2-22-14465/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (16)

2-22-14465

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14465

Tsiviilasi

A. V. i hagi OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki

müügilepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Hagihind

12 631,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. V. (isikukood XXX)

lepinguline

esindaja:

T.

R. (e-post:

XXX

menetlus@themis.ee);

Kostja: OÜ MOOTORVEDU (registrikood 10695977)

seaduslik esindaja (juhatuse liige): A. K. (e-post: XXX)

lepinguline esindaja: J. P. (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

14.02.2023. a eelistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. V. i hagi OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki müügilepingu

tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja sõiduauto Ford Galaxy

(registreerimismärgiga XXX ) müügihind summas 10 800 eurot.

3. Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja viivis 10 800 euro tasumisega

viivitamise eest perioodil 01.03.2023. a kuni 29.09.2023. a summas 571,51 eurot ja

alates 30.09.2023. a viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras

kuni nõude täitmiseni.

4. Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja külude hüvitis kokku

summas 673,66 eurot, sh sõiduki hooldus- ja remondikulud summas 160,76 eurot,

sõiduki ostujärgse kontroll-diagnostika kulud summas 50 eurot, auto DNA

aruande saamise kulud summas 12,90 eurot ja hageja kohtueelsed õigusabikulud

summas 450 eurot.

5. Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja viivis 673,66 euro suuruse

2 (16)

kulude hüvitise tasumisega viivitamise eest perioodil 23.09.2022. a kuni

29.09.2023. a summas 59,13 eurot ja alates 30.09.2023. a viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata A. V. i hagi OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki hooldus- ja

remondikulude hüvitamiseks summas 210 eurot ja viivise nõudes suuremas

ulatuses.

7. Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja, OÜ MOOTORVEDU, kanda ja 2%

ulatuses hageja, A. V. i kanda.

8. Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja menetluskulud summas

3420,20 eurot.

9. OÜ-l MOOTORVEDU tuleb temalt A. V. i kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

10. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

A. V. esitas 28.09.2022. a kohtusse hagiavalduse OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki

müügilepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX . a müügilepingu, mille alusel kostja

müüs ja hageja ostis kasutatud sõiduauto Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX hinnaga

10 800 eurot. Hageja on müügihinna kostjale tasunud ja sõiduk anti kostja poolt hagejale üle.

Pärast sõiduki enda valdusesse saamist viis hageja selle korralisse õlivahetusse. Õlivahetusest

hoolimata süttis õli tuli ja põhjuse väljaselgitamiseks lasi hageja K. T. OÜ-l teostada

sõidukile üldkontrolli ja diagnostika, mille käigus tuvastati sõidukil arvukalt puudusi.

Tuvastatud puudused olid järgmised: 1) parem esi amortisaator õline - soovitav vahetada

parem ja vasak esi amortisaator; 2) vasak/parem esi õõtshoova tagumine puks; 3) vasak/parem

sisemine rooliots; 4) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid + reguleerimis poldid; 5)

vasak/parem tagasilla eesmine puks; 6) esipidurikettad / klotsid; 7) 4 x rehvid kulunud -

servad maas; 8) väntvõlli tagumine simmer - mootoriõli leke; 9) vasak/parem veovõlli

simmer - käigukastiõli leke; 10) parkimisabi - vasak taga välimise anduri ahela katkestus -

andur või juhtmestik vigane; 11) vihmasensor - ei tööta - side puudub; 12) kellaploki ja

mootoriaju vaheline side vigane – sellega kellaploki töö häiritud, aktiivne rike U0401; 13)

mootor töötab tühikäigul ebaühtlaselt. Remondiettevõte tegi kalkulatsiooni, et nende puuduste

kõrvaldamine läheb maksma 3205 eurot. Siis otsustas hageja tutvuda sõiduki ajalooga ja auto

DNA aruandest selgus, et sõiduki odomeetri näit oli 2019 märtsis 208 898 km. Sõiduki

ostmisel oli see näit aga 203 040 km ehk siis oli enne müüki sõiduki odomeetri näitu

vähendatud. Hageja väitel ei ole võimalik sõidukiga liikluses osaleda ja hageja hinnangul

oleks sõiduki kordategemise kulud ebaproportsionaalsed võrreldes sõiduki hinnaga. Hageja

saatis XX.XX.XXXX . a kostjale teavituse sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse kohta

3 (16)

ja tegi ettepaneku kulude ja kahju hüvitamiseks. Kostja vastas nõusolekuga osta sõiduk tagasi,

kuid keeldus kandmast kahjusid. Hageja sellega ei nõustunud ja saatis 19.09.2022. a kostjale

müügilepingust taganemise avalduse. Kostja sai avalduse kätte ja esitas pakkumise, mis

hagejale ei sobinud. Seetõttu otsustas hageja pöörduda asja lahendamiseks hagiga kohtusse,

nõudes kostjalt sõiduki eest tasutud ostuhinna tagastamist, sõiduki seisukorra parendamiseks

tehtud kulude, diagnostika- ja kontrolli kulude ning õigusabikulude hüvitamist ning viivist

summade tasumisega viivitamise eest.

Hagiavalduses taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja sõiduauto Ford

Galaxy, registreerimismärgiga XXX , müügitehingu hinna 10 800 eurot, mille tasumisega

samaaegselt kohustada hagejat tagastama kostjale sõiduauto valdus. Lisaks taotles hageja, et

kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja sõiduki hooldus- ja remondikulud summas 370,76

eurot, sõiduki ostujärgse kontrolli-diagnostika kulud summas 50 eurot, auto DNA aruande

saamise kulud summas 12,90 eurot ja kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 450 eurot

ning viivitusintressi summade tasumisega viivitamise eest alates 23.09.2022. a kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet. Hageja täpsustas, et andis XX.XX.XXXX . a

kostjale sõiduki valduse üle ja seoses sellega muutus hageja ostuhinna tagastamise nõue

sissenõutavaks alates 01.03.2023. a ning seetõttu nõuab hageja kostjalt müügihinna 10 800

euro tagastamisega viivitamise eest kostjalt viivist alates 01.03.2023. a. Muus osas jäi hageja

hagiavalduses esitatud nõuete juurde.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Hagejal puuduvad vastuväited selles osas, et ta vaatas sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimise

eel üle ning teostas sõidukiga proovisõidu. Küll aga ei nõustu hageja kostja väitega nn

eksperdi kaasamisest sõiduki ostueelse ülevaatuse protsessi. Hagejaga koos käis sõidukit üle

vaatamas hageja elukaaslane ning tuttav, kes aga ei kvalifitseeru autoremondi vallas

eksperdiks. Kokkuvõttes on sõiduki ostueelne kontroll pelgalt formaalsus. Selle läbimine

pakub kaitset ostjale potentsiaalselt halva tehingu eest, kuid ei välista puuduste esinemist ega

võta hagejalt kui ostjalt õiguskaitsevahendite rakendamise õigust ega vabasta kostjat kui

müüjat vastutusest.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et K. T. OÜ poolt loetletud puudused on tavapärast

laadi ning need ei kvalifitseeru lepingutingimustele mittevastavuseks. Hageja ei soetanud küll

uhiuut sõidukit ega eelda selle tehnilist vastavust uhiuue sõidukiga, see-eest soetas hageja

sõiduki teadmisega, et ta saab seda sihtotstarbeliselt kasutada ning ilma olulise

lisainvesteeringute vajaduseta. Hageja heas usus lähtus ka müügikuulutuses öeldust, et sõiduk

on heas korras. Seega oli hageja õigustatud ootuseks saada töökorras ning ilma

lisainvesteeringu vajaduseta sõiduk. K. T. OÜ poolt tuvastatud puudused ei võimaldada

jaatada ei sõiduki töökorras olekut ega lisainvesteeringute vajaduse puudumist. Hageja ei

nõustu ka kostja seisukohaga, et sõiduki tehniline ülevaatus tõendab sõiduki töökorras olekut.

Transpordiamet tuvastab tehnilise ülevaatuse käigus vead visuaalse vaatluse tulemusena, st

piiratud kontrolli tingimuses. Seega ei tähenda sõidukile omistatud staatus ”tehniliselt korras”

veel sõiduki väga head tehnilist konditsiooni. XX.XX.XXXX . a ülevaatusel tunnistati sõiduk

eelkõige liikluses osalemise kõlbulikuks ja seda kuni 30.09.2022. a.

Enne kostjale sõiduki tagastamist käis hageja XX.XX.XXXX . a sõidukiga tehnoülevaatusel.

Ülevaatuse otsuse kohaselt ei läbinud sõiduk tehnoülevaatust ja sellel tuvastati olulised vead.

Hageja ei nõustu kostjaga, et tuvastatud vead olid väheolulised ja sõiduk oli heas seisukorras.

Pärast sõiduki enda valdusesse saamist lasi kostja sõiduki üle vaadata A. OÜ

remonditöökojas. Kostja tugineb sellele, et A. OÜ ei tuvastanud sõidukil neid puuduseid,

mis tuvastas K. T. OÜ, ning leidis, et auto üleüldine seisukord on hea ja korralik arvestades

4 (16)

selle vanust. Hageja toob välja, et enne K. T. OÜ-s käimist lasi ta 16.08.2022. a teha

veermikudiagnostika G. OÜ-s, kus tuvastati probleemidena samasugused vead nagu tuvastas

pärast ka K. T. OÜ-s. Hageja leiab, et olukorras, kus kaks muud autoremondi ettevõtet

tuvastavad sarnased vead ja kostja palgatud auto remondikoda selliseid vigu ei tuvasta, on

alust kahelda kostja esitatud remondi töökoja, s.o A. OÜ arvamuse usaldusväärsuses.

Hageja leiab, et kostja vastuväited sõiduki hooldus- ja remondikulude hüvitamise nõudele ei

ole põhjendatud. Kostja on avaldanud arvamust, et hageja poolt sõidukile tehtud remonttööde

maksumus summas 370,60 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja kostja vastavasisulise

arvamusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Esiteks, kostja on esitanud omalt poolt ainult

ühe võrreldava hinnapakkumise, mis ei võimalda hinnata kulu ebamõistlikkust. Teiseks,

hageja poolt sõidukile kantud hooldus-ja remondikulu ning kostja esitatud hinnapakkumisel

kajastuva hooldus-ja remondikulu vahe ei ole oluline, s.o vaid 74,52 eurot. Kolmandaks,

vabaturumajanduse tingimustes on hinnaerinevused tavapärased. See, et A. OÜ, kelle

hinnapakkumise on kostja esitanud, oleks teinud samad hooldus-ja remonttööd soodsamalt, ei

võta õigust nõuda kulude hüvitamist nende tegelikus ulatuses.

Samuti leiab hageja, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited hageja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõudele. Asjaolu, et hageja pöördus oma õiguste kaitseks

esmajärjekorras juristi poole, ei saa hagejale ette heita. Hageja ei ole õigusteadmistega isik ja

pöördus juristi poole oma huvide paremaks kaitseks ning on kandnud sellega seoses kulusid.

Hageja palub jätta rahuldamata kostja tasaarvestuseks esitatud nõue sõiduki kasutuseeliste

hüvitamiseks. Kostja nõuab hagejalt kasutuseelist lähtuvalt sõiduki rendihinnast. Hageja

hinnangul ei ole kostja nõue põhjendatud ega kooskõlas kehtiva praktikaga. Pealegi, on kostja

esitanud vaid ühe võrdluspakkumise, mistõttu seda ei saa pidada adekvaatseks. Vabaturu

tingimustes pole välistatud, et konkureeriv pakkuja pakub ehk sama sõidukit odavamalt ning

pole teada kas osundatud rendisõiduk vastab üleüldse samadele tingimustele (tootmisaasta,

varustatus, läbisõit jms). Neid asjaolusid ega turu keskmist hinda pole kostja kohtule

tõendanud.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, OÜ MOOTORVEDU, hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Kostja on seisukohal, et hageja poolt sõiduki müügilepingust taganemise eeldused ei ole

täidetud.

Kostja leiab esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et temale müüdud sõiduk Ford Galaxy ei

vastanud müügilepingu tingimustele. Kostja tõi välja, et sõiduki esmane registreerimine oli

XX.XX.XXXX . a. Seega sõiduki müügi hetkel ei olnud see uus, seda oli eelnevalt kasutatud

9 aastat. XX.XX.XXXX . a läbis sõiduk Transpordiametis registreerimiseelse nõuete

kontrolli, mille käigus tuvastas Transpordiamet, et sõiduki läbisõit on 203 031 km. Enne

müügilepingu sõlmimist, 25.07.2022. a, vaatas hageja kostja autoplatsil sõiduki ka üle.

Hagejaga oli kaasas mees, kes väitis, et tunneb seda marki autosid. Hagejaga kaasas olnud

asjatundja vaatas ka sõiduki üle, kontrollis selle tehnilist seisukorda ja tegi sellega

proovisõidu. Hageja koos asjatundjaga kontrollisid autot ligi tund aega ning vaatasid auto

kapoti alla, lasid mootoril töötada ning vaatasid auto rehvid jms üle ning veendusid auto

seisukorras. Müügilepingu sõlmimise päeval, XX.XX.XXXX . a, vaatas hageja ja tema

valitud asjatundja taaskord sõiduki üle. Pärast sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimist tegi

kostja esindaja A. K. ostja ja temaga kaasas olnud inimeste juureesolekul sõidukile

pisiremonti. Samuti soovitas ta neil teha autole korralise hoolduse, sest ei olnud teada, millal

seda viimati tehti. Seega oli hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik, et sõiduk ei ole laitmatu,

5 (16)

nagu uus või väga heas korras. Vastupidi, hageja oli kursis sõiduki kulumisastmega. Hageja

ütles, et see sõiduk sobib talle ja ta soovis sõidukit osta. Müügilepingu sõlmimisega samal

päeval, s.o XX.XX.XXXX . a võttis hageja auto arvele ja samal päeval tegi Transpordiamet

korralise ülevaatuse otsuse, mille kohaselt on sõiduk „tehniliselt korras“ ehk Eesti teedele

sõidukõlblik. Kostja leiab, et K. T. OÜ poolt tuvastatud puuduste puhul on tegemist sellises

vanuses kasutatud auto puhul tavapärase kulumisega ning neid puuduseid ei saa käsitleda asja

lepingutingimustele mittevastavusena. Hageja oli enne sõiduki ostmist sellega põhjalikult

tutvunud ja seega ei ole tuvastatud puuduste puhul tegemist ka selliste vigadega, millest

hageja enne sõiduki ostmist ei olnud teadlik või ei pidanud teadlik olema. Arvestades sõiduki

vanust, s.o rohkem kui 9 aastat, vastas sõiduk sellise asja keskmisele kvaliteedile. Sellise

vanusega sõidukil ongi osad erinevates kulumisastmetes ja hageja ei saanud oodata, et 9 aastat

vanal sõidukil on kulumisjälgedeta rehvid, veermik, mootor või et kõik mittekriitilised

elektroonikasüsteemi osad toimiksid laitmatult.

Teiseks leiab kostja, et müügilepingust taganemise eeldused ei olnud täidetud, kuna hageja ei

soovinud eelnevalt sõiduki parandamist ega andnud selleks kostjale võimalust. Hageja ei

kontakteerunud kostjaga kuni XX.XX.XXXX . a nõudeavalduse esitamiseni, sh ei teavitanud

sõiduk müügilepingu tingimustele mittevastavusest. Hageja volitatud esindaja esitas kostjale

esmakordselt hageja nimel nõudekirja XX.XX.XXXX . a, st sõiduk oli selleks hetkeks hageja

kasutuses juba üle kuu aja. Nõudekirjas teatas hageja esindaja asja lepingutingimustele

mittevastavusest ning tegi ettepaneku sõlmida remondikulude ja kantud kahjude osas

kokkulepe. Muu hulgas väitis hageja: „täna seisab sõiduk kasutuna. Sõidukiga ei ole võimalik

ohutult liikluses osaleda.“ Samas ei soovinud hageja oma nõudekirjas sõiduki parandamist või

asendamist, vaid üksnes 4 886,66 euro tasumist. Kostja ei nõustunud hageja väidetega sõiduki

lepingutingimustele mittevastavuse osas, ent pakkus 03.09.2022. a hageja esindajale, et on

sellegi poolest nõus sõiduki tagasi võtma tingimusel, et hageja hüvitab sõiduki ühe kuu

kasutuseelise summas 450 eurot. 09.09.2022. a tegi kostja ettepaneku osta sõiduk esialgse

ostuhinna eest tagasi, sh oli kostja nõus loobuma kasutuseelise nõudmisest kui hageja tõesti ei

olnud sõidukit kasutanud nagu ta oma nõudekirjas väitis. Kostja poolt loobutud kasutuseeliste

summa olnuks suurem kui hageja poolt sõiduki hooldamisele kulunud raha. Kostja uskus, et

sel juhul ei saanud hageja olla sõitnud sõidukiga rohkem kui 500 km. Kostja selgitas oma

kompromissiettepanekut 16.09.2022. a kirjas ning hoiatas hagejat, et sõiduki enda käes

hoidmine tähendab suuremaid kasutuseeliseid, mille hüvitamist kostja eeldab. Hageja esindaja

esitas 19.09.2022. a kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks. 23.09.2022. a saatis

kostja hagejale kirja, milles palus sõiduki tuua tagasi autoplatsile. Seejuures pakkus kostja

jätkuvalt kompromissi, et kostja ostab auto algse hinnaga tagasi ning kostja loobub ühe kuu

kasutuseelise nõudmisest.

Hagi esitamise seisuga ei olnud hageja sõidukit kostjale tagastanud. Hageja tagastas kostjale

sõiduki valduse alles kohtumenetluse ajal, XX.XX.XXXX . a. Eelnevalt käis hageja sõidukiga

tehnoülevaatusel. Hageja väidetud puuduseid (nt pidurisüsteemis, veermikus, amortisaatorites

ja mootoris) tehnoülevaatuse käigus ei tuvastatud, vastavat märget kontrollkaardile ei tehtud

ja seega neid puuduseid sõidukil ei eksisteeri. Tehnoülevaatusel tuvastati ainult kaks puudust:

i) diiselmootori heitgaaside toksilisuse vähendamise seadme rikkeindikaator ei toimi

korrektselt; ja ii) II telje pikkivarda eesmised puksid on oluliselt kulunud. Tehnoülevaatusel ei

tuvastatud sõidukil ühtegi muud riket. Pärast sõiduki valduse saamist viis kostja sõiduki

remondikotta A. OÜ täpsema hinnangu saamiseks. A. OÜ vaatas sõiduki seisukorra üle ning

tuvastas järgmist: 1) sõiduki amortisaatorid on korras; 2) esisilla õõtshoova puksid on korras;

3) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid on heas korras; 4) esimeste piduriketaste

tööpind kergelt korrodeerunud ning vajab kasutamist (muidu korralik ja hea); 5) käigukast ja

mootori õlipind tehase poolt ettenähtud asendites (ehk lekkeid ei ole); 6) siduri kontrollimisel

ei ole vibratsioone ning korpuse vahelt paistavad värskelt asjad paigaldatud; 7) diagnostikas

6 (16)

on tekkinud elektroonilisi vigu seoses aku madala pingega (See tähendab, et sõiduki ajusse

kantud vead tulenesid mingil hetkel aku madalast laetuse tasemest, nt pikk seismine või aku

vahetamine. Samas tuvastas A. OÜ, et on aku ja akulaadimine korras ning vead tagasi ei tule.

Kuivõrd vead ei tule tagasi tähendab see, et need vead ei ole aktiivsed ehk neid vigu hetkel ei

eksisteeri); 8) tagasilla esimesed puksid vulkaniseerimisest äärtest lahti ja soovituslik

vahetada (Võimalik põhjus pukside deformeerumiseks seismisest tekkinud korrudeerumine

või rasked teeolud auto kasutamisel(kruusatee). Pukside tööpõhimõte kui selline on hea aga

ääred kergelt lahti ja soovituslik vahetada. Sellest nähtub, et tagasilla esimesed puksid

toimivad vastavalt oma tööpõhimõttele, kuid on vananenud või kulunud.).

Lisaks on A.

OÜ tuvastanud, et auto üleüldine seisukord on hea ja korralik arvestades vanust ja teisi

samasuguseid Ford Galaxeid, mis teeninduses käivad. Eeltoodust tulenevalt tuleb sõidukit

pidada vähemalt keskmise kvaliteediga ning lepingutingimustele vastavaks.

Kostja leiab, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja poolt müügilepingust

taganemine oli siiski kehtiv, siis peab hageja hüvitama kostjale sõiduki kasutamisvõimalusest

saadud kasu. Sõidukiga samalaadse auto tururendihind jääb vahemikku 450 eurot - 650

eurot/kuu või 25 eurot / päev. Hageja on sõidukit kasutanud alates XX.XX.XXXX . a. Kostja

palub hagejalt välja nõuda sõiduki kasutuseeliste hüvitisena 550 eurot (keskmine sõiduki

igakuine rent) iga kasutatud täiskuu ja 25 eurot iga lisanduva päeva eest. Kostja palub

eeltoodud hüvitise hageja nõudest maha arvata (tasaarvestada).

Kostja on ka seisukohal, et juhul, kui kohus peaks lugema hageja poolt müügilepingust

taganemise kehtivaks, siis ei ole põhjendatud hageja kulutuste hüvitamise nõuded.

Esiteks on kostja hinnangul sõiduki hooldus- ja remondikulud nõutavas ulatuses summas

370,76 eurot ebamõistlikult suured. Lisaks ei ole hageja sellises ulatuses kulusid ka

tõendanud. Hageja on esitanud arve üksnes 160,76 euro ulatuses varuosade eest. Ülejäänud

osas on hooldus- ja remondikulud tõendamata. Kostja leiab, et sõiduki hooldus- ja

remonditööde kulu ei saanud olla suurem kui 296,24 eurot nagu on teinud A. OÜ

hinnapakkumise sama auto hammasrihma, õli, jahutusõli ja õlifiltri vahetamiseks.

Hageja kohtueelsete õigusabikulude kohta leiab kostja, et need ei olnud vajalikud ega kuulu

hüvitamisele.

Sõiduki

lepingutingimustele

mittevastavusest

teavitamine

ei

eelda

õiguseksperdi abi. Hageja oleks saanud ise teavitada kostjat, kui tema hinnangul ei vastanud

sõiduk lepingutingimustele. Seejuures on kostja koheselt pakkunud hagejale võimalust osta

sõiduk ostuhinnaga tagasi. Seega on hageja kohtueelsed õigusabikulud ebavajalikud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et A. V. i hagi Mootorvedu OÜ vastu on põhjendatud osaliselt.

3.1. Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

• Hageja, A. V. , ja kostja OÜ MOOTORVEDU, sõlmisid XX.XX.XXXX . a

müügilepingu (tl 8), mille alusel kostja müüs ja hageja ostis kasutatud sõiduauto Ford

Galaxy registreerimismärgiga XXX (edaspidi nimetatud sõiduk), hinnaga 10 800

eurot. Kostja andis XX.XX.XXXX . a hagejale sõiduki üle ja hageja tasus ostuhinna

10 800 eurot.

• 19.09.2022. a tegi hageja kostjale avalduse, millega taganes müügilepingust.

• Hageja tagastas kostjale sõiduki XX.XX.XXXX . a.

Hageja nõuab hagis kostjalt tasutud sõiduki ostuhinna 10 800 euro tagastamist, lisaks sõiduki

hooldus- ja remondikulude hüvitamist summas 370,76 eurot, sõiduki ostujärgse kontroll-

7 (16)

diagnostika kulude hüvitamist summas 50 eurot, auto DNA aruande saamise kulu hüvitamist

summas 12,90 eurot ning kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 450 eurot.

Samuti nõuab hageja kostjalt summade tasumisega viivitamise eest viivist.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv ja

isegi kui lugeda, et lepingust taganemine on kehtiv, siis ei ole põhjendatud hageja kulude

hüvitamise nõue ja kostja taotleb ka, et hageja nõuded tasaarvestataks kostja kasutuseeliste

saamise nõudega hageja vastu.

Kohus käsitleb esmalt hageja sõiduki ostuhinna tagastamise nõuet ja seejärel kulude

hüvitamise ning viivise nõuet.

3.2. Kohus leiab, et hageja ostuhinna tagastamise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla

võlaõigusseaduse VÕS § 189 lg 1, mis näeb ette, et lepingust taganemise korral võib

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Tulenevalt nimetatud sättest

on hageja nõude eelduseks, et ta on kehtivalt lepingust taganenud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

VÕS §-s 223 on erisusena sätetatud müügilepingust taganemine asja lepingutingimustele

mittevastavuse tõttu.

VÕS

§

lg

kohaselt

on

ostjal

õigus

müügilepingust

taganeda,

kui:

1) müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei

ole teinud seda vastavalt sama seaduse § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning

lõike 4 teisele lausele;

2) müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt sama seaduse

§ 222 lõikele 21;

3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi

lepingutingimustega vastavusse viia;

4) lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust

taganemist, või

5) müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega

vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust

põhjustamata.

VÕS § 223 lg 5 sätestab, et ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele

mittevastavus on oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele

mittevastavus on oluline.

Eelviidatud sätetest tulenevalt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui ostetud asi ei

vasta müügilepingu tingimustele ja lepingutingimustele vastavus on oluline. Üldjuhul on ostja

poolt müügilepingust taganemise eelduseks see, et ostja on eelnevalt nõudnud müüjalt lepingu

täitmist ja nõudnud asja lepingutingimustega vastavusse viimist, v.a VÕS § 223 lg 1 p 4, mille

kohaselt peab olema lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest

müügilepingust taganemist.

Kohus leiab, et poolte vahel XX.XX.XXXX . a sõlmitud sõiduki müügilepingu puhul on

tegemist VÕS § 208 lg 4 mõttes tarbijalemüügi lepinguga. Vaidlust ei ole selle üle, et

müügilepingu esemeks oli sõiduk kui vallasasi ja kostja müüjana sõlmis lepingu oma

majandustegevuse raames. Seega kohalduvad asja lahendamisel VÕS sätted tarbijalemüügi

kohta. Muu hulgas kohaldub VÕS § 223 lg 5 2. lause, mille kohaselt tuleb eeldada lepingule

mittevastavuse olulisust. Ehk kui leiab tuvastamist sõiduki lepingutingimustele mittevastavus,

siis saab eeldada, et see mittevastavus on oluline ning tuleb jaatada hageja kui tarbija õigust

lepingust taganemiseks ilma eelnevalt asja vastavusse viimist nõudmata.

8 (16)

3.3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt hagejale müüdud sõiduk vastas

lepingutingimustele või mitte.

Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid.

VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole

kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud

eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse

VÕS § 2171 lg 2 sätestab erisusena, et tarbijalemüügi puhul loetakse asi muu hulgas

lepingutingimustele vastavaks, kui: 1) selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis,

ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele; 2) see

sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks tarbija seda vajab ja mille ostja on teinud müüjale

teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega müüja on nõustunud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab seda, et müüdud sõiduk ei vastanud

lepingutingimustele, tõendama hageja kui ostja. Kui hageja on asjaolu kohta tõendid esitanud,

siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama.

Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli kasutatud sõidukiga. Sõiduki esmane registreerimine

oli XX.XX.XXXX . a. Seega müügilepingu sõlmimise ajal XX.XX.XXXX . a oli sõiduk 9

aastat vana.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 15.11.2017. a nr 2-15-18987, p 13), et

kui kasutatud asja müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, peab asi

VÕS § 217 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud asja nõuetele ehk asja keskmisele

kvaliteedile. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest

kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei

esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele

mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud

asjadel tavaliselt ei esine.

Hageja tugineb lepingutingimustele mittevastavuse puhul esiteks sellele, et sõiduki läbisõit oli

tegelikult suurem, kui oli sõiduki odomeetri näit ja lisaks sellele, et sõiduk ei olnud tehniliselt

sellises seisukorras, et seda ilma lisainvesteeringuid tegemata sõitmiseks kasutada.

Kostja hagejaga ei nõustu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduki läbisõit oli

suurem kui odomeetri näit. Samuti leiab kostja, et sõiduk vastas sarnase kasutatud sõiduki

keskmisele kvaliteedile ja oli tehniliselt sellises seisukorras, mis võimaldas sõiduki

kasutamist.

Hageja on esitanud kohtule tõendina poolte vahel sõlmitud kirjaliku müügilepingu (tl 8).

Müügilepingus on müüdud sõiduki kohta märgitud vaid sõiduki mark, VIN-kood ja

läbisõidumõõdiku näit, milleks on 203 040 km. Mingeid muid andmeid sõiduki kohta, sh

andmeid selle tehnilise seisukorra kohta lepingus ei sisaldu.

Kostja on esitanud tõendina väljavõtte Transpordiameti liiklusregistrist (tl 42), millest nähtub,

et XX.XX.XXXX . a, kui on tehtud sõiduki Eestis registreerimise eelne kontroll, oli

läbisõidumõõdiku näit 203 031 km.

9 (16)

Hageja on esitanud tõendina väljavõtte autoDNA lehelt (tl 14), millelt nähtuvad sõiduki

taustakontrolli andmed ja seal on kirjas, et 2019. aasta märtsis on fikseeritud sõiduki

odomeetri näit 208 898 km. Kohus leiab, et nimetatud tõend annab kinnitust sellest, et sõiduki

tegelik läbisõit oli selle ostmise ajal 2022. aasta juulis oluliselt suurem, kui oli sõiduki

odomeetri näit ja seega saab teha järelduse, et sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele.

Kuigi puuduvad andmed selle kohta, et kostja müüjana oleks ise odomeetri näitu

manipuleerinud, siis vastava mittevastavuse eest vastutab ostja ees tema.

Hageja on esitanud tõendina veel G. OÜ 16.08.2022. a koostatud aruande (tl 103), millest

nähtub, et hageja ostetud sõiduki veermiku kontrolli järel on tehtud järgmised märkused: 1)

taga õõtsapuksid; 2) ees parem amort lekib; 3) sisemised rooliotsad; 4) tagasild kinni

(külgkalle ja kokkujooks); 5) rehvid utiilid; 6) mootorist lekib õli.

Lisaks on hageja esitanud K. T. OÜ 18.08.2022. a arve hageja ostetud sõiduki diagnostika ja

üldkontrolli eest (tl 12). Arvel on loetletud sõidukil tuvastatud vead alljärgnevalt: 1) parem esi

amortisaator õline - soovitav vahetada parem ja vasak esi amortisaator; 2) vasak/parem esi

õõtshoova tagumine puks; 3) vasak/parem sisemine rooliots; 4) tagasilla alumise õõtshoova

sisemised puksid + reguleerimis poldid; 5) vasak/parem tagasilla eesmine puks; 6)

esipidurikettad / klotsid; 7) 4 x rehvid kulunud - servad maas; 8) väntvõlli tagumine simmer -

mootoriõli leke; 9) vasak/parem veovõlli simmer - käigukastiõli leke; 10) parkimisabi - vasak

taga välimise anduri ahela katkestus - andur või juhtmestik vigane; 11) vihmasensor - ei tööta

- side puudub; 12) kellaploki ja mootoriaju vaheline side vigane – sellega kellaploki töö

häiritud, aktiivne rike U0401; 13) mootor töötab tühikäigul ebaühtlaselt.

Kostja on esitanud omalt poolt tõendina A. OÜ 03.03.2023. a koostatud dokumendi

„Töökäsk“ (tl 86), milles on kirjeldatud sõiduki tehnilise kontrolli tulemusi alljärgnevalt:

1)

amordid visuaalselt korras ja õlised pole; esisilla õõtshoova tagumised puksid korras ja

mõrasid ei tähendatud; 2) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid heas korras ja

reguleeringud liiguvad hästi; 3) tagasilla esimesed puksid vulkaniseerimisest äärest lahti ja

soovituslik vahetada; 4) esimeste piduriketaste tööpind kergelt korrodeerinud, võimalik

põhjus auto seismine; 5) käigukasti ja mootori õli tasapinnad kontrollitud ja need tehase poolt

ettenähtud asendites; 6) siduri kontrollimisel vibratsiooni ja probleeme ei tähendatud; 7)

diagnostikaga teostatud kontroll – väga palju elektroonilisi vigasid tekkinud seoses aku

madala pingega, vead hetkel kustusid ja tagasi ei tulnud, aku laadimine mõõdetud ja see

korras. Kokkuvõtteks on A. OÜ dokumendis märgitud, et auto seisukord on hea ja korralik

arvestades vanust ja teisi samasuguseid Ford Galaxeid, mis ka teeninduses käivad.

Kostja esitatud A. OÜ tõendi kohaselt 2023. a märtsis teostatud sõiduki tehnilise kontrolli

käigus ei tuvastatud neid puudusi, mis hageja esitatud G. OÜ ja K. T. OÜ tõenditest

nähtuvalt 2022. a augustis teostatud kontrolli käigus tuvastati. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, mis annaksid alust ühe või teise poole vastavaid tõendeid hinnata

ebausaldusväärseks, näiteks seada kahtluse alla kummagi sõiduki tehnilist kontrolli teostanud

ettevõtete pädevust vms. Arvestades asjaolusid loeb kohus kaalukamaks hageja poolt esitatud

tõendid, s.o G. OÜ ja K. T. OÜ koostatud dokumendid ja seda põhjusel, et vastavad tõendid

on koostatud varem, vahetult peale müügilepingu sõlmimist, samal ajal, kui kostja esitatud A.

OÜ dokument on koostatud ligi aasta hiljem ja seda käesoleva kohtumenetluse ajal. Seetõttu

on hageja esitatud tõendid kohtu jaoks usutavamad ja kohus lähtub sõiduki tehnilise

seisukorra hindamisel neist.

Kohus leiab, et hageja esitatud G. OÜ 16.08.2022. a aruanne ka K. T. OÜ 18.08.2022. a arve

tõendavad, et hageja ostetud sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele. Müügilepingus ei

ole vastavaid puudusi kirjeldatud. Kohus leiab, et vastavaid puudusi ei saa lugeda ka

10 (16)

tavapäraseks kulumiseks, mis ei takista sõidukit otstarbekohaselt kasutada ja ilma lisakulutusi

tegemata sõidukiga liikluses õhtutult osaleda.

Kohus nõustub hagejaga, et ainuüksi see, et sõiduk läbis müügilepingu sõlmimise päeval

Transpordiameti tehnilise ülevaatuse, ei lükka ümber sõidukil kirjeldatud puuduste olemasolu.

Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardilt (tl 85) nähtub, et sõidukil avastati ülevaatusel

järgnevad rikked/puudused: 1) diiselmootori heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed; 2)

rikkeindikaator ei toimi korrektselt; 3) vedrustuse liigendid; 4) puks puudub või on oluliselt

kulunud; lisainfo: II telje pikkivarda eesmised puksid. Tehnoülevaatuse kontrollkaardil on

tehtud otsus, et sõiduk tuleb esitada korduvale ülevaatusele ja ülevaatus kehtib kuni

29.03.2023. a. Seega on ka sõiduki tehnilisel ülevaatusel tuvastatud sõidukil puudusi, mis ei

võimaldanud sellega pikemalt liikluses osaleda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et osa G.

OÜ ja K. T. OÜ poolt fikseeritud puudustest ei pruukinud sõiduki tehnilisel ülevaatusel

visuaalsel vaatlusel, ilma vastavat diagnostikat kasutamata, olla tuvastatavad (nn varjatud

puudused). Nähtavate puuduste osas (nt rehvide kulumisaste) märgib kohus, et

tehnoülevaatusel

hinnatakse

puuduseid

lähtuvalt

kehtivatest

normidest.

Asja

lepingutingimustele vastavuse puhul ei oma see aga tähtsust. G. OÜ on hinnanud, et „rehvid

utiilid“, mis ei tähenda tingimata, et need ei vastanud väikseimale lubatud kulumisastmele,

kuid sellist kvaliteeti ei saa lugeda ka keskmiseks, kui on teada, et need tuleb tõenäoliselt

lähiajal kohe välja vahetada.

Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et enne müügilepingu sõlmimist vaatas hageja koos

asjatundjaga sõiduki üle ja pidi olema sõiduki seisukorras teadlik, ei ole asjakohased ega

vabasta kostjat vastusest. VÕS § 218 lg 4 näeb küll ette, et müüja ei vastuta asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele

mittevastavust teadis või pidi teadma, kuid sama lõike teise lause kohaselt esimeses lauses

sätestatut tarbijalemüügi puhul ei kohaldata. Seega, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu puhul

oli tegemist tarbijalemüügi lepinguga, siis ei vabane kostja müüjana vastutusest

lepingutingimustele mittevastava asja müümise eest isegi siis, kui hageja ostjana

mittevastavusest teadis või pidi teadma.

Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei

vastanud lepingutingimustele. Kuna tegemist oli tarbijalemüügiga, siis saab VÕS § 223 lg 5

kohaselt eeldada, et lepingutingimustele mittevastavus oli oluline ja hagejal ostjana oli õigus

lepingust taganeda ilma eelnevalt kostjale mittevastavuse kõrvaldamiseks võimalust andmata.

Seega loeb kohus, et hageja poolt müügilepingust taganemine oli kehtiv ja hagejal on õigus

kostjalt tagasi nõuda müügilepingu alusel kostjale makstud sõiduki ostuhind 10 800 eurot.

3.4. Kostja on esitanud kohtule taotluse hageja nõude tasaarvestamiseks kostja kasutuseeliste

nõudega hageja vastu. Kostja põhjendab, et hageja sai sõidukit kasutada alates

XX.XX.XXXX . a ja kostja nõuab hagejalt sõiduki kasutuseeliste hüvitist keskmise sõiduki

rendihinna alusel, arvestusega 550 eurot iga kasutatud täiskuu ja 25 eurot iga lisanduva päeva

eest.

Kohus leiab, et iseenesest on selline nõuete tasaarvestamine lubatav. Nii on Riigikohus

avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 05.04.2019. a nr 2-16-16481), et nõuete

tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka

kohtumenetluse ajal.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

11 (16)

VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuse eelduseks see, et kostjal on kehtiv ja sissenõutavaks

muutunud nõue, mida hageja nõuetega tasaarvestada.

Kohus tuvastas eespool, et hageja taganes kehtivalt poolte vahel sõlmitud sõiduki

müügilepingust. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 muutub taganemisega müügilepingujärgne

võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st et pooled peavad saadu vastastikku välja andma või

hüvitama. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on kostjal iseenesest õigus nõuda hagejalt välja

seoses müügilepingu alusel saadud sõiduki valdusega seotud kasu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme

kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai sõiduki enda valdusesse XX.XX.XXXX . a ja andis

sõiduki kostjale tagasi XX.XX.XXXX . a. Kohus leiab aga, et asjaoludest ei saa teha

järeldust, et hageja sai sel perioodil sõiduki kasutamisest kasutuseeliseid. Eespool luges kohus

tõendatuks, et kostja rikkus müügilepingut, kuna müüs hagejale lepingutingimustele

mittevastava sõiduki. Hageja esitatud G. OÜ 16.08.2022. a koostatud aruanne (tl 103) ja K.

T. OÜ 18.08.2022. a arve hageja ostetud sõiduki diagnostika ja üldkontrolli eest (tl 12)

tõendavad, et vähem kui kuu peale müügilepingu sõlmimist pöördus hageja sõiduki seisundi

kontrollimiseks nende ettevõtete poole. Kontrolli käigus tuvastati sõidukil hulgaliselt puudusi,

sh veermiku probleemid, mis sõiduki ohutult kasutamiseks tuli kõrvaldada. Sõiduki müügi

järgselt tehti sellele tehniline ülevaatus, kus tuvastati samuti puudused ja määrati

kordusülevaatuse aeg ning ülevaatus kehtis vaid kuni 30.09.2022. a. Vaidlust ei ole küll selle

üle, et sõiduk oli hageja valduses perioodil alates XX.XX.XXXX . a kuni XX.XX.XXXX . a.

Samas ei saa asjaoludest teha järeldust, et sel perioodil sai hageja sõiduki kasutamisest kasu ja

seda veel sõiduki keskmise rendihinna ulatuses. Sõiduki rentimine eeldab, et seda saab

probleemideta kasutada. Antud juhul avaldusid sõidukil pärast selle üleandmist puudused,

mille kõrvaldamiseks pidi hageja tegema lisainvesteeringuid ning sai kasutada sõidukit vaid

väga lühikest aega. Kohus leiab, et seega ei ole kostja nõue hagejalt kasutuseeliste

nõudmiseks alates sõiduki valduse üleandmisest kuni tagastamiseni keskmise rendihinna

alusel põhjendatud, vastav kostja tasaarvestus ei ole seetõttu kehtiv ja kostja nõuet ei tule

hageja ostuhinna tagastamise nõudega tasaarvestada.

3.5. Lisaks sõiduki ostuhinna tagastamisele nõuab hageja kostjalt sõidukile tehtud hooldus- ja

remondikulude hüvitamist summas 370,76 eurot, sõiduki ostujärgse kontroll-diagnostika

kulude hüvitamist summas 50 eurot ja auto DNA aruande saamise kulu hüvitamist summas

12,90 eurot.

Kohus leiab, et hageja kulude hüvitamise nõue on oma sisult kahju hüvitamise nõue ja nõude

üldiseks õiguslikuks aluseks saavad olla VÕS sätted kohustuse rikkumisega seotud kahju

hüvitamise kohta.

VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja, kes kahju hüvitamist nõuab, tõendama nõude

eeldusena kohustuse rikkumist ja sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimist.

12 (16)

Eespool tuvastas kohus, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki ehk

leidis tuvastamist kostja poolne müügilepingu rikkumine.

Hageja väitel viis ta sõiduki peale enda valdusse saamist korralisse õlivahetusse ja lisaks õlile

teostati sõidukile rihmavahetus. Sõiduki remondi maksumuseks kujunes hageja väitel 370,76

eurot, millest 160,76 eurot moodustas varuosade maksumus. Hageja väitel on ta vastavad

kulud täies ulatuses tasunud.

Kohus leiab, et kostja rikkumisega, s.o lepingutingimustele mittevastava sõiduki müümisega

põhjuslikus seoses olevaks kahjuks saab lugeda sõidukil varuosade vahetamise kulu summas

160,76 eurot. Hageja on esitanud tõendina arve (tl 11), mis tõendab vastavate kulude

tekkimist summas 160,76 eurot. Kohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist

ülejäänud osas. Hageja ei ole esitanud tõendeid kulu tekkimise kohta ja hageja väited, et ta

tasus teenuse eest sularahas, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et hageja ei ole ka

põhistanud, et sõiduki õlivahetamisega seotud kulu oleks kostja rikkumisega põhjuslikus

seoses. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet selle kohta, et enne müügilepingu sõlmimist,

kui hageja sõidukit üle vaatas, siis soovitas kostja esindaja teha autole korralise hoolduse, sest

ei olnud teada, millal seda viimati tehti. Seega saab eeldada, et hageja ostis sõiduki

tingimusel, et peab oma kuludega tegema korralise hoolduse, milleks õli vahetust saab ka

pidada.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue sõiduki ostujärgse kontroll-diagnostika kulude

hüvitamiseks summas 50 eurot ja auto DNA aruande saamise kulu hüvitamiseks summas

12,90 eurot. Hageja on esitanud tõendina K. T. OÜ 18.08.2022. a arve (tl 12) ja autoDNA

aruande sõiduki ajaloo kohta ning arve (tl 4, 26), mis tõendavad vastavate kulude tekkimist.

Kohtu hinnangul saab ka mõistlikult võttes lugeda, et nimetatud kulud olid seoses kostja poolt

lepingutingimustele mittevastava asja müümisega, mistõttu kostja vastutab selle kahju eest.

3.6. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas

450 eurot.

Kohus leiab, et ka nimetatud hageja nõue on oma sisult kahju hüvitamise nõue, mille

õiguslikuks aluseks saavad olla VÕS sätted kohustuse rikkumisega seotud kahju hüvitamise

kohta.

Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKo 30.04.2013. a nr 3-2-1-5-13, p 50) kohtueelsete

õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna

hüvitatavad. Kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks rikkumise tõttu põhjustatud kahjust

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda.

Hageja on esitanud tõendina tema lepingulise esindaja, jurist T. R. a, kohtueelselt

XX.XX.XXXX . a kostjale koostatud teavituse sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest

ja ettepaneku kulude ning kahju hüvitamiseks (tl 21-22). Hageja on esitanud ka Themis

Õigusbüroo OÜ 19.08.2020. a arve hagejale (tl 27) õigusabiteenuse eest tasumiseks. Arvel

nõutakse hagejalt tasu kohtuvälise menetluse toimingute eest summas koos käibemaksuga 450

eurot. Toimingute ajakuluks on märgitud 3 tundi ja tasu on arvestatud määras 125 eurot tund,

millele lisandub käibemaks.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja õiguste kaitsmiseks oli õigusalane nõustamine

ja nõudekirja koostamine vajalik. Arvestades vaidluse keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda

vajalikuks ja mõistlikuks ka hageja esindaja märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu

taotletud ulatuses. Taotletav tasumäär vastab keskmiselt õigusabiteenuse eest taotletavale

tasumäärale. Eespool leidis tuvastamist, et kostja on hagejaga sõlmitud müügilepingut

rikkunud, müües hagejale lepingutingimustele mittevastava asja. Seega võib lugeda, et hageja

kohtueelselt esitatud nõuetega seotud hageja õigusabikulud on kostja rikkumisega põhjuslikus

13 (16)

seoses ja hageja nõue kostjalt vastavate kulude hüvitamiseks summas 450 eurot on

põhjendatud.

3.7. Hageja nõuab kostjalt ka viivist sõiduki ostuhinna tagastamisega ja kulude hüvitiste

tasumisega viivitamise eest. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras, tagastatavalt

sõiduki ostuhinnalt alates 01.03.2023. a kuni nõude täitmiseni ja kulude hüvitistelt alates

23.09.2022. a kuni nõuete täitmiseni.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue rahuldatud põhinõuetelt.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eespool tuvastas kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjal sõiduki ostuhinna tagastamist

summas 10 800 eurot. Tulenevalt VÕS § 223 lg-st 7 muutub tarbija ostuhinna tagasisaamise

nõue sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tagastas sõiduki kostjale XX.XX.XXXX . a. Seega saab

lugeda, et hageja nõue on alates 01.03.2023. a muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus

alates nimetatud ajast tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt viivist nõuda.

Eespool tuvastas kohus ka, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kulude hüvitamist kokku

summas 673,66 eurot, sh sõiduki hooldus- ja remondikulud summas 160,76 eurot, sõiduki

ostujärgse kontroll-diagnostika kulud summas 50 eurot, auto DNA aruande saamise kulud

summas 12,90 eurot ja hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 450 eurot. Kohus leiab, et

hagejal on ka õigus nõuda kulude hüvitiselt viivist alates 23.09.2022. a nagu hageja seda

nõuab. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on esitanud tõendina 19.09.2022. a

lepingust taganemise avalduse, milles on muu hulgas teatanud kostjale oma kulude

hüvitamise nõudest.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne 1. jaanuari 2023. a oli 0,00%, enne 1. juulit 2023. a oli 2,5%.

Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana

kuni otsuse tegemiseni. Viivis 10 800 eurot suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest 01.03.2023. a kuni

29.09.2023. a summas 571,51 eurot ja 673,66 euro suuruselt kulude hüvitise nõudelt VÕS §

14 (16)

113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest

23.09.2022. a kuni 29.09.2023. a summas 59,13 eurot. Edasiulatuvalt alates otsuse tegemisele

järgnevast päevast mõistab kohus välja protsendina põhinõuetelt kuni nende täitmiseni.

3.8. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja sõiduki müügitehingu hinna 10 800 eurot ja viivise summa tasumisega

viivitamise eest kohtuotsuse tegemise seisuga summas 571,51 eurot ning edasiulatuvalt VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja sõiduki hooldus- ja remondikulud summas 160,76 eurot, sõiduki

ostujärgse kontroll-diagnostika kulud summas 50 eurot, auto DNA aruande saamise kulud

summas 12,90 eurot ja hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 450 eurot, kulud kokku

summas 673,66 eurot, ning viivise summa tasumisega viivitamise eest kohtuotsuse tegemise

seisuga summas 59,13 eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

nõude täitmiseni. Hageja nõue sõiduki hooldus- ja remondikulude hüvitamiseks 210 euro

ulatuses ning viivise nõue suuremas ulatuses jäävad rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja nõudis hagis kostjalt põhinõuetena kokku

11 683,66 eurot ja lisaks viivist summade tasumisega viivitamise eest. Kohus rahuldab hageja

põhinõuded 11 473,66 euro ulatuses ja lisaks rahuldatud osas põhinõuetelt viivise nõudes. Seega

rahuldab kohus hageja nõuded ca 98% ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on jaotada

menetluskulud poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja kohus jätab menetluskulud

98% ulatuses kostja kanda ning 2% ulatuses hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kohus andis 30.06.2023. a määrusega pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade

esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Määratud tähtaja

jooksul esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja ainult hageja.

Hageja menetluskulude nimekirja (tl 122) kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud

riigilõiv summas 910 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 2655 eurot.

Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

5.1.

Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud

riigilõivu summas 910 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg-te 1 ja 2

kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et

hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 910 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses

ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

5.2.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab taotletud ulatuses lugeda

põhjendatuks osaliselt.

Vastavalt § 139 lg-le 1 ja § 144 p-le 1 on tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks

menetlusosalise esindaja kulud.

15 (16)

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas menetluses jurist T. R. , kellele on TsMS § 218 p-s 2 nõutud haridus ja kes

võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja toiminguid kokku

ajakuluga 17,7 tundi alljärgnevalt:

1) hagiavalduse koostamine – 3,5 h;

2) kostja 24.10.2022. a vastuse analüüs, konsulteerimine kliendiga, vastuväite esitamine –

3,5 tundi;

3) 14.02.2023. a kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – 3,45 h;

4) istungi protokolli kontrollimine, kostja 06.03.2023. a vastuse analüüs, õiguspraktika

analüüs, vastuse koostamine kohtunõudele 07.03.2023. a, konsultatsioon kliendiga – 3 h;

5) suhtlus vastaspoole ja kliendiga, kliendile ülevaate andmine, vastuse koostamine kohtule

09.05.2023. a – 2,75 h;

6) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h;

7) lõplike seisukohtade koostamine – 0,75 h;

8) vastuväide kostja menetluskuludele (prognoositav kulu) – 0,5 h.

Hageja lepinguline esindaja taotleb tasu määras koos käibemaksuga 150 eurot tund.

Kohus leiab, et hüvitamisele ei kuulu hageja lepingulise esindaja tasu 0,5 tunni eest kostja

menetluskulude kohta seisukoha koostamisele. Kostja oma menetluskulude nimekirja ei

esitanud ja hageja selle kohta seisukohta ei esitanud, mistõttu ei ole vastavat kulu tekkinud.

Arvestades menetluse asjaolusid, sh menetluse käiku, asja keerukust ja mahukust, leiab

kohus, et põhjendatud ja vajalikud on ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud hageja

lepingulise esindaja toimingud ning mõistlikuks ja vajalikuks saab lugeda ka nende

toimingute ajakulu kokku 17,2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole alust hinnata ajakulu

sellises ulatuses ülemääraseks.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra, s.o

koos käibemaksuga 150 eurot ühe töötunni eest. Hageja esindaja tasumäär vastab keskmiselt

sarnase õigusteenuse eest taotletava lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja puhul on

tegemist füüsilise isikuga ja hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane. Seega vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on hageja lepingulise esindaja

tasu hüvitatav koos käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks hageja

lepingulise esindaja tasu 17,2 tunni eest, arvestusega 150 eurot tund, kokku 2580 eurot.

5.3.

Kokku loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 3490 eurot, sh 910

eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 2580 eurot lepingulise esindaja tasu.

Kuna kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud ka

menetluskulude hüvitamist, siis ei määra kohus kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude

suurust.

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud 98% ulatuses, s.o summas 3420,20 eurot (3490 x 98%).

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

16 (16)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik