2-23-1506/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-1506

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-1506

Tsiviilasi

M. J. hagi J. K. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1324,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. J. (isikukood

xxxxxxxxxxx),

esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

(e-post heiki.kuningas@mail.ee)

Kostja J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post

jane.koemets@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2023, sekretär Katriin Oja juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. J. hagi J. K. vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud M. J. kanda.

3. Välja mõista M. J. riigituludesse riigilõiv 280 eurot.

4. M. J. tasuda riigilõiv 280 eurot riigituludesse osamaksetena alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust 7 kuu jooksul (s.o 40 eurot kuus) iga kuu viimaseks

kuupäevaks vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele.

5. Menetluskulude riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb M. J. tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates

menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. Edastada otsus pooltele .

Edasikaebamise kord

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest,

kuid

mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. M. J. (hageja) esitas 27.01.2023 Tartu Maakohtule hagi J. K. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista 1324,80 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohtu 08.07.2019 määrusega asjas x-xx-xxxx mõisteti hagejalt

kostjaga ühiste laste kasuks elatis ühele lapsele 50 eurot, kahele lapsele kokku 100 eurot. Hageja

tasus elatist vastavalt kohtu määrusele. 28.06.2021 tagastas laste seaduslik esindaja (st kostja)

makstud elatise hagejale selgitusega, et ei soovi mingit raha, nii väikest summat pole mõtet kanda.

Peale seda toimus hageja ja kostja vahel suhtlus e-posti teel, kuid elatise maksmisest juttu ei olnud.

22.08.2022 saatis kostja e-kirja kus taas öeldakse, et elatis 50 eurot lapse kohta on väike summa ja

kostjad soovivad esitada kohtusse nõude elatise suurendamiseks. Sellekohase nõude kohus rahuldas

ja selle järgi hageja ka elatist maksab. Kuni uue kohtu lahendini kehtis 08.07.2019 määrus.

27.10.2022 esitas kostja kohtutäiturile avaldused kohtumääruse x-xx-xxxx täitmiseks

põhjendusega, et hageja on elatise eest võlgu. Kohtutäitur algatas menetlused asjade numbritega

xxx/xxxx/xxxxx xxx/xxxx/xxxx. Võlgnevus oli arvestatud seisuga 27.10.2022 perioodi juuli 2021

kuni oktoober 2022 eest. Kokku oli võlgnevus 1600 eurot. Hageja tasus selle summa täiturile.

Lisaks nõudele nõuti hagejalt seoses täitemenetlustega kohtutäituri tasu kummaski asjas 662,40

eurot, kokku 1324,80 eurot.

Hageja leiab, et talle on lepinguväliselt tekitatud kahju. Hageja täitis 08.07.2019 määrusest

tulenevat elatise maksmise kohustust vabatahtlikult ja vajadust täitemenetlust alustamiseks polnud.

Hageja leiab, et 28.06.2021 esitas kostja selgesõnalise avalduse, et ei soovi mingit raha ja nii väikest

summat pole mõtet üle kanda. Sellise avaldusega keeldus kostja täitmise vastu võtmisest. VÕS §

119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust

võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle

tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist. Hageja täitis kohtuotsust kohtumääruse kohaselt,

mille vastu võtmisest kostja õigustamatult keeldus. Kostja ei ole hagejale teatanud, et soovib hageja

täitmise vastu võtta. Veel 22.08.2022 kinnitas kostja soovimatust vastu võtta täitmist summas 50

eurot lapse kohta. Seega oli kostja kui võlausaldaja vastuvõtuviivituses ja hageja kui võlgnik ei

saanud oma kohustust täita.

Hageja leiab, et täitemenetluse algatamine oli hageja jaoks ootamatu, sest hageja polnud viivituses.

Täitemenetluse algatamise ajaks polnud jõus ka uut lahendit elatise suurendamise kohta. Selle

lahendi järgi välja mõistetud elatise on kostja laste esindajana vastu võtnud. Täitemenetluse

algatamiseks puudus vajadus, sest hageja oli kohtumäärust täitnud ja viivitusse sattus hageja kosta

õigusvastase käitumise tõttu. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1046 lg 1 p-de 7 ja 8 kohaselt õigusvastane kui

see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega või heade kommete vastase tahtliku

käitumisega. 08.07.2019 määruse kohaselt pidi hageja elatise kogusumma 100 eurot kandma

kostjale kui laste esindaja kontole. Siit tuleneb ka kostja kui laste esindaja kohustus võimaldada

elatise ülekannet sooritada. VÕS § 23 lg 2 kohaselt on lepingupool kohustatud tegema koostööd

teise lepingupoolega, mis on teisele lepingupoolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Seda

kohustust on kostja rikkunud sest on keeldunud täitmist vastu võtmast. TsÜS § 138 lg 1 sätestab,

et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et

õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja arvates tekitas kostja olukorra kus hageja

ei saanud oma kohustust täita. Kostja ei teinud hagejaga koostööd. Kostjal oli võimalus hagejat

teavitada, et ta soovib elatise makseid vastu võtta, et soovib võlgnetava summa tasumist. Polnud

alust arvata, et hageja oma kohustust ei täida. Ta oli oma kohustused täitnud ajani kui täitmist vastu

ei võetud. Kostja tekitas olukorra kus tekkis elatise võlg. Täitemenetlust algatades käitus kostja

pahauskselt ja sellisest käitumises väljendub tahe hagejale kahju tekitada. Kostja oli teadlik, et

täitemenetlusega kaasnevad täitekulud ja need on hageja, st võlgniku kanda. Selliste kulude

kandmiseks puudus vajadus. Puudub õigustus käitumisele kus kostja kui sissenõudja keeldub

täitmise vastu võtmisest, millega tekib võlgnevus ja esitab seejärel avalduse täitemenetluse

alustamiseks põhjusel, et hageja kui võlgnik on võlgu. Kostja õigusvastane käitumine seisneb

selles, et rikutud on VÕS § 23 lg-s 2 sätestatud koostöökohustust ning TsÜS §-s 138 sätestatud

kohustust käituda heas usus. Õigusvastase käitumise tulemusena tekkis hagejal kahju

täitemenetluse kulude näol summas 1324,80 eurot. Kohustuste täitmata jätmiseks puudub kostjal

põhjendus ja hagejale kahju tekitamises on süüdi kostja, sest täitemenetlus algatati tema taotluse

alusel.

2. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on ise süüdi selles, et ta

on võlgades. Kostja leiab, et see ei ole tema probleem, kuidas hageja oma arveid maksab. Et kostja

ühe korra raha tagasi saatis, ei tähenda, et hagejal puudus kohustus lastele iga kuu kohtu poolt

määratud elatist maksta. Kostja ei pidanud käima kerjamas hageja käest elatisraha, mis oli kohtu

poolt paika pandud. Kostja peab vajalikuks hageja psüühilist seisundit kontrollida ja palub jätta

kõik kulud hageja kanda.

3. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lg 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega (käesoleval juhul kostja emotsionaalne käsitlus hageja kohta),

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

6. Hagiavalduses esile toodud faktilistest asjaoludest ja lisatud tõenditest nähtub:

-

Tartu maakohtu 08.07.2019 määrusega kinnitati elatise kompromiss, mille alusel M. J.

kohustus tasuma poeg J. J. ja tütar J. - L. J. ülalpidamiseks elatist kokku 100 eurot. Kokku

lepiti, et elatist tasutakse iga kuu jooksva kuu eest 28. kuupäevaks J. K. arvelduskontole

(tl 3);

-

kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 4) nähtub, et hagejale on kostja teinud 100 euro

suuruse ülekande 28.06.2021 selgitusega: „ Ei soovi mingit raha hoia endale nii väikest

summat pole mõtet kanda.“;

-

laste seaduslik esindaja, s.o kostja on hagejale saatnud 22.08.2022 meili, milles selgitab,

et andis kohtusse elatise suurendamise avalduse ja et 50 eurot on väike raha laste

kasvatamiseks, mida ei ole mõtet lastele maksta kuna selle rahaga ei ela ega sure. Kostja

pakkus välja kompromissi 150 eurot lapse kohta (tl 4 pöördel);

-

kostja on pöördunud 27.10.2022 täituri poole ja nõudnud laste esiandajana täituri kaudu

J. J. ja J. - L. J. võlgnevuse tasumist alates juulist 2021 kuni oktoober 2021, kummalegi

summas 800 eurot. Algatati kaks täiteasja, milles mõlemas nõuti hagejalt kohtutäituri tasu

662,40 eurot, kokku 1324,80 eurot.

7. Hageja nõue on tekitatud kahju täituri tasude näol summas 1324,80 eurot. Kohus on

kohtuistungil selgitanud kohustuse täitmise põhimõtteid. Küsides iga maksmata kuu kohta

hagejalt tõendeid. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-le 1 antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega, pooled on selles osas saavutanud 08.07.2019 kohtumäärusega

kokkuleppe, mille alusel tasutaks elatist jooksva kuu 28. kuupäevaks kummalegi lapsele summas

50 eurot. Kohus osundab, et elatise kui rahalise kohustuse täitmist hinnates tuleb juhinduda ka

võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Lähtudes VÕS § 91 lg-st 3 rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega

võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava

rahasumma ulatuses. VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega võlasuhe lõpeb. Seega, hetkest kui

hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekus kostja poolt tasutud elatise makse, tuleb VÕS §

91 lg 3 alusel lugeda kostja poolt elatise tasumise kohustus ülekande summas täidetuks ning selles

osas elatise tasumise võlasuhe täitmisega lõppenuks. Asjaolu, et laste seaduslik esindaja tasutud

elatisemakse hagejale ülekandega tagastas, ei oma asjas tähtsust juba seetõttu, et juunikuu eest

võlgnevust ei nõuta. Vastuvõtuviivitust ei esine VÕS § 119 lg 1 järgi, sest pole midagi vastu võtta.

Kohustuse täitmise pakkumist, st elatise ülekannet perioodil juuli 2021 kuni oktoober 2022 lihtsalt

ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud, samuti ei ole tema

tegevus käsitletav tahtliku heade kommete vastase käitumisena (VÕS § 1046 lg 1 p-d 7 ja 8). Pigem

on hageja eksimuses, tõlgendades enda kohustuse täitmata jätmist endale meelepärasemalt.

Hageja ise ei ole oma kohustust täitnud ja väita hagiavalduses p-s 11, et laste ema ei soovigi elatist

ja on tekitanud olukorra, kus hageja ei saanud oma kohust täita, on ilmselgelt meelevaldne. Pole

tõendeid, et hageja oleks juulist 2021 kuni oktoobrini 2022 oma kohustust elatist tasuda täitnud

või seda täita proovinud. Kostja ei ole seega põhjustanud hagejale kahju täituri tasude näol kokku

summas 1324, 80 eurot. Neid asjaolusid arvestades ei kuulu hagi rahuldamisele.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

9. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab raha riigituludesse

tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul,

kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Hageja on olnud hagi esitamisel riigilõivu 280 euro tasumisest vabastatud 29.03.2023 määruse

alusel. Riigilõiv 280 eurot tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Arvestades menetlusabi

andmisel tuvastatud hageja majanduslikku seisundit, võimaldab kohus hagejal tasuda riigilõivu

osamaksetena alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust 7 kuu jooksul (s.o 40 eurot kuus). Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude

tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).

10. Hageja on saanud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja

kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).

Esindaja 19.09.2023 taotluse alusel on kohus määranud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks

583,20 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik