2-22-127890/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-127890

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-127890

Tsiviilasi

Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank

p.l.c.) hagi J. M. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4263,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251;

asukoht Malta, ST Business Centre, 120 The Strand),

lepinguline esindaja D. S. (e-post XXX)

Kostja J. M. (isikukood XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Multitude Bank p.l.c. hagi J. M. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista J. M. ult välja Multitude Bank p.l.c. kasuks põhivõlgnevus 2188,75 eurot.

3. Jätta Multitude Bank p.l.c. hagi J. M. u vastu rahuldamata osas, milles Multitude

Bank p.l.c. palub mõista J. M. ult Multitude Bank p.l.c. kasuks välja põhivõlgnevuse

suuremas summas kui 2188,75 eurot, intressi 348,53 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 959,36 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot

4. Jätta menetluskulud 49% ulatuses Multitude Bank p.l.c. kanda ja 51% ulatuses J. M.

u kanda.

5. Mõista J. M. ult välja Multitude Bank p.l.c. kasuks menetluskulud 351,90 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.) esitas 26. juulil 2022 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 3. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule

hagiavalduse J. M. ult (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2906,09 eurot, intressi 348,53 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 959,36 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagiavalduse

kohaselt hageja nõue tuleneb poolte vahel 10. märtsil 2021 sõlmitud laenulimiidi

laenulepingust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus võttis 7. novembril 2022 hagi

menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20

päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule

tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus

edastas hagimaterjalid (sh pärast hagi menetlusse võtmist hageja poolt esitatud täiendava

seisukoha ja tõendid) ja kirjaliku vastuse nõude kostja e-posti aadressil XXX. Kostja kinnitas

3. mail 2023 telefoni teel, et kasutab e-posti aadressi XXX, ning kinnitas samal päeval e-kirjaga

dokumentide kättesaamist. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte

toimetatuks 3. mail 2023 TsMS § § 3111 lg-te 4 ja 5 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud (vastus tuli esitada hiljemalt 23. mail 2023).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 5.

märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022.

a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus selgitas 15. märtsi 2023 kirjas (dtl 113-114) hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest

nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja vastusest (dtl 116-117) nähtuvalt krediidiandja on kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja poolt taotluses toodud andmetest, mille

kohaselt kostja igakuine sissetulek oli 750 eurot ning igakuised kulud 240 eurot. Krediidiandja

kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kohus on seisukohal,

et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning kostja laenutaotluses esitatud andmetest

lähtumine ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS

§ 4034 lg-te 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub hagejaga, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka

tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest

informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale

õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on

sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi küll kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, kuid

samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3). Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud

sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid maksehäire

registri kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri

2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks

kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud või palunud kostjal esitatud andmeid

täpsustada. Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär kogu lepingu kehtivuse ajal 0,00%

aastas. Seega lepingu kehtivuse ajal kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt

teostas laenuandja lepingu kehtivuse ajal kostjale väljamakseid kogusummas 3238 eurot. Kohtu

nõudmisele vaatamata (dtl 114) ei toonud hageja esile, millises summas on kostja lepingu alusel

makseid teinud ja milliste kohustuste katteks on need arvestatud. Hagiavalduses on esile toodud

üksnes laenusumma katteks tasutud summa (331,91 eurot). Hagiavalduse lisast 11 (dtl 47)

nähtub, et kostja on laenulepingu alusel teinud makseid kokku summas 1049,25 eurot. Sellest

331,91 eurot on hageja arvestanud tasutuks laenusumma katteks ja hageja on selle põhivõlast

maha arvanud. Kostja tasutust on 705,20 eurot arvestatud intressi katteks ja 12,14 eurot muude

tasude katteks. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed

arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult

2188,75 eurot (3238-1049,25). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2188,75 eurot. Hageja intressinõude jätab kohus rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.

Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi ligikaudu 51% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus

menetluskulud hageja kanda 49% ulatuses ja kostja kanda 51% ulatuses.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 490 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 300 eurot seoses hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise ja

kohtusse esitamisega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot ja ajakulu 3 tundi.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 690 euro ulatuses – riigilõiv 490

eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 200 eurot kahe töötunni eest,

arvestades et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega (TsMS § 175 lg 1).

Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

351,90 eurot (690 x 0,51).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik