3-23-1192/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1192

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

02.03.2023

otsuse

nr

TVH/23/009509 ja 08.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/972

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

tema taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle

Rebane ja Maarika Nüganen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.10.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 21.02.2023 Eesti Töötukassale (ETK/vastustaja) taotluse töövõime

hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa 02.03.2023 otsusega nr TVH/23/009509 tuvastati, et X töövõime ei ole

vähenenud.

3. Kaebaja esitas 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 peale 25.03.2023 vaide.

4. ETK 08.05.2023 vaideotsusega nr VO/23/972 jäeti vaie rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 31.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa otsusele nr

TVH/23/009509 ja 08.05.2023 vaideotsusele nr VO/23/972.

6. Tallinna Halduskohus võttis 07.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

2(8)

7. Kaebaja leiab, et ETK jättis kaebuse esitaja ilma töövõimetoetuse saamise õigusest, on

esitanud puudulikud andmed tervise infosüsteemi (TIS) väljavõtete kohta, mis mõjutavad

töövõimetoetuse saamist. Kaebaja taotleb ETK 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 ja

08.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/972 tühistamist ning ETK kohustamist vaadata tema taotlus

uuesti läbi kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

7.1 Ekspertarsti arvamus – mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas on rasvumus ja

muud liigtoitumise vormid, on väär arvestades kaebuse esitaja kroonilisi haigusi. Kaebaja

perearst ei ole kordagi üheski haigusloos toonud välja rasvtõbe kui kroonilist haigust.

Tervisekaebused on tingitud kõrgvererõhutõvest ja sellest tingitud tervisekaebustest. Kaebuse

esitajal on krooniline kõrgvererõhutõbi, mis vajab kontrolli all hoidmiseks igapäevaselt

erinevaid ravimeid. Vastavalt kehtivale Eesti ravijuhendile RJ-I/1.2-2019 on kõrge vererõhk

insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja

enneaegse surma oluline riskitegur. Regulaarne ravimite tarvitamine vastavalt kõrgevererõhu

diagnoosile ja perearsti poolt väljakirjutatud ravimitele aitab hoida kroonilist haigust kontrolli

all ning aitab kaasa kaebaja tavapärase elu jätkamisele. Kaebaja ei tarbi alkoholi alates 2021.

veebruarist ning tegeleb mõõduka rattaspordiga, millest lähtudes on kehakaal alanenud, ehk

kaebaja on teinud vastavaid samme kehakaalu alandamiseks ning seeläbi muutnud elustiili.

7.2 Kaebaja ei nõustu vaideotsuses toodud ekspertarsti seisukohaga, et kaebaja ei ole

pöördunud vaevustega ortopeedile võimaliku ravi osas, ei ole vajanud valuravimeid ega

haiguslehte. Tegemist on väärarvamusega, mida kinnitavad TISi sissekanded, mida ekspertarst

ei ole vaideotsuses välja toonud.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt

järgmistel põhjendustel.

8.1 Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 21.02.2023

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi kantud terviseandmed.

8.2 ETK töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti

koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud

vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige, kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

8.3 Kohtule vastuse koostamise raames analüüsis ETK töövõime hindamise ekspertarst Ita

Kukk kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja

TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leiab, et eksperdiarvamuste põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õige.

8.4 Vastustaja 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja

töövõimeliseks. Kaebajal hinnati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on toitumishaigused, artroosid. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse

valdkonnas käte sirutamise osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad.

Piirangud asjade liigutamise ja käteosavuse osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel

kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on

hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime

piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

3(8)

8.5 Kaebaja töövõimet ei ole käesolevalt põhjust hinnata osaliseks, kuna eelmise hindamise ajal

hinnati mõõdukaks ka piirang võtmetegevuses “Seismine ja istumine“. Käesolevalt ei ole ei ole

enam piirang mõõdukas ehk esineks 25-49% ajast. Eelmise hindamise ajal oli kaebaja kehakaal

kõrgem, vererõhu ravi ei olnud piisav, kaebaja eluviisid oli teised (esines igapäevane alkoholi

tarbimine ning ta ei tegelenud tervisespordiga). Tänaseks on tervisenäitajad selles osas

muutunud. Ühtlasi selgitab vastustaja, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt

töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka järgneva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus.

Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks

võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema

töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel

tuginenud õigetele terviseandmetele ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

11. Vaidlus puudub selles, et Töötukassa on taotluse lahendamiseks pädev haldusorgan ja

kaebaja on tööealine isik.

12. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

13. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning

kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS). Lisaks reguleerib töövõime hindamist

Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“

(määrus). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS

§ 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui

isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS §

5 lg 3 p 1).

14. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

15. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS

andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt

saadud andmetest (määrus § 5 lg 1).

16. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine

4(8)

eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud

piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise

tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe

edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel

püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine,

teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste

sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste

sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine –

väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu

tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane

käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel

hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust

tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg

3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused

on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub. saadud andmetest (määrus § 5 lg 1).

17. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohtu hinnangul saab 27.02.2023

eksperthinnangu (dtl 43-52) põhjal aru sellest, millised asjaolud vastustaja otsuse tegemisel

arvesse võttis. Ehkki otsus ise kõiki eksperdiarvamises toodud põhjendusi ei sisalda, saab asuda

seisukohale, et haldusakti põhjendused on esitatud 27.02.2023 eksperthinnangus. Lisaks saab

kohus võtta arvesse põhjendusi, mis on esitatud pärast 02.03.2023 otsuse tegemist. Vastustaja

on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 08.05.2023 vaideotsuses ning

kohtumenetluses

esitatud

dokumentides

(vastustaja

06.07.23

vastus

kaebusele,

vaidemenetluses 08.05.23 koostatud täiendav eksperdihinnang ja Eesti Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarsti seisukoht, kohtumenetluses koostatud dr Ita Kukk 04.07.2023

seisukoht).

18. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1

määruse kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel

tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

19. Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu Dorpat Tervis OÜ ekspertarst

Kaido Kangur, kes koostas 27.02.2023 dokumendipõhise eksperthinnangu (dtl 43-52).

Nimetatud eksperthinnang on aluseks vaidlusaluse otsuse tegemisele, milles on korratud

eksperthinnangus toodud kokkuvõtet. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav

võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 2. Kokkuvõtvalt hinnati kaebaja valdkondade

võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel

– arvväärtusega 2 (diagnoos M17- Gonartroos e põlveliigese artroos; E66-rasvumus); ohutu

ringiliikumine - arvväärtusega 0; seismine ja istumine – arvväärtusega 1; liikumisega seotud

5(8)

muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse ning muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkondade võtmetegevused hinnati kõik arvväärtusega 0.

20. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hinnati

kaebaja töövõimeliseks.

21. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud

piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on

eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama

eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse

piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse

kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-

17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi

kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

22. Ekspertarst Kaido Kangur vaatas vaidemenetluses uuesti üle kaebaja terviseandmed ning jäi

oma 08.04.2023 ekspertarvamuses seisukohale, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime

vähenenud (dtl 53-62). ETK töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro on vaidemenetluse

raames analüüsinud kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning

faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige, kaebaja töövõime ei ole

vähenenud (dtl 100-102). ETK töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk analüüsis

kohtumenetluse käigus kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses

kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning jõudis järeldusele,

et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja tuvastatud

töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õige (dtl 100). Seega on erinevad ekspertarstid

hinnanud eraldiseisvalt kaebaja töövõime ulatust ning jõudnud ühesugustele järeldustele.

23. Vastustaja on esitanud 06.07.2023 vastuse lisana epikriisid, mis olid töövõime hindamisel

asjakohased (dtl 67-89).

24. Kaebaja väidab, et vastustaja on esitanud puudulikud andmed tervise infosüsteemi (TIS)

väljavõtete kohta, mis mõjutavad töövõimetoetuse saamist. Kaebaja hinnangul on arvestades

kaebaja kroonilisi haigusi väär ekspertarsti arvamus, et kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumise

vormid. Kaebaja perearst ei ole kordagi üheski haigusloos toonud välja rasvtõbe kui kroonilist

haigust, kaebaja tervisekaebused on seotud kroonilise kõrgvererõhutõvega (dtl 3). Kohus

kontrollis asjas esitatud tõendeid ning nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja

ülekaalulisus/rasvumine on tervise infosüsteemi andmetes korduvalt kajastatud. Kohtule

esitatud TIS-i andmetest nähtuvalt on kaebaja ülekaalu sissekannetes lisaks perearst Berta

Toikkale kajastanud kardioloog Mai Blöndal (dtl 82). Muuhulgas on perearst B. Toikka

31.01.2023 anamneesis avaldanud, et kaebaja vaevused ja haigused on suures osas seotud suure

6(8)

kehakaaluga (dtl 39). Kaebuses selgitab kaebaja, et on muutnud oma elustiili, ei tarbi enam

alkoholi ning tegeleb mõõdukalt rattaspordiga, millest lähtuvalt on kaebaja kehakaal alanenud

(dtl 3). Kaalulangust kinnitab ka kaebaja perearsti 31.01.2023 sissekanne (dtl 39). Vastustaja

on selgitanud, et rasvumiseks loetakse, kui kehamassiindeks (KMI) on 30 ja ülespoole, III astme

rasvumise puhul on KMI > 40 ning suures osas on kaebaja vaevused (põlvevalu, artroosid)

seotud suure kehakaaluga. Rasvumine põhjustab raskusi liikumisel ja seismisel, kuna tekib

lisakoormus liigestele ja jõudlusele (dtl 34). Kohus tuvastas, et kaebaja KMI on perearsti

sissekannete kohaselt järjepidevalt üle 40 (dtl 39, 79, 84, 86, 87). Kaebaja perearst on

15.07.2020 kaebajal diagnoosinud kaasuva haigusena rasvumise (dtl 67). Samas ei nähtu TIS-

st ega kaebaja seisukohtadest, et kaebaja oleks pöördunud kehakaalu alandamisega seoses

arstide või toitumisnõustaja poole. Asjaolu, et kaebaja perearst ei ole ülekaalu sissekannetes

nimetanud kroonilise rasvtõvena ei muuda fakti, et perearst on kaebaja suurt kaalu ja KMI-d

terviseandmete sissekannetes kajastanud. Kaebaja raskele ülekaalule on viidatud ka kardioloogi

sissekandes (dtl 82). Seega on ka ekspertarstid pidanud põhjendatult nimetatud sissekannetega

arvestada.

25. Kohus leiab, et vastustaja on arvestanud töövõime hindamisel kaebaja kõrgvererõhutõvega.

Kaebaja perearst Berta Toikka toob 31.01.2023 epikriisis (dtl 73) välja, et kaebaja ei tarbi alkoholi

juba 2 aastat, kaal langeb, vererõhk on normis 128/88 ja süda on rütmis, frekventsiga 67X/ minutis.

Kaebajale on teostatud südame ultraheliuuring, perearsti Berta Toikka 31.01.2023 epikriisis, kus on

toodud saatekiri kardioloogi e-konsultatsioonile, mille vastus kajastub tervise infosüsteemis

uuringut 23.12.2022 Täismahus ehhokardograafia all, kus leiti mõningane südamelihase

paksenemine ja südameõõnte laienemine ning mõningane hüpokinees ehk südamelihase liikuvuse

häire. Südameklappide süsteem funktsioneerib normaalselt ja südame jõudlus uuringu hetkel oli

normis. Leiti, et kaebaja vajaks täpsemaid uuringuid ja kardioloogi konsultatsiooni võimalike

edaspidise tüsistuse, näiteks südamelihase infarkti ära hoidmiseks. Kuid see ei ole hetkel töövõime

piirangu põhjuseks, sest näitajad nagu vererõhk, südamerütm ja südame jõudlus on praeguse ravi

foonil normis. Kõrgvererõhutõbi on ravimitega kompenseeritud ning piiranguid töövõime

hindamise kontekstis ei põhjusta. Uusi kardioloogi uuringute tulemusi ei ole tervise infosüsteemi

lisandunud (vastustaja täpsustas 20.06.2023 perearstilt telefoni teel, et kardioloogi uuringuid Tartu

Ülikooli Kliinikumis alustati pärast vaideotsust 05.05.2023 ja need ei ole lõppenud). Asjaolu, et

vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel sisuliselt arvestanud kaebaja kõrgvererõhutõvega

nähtub töövõime hindamise 27.02.2023 eksperthinnangust, kus on kajastatud kaebaja perearsti

B. Toikka vastav 31.01.2023 sissekanne (dtl 45). Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja

kõrgvererõhutõbi on ravimitega kompenseeritud ning piiranguid töövõime hindamise

kontekstis ei põhjusta (dtl 34). Kohtu hinnangul on õige nimetatud andmete alusel tehtud

järeldus, mille kohaselt ei nähtu esitatud andmetest, et kõrge vererõhu ravi töövõimet

vähendavaid piiranguid ei põhjusta. Teisi kaebaja poolt esile toodud piiranguid on hinnatud

koosmõjus abivahenditega (nt tallatoed), mis piiranguid kompenseerivad. Asjaolu, et

eksperthinnangus kõiki kaebaja poolt esile toodud kaebusi ei kirjeldata, ei tähenda, et nendega

ei arvestatud. Eksperthinnangutes ei kirjeldata mitte kõiki kaebaja terviseandmeid, vaid tuuakse

välja vaid need, mis piiranguid põhjustavad või lükkavad ümber.

26. Ka kaebaja poolt märgitud liigesevalu on tervise infosüsteemis korduvalt kajastatud.

29.11.2022 saatekirjas ehhokardiograafi uuringutele (dtl 65-66) on perearst toonud välja

kaebajal esinevad kaebused ning selgitanud, et kuivõrd kaebaja tegeleb aastast 2021

rattaspordiga, peaks ka koormus EKG teostamine olema velomeetriga võimalik. Kaebaja ei vaja

regulaarselt retsepti alusel väljakirjutatud valuravi. Kaebaja poolt kaebuses välja toodud

vererõhuravimid ei too kaasa töövõime piiranguid, kuivõrd ravimite võtmise vajadus iseenesest

ei põhjusta piirangut, kuid piirangut hinnatakse ravimite foonil. Piirang esineks juhul, kui

vaatamata ravimite võtmisele on kaebaja vererõhk jätkuvalt kõrge ja tema liikumine oleks

7(8)

seetõttu piiratud. Töövõime hindamise menetluses sellist asjaolu ekspertarstid aga ei

tuvastanud.

27. Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on ekspertarstid hinnanud piirangu kerge

piiranguna (arvväärtus 1). Välja on toodud, et rattaspordiga tegelemine ja tervislikud eluviisid

on oluliselt parandanud kaebaja terviseseisundit ja ainevahetust, mistõttu on vastav piirang

vähenenud. Pearinglusega seotud kaebused, uuringud ja diagnoosid tervise infosüsteemis

puuduvad, mistõttu ei saanud ekspertarstid hinnata piirangut rohkemaks, kui kergeks.

28. Töövõime hindamisel arvestatakse kaebaja enesehinnangulisi piiranguid, mida peavad

kinnitama objektiivsed terviseandmed. Haigusseisundist (diagnoositud ja uuringutega

kinnitatud tervise infosüsteemi andmetel) tulenevaid piiranguid hinnatakse ravi foonil.

Töövõimet ei hinnata üksnes püstitatud diagnooside alusel. Puudub kahtlus selles, et kaebaja

terviseseisund mõjutab tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa töövõime

vähenemist. Kaebaja on ise taotluses märkinud, et ta on üldehitajana tööl Soomes, st suudab

terve päeva olla jalul. Kohus selgitab, et otsus, et töövõime ei ole vähenenud ei võrdsustu

asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haiguseid või piiranguid. Kuigi kaebajal esinevad

kerged kuni mõõdukad piirangud liikumisel, ei välista need töötamist. Kaebajal tuvastati

mõõdukas piirang ainult ühes võtmetegevuses (liikumine).

29. Eeltoodust järelduvalt ei ole põhjust kahelda ekspertarstide järelduse õiguses kaebaja

mõõduka tegutsemispiirangu põhjuste osas liikumise valdkonnas. Arvamused tuginevad

asjakohastele

kaebaja

terviseandmetele.

Terviseandmetest

nähtuvalt

on

kaebaja

kõrgvererõhutõbi kontrollitav ravimitega, samuti teeb kaebaja pingutusi kaalu langetamiseks.

Kuigi kaebajal esinevad kerged kuni mõõdukad piirangud liikumisel, ei mõjuta need tema

töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja – tingimusi on võimalik vältida.

Seega on liikumise valdkonnas õigesti tuvastatud mõõdukas piirang arvväärtusega 2. Kaebaja

suudab iseseisvalt liikuda ja tööd teha ning teistes tegevusvaldkondades piirangud puuduvad.

30. Puudub vaidlus selles, et kaebajal on varasemalt tuvastatud osaline töövõime ning hinnati

mõõdukaks ka piirang võtmetegevuses „Seismine ja istumine“. Kohus märgib esmalt, et

asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka

järgmise taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole iga järgneva otsuse

tegemisel

seotud

varasemate

töövõime

hindamise

otsustega.

Samuti

võib

isiku

tegutsemisvõime ajas muutuda. Ekspertarstid ei tuvastanud käesolevas asjas dokumendipõhises

hindamises, et piirang oleks jätkuvalt mõõdukas, st esineks 25-49% ajast. Tuvastati, et piirang

on kerge (esineb alla 25% ajast). Eelmise hindamise ajal oli kaebaja kehakaal kõrgem,

vererõhuravi ei olnud piisav ning kaebaja eluviisid olid teised. Praeguseks on vastavad

tervisenäitajad muutunud, mistõttu on ka ekspertarstide hinnang muutunud.

31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa 02.03.2023 otsuse

tühistamiseks puudub alus. Kuna algne otsus on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi

vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 08.05.2023 vaideotsuse

tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata 26.07.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

MENETLUSKULUD

32. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks.

Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus

menetluskulud poolte enda kanda.

8(8)

33. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel isiku nimed tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik