses lepingu lõpetamisest vähem

etteteatatud ajaga 2 765,22 eurot ja viivis 65,28 eurot X kasuks.

6.7. Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.6

märgitud põhinõudelt (2 765,22 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.

6.8. Välja mõista AS-ilt TBB Pank lahkumishüvitis 12 800 eurot X kasuks.

6.9. Jätta rahuldamata X nõue AS-ilt TBB Pank lahkumishüvitiselt arvestatava

viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga.

6.10. Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-

s 6.8 märgitud põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 27.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.

6.11. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 87,19% osas AS-i TBB Pank ja

12,91% osas X kanda.

6.12. AS-ile TBB Pank hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid maakohtus ei ole.

6.13. Välja mõista AS-ilt TBB Pank maakohtus kantud menetluskulu 3 878,56 eurot

X kasuks.

6.14. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 98% osas AS-i TBB Pank kanda

ja 2% osas X kanda.

6.15. Välja mõista AS-ilt TBB Pank X kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulu 1539,60 eurot.

6.16. Välja mõista X-lt AS-i TBB Pank kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulu 18,20 eurot.

6.17. Tasaarvestuse tulemusena (resolutsiooni p-d 6.15 ja 6.16) mõista AS-lt TBB

Pank X kasuks välja menetluskulu 1521,40 eurot.

6.18. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il TBB Pank tasuda X-le

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-20-12958

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule AS-i TBB Pank (kostja) vastu hagi, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2020. aasta

aprilli eest 1600 eurot, viivise 44,07 eurot ning viivise põhinõudelt (1600 eurot) alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2) saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2020. aasta mai eest 941,94 eurot, viivise 22,24 eurot

ning viivise põhinõudelt (941,94 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) hüvitise juhatuse liikme lepingu lõpetamisest

vähem teatud aja eest 5111,88 eurot, viivise 120,67 eurot ning viivise põhinõudelt (5111,88

eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras; 4) lahkumishüvitise 12 800 eurot, viivise 302,16 eurot ning viivise põhinõudelt (12 800

eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu

kehtivusega kuni 01.01.2022. Hageja kutsuti juhatusest 18.05.2020 nõukogu otsusega tagasi

selliselt, et tema volituste lõppemise päev oli 22.05.2020. Pooled sõlmisid 17.05.2019 lepingu

lisa 4, mille kohaselt oli hageja juhatuse liikme tasu alates 01.05.2019 8000 eurot (bruto) kuus.

30.03.2020 otsustas kostja nõukogu vähendada juhatuse liikmete hüvitist 25% (igal juhatuse

liikmel 2000 euro võrra kuus) kuuekuuliseks perioodiks alates 01.04.2020. Kostja saatis

02.04.2020 hagejale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 7, mille alusel oleks hagejale 01.04.2020

– 30.09.2020 makstud juhatuse liikme tasu 6000 eurot (bruto) kuus. Hageja tasu vähendamisega

ei nõustunud ega lisa 7 ei allkirjastanud, kuid vaatamata sellele maksis kostja talle 2020 aprilli

ja mai eest juhatuse liikme tasu 6000 eurot (bruto) kuus, s.o aprilli eest tasus 4800 eurot neto

(6400 euro asemel) ja mai eest 3600 eurot neto (4541,94 eurot asemel).

3. Vastavalt lepingu p-le 5.2 pidi kostja teatama hagejale tema juhatusest tagasikutsumisest

vähemalt kaks kuud ette. 06.05.2020 saatis nõukogu esimees C hagejale e-posti teel teate, et

18.05.2020 toimuval nõukogu koosolekul tuleb mh otsustamisele hageja ennetähtaegne

tagasikutsumine. 06.05.2020 saadetud teade oli üksnes informatiivse sisuga, mitte veel

etteteatamine lepingu p 5.2 mõttes. Hageja osales ka ise 18.05.2020 nõukogu koosolekul ja sai

seal enda tagasikutsumisest teada neli päeva ette, s.o 56 päeva vähem kui oli lepingus kokku

lepitud. Korrektse etteteatamise korral oleks hageja teeninud veel kahe kuu tasu, mistõttu

pidanuks kostja tasuma hagejale hüvitist vähem ette teatatud aja eest 11 946,66 eurot (neto),

tasus aga üksnes 6834,78 eurot (neto).

2-20-12958

4. Vastavalt lepingu p-le 5.2 pidi kostja maksma hagejale tema tagasikutsumisel enne volituste

tähtaja lõppu (s.o enne 01.01.2022) hüvitise tema kahe kuu juhatuse liikme tasu suuruses

summas (s.o lahkumishüvitis), s.o kokku 12 800 eurot (neto). Nõukogu otsustas 18.05.2020

koosolekul hagejale lahkumishüvitist mitte maksta.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

6. Kostja nõukogu otsustas 30.03.2020 juhatuse liikmete hüvitiste vähendamise seoses kostja

oluliselt halvenenud majandusolukorraga, samuti pidades silmas riigis kehtestatud eriolukorda

ja eesmärgiga hoida kontrolli all kostja jooksvaid kulusid. Juhatuse liikme tasu suurus

määratakse nõukogu otsusega ning nõukogul on kohustus tagada juhatuse liikme tasu ja

majandusliku olukorra tasakaal. Kostjal oli õigus nõuda tasu vähendamist, mida kostja ka tegi.

Sellise nõude esitamisel on juhatuse liikmel õigus leping erakorraliselt üles öelda, mida hageja

ei teinud. Hageja ei avaldanud mingil moel oma mittenõustumist tasu vähendamisega ning

võttis tasu vähendatud ulatuses vastu. Sellest järeldas kostja, et hageja on tasu vähendamisega

nõus. Hageja nõue täiendava juhatuse liikme tasu saamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega.

7. Hageja sai tagasikutsumise kavatsusest teada 06.05.2020. Tulles vastu hageja soovile,

lõpetati leping ettenähtust varem (22.05.2020), hüvitis maksti välja vähem etteteatatud aja eest

(45 päeva) sellel ajal kehtinud juhatuse liikme tasu summa ulatuses.

8. Lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat

summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude väljamaksmine või nõuda

väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist juhul, kui kostja üldised

majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Arvestades

kostja märkimisväärselt halvenenud majandustulemusi võrreldes eelnevate perioodidega ning

teadmatusega majanduse üldiste arengute suhtes seoses levivate haigustega, tegi nõukogu

18.05.2020 otsuse peatada hageja teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi

määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 28.02.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot ja viivise 44,07

eurot; 2020. aasta mai eest 941,94 eurot ja viivise 22,24 eurot; hüvitise seoses lepingu

lõpetamisest vähem etteteatud ajaga 2765,22 eurot ja viivise 65,28 eurot; lahkumishüvitise

12 800 eurot ning viivise põhinõudelt (1600 + 941,94 + 2765,22 + 12 800 eurot) seadusjärgses

määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

kostja vastu lahkumishüvitiselt arvestatava viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise

seisuga. Menetluskulud jättis maakohus 87,19% osas kostja kanda ja 12,91% osas hageja kanda.

Maakohus määras kindlaks hagejale ja kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3878,56 eurot.

10. Maakohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 01.01.2019 juhatuse liikme

lepingu, mida nad muutsid mh 17.05.2019.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt makstakse lepingu p 3.1 kohaselt alates 01.05.2019

juhatuse liikmele igakuist tasu 8000 eurot, millest peetakse kinni seaduses ettenähtud korras

maksud. 30.03.2020 otsustas kostja nõukogu vähendada kõigi juhatuse liikmete tasu 2000 euro

2-20-12958

võrra kuus alates 01.04.2020 kuueks kuuks. Kostja edastas hagejale lepingu lisa 7 juhatuse

liikme lepingu vastavaks muutmiseks, kuid hageja lisa 7 ei allkirjastanud. Maakohus ei

nõustunud kostjaga, et hageja saaks olla andnud nõustumuse lepingu muutmiseks vaikimisega.

Lepingu p 7.1 kohaselt tuleb muudatused lepingu vormistada kirjalikult, p 7.2 järgi muudetakse

lepingut poolte kokkuleppel; muudatust sooviv lepingu poolt teeb kirjaliku ettepaneku, millele

teine pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 20

tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest; kui teine pool ei anna lepingu muudatuseks oma

nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepinguga kokku lepitud regulatsioon lepingu muutmiseks

välistab vaikimise tahteavalduseks lugemise.

12. Äriseadustiku (ÄS) § 314 lg 3 kohaselt kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb

oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või

muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib

aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 314

lg 3 sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena. Selleks, et tasu

vähendada (seda mitte maksta), peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks

õigustatud isiku vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama

juhatuse liikme vastu hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu

vähendamisega, on aktsiaseltsil võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu

vähendamisega nõustumise tahteavalduse (RKTKo 03.10.2018, 2-15-18186, p 23). Pooled ei

vaielnud selle üle, et kostja hageja vastu hagi tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes

esitanud ei ole.

13. Kuna hageja ei ole andnud nõusolekut tasu muutmiseks alates 01.04.2020 ning hagejat ei

ole ka sellise nõusoleku andmiseks kohustatud, siis ei ole lepingut seoses juhatuse liikme tasuga

alates 01.04.2020 muudetud. Nõude esitamine täiendava tasu saamiseks ei ole vastuolus hea

usu põhimõttega. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei esitanud viivitamata nõuet pärast esimese

vähendatud tasumakse saamist, ei andnud kostjale mõistlikku alust arvata, et hageja nõuet ei

esitagi.

14. Pooled ei vaielnud, et 2020. aasta aprilli ja mai eest maksis kostja hagejale tasu lähtudes

arvestusest, et brutokuutasu on 6000 eurot, s.o aprilli eest 4800 eurot ja mai eest 3600 eurot.

Arvestades brutokuutasu 8000 eurot, on hagejal saamata aprilli eest tasu 1600 eurot ja mai eest

(kuni 22.05) 941,94 eurot. Hagi esitamise seisuga on seadusjärgse viivisemäära järgi arvestatud

viivis põhivõlalt 1600 eurot 44,07 eurot ja põhivõlalt 941,94 eurot 22,24 eurot. Kostjal tuleb

tasuda viivist kuni põhinõuete täitmiseni.

15. Lepingu p 5.2 esimese lause järgi on kostja kohustatud juhatuse liikmele teatama tema

juhatusest enneaegse tagasikutsumise kavatsusest viivituseta, kuid vähemalt kaks kuud enne

vastava otsuse tegemist. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjast on kostja nõukogu esimees

06.05.2020 edastanud hagejale teate tema juhatusest tagasikutsumise kavatsuse kohta, teate

kohaselt tuleb tagasikutsumine otsustamisele 18.05.2020 nõukogu koosolekul, kavandatav

volituste lõppemise päev on 22.05.2020 ning seoses tagasikutsumisest etteteatamise lühema

ajaga tasutakse hagejale vähem etteteatatud aja eest hüvitis. 18.05.2020 nõukogu koosoleku

protokolli kohaselt otsustati hageja tagasi kutsuda alates 22.05.2020 ning tasuda vähem

etteteatatud aja eest hüvitis. Tunnistajana üle kuulatud kostja nõukogu esimehe C ütluste

kohaselt küsis ta koosolekul hagejalt, mis kuupäevast ta lahkuda soovib, hageja soovis lahkuda

esimesel võimalusel, arutelu tulemusel leiti, et sobiv aeg on nädala lõpus, 22. mail. Maakohus

leidis, et lepingu p 5.2 järgne teade on edastatud hagejale 06.05.2020. Kuivõrd p 5.2 kohaselt

tuli teatada tagasikutsumise kavatsusest, ei nõustu kohus hagejaga, et teade saaks olla tehtud

alles ühtaegu tagasikutsumise otsustamisega. Hagejale teatati seega tagasikutsumise

2-20-12958

kavatsusest ette 15 päeva. Vaidlus puudub, et kostja tasus hagejale hüvitise arvestatuna 45

päeva kohta lähtudes brutotasust 6000 eurot kuus summas 6834,78 eurot. Kuna kohus leidis, et

lepingujärgne juhatuse liikme kuutasu oli tagasikutsumise ajal 8000 eurot bruto, tulnuks

vastavalt 18.05.2020 nõukogu koosolekul kokkulepitule ja nõukogu otsusele tasuda hüvitist

netosummas 9600 eurot (6400 x 2 : 60 x 45). Seega on kostja jätnud hagejale tasumata hüvitise

vähem ette teatatud aja eest 2765,22 eurot (9600 – 6834,78), millise põhikohustuse täitmisega

viivitamise tõttu tuleb kostjal tasuda viivist kuni põhinõude täitmiseni, kus hagi esitamise

seisuga on viivis 65,28 eurot ja seetõttu tuli hageja nõue rahuldada osaliselt.

16. Lepingu p 5.2 teise ja kolmanda lause ning p 5.2.1 kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumisel

enne volituste tähtaja lõppu, samuti volituste tähtaegsel lõppemisel, maksab kostja juhatuse

liikmele hüvitisena sellel ajal juhatuse liikme kehtiva kahekuulise tasu summa.

Lahkumishüvitistele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat

summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude välja maksmine või nõuda

väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga üldised majandustulemused on

eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Maakohus ei nõustunud hagejaga,

et nõukogu otsustas 18.05.2020 hagejale hüvitist mitte maksta. Nähtuvalt 18.05.2020 nõukogu

koosoleku protokollist otsustas kostja nõukogu viidates majandustulemuste märkimisväärsele

halvenemisele ning teadmatusele majanduse üldiste arengute suhtes seoses haigustega peatada

hagejale juhatuse liikme teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi

määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni. Maakohus

leidis, et sisuliselt on otsustatud lahkumishüvitise välja maksmise peatamine. Maakohus ei

nõustunud hageja käsitlusega, et hüvitise maksmise peatamiseks või maksmata jätmiseks

pidanuks kostja esitama hageja vastu hagi. Tingimus, mille kohaselt saab nõukogu otsusega

hageja lahkumishüvitist vähendada või selle maksmise peatada, on poolte vahel sõlmitud

juhatuse liikme lepingu osa, lepingust tuleneva regulatsiooni kohaldamiseks puudus vajadus

nõuda hagejalt mingeid täiendavaid tahteavaldusi. Tõendamaks majandustulemuste

halvenemist on kostja esitanud 2019. ja 2020.a. esimese kolme kuu aruanded, millest nähtuvalt

oli kostja konsolideerimisgruppi (kostja ja kolm tütarettevõtet) kuuluvate ühingute

auditeerimata puhaskasum 2019. aasta kolmel esimesel kuul 240 000 eurot, 2020. aasta kolme

esimese kuu auditeerimata kahjum moodustas 396 000 euro. Kostja on esitanud ka 2019. aasta

konsolideeritud majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli konsolideerimisgrupp langenud

2019. aastal kahjumisse. Maakohus tuvastas kostja majandusaasta aruannete alusel, et kostja

majandustulemused olid 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga

halvenenud, sj oli halvenemine märkimisväärne, kuna tegevus oli muutunud kahjumlikuks.

Maakohus leidis, et tulenevalt lepingu p-st 5.2.1 oli kostja nõukogul õigus lahkumishüvitise

välja maksmine peatada. Nõukogu otsuse kohaselt peatati hüvitise välja maksmine kuni 2020.

aasta majandustulemuste selgumiseni. Pooled ei ole välja toonud, et pärast seda oleks nõukogu

hageja lahkumishüvitise osas vastu võtnud täiendavaid otsuseid. Maakohus ei nõustunud

kostjaga, et lahkumishüvitise maksmata jätmise õigus saaks seonduda ainuüksi asjaoluga, et ka

2020. aasta majandustulemused olid halvad. Lepingu p 5.2 kohaselt on hagejal õigus saada kahe

kuu tasu ulatuses lahkumishüvitist, kui kostja nõukogu ei otsusta samas sätestatud eeldustel

teisiti. Olukorras, kus 2020. aasta majandustulemused on selgunud, puudub kostjal õigus

keelduda lahkumishüvitise välja maksmisest tuginedes 18.05.2020 nõukogu otsusele. Hagejal

on õigus lahkumishüvitisele 12 800 eurot, so kahe kuu netotasule vastav summa. Kuna kostjal

oli õigus lahkumishüvitise välja maksmine peatada kuni 2020. aasta majandustulemuste

selgumiseni, ei saanud hageja nõue hüvitise saamiseks muutuda sissenõutavaks enne

01.01.2021. Kuna hagi esitati 07.09.2020, jättis maakohus rahuldamata hageja viivisenõude

osas, mis puudutab hagi esitamise seisuga arvestatud viivist. Maakohus mõistab välja viivise

2-20-12958

põhivõlgnevuselt 12 800 eurot alates 01.01.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 28.02.2022 otsuse

tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lahkumishüvitise 12 800

eurot ja viivise ning jaotas menetluskulud. Kostja palub teha selles osas uus otsus, millega jätta

hagi lahkumishüvitise nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud 28,5% kostja kanda ja

71,5% hageja kanda. Kostja palus ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

18. Maakohus, tegi üllatusliku otsuse kui nõustus, et kostja nõukogul oli õigus hagejale

lahkumishüvitise väljamaksmine peatada tulenevalt kostja halvenenud majandustingimustest,

ning leidis, et kuivõrd hüvitise maksmine oli peatatud esialgu kuni 2020. majandusaasta

tulemuste selginemiseni, saabus väljamakse tegemise tähtaeg 01.01.2021. Kohus hindas vääralt

lahkumishüvitise iseloomu, jättes arvestamata, et lahkumishüvitise suuruse ja välja maksmise

otsustamise pädevus on vaid kostja nõukogul. Nõukogu poolt oli lahkumishüvitise

väljamaksmine peatatud esialgu 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni, mis ei too

automaatselt

kaasa

lahkumishüvitise

väljamaksmise

kohustust

peale

2020.

aasta

majandustulemuste selgumist.

19. Maakohus on ebaõigesti hinnangud kostja esitatud juhatuse liikme lepingu lisana

töötasustamise põhimõtteid ja nõukogu koosoleku otsust. Maakohus leidis ebaõigesti, et

dokumendile „Tasustamise põhimõtted“ ei ole juhatuse liikme lepingus viidet ja seetõttu ei ole

sel asja lahendamisel tähtsust. Viide on juhatuse liikme lepingu p-s 5.2 teise lõike esimeses

lauses. „Tasustamise põhimõtetest“ nähtub, et kostjal oli õigus ja kohustus lahkumishüvitise

väljamaksmist peatada konkreetsetel juhtudel.

20. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta kostja väite, et kostja majandustulemused ei olnud

2021. majandusaastal paranenud. Kostja 2020. majandusaasta aruanne on kinnitatud kostja

aktsionäride üldkoosolekul 26.04.2021, kus grupi kahjum on 3 636 000 eurot ja panga kahjum

on 3 545 000 eurot.

21. Hageja nõue lahkumishüvitise maksmiseks tuleb jätta rahuldamata, mistõttu ei saa sellelt

ka viivist arvestada. Isegi kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apelleeritava otsuse

p-s 10 muuta viivisvõlgnevuse arvestamise algust. Resolutsiooni p-d 9 ja 10 on teineteisele

vasturääkivad, p-s 10 on viivisemäära arvestamise aja alguse kuupäevaks ekslikult märgitud

07.09.2020, kuid kohtuotsuse kirjeldava osa järgi peaks see olema 01.01.2021. Kui kohus jääb

seisukohale, et lahkumishüvitise sissenõutavuse kuupäev on saabunud, siis sissenõutavuse

kuupäevaks peaks olema järgmine kuupäev peale kostja 26.04.2021 aktsionäride üldkoosoleku

toimumist, millisel kinnitati 2020. majandusaasta tulemused, ja milleks on 27.04.2021.

22. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb muuta menetluskulude jaotuse propotsiooni.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-20-12958

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas (resolutsiooni p 10), millega mõisteti kostjalt välja

viivis põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud osas

jätta maakohtu otsus( resolutsioon p-d 8, 11–14) muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada

otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja lahkumishüvitis 12 800 eurot, viivis lahkumishüvitiselt 12 800 eurot alates

07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni ning jaotati menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 3878,56 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas

(resolutsiooni p-d 2–7, 9), milles hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

1) juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot ja viivis 44,07 eurot ning viivis

põhinõudelt (1600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni

põhinõude täitmiseni; 2) juhatuse liikme tasu 2020. aasta mai eest 941,94 eurot ja viivis 22,24

eurot ning viivis põhinõudelt (941,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 3) hüvitis seoses lepingu lõpetamisest vähem

etteteatatud ajaga 2765,22 eurot ja viivis 65,28 eurot ning viivis põhinõudelt (2765,22 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles hagi jäeti rahuldamata, sh

lahkumishüvitiselt arvestatava viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga. Selles

osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

26. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles

ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

27. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja

arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus oli rikkunud

selgitamiskohustust, jättes juhtimata kostja tähelepanu vajadusele esitada tõendeid hagejale

lahkumishüvitise maksmise tähtaja saabumise ning kostja majandustulemuste märkimisväärse

halvenemise kohta, kuid rikkumise kõrvaldas ringkonnakohus 31.08.2023 määrusega, võttes

asja materjalide juurde apellatsioonimenetluses esitatud kostja 26.04.2021 aktsionäride

üldkoosoleku protokolli.

28. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaolust, et pooled sõlmisid 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu,

mida muutsid mh 17.05.2019. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Maakohus

on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes.

2-20-12958

29. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam selle üle kas kostjal oli kohustus tasuda

hagejale juhatuse liikme tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu 22.05.2019

lahkumishüvitist 12 800 eurot, kuid pooled vaidlevad endiselt kas kostjal oli õigus peatada ja

kas on peatatud hagejale lahkumishüvitise tasumine. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja

lahkumishüvitise nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 619 ja § 108 lg 1 kohaselt.

30. Maakohus tuvastas, et poolte vahel 01.01.2019 sõlmitud teenistuslepingu p 5.2 teise ja

kolmanda lause ning p 5.2.1 kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumisel enne volituste tähtaja

lõppu on nõukogul oma otsusega õigus peatada väljamakstava hüvitise maksmine või nõuda

väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga üldised majandustulemused on

eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Kostja nõukogu 18.05.2020

koosoleku protokolli kohaselt otsustas kostja nõukogu, viidates kostja majandustulemuste

märkimisväärsele halvenemisele ning teadmatusele majanduse üldiste arengute suhtes seoses

haigustega, peatada hagejale juhatuse liikme teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja

maksmise viisi määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste

selgumiseni.

31. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejale tasude maksmisel ei saanud lähtuda

„Tasustamise põhimõtetest“, sest juhatuse liikme lepingus pole neile viidatud. Kolleegium

tuvastab, et poolte vahel 01.01.2019 sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingus, mida on

muudetud 25.03.2019 lepingu lisas 3, on pooled kokku leppinud p-s 5.2 teise lõike esimeses

lauses, et lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh

väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude

väljamaksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga

üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud

(p 5.2.1). Pooled ei vaidle, et „Tasustamise põhimõtete“ p-de 3.3 ja 3.4 kohaselt kohaldatakse

juhatuse liikme lepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele tulemustasu määramise

põhimõtteid. Kuigi hageja ei nõustunud, et „Tasustamise põhimõtetest“ saaks lähtuda

lahkumishüvitise peatamise õigust rakendades, siis on juhatuse liikme teenistuslepingu p-s 5.2

teises lõikes sõnaselgelt kokku lepitud, et lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu

määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega võimalik

peatada.

32. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja nõukogul oli õigus ühepoolselt

otsustada hagejale lahkumishüvitise maksmise peatamine ning kostja ei pidanud hagejale

lahkumishüvitise maksmise peatamiseks esitama hageja vastu hagi. Maakohus tuvastas õigesti,

et käesoleval juhul olid pooled nendevahelises lepingus kokku leppinud tingimuses, mille

kohaselt saab nõukogu otsusega hageja lahkumishüvitise maksmise peatada, mistõttu lepingust

tuleneva regulatsiooni kohaldamiseks puudus vajadus nõuda hagejalt täiendavaid tahteavaldusi.

33. Kolleegium märgib, et hageja viidatud Riigikohtu 03.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-

18186 väljendatud seisukohad ei ole käesoleval juhul asjakohased, et otsustada kas kostja võis

hagejale lahkumishüvitise väljamaksmise peatada, sest viidatud tsiviilasjas nõuti juhatuse

liikme tasu vähendamist seaduse alusel olukorras, kus nõukogu soovis ümber kujundada juba

tekkinud võlasuhet. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud lahkumishüvitise

väljamaksmise peatamise võimaluses juhatuse liikme teenistuslepingus. Lisaks sätestab

hagejaga juhatuse liikme teenistuslepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse

(KAS) § 57² lg 7, et krediidiasutuse juhatuse liikme lepingus tuleb ette näha krediidiasutuse

õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude

väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist,

arvestades krediidiasutuste seaduses sätestatud tingimusi. KAS § 57² lg 7 p 1 kohaselt võib

2-20-12958

krediidiasutus kohaldada eelnimetatud õigust, kui krediidiasutuse üldised majandustulemused

on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Seega oli kostja nõukogul õigus

otsustada hagejale lahkumishüvitise maksmise üle otsustamist koheselt ka lahkumishüvitise

väljamaksmise peatamine ilma, et hageja oleks pidanud sellega nõustuma, sest selliselt olid

pooled vastavalt seadusele kokku leppinud juhatuse liikme teenistuslepingus.

34. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lahkumishüvitise maksmata jätmise õigus saab

seonduda üksnes asjaoluga, et kostja 2020. aasta majandustulemused on märkimisväärselt

halvenenud võrreldes eelneva perioodiga. Seda järeldust ei muuda ebaõigeks hageja arvamus

kostja majandustulemustest, et kostja omakapital on langenud vaid 1,5% võrra või et kostja

likviidsete varade mahuga 62 miljonit eurot võrreldes ei saa 0,6 miljoni suurust kõikumist

kvartalikasumis pidada märkimisväärseks. Maakohus tuvastas, et 2019. aasta ja 2020. aasta

kolme esimese kuu aruannete kohaselt olid kostja majandustulemused 2020. aasta esimeses

kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga halvenenud, sj oli halvenemine

märkimisväärne, kuna tegevus oli muutunud kahjumlikuks. Seega ei ole maakohus jätnud

tähelepanuta kostja väiteid ja tõendeid, et kostja halvenenud majandustulemuste tõttu võrreldes

eelmise perioodiga oli kostjal nõukogu otsusega põhjendatud peatada lahkumishüvitise välja

maksmine. Kostja apellatsioonimenetluses esitatud aktsionäride 26.04.2021 üldkoosoleku

protokollist, millega kinnitati 2020. aasta majandustulemused, nähtub samuti kostja 2020. aasta

majandustulemuste

märkimisväärne

halvenemine

võrreldes

kostja

2019.

aasta

majandusaastaga. Kuna kostja majandustegevus oli muutunud kahjumlikuks võrreldes eelmise

perioodiga, kus kostja tegevus oli kasumis, siis on põhjendatud järeldada, et kostja

majandustulemused olid märkimisväärselt muutunud. Maakohus leidis seega õigesti, et poolte

vahelise lepingu p-le 5.2.1 tuginedes oli kostja nõukogul õigus lahkumishüvitise välja

maksmine peatada.

35. Maakohus tuvastas, et kostja nõukogu 18.05.2020 otsusega oli kostjale lahkumishüvitise

väljamaksmine peatatud kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni. Asjaolust, et kostja

väidete kohaselt oleks lahkumishüvitise peatamine otsustatud vaid esialgu kuni 2020. aasta

majandustulemuste selgumiseni, ei saa iseenesest järeldada mingit muud tähtaega

lahkumishüvitise peatamiseni. Maakohtu otsuse tegemise ajaks 28.02.2022 olid selgunud kostja

2020. aasta majandustulemused ning pooled polnud maakohtu menetluses välja toonud, et

kostjale lahkumishüvitise väljamaksmise peatamisega oleks kostja nõukogu hageja

lahkumishüvitise osas vastu võtnud täiendavaid otsuseid. Seega on maakohus põhjendatult

järeldanud, et hagejale lahkumishüvitise peatamine oli otsustatud kostja nõukogu 18.05.2020

otsuse alusel kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni.

36. Olukorras, kus kostja 2020. aasta majandustulemused olid selgunud, ei olnud kostjal õigust

keelduda lahkumishüvitise välja maksmisest kostja nõukogu 18.05.2020 otsusele tuginedes.

Maakohus leidis, et kui kostjal oli õigus lahkumishüvitise väljamaksmine peatada kuni 2020.

aasta majandustulemuste selgumiseni, siis ei saanud hageja nõue hüvitise saamiseks muutuda

sissenõutavaks enne 01.01.2021. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja 2020. majandusaasta

tulemused selgusid 01.01.2021, sest kostja aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtub, et

kostja 2020. aasta majandustulemused kinnitati alles 26.04.2021. Kolleegiumi hinnangul on

maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja 2020. majandusaasta tulemused said teatavaks

selliselt, et hageja lahkumishüvitise nõue muutus sissenõutavaks juba 01.01.2021. Pooled ei

vaidle selle üle, et kostja 2020. majandusaasta tulemused ei saanud selguda enne 01.01.2021,

mil hageja nõue muutus sissenõutavaks, nagu on maakohus tuvastanud. Kolleegium ei nõustu

ka hagejaga, et 2020. majandusaasta tulemused olid kostjale teada hiljemalt 2021. aasta jaanuari

lõpuks, et võimaldada teha otsustus lahkumishüvitise väljamaksmiseks. Vaidlust ei ole, et

kostja nõukogu mingit täiendavat otsustust lisaks 18.05.2020 lahkumishüvitise tasumise

2-20-12958

peatamise kohta kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni ega peale seda teinud ei ole.

Kuna lahkumishüvitise väljamaksmine hagejale oli peatatud kuni 2020. majandusaasta

tulemuste teadasaamiseni, siis on mõistlik järeldada, et majandusaasta tulemused selguvad

usaldusväärselt peale seda, kui on kinnitatud majandusaasta aruanne. Kuna kostja 2020.

majandusaasta aruanne kinnitati kostja aktsionäride üldkoosoleku otsusega 26.04.2021, siis oli

kostja nõukogu 18.05.2020 otsusega selle ajani peatatud hagejale lahkumishüvitise tasumine,

mistõttu hageja sai kostjalt nõuda lahkumishüvitist alates 27.04.2021.

37. Hageja nõudis kostjalt lahkumishüvitise tasumisega viivist seaduses sätestatud määras.

Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale lahkumishüvitist 12 800 eurot tasunud, siis on

kostja alates 27.04.2021 olnud viivituses lahkumishüvitise väljamaksmisega ning hagejal on

õigus nõuda kostjalt viivise tasumist põhinõudelt 12 800 eurot alates 27.04.2021 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Kuigi maakohtu otsus tühistatakse osaliselt viivise väljamõistmise aja osas, siis ei ole

vajadust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta, sest sellest ei ole muutunud

vastavalt hagihinnale ja hagi rahuldatud osale maakohtu jaotatud menetluskulude proportsioon

(TsMS § 161 lg 1). Kuna vaidlustatud ei ole maakohtu poolt rahaliselt kindlaks määratud poolte

menetluskulude suurust, siis selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651

lg 1).

39. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud lähtuda

TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõude rahuldamise

ulatusest. Kuna apellatsioonkaebuse hinda 14 076,49 arvestades apellatsioonkaebus

rahuldatakse 2% ulatuses, siis on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kostja menetluskuludest

2% hageja kanda ja hageja menetluskuludest 98% kostja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus on menetluskulud kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174

lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

41. Hageja

08.09.2023

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hagejal

tekkinud

apellatsiooniastmes õigusabikulu 13,1 tunni eest summas 2732 eurot ilma käibemaksuta.

Hagejale osutati õigusteenust 3,1 tundi tunnihinnaga 250 eurot ilma käibemaksuta ja 10 t undi

tunnihindadega aga 190-220 eurot tund ilma käibemaksuta. Hageja on palunud menetluskulu

välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja leiab, et kahe hageja esindaja menetluskulude

nimekirjas välja toodud ajakulu toimingutele pole võimalik kontrollida ja tunnitasumäärad on

ebamõistlikult suured.

42. Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud

aega vähendada. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema esindajakuluks on

maakohtu otsusega tutvumiseks, suhtluseks vastaspoole ja kliendiga seoses otsuse alusel

laekunud summade ja maakohtu otsuse edasikaebamisega 2,1 tundi; materjalide analüüsimiseks

ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 8,8 tundi; ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks

ja kostja esitatud uue tõendi suhtes seisukoha esitamiseks 1,6 tundi ja menetluskulude nimekirja

esitamiseks 0,6 tundi. Võttes arvesse tsiviilasja vähest mahtu, et tegemist oli tsiviilasja

materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajatega ja et apellatsioonimenetluses

korratakse varem menetluses esitatud seisukohti, on apellatsioonkaebuse vastuse ja sellega

2-20-12958

seotud toimingute, sh apellatsioonkaebuse uue tõendi suhtes seisukoha koostamiseks

põhjendatud ajakulu kokku mitte rohkem kui 7 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise

kulu mitte rohkem kui 0,25 tund. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepinguliste

esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7,25 tundi.

43. Arvestades kohtupraktikat, tsiviilasja olemust ning hageja lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni, peab kohus hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Anton Sigali

tunnitasumäära 250 eurot (ilma käibemaksuta) ja vandeadvokaadi Hanna Pahki tunnitasumäära

190 eurot ja 220 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud ja

vajalik menetluskulu seoses apellatsioonkaebusele vastamisega seotud toimingutega 3,1 tunni

ulatuses tasumääraga 250 eurot (ilma käibemaksuta) ja 3,9 tunni ulatuses 190 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu menetluskulude nimekirja

esitamisega on 0,25 tunni ulatuses tasumääraga 220 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1571 eurot ((3,1 x 250) + (3,9 x 190) + (0,25 x 220).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal sellest hagejale hüvitada 98% ehk 1539,60

eurot.

44. Kostja

08.09.2023

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

kostjal

tekkinud

apellatsiooniastmes menetluskulu seoses apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisega

910 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal

sellest kostjale hüvitada 2% ehk 18,20 eurot.

45. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestuse teostamise tulemusena tuleb seega kostjal

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks hagejale hüvitada 1521,40 eurot (1539,60–

18,20). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

46. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)