2-23-4228/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4228

Kohtuasi

X avaldus Y vastu alaealise lapse suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks

X-le

Y

vastuavaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ja hooldusõiguse

osaliseks üleandmiseks Y-le või alternatiivselt lapse

elukoha

registreerimiseks

enda

juurde

ning

otsustusõiguse saamiseks lapse haridusküsimustes

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja liik

Harju Maakohtu 06.07.2023 määrus

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X, (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Orav

Puudutatud isikud:

1) C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht

2) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Eestkosteasutused

1) Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

2) Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.07.2023 määrus muutmata ja Y määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a C riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X (avaldaja, edaspidi lapse ema) esitas 17.03.2023 avalduse (täiendatud 21.03.2023)

vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja

hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse (sh lasteaia valiku) üleandmiseks lapse emale.

Menetluskulud tuli jätta poolte endi kanda.

2. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja Y (edaspidi lapse isa) kooselust XX.XX.XXXX tütar

C (edaspidi laps). Vanematel oli lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanemate kooselu lõppes

2021. aasta kevadel. Ema elas Tallinnas ja isa Harku vallas. Vanemate kokkuleppe alusel elas

laps vaheldumisi kummagi vanema juures ühenädalase perioodi kaupa. Lapse üleandmine

teisele vanemale toimus pühapäeva õhtuti. Laps käis XXX lasteaias, mis asus ema elukohast 9-

minutilise jalutuskäigu kaugusel.

3. Ema hinnangul ei vastanud vahelduv elukorraldus lapse huvidele ja heaolule. Nendel

nädalatel, mil laps viibis suhtluskorra graafiku alusel isa juures, ei viinud isa last lasteaeda,

kuigi laps soovis seal käia. Lapse arengu ja sotsiaalsete oskuste seisukohast oli oluline, et laps

saaks käia järjepidevalt samas lasteaias ja suhelda oma eakaaslastega turvalises

kasvukeskkonnas. XXX lasteaia kinnitusel oli laps lasteaias üksnes 88 päeval 204-st

lasteaiapäevast. Nädalatel, mil laps oli isa juures, ei viinud isa last ka võimlemistrenni,

kusjuures lapsele meeldis trennis käia. Isa takistav käitumine ei olnud kooskõlas lapse

huvidega. Isa ei võimaldanud lapsel emaga suhelda ajal, mil laps oli isaga. Samuti halvustas isa

lapse ema ja tema abikaasat lapse ees. Lapse ja ema suhtluse piiramise eesmärgiks oli lapse

mõjutamine viisil, et tal väheneks huvi emaga aja veetmise vastu. Ema ja lapse suhtlemise

takistamine kahjustas lapse ja ema suhteid, millest isa kohustus hoiduma.

4. Isa esitas hulgaliselt alusetuid süüdistusi nii lastekaitsele kui ka politseile, väites, et ema ja

tema abikaasa väärkohtlesid last. Last kuulati isa nõudmisel korduvalt lastekaitsespetsialistide

poolt ära ning ühtegi alust menetluse algatamiseks ema või tema abikaasa suhtes ei leitud.

Lapsel olid ema ja tema abikaasaga väga head suhted. Isa paranoiline käitumine tekitas lapses

ärevust ja ebamugavustunnet ning ei vastanud lapse huvidele. Ühtlasi mõjutas isa last andma

lastekaitsespetsialistiga kohtumisel endale sobivaid ütlusi. Isa pahatahtlik suhtumine emasse

väljendus ka isa ründavates ja provokatiivsetes e-kirjades, mis sisaldasid alusetuid süüdistusi.

Vanemate e-kirjavahetusest nähtus isa suutmatus teha emaga koostööd ning seada omavahelisel

suhtlusel esile lapse huvid ja heaolu. Erimeelsuste lahendamiseks suunati vanemad riiklikule

perelepitusteenusele, mis edu ei saavutanud.

5. Lapse huvidest lähtuvalt oli põhjendatud muuta lapse elukorraldust selliselt, et laps elaks

edaspidi igapäevaselt ema juures, kes oli suuteline seadma lapse huvid ja vajadused esikohale

ja tagama, et laps jõuaks lasteaeda ja huviringidesse. Kuivõrd vanemate omavahelised suhted

olid pingelised ning erimeelsused ületamatud, oli lapse huvides ühise hooldusõiguse osaline

lõpemine. Ainuhooldusõigus tuli anda üle emale lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes.

Lapse huvides oli, et mõlemad vanemad toetaksid teda teise vanemaga suhtlemises. Olukorras,

kus isa asus last emast võõrandama, oli ilmne, et hooldusõiguse ühine teostamine lapse

viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ei olnud lapse huvidest lähtuvalt võimalik.

Asjaolu, et isale lapse lasteaed ei meeldinud, ei andnud talle alust jätta laps lasteaeda viimata.

6. Olukorras, kus isa suhtumine emasse muutus järjest negatiivsemaks, oli selge, et vanemate

erimeelsused lapse haridust puudutavates küsimustes ei piirdu üksnes lasteaiavalikuga, vaid

jätkuksid ka lapse kooliminekul. Arvestades, et laps läheb kooli juba kolme aasta pärast, ei

oleks uue kohtumenetluse algatamine lähiaastatel otstarbekas ega lapse huvides.

Emal olid olemas vajalikud tingimused, sh majanduslik ja vaimne valmisolek lapse heaolu

tagamiseks. Vanemate eriarvamused lapse viibimiskoha ja koolivaliku küsimustes ei olnud

ühekordsed, vaid püsivad. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine oli põhjendatud ja vajalik

eeskätt lapsele stabiilsema elu- ja arengukeskkonna tagamiseks, aidates lapse viibimiskohta ja

haridust puudutavates küsimustes vältida vanemate konfliktide teket. Ühise hooldusõiguse

teostamine lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ei olnud lapse vaimsele

tervisele kasulik ega arenguks sobiv. Eelnevast tulenevalt oli lapse huvides anda

perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel ainuhooldusõigus nimetatud küsimustes emale, kes suutis

lapsele pakkuda turvalise ja mõlema vanemaga arvestava elukeskkonna ning lapse huvidele

vastava haridustee.

Lapse isa vastus avaldusele ja vastuavaldus

7. Lapse isa palus jätta avalduse rahuldamata. 04.05.2023 esitas isa vastuavalduse (täiendatud

01.06.2023) vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse isale

ainuhooldusõiguse andmiseks lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse

küsimustes (sh lasteaiavaliku). Menetluskulud tuli jätta lapse ema kanda.

Ema avaldus sisaldas hulgaliselt valeväiteid ja ei andnud objektiivset ülevaadet olukorrast.

Lapse isa elas Murastes 3-toalises korteris, mis oli ka lapse sünnikodu. Lapsel oli isa juures

kõigi mugavustega tuba koos mänguasjade ja muu vajalikuga. Lapse ema elas pärast pere

ühisest elukohast väljakolimist 2021 augustis erinevates üürikorterites, millest tulenevalt

vahetusid ka lapse lasteaiad. Sellest ajast kehtis vanemate vahel kokkulepitud suhtluskord, et

laps viibib kummagi vanema juures nädala kaupa. Laps oli sellise elukorraldusega harjunud ja

see sobis talle.

8. Kuigi isa juures olles käis laps vähem lasteaias, olid sellel objektiivsed põhjused, millest

lapse ema oli teadlik (nt puudumine lasteaias levivate haiguste tõttu). Samuti kulus isal lapse

viimiseks lasteaeda umbkaudu 40-50 minutit sõltuvalt päevast ja liiklusest. Lapse emal kulus

selleks 9 minutit. Isa jaoks oli lapse lasteaeda viimine keerukam ja ajakulukam. Isa mõistis, et

lapse lasteaias käimine oli oluline, kuid mitte esmatähtis. Lapse ema etteheited lapse lasteaeda

mitteviimise kohta olid ülepaisutatud. Samuti ei vastanud tõele ema väide, et isa keelas lapsel

lasteaias käia. Lapse isa toetas lapse osalemist trennides ja kui võimalik, viis lapse trenni ning

toetas treeninguid rahaliselt. Väärad ja tõendamata olid ema väited, et isa ei võimaldanud lapsel

emaga suhelda. Laps sai emaga suhelda isa telefoni kaudu, sest lapsel telefoni ei olnud. Lapsel

oli mõlema vanemaga lähedane suhe ja isa ei võõrandanud last emast.

9. Lapse ema vahetas lapse elukohti ja lasteaedu isa nõusolekuta, lähtudes iseenda huvidest ja

rikkudes hooldusõigust. Isa jaoks oli murekoht lapse ema abikaasa võimalik ettearvamatu ja

vägivaldne käitumine lapse suhtes. 14.04.2022 teavitas lapse isa Mustamäe Linnaosa Valitsust,

et lapse korduvate väidete kohaselt lõi ja tõukas teda ema abikaasa. Sellest tulenevalt alustati

kriminaalmenetlust ja pole selge, kas lapsel oli ema juures ohutu viibida.

10. Ema etteheide, et isa ei suutnud emaga koostööd teha ja seada suhtluses esikohale lapse

huve, oli ebaõige. Lapse isa ei teinud takistusi lapse viibimiskoha või elukoha määramise

küsimustes. Avaldusest ei selgunud, millised ületamatud erimeelsused olid vanemate vahel

lapse hariduse küsimustes, sest lasteaia temaatikat ei käsitlenud ema oma avalduses sisuliselt

üldse. Kuivõrd kohus peab asja lahendades arvestama hetkeolukorraga, ei olnud asjakohane

ema oletus, et kolme aasta pärast võib tekkida uus vaidlus koolivaliku küsimuses.

11. Vastuavalduses märkis isa, et lapse elukorraldust arvestades oli vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Ainuhooldusõigus lapse viibimiskohta (sh elukohta) ja

haridust puudutavates küsimustes tuli anda lapse isale, kuivõrd isa oli pädevam võtma vastu

lapse jaoks olulisi otsuseid ja suutis tagada stabiilsuse ja vastava elukorralduse. Isal oli lapsega

lähedane suhe ja tal olid oskused ja kogemused lapse eest hoolitsemisel. Lapse isa suutis tagada

lapsele püsiva ja turvalise elukoha. Samuti oli vanemate vahel vaidlus lasteaiavaliku üle. Lapse

ema muutis lapse lasteaedu isa nõusolekuta. Lapse huvides oli käia PPP lasteaias, kuid isal ei

õnnestunud last sinna panna, sest lapse ema ütles ühepoolselt üles PPP lasteaiaga sõlmitud

lepingu. Lapse huvides oli lasteaia vahetus, kuid ema sellega ei nõustunud.

12. 01.06.2023 täiendas lapse isa oma avaldust alternatiivsete nõuetega. Juhul, kui kohus ei pea

põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, palus lapse isa anda talle ühekordne

otsustusõigus lapse registreerimiseks oma elukohta Murastesse. Juhul, kui kohus ei pea

põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist hariduse küsimuses, palus lapse isa anda

talle ühekordne otsustusõigus lapse haridusküsimuses. Lapse huvides oli lasteaia muutmine,

kuivõrd see vähendaks isa juurest lasteaeda liikumise aega.

Lapse esindaja seisukoht

13. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vanematel tuleks teha omavahel

koostööd ja lähtuda lahenduse leidmisel lapse huvidest. Sisuliselt ei olnud kummaski avalduses

kaalukaid põhjendusi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Haridusküsimuses suutsid

mõlemad lasteaiad pakkuda lapsele heal tasemel eelkooliharidust. Kummaski avalduses ei

toodud välja konkreetseid asjaolusid, mis võimaldaksid üht lasteaeda pidada teisest

akadeemilise taseme, keskkonna või õppekorralduse poolest paremaks. Esindaja hinnangul oli

lapse isa rohkem avatud otsima ja leidma lahendusi lapse huvidest lähtuvalt.

Kumbki vanem ei esitanud asjaolusid, mis tingiksid lapse viibimiskoha osas ühise

hooldusõiguse lõpetamise. Lapsel olid mõlema vanemaga head ja usalduslikud suhted. Laps oli

harjunud elukorraldusega nädal-nädal mõlema vanema juures ja üldjoontes see toimis, mistõttu

oli lapse huvides vahelduva elukorralduse säilimine. Erimeelsused haridusküsimustes ei olnud

niivõrd tõsised või äärmuslikud, et vajaksid kohtu otsustamist.

Lapse ema seisukoht isa avaldusele

14. Lapse ema palus jätta isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

15. Isa avaldus oli pahatahtlik ega lähtunud lapse huvidest. Avaldus sisaldas ebaõigeid ja

tõendamata väiteid. Ema tagas lapsele turvalise kasvukeskkonna ja sobivad elamistingimused.

Lastekaitseametnik vaatas ema elukoha üle ja kinnitas, et lapse elamistingimused ema juures

vastasid lapse vajadustele. Laps käis XXX lasteaias vastavalt vanemate eelnevale

kokkuleppele, lasteaia vahetamine ei olnud lapse huvides. Laps on lasteaiaga kohanenud ja tal

olid seal sõbrad. Isa süüdistused lapse väärkohtlemise kohta ema abikaasa poolt olid alusetud

ega vastanud tegelikkusele. Ema jäi avalduses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ja palus

lapse huvidest lähtuvalt lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Isa alternatiivsed nõuded

ühekordse otsustusõiguse andmiseks lapse lasteaiavaliku ja elukoha registreerimise küsimustes

olid põhjendamatud.

Vanemad jõudsid üksmeelele, et lasteaia vahetamine ei olnud lapse huvides. Ühtlasi oli lapse

elukoha registreerimist puudutav alternatiivne nõue alusetu, kuivõrd sellise nõude rahuldamine

ei tagaks lapsele senisest stabiilsemat elukorraldust. Ema kinnitas korduvalt, et ei soovi lapse

lasteaeda vahetada, isegi juhul kui ema elukoht peaks muutuma. Kuivõrd mõlemad vanemad

kinnitasid ja nõustusid, et XXX lasteaias käimine vastas lapse huvidele, puudus alus isa

alternatiivsete nõuete rahuldamiseks.

Eestkosteasutuste seisukohad

16. Harku vald toetas isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse

osalist üleandmist viibimiskoha ja hariduse küsimustes lapse isale, kahjustamata sealjuures

lapse ja teise vanema suhtlust. Haridusasutuse asukoht pidi võimaldama lapsele liikumise kahe

kodu ja lasteaia vahel võimalikult võrdse ajakuluga, tagades lapsele stabiilse elurütmi.

Lapsevanemate suhtlus oli raske, kuid see ei tohiks mõjutada lapse elukvaliteeti, otsuseid tuli

teha ühiselt lapse huve arvestades.

17. Tallinna linna väitel kinnitasid mõlemad vanemad, et ei soovi lapse lasteaeda vahetada.

Ema nõustus lapse elukoha registreerimisega isa juurde. Vestlusel lastekaitseametnikega

näitasid mõlemad vanemad üles huvi ja tahet konflikt lõpetada. Vanemad olid võrdselt

võimelised mõistma lapse vajadusi ja heaolu. Eestkosteasutuse seisukohalt oli lapse huvides

vanemate professionaalne nõustamine ja toetamine vanemliku usalduse ja koostöö loomiseks.

Hooldusõiguse muutmise avaldused ei toetanud lapse huve. Lapse huvides oli jätkata senist

elukorraldust vähemalt kuni koolini.

Maakohtu määrus

18. Kohus jättis ema avalduse ja isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks ühele vanemale rahuldamata. Samuti

jättis kohus rahuldamata isa alternatiivsed nõuded. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste

endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu, mis jäi riigi kanda.

19. Vaidlust ei olnud selles, et mõlemad vanemad osalesid lapse igapäevases elus ja

kasvatamises. Isa väitis menetluse kestel, et lapsel ei olnud ema juures turvaline, kuid nimetatu

oli pigem suhtlusõiguslik erimeelsus. Seda ei tõendanud mh ka ema abikaasa

kriminaalmenetlusega seonduvad dokumendid. Lapse huve kaitsvad isikud kohtusid korduvalt

lapsega nii mõlema vanema kodus kui ka lasteaias. Esindajad olid seisukohal, et lapse huvid

olid tagatud mõlema vanemaga koos olles. Ema etteheited isale selles, et isa ei taganud oma

nädalatel lapse osalemist õppetöös ja treeningutel ei olnud tõendatud. Laps puudus lasteaiast

mõlema vanema nädalatel (I kd, tl 92-97). Samuti võttis laps treeningutest osa mõlema vanema

nädalatel (vt I kd tl 98). Kuigi laps käis erinevates lasteaedades ning oli mitmetes järjekordades

(I kd, tl 118, I kd, tl 120), siis loobus ema soovist enda elukoha muutmisel muuta lapsele

harjumuspärast lasteaeda (vt nt I kd, tl 197). Kohus ei nõustunud Harku Vallavalitsuse

seisukohaga, et isa oli suuremal määral koostööaldis ja tegi otsustusi lapse huvidest lähtuvalt.

Ema oli menetluse kestel samuti koostööaldis, mh nõustus ema lapse elukoha registreerimisega

isa juurde. Samuti oli ema valmis arutama kokkuleppe võimalikkust isaga. Kuigi vanemad

osalesid riiklikul perelepitusteenusel edutult (I kd tl 21) ning vanemate vahel toimus

emotsionaalne kirjavahetus (vt nt I kd tl 7-20), siis aja jooksul vanemate suhted paranesid. Seda

ilmestas ema kinnitus, et ta oli nõus lapse elukoha registreeringuga isa juurde (vt II kd tl I kd tl

197). Vanemate ärakuulamisel leidis kinnitust, et vanemate vahel ei olnud tõsiseid sisulisi

erimeelsusi lapse elukoha ega hariduse osas. Ainuüksi asjaolu, et lapse registrijärgne elukoht ei

vastanud tegelikkusele, ei saanud olla põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Vanematel

oli erimeelsusi lapse lasteaia valikul, kuid nad tunnistasid vaidluse järel teineteise valikuid. Isa

väited, et vajalik oli uue lasteaia valik, ei olnud kantud lapse huvist. Ka isa asus oma avalduses

seisukohale, et pidev lasteasutuste vahetamine tõi lapsele kaasa ebastabiilsust.

Määruskaebus

20. Isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis

rahuldamata isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks talle. Menetluskulud tuli jätta lapse ema kanda.

21. Lapse isa loobus alternatiivsest nõudest anda isale ühekordne otsustusõigus lapse elukoha

registreerimiseks, kuivõrd lapse ema andis 21.07.2023 kinnituse lapse elukoha muutmiseks.

Samuti loobus lapse isa 01.06.2023 esitatud alternatiivsest nõudest anda isale ühekordne

otsustusõigus lapse haridusküsimuses (lasteaia valikul).

22. Maakohtu määrus ei olnud põhjendatud ega kooskõlas lapse parimate huvidega. Määruse

põhjendustest ei nähtunud, et kohus oleks asjas esitatud tõendeid hinnanud ning

eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohti arvesse võtnud. Samuti ei nähtunud

kohtumäärusest, millist kaalu kohus asjas esile toodud tähtsust omavatele asjaoludele omistas.

Kohus jättis arvestamata, et lapse ema oli rikkunud vanemate ühist hooldusõigust, vahetades

lapse elukohti ja lasteaedu isa nõusolekuta, mis ei taganud lapsele stabiilset elukorraldust. Ühise

hooldusõiguse säilimisel võib esineda oht, et ema püüab teha hooldusõiguslikke otsuseid

üksinda.

23. Maakohus leidis ennatlikult, et lapse ema loobus soovist enda elukoha muutmisel muuta ka

lapsele harjumuspärast lasteaeda. Kohus ei saanud paljasõnalistele kinnitustele lahendi

tegemisel tugineda, lähtuda tuli tegelikest asjaoludest ja esitatud tõenditest, mis kinnitasid ema

varasemat käitumismustrit muuta lapse lasteaedu ja elukohti tavapäratult tihti. Lapse isa soovis

selliseid olukordi edaspidi vältida, et lapse elukorraldus püsiks stabiilsena. Algselt oli

vanematel kokkulepe panna laps Õismäe lasteaeda NNN. Kui lapse isa sai lapsele koha PPP

lasteaeda, esitas ema avalduse lasteaiakohast loobumiseks. Lapse ema ei tee isaga last

puudutavates küsimustes koostööd.

Arusaamatuks jäi, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus maakohus järeldusele, et

vanemate vahel ei olnud tõsiseid sisulisi erimeelsusi lapse elukoha ega hariduse osas. Vanemate

vahel olid korduvad erimeelsused. Kohus rikkus määruse põhjendamise kohustust ning

rikkumine tõi kaasa asja ebaõige lahendamise. Kohus leidis ebaõigesti, et vaidluste järel

aktsepteerisid vanemad teineteise valikuid ja et isa aktsepteeris ema valikuid. Kohus lähtus

ennatlikult ema kinnitustest. Lapse huvide ja vajadustega oli kooskõlas, et edaspidi teostab

ainuhooldusõigust lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja haridust puudutavates küsimustes lapse

isal.

Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad

24. Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

25. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul tuleks määruskaebus rahuldada.

Lapse ema rikkus korduvalt vanemate ühist hooldusõigust, vahetades isa nõusolekuta lapse

elukohti ja lasteaedu, mistõttu lapsel ei olnud stabiilset lasteaia kohta ja emapoolset elukohta.

26. Tallinna linn on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamine ei ole lapse huvides. Vanematel

oli ressurssi teha vanemlikku koostööd.

27. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend

28. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

29. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Lapse ema määrust ei

vaidlustanud. Praegusel juhul vaidlustas isa määruse osas, millega maakohus jättis vanemate

ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt lõpetamata ja talle lapse elukoha ja hariduse

küsimustes üle andmata. Määruskaebuse kohaselt heidab lapse isa maakohtule eelkõige ette

tõendite ebaõiget hindamist, kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumist ja et seetõttu ei

ole lahend tehtud lapse huvides.

30. Lapse isa taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt

lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit korraldada ning

leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Maakohtu menetluses on kogutud asja

õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid.

31. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise

hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka

juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega

seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral

lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib (RKTKm

05.01.2022, 2-21-233, p 13). Vanematel puudus vaidlus, et laps elab vaheldumisi kummagi

vanema juures nädala kaupa ja lapse üleandmine toimub pühapäeva õhtul.

32. Ringkonnakohus selgitab, et vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb

kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja

majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust

lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamise

üle otsustamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28

teine lõik). Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve

ja teostama vanema õigusi heas usus (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15).

33. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus antud juhul diskretsiooni piire ega

rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub

alus maakohtu määruse tühistamiseks või selle muutmiseks. Maakohus põhjendas

nõuetekohaselt oma otsustusi ja lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest. Määruskaebuse väited

ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse

kohaselt

perekonnaasja

lahendamisel

on.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

esitatud

määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määrust muuta ja tõendeid

maakohtust erinevalt hinnata. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja nende põhjal

tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654

lõige 6). Lapse huvides ei ole olukord, kus ema jäetakse ühise hooldusõiguse teostamise juurest

põhjendamatult kõrvale. Nii lapse ema kui isa olid huvitatud lapse heast käekäigust ning

soovisid lapse elus aktiivselt osaleda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja

sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest saab kõne alla tulla

üksnes siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last

puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Käesoleval juhul ei esinenud

selliseid asjaolusid, st last puudutavates küsimustes vaidlusi või erimeelsusi, mis annaksid aluse

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

34. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt olid mõlemad vanemad üksmeelel

selles osas, et lapse huvides oli turvaline, stabiilne ja ettenähtav elukorraldus. Laps käis alates

2022. aasta märtsist XXX lasteaias ja elas vanemate kokkuleppe kohaselt vaheldumisi mõlema

vanema elukohas nädala kaupa. Mustamäe Linnaosa Valitsuse vaatluse käigus selgus, et laps

tundis end XXX lasteaias rõõmsalt, kindlalt ja vabalt. Laps tuli hommikuti lasteaeda mõlema

vanema juurest rõõmuga. Eestkosteasutuse hinnangul oli lapse huvides toetada tema

kohanemist XXX lasteaias. Lasteaia õpetajate sõnul sujus ka koostöö vanematega järjest enam

(II kd, tl 1). Lapse ema märkis 30.05.2023 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötaja kodukülastuse

käigus, et ei olnud õige korduvalt lapse lasteaeda vahetada ning kuivõrd lapsele lasteaias

meeldis, kinnitas ema, et ei vaheta lasteaeda enam mingil juhul. Emale oli oluline, et laps saaks

rahulikult käia lasteaias, trennis ja huviringides ja et tal oleks võrdne suhtlus mõlema vanemaga.

Samuti märkis isa 25.05.2023 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötaja kodukülastuse käigus, et

lapsele meeldis lasteaias järjest enam ning isa sõnul oli põhiline, et laps ei peaks enam lasteaeda

vahetama (II kd, tl 6).

35. Ringkonnakohtu hinnangul tundis laps end mõlema vanemaga turvaliselt ja hoitult.

Mõlemad vanemad pingutasid lapse heaolu nimel ja olid valmis selle nimel koostööd tegema.

Samuti oli mõlemale vanemale oluline lapse stabiilne elukorraldus. Lapse huvides ei olnud

vahetada lasteaeda ning mõlemad vanemad kinnitasid korduvalt, et ei soovi lapse lasteaeda

muuta. Samas leiab kohus, et isa seisukohad käesolevas menetluses olid vastuolulised, kuivõrd

lapse isa märkis oma 04.05.2023 menetlusdokumendis, et lapse lasteaia vahetamine Õismäele

oli põhjendatud, kuivõrd see vähendaks oluliselt isa juurest lasteaeda liikumise aega. Kohus

nõustub Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et käesoleval juhul on lapse huvides

toetada tema kohanemist XXX lasteaias. Maakohus märkis asjakohaselt, et isa soov lapse

lasteaeda vahetada ei olnud kantud lapse huvidest. Isa määruskaebuse väited, et ühise

hooldusõiguse säilimisel jätkab ema lapse lasteaia vahetamist, ei olnud ringkonnakohtu

hinnangul tõendatud ja oli oletuslik. Laps käis alates 2022. aasta märtsist XXX lasteaias ja

mõlemad vanemad kinnitasid menetluse jooksul korduvalt, et nad ei soovinud lasteaeda

vahetada, kuivõrd lapsele seal meeldis.

36. Seoses

viibimiskoha

küsimuses

ainuhooldusõiguse

andmisega

isale

märgib

ringkonnakohus, et asja materjalide kohaselt elas ema alates 20.05.2022 aadressil AAA,

Mustamäe linnaosa, Tallinn. Korter kuulus emale ja tema uuele elukaaslasele (I kd, tl 59, 145).

Menetluse jooksul andis ema nõusoleku lapse registreerimiseks isa elukohta (II kd, tl 9, 197).

Rahvastikuregistri andmetel oli lapse elukoha aadress alates 21.07.2023 MMM. Vastuseks isa

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et pere lahkuminek võibki tihti põhjustada

kõigi poolte elukorralduses ajutisi ettenägematusi. Reeglina toob lahkuminek kaasa ühe

osapoole väljakolimise pere senisest ühisest elukohast ning vajaduse leida uus ja sobiv elukoht.

Kuigi ema kolis pere ühisest elukohast välja, tagasid vanemad lapse suhtluse mõlemaga

vanemaga ja suhtluskorra selliselt, et laps on ühe nädala kaupa mõlema vanema juures. Asja

materjalidest nähtuvalt nõustusid vanemad, et selline suhtluskord oli toimiv ja sobis lapsele

hästi, kuivõrd laps soovis aega veeta mõlema vanemaga. Kuigi lapse ema esitas menetluse

jooksul avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et lapse põhielukoht oleks

ema juures, mis oli maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-7684, loobus ema 08.09.2023 oma

avaldusest põhjendusel, et nädal/nädal suhtluskord oli toimiv ning vaidluse jätkamine ei olnud

lapse huvides.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei esinenud vanemate vahel selliseid

erimeelsusi, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 lg 1 alusel ning

määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse huvides, et mõlemad

vanemad osalevad lapse elus ja teevad ühiselt last puudutavaid otsuseid. Kohtule ei nähtu

menetlusosaliste seisukohtadest, maakohtu määruse ega toimiku materjalide pinnalt, et

vanemate vahel oleksid olulised ja ületamatud erimeelsused lapse kasvatamisega seotud

küsimustes. Mõlemad vanemad on suutelised ja soovivad lapse eest hoolitseda. Lapsel on

võrdselt tugev kiindumussuhe ja emotsionaalne lähedus mõlema vanemaga, samuti on lapsel

võrdselt head elutingimused mõlema vanema juures. Vanematel on suutlikkus teha lapse

kasvatamiseks vajalikku koostööd. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et vanemad suudavad

ka edaspidi hooldusõigust lapse elukoha ja hariduse küsimustes teostada ühiselt.

37. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis

jäävad vastavalt TsMS § 172 lg-le 3 riigi kanda. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

38. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)