3-22-1905/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1905

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks algatada

kaebaja 05.05.2022 avalduse alusel haldusmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Kaebaja esindaja: V.adv Vahur Kivistik

Vastustaja: Keskkonnaamet

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 05.05.2022 Keskkonnaametile (KeA) taotluse algatada haldusmenetlus

eesmärgiga paluda KeA hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud

paisu taastamiseks (edaspidi taotlus).

03.06.2022 keeldus KeA vastusega nr 14-8/22/8954-2 haldusmenetluse algatamisest vastavalt

haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 14 lg-le 1, veeseaduse (VeeS) § 174 lg-le 2 ja 5 p-le 2.

KeA selgitas oma vastuses, et VeeS § 174 lg 2 järgi annab KeA kooskõlastuse või keeldub

kooskõlastuse andmisest pärast seda, kui kohalik omavalitsus esitab KeA-le paisu

projekteerimistingimused ja ehitusloa eelnõu. Täiendavalt selgitas KeA, et nimetatud

kooskõlastus kujutaks endast toimingut, mitte haldusakti.

04.07.2022 esitas kaebaja vaide KeA vastusele.

KeA 10.08.2022 vaideotsusega jättis KeA kaebaja vaide rahuldamata.

2.

08.09.2022 esitas X kaebuse Tallinna Halduskohtusse taotlusega kohustada KeAd

algatama haldusmenetlust kooskõlas HMS § 14 lg-ga 1 eesmärgiga anda hinnang Poka paisu

kalapääsu rajamise kohustuse osas kui Poka pais soovitakse rekonstrueerida või alternatiivselt

taastada.

10.10.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 16.06.2023 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

3.1.

Kaebaja selgitab, et pöördus 05.05.2022 taotlusega KeA poole, et saada aegsasti

KeA-lt hinnang, kas Poka paisu rekonstrueerimisel on vajalik tagada kalapääsu

rajamine või mitte. Kuna KeA on seadusandja poolt määratud pädevaks hindama

kalapääsude vajalikkust paisude rajamisel, siis on KeA pädev andma hinnangut ka siis,

kui soovitakse paisu rekonstrueerida või alternatiivselt taastada.

3.2.

Kaebaja on seisukohal, et KeA on ilma igasuguse analüüsita ning rakendades

kantseliitlikku mentaliteeti lükanud tagasi nii avaldaja esialgse taotluse kui ka jätnud

rahuldamata sellele järgnenud vaide. KeA ei ole ei esialgses vastuses ega hilisemas

vaideotsuses selgitanud, miks ei ole KeA-l võimalik anda kalapääsu vajaduse kohta

hinnangut, kui seadusandja on selgitanud, et KeA-l on see pädevus. KeA on rikkunud

hea halduse tava ning refereerinud pikalt seaduse teksti ilma tegelikku sisu avamata

ning kaebaja tegelikku vajadust mõistmata.

3.3.

KeA on väga kitsalt tõlgendanud avaldaja pöördumist ehk leidnud, et avaldaja

palub KeAl otsustada, kas Poka paisu tohib rekonstrueerida või mitte (vt vaideotsuse lk

1 p 2 lg 1). KeA ei ole avaldajalt mitte ühtegi täiendavat asjaolu täpsustanud taotluse

või vaide lahendamisel. Kaebaja on taotluse punktis 12 selgitanud, et kaebaja eesmärk

on saada KeA hinnang Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt taastamiseks

võttes arvesse paisuga seotud jõe kalade kudemisvõimalusi. See tähendab, et kaebaja ei

soovinud ehituslikku hinnangut KeA-lt. Kaebaja soovis saada KeA-lt hinnangut, mis

oma olemuselt on kooskõlas VeeS § 174 lõikega 2 ehk KeA annab kooskõlastuse või

keeldub kooskõlastuse andmisest paisutamisega seoses. Seejuures näeb viidatud säte

ette, et vajadusel teeb KeA lisaanalüüsi ehk hindab, kas esineb vajadus tagada paisul

teatud tingimuste esinemisel kaladele ligipääs. Kaebaja on seisukohal, et sellist

hinnangut

on

võimalik

anda

KeA-l

ka

ilma

eraldi

KOV-ile

eelnevalt

projekteerimistingimuste esitamist ja ehitusloa eelnõu esitamist.

3.4.

Kaebajale jääb selgusetuks, miks KeA ei täpsustanud kaebaja soovi ehk mida

tegelikult KeA-lt 05.05.2022 taotluses oodatakse. Kaebajalt ei täpsustatud asjaolusid ka

vaide lahendamisel, kuigi hea halduse tava kohaselt olnuks KeA-l võimalik täiendavalt

uurida 30 päeva jooksul, sh täpsustada kaebaja tegelikku soovi.

3.5.

KeA ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks ei ole KeA-l ilma paisu

projekteerimistingimusteta ja ehitusloa eelnõuta võimalik anda hinnangut, kas kalade

läbipääsu tagamine on vajalik või mitte. Kaebaja on seisukohal, et KeA-l on ka ilma

eelnimetatuta võimalik selgitada, kas läbipääs on vajalik ilma mööndusteta või tuleb

läbipääs tagada, kui selleks peaks esinema teatud tingimused. Kokkuvõttes, kas kaladel

peab olema tagatud läbipääs, kui kaebaja peaks otsustama paisu rekonstrueerida või

alternatiivselt taastada. Vastates jaatavalt läbipääsu tagamisele, siis milliste tingimuste

esinemisel. Kaebaja rõhutab, et kalade läbipääsu nõue või selle puudumine ei saa

sõltuda sellest, milline projektlahendus tuleb paisule, näiteks, kas pais rajatakse

metallist või kivist.

3.6.

Kaebaja kordab ka vaides esitatut, mille kohaselt seadusandja eesmärk ei ole

olnud paisutamist kavandatavat isikut teavitada asjaomastest tingimustest alles siis, kui

arvestatavad kulutused paisutamiseks on kantud, vaid võimalusel juba enne

paisutamiseks kantud kulutuste tegemist. Seadusandja on selle otsesõnu seletuskirjas ka

välja öelnud, kui on selgitanud, et eesmärk on vältida kahju tekkimist olukorras, kus

alles hiljem selgub, et KeA nõuab paisule kaladele läbipääsu ehitamist. Viidatud

põhimõte on asjakohane ka praegu, nimelt tuleb enne projekteerimistingimuste tellimist

saada selgust sõlmküsimuses ehk kas kalade läbipääsu tagamise kohustus antud juhul

eksisteerib.

3.7.

Kaebaja hinnangul ei ole kalade läbipääsu tagamine vajalik, sest seal ei ole enam

tegemist lõhejõega. Kaebaja on ka 05.05.2022 taotluses, eelkõige punktides 6-8

selgitanud, miks ei pruugi Poka paisu puhul olla seadusest tulenevalt nõutav kalade

läbipääsu tagada. KeA ei ole esitatud väiteid ei oma vastuses ega vaideotsuses

põhjendanud. Paragrahvide tsiteerimine ei võrdu sisulisele küsimusele sellekohase

vastuse andmisega.

3.8.

Kaebaja on seisukohal, et KeA on taotluslikult jätnud sisulised vastused

esitamata. Sellisele käitumisele on kaebaja viidanud ka vaides, milles selgitas, et kuna

Poka paisu puhul algab lõhejõgi ja selle lõik Poka veskist, siis paisust ülesvoolu ei ole

vajadust kaladele ligipääsu tagada, kuna seal ei ole tegemist enam lõhejõega.

Vastupidise seisukorra korral on KeA-l vaja oma väited esitada kujul, mis võimaldab

nende õigsuse üle vajadusel ka kohtuliku kontrolli teostamist, seega tuleb asjas alustada

haldusmenetlust.

3.9.

VeeS seletuskirjas lk 44 (643 SE) on seadusandja selgitanud, et kalapääsu

ehitamine on suur investeering (seletuskirja andmise hetkel hinnati võimalikuks kuluks

150K – 300K eurot, mis arvestades 2022.a seisu võib olla oluliselt kallim maailmas

toimuva tõttu). Seetõttu on vaja põhjalikult analüüsida kalapääsu rajamise õiguslikku

vajalikkust. Seletuskirjast ei tulene, et kalapääsu rajamist on võimalik hinnata vaid

projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõuga koos.

3.10. Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-18-253/46, milles kohus on

selgitanud, et haldusorgan kooskõlas HMS § 1 ja § 5 lõikega 2 ei tohi oma tegevusega

isikut eksitada (nt suhelda temaga põhjendamatult keerulises õiguskeeles või suunata

teda vaidlustama õigustloovat akti) ega nõuda alusetult puuduste kõrvaldamist.

Haldusorgani ülesanne on võimaldada isikul haldusmenetluses võimalikult lihtsat

osalemist. Kaebaja on seisukohal, et haldusmenetluses lihtsat osalemist on võimalik

tagada, kui haldusorgan enne lõpliku seisukoha kujundamist palub täpsustada

pöördumise eesmärki. Seda KeA antud juhul ei teinud.

3.11. KeA uurimiskohustuse rikkumise tõttu on kaebaja kohustatud esitama kaebuse

halduskohtule. Kui oleks täidetud uurimiskohustust, siis oleks KeA saanud aru, et

kaebaja ei taotlenud haldusmenetluse algatamist Poka paisu rekonstrueerimiseks.

Uurimiskohustuse täitmisel oleks KeA pidanud mõistma, et kaebaja soovib aru saada, kas ja

millistel tingimustel esineks kalade läbipääsu tagamise kohustus, kui pais rekonstrueerida või

alternatiivselt taastada (HMS § 6).

3.12. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2792

eurot (õigusabi 2772 eurot + riigilõiv 20 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale

(dtl 101-121).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1.

KeA on haldusmenetluse kestel läbivalt selgitanud, et ei saa nendel tingimustel

haldusmenetlust

alustada,

sest

kalapääsu

vajalikkust

otsustatakse

projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluse raames (vt vastus taotlusele,

vaideotsus), samuti, et KeA-l puudub pädevus ehitiste rekonstrueerimise otsustamiseks

(vt vaideotsus).

4.2.

Kaebaja eesmärgiks on saada KeA hinnang kalapääsu vajalikkuse kohta.

Kaebaja taotles KeA poolt haldusmenetluse alustamist kooskõlas VeeS § 174 lg 2 ja lg

5 p 2 ja HMS § 14 lg 1 eesmärgiga saada KeA hinnang Poka paisu (PAIS024860)

rekonstrueerimise võimaluse osas

(kaebaja taotlus, p-d 2, 13). Kaebaja selgitas, et soovib Poka paisu kasutada viisil, mis võtab

arvesse nii vee-elustikku kui ka inimtegevust (kaebaja taotlus p 10). Kaebaja põhjendas, et

soovib saada KeA hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt taastamiseks

arvestades kalade kudemisvõimalusi vältimaks tarbetuid kulutusi, sh vaidlusi.

4.3.

KeA kooskõlastus on osa projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu

menetlusest, mistõttu ei saa KeA algatada eraldi menetlust hinnangu andmiseks

kalapääsu vajalikkusele. VeeS § 174 lg 2 sätestab, et „kohaliku omavalitsuse üksus

kooskõlastab Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu.

Keskkonnaamet annab kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne

päeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest arvates. Kui on vaja teha lisaanalüüs,

pikendab Keskkonnaamet kooskõlastamise tähtaega 20 päeva

võrra.

Ehitusseadustikus

sätestatud

projekteerimistingimuste

ja

ehitusloa menetlustähtaeg pikeneb kooskõlastuse andmise tähtaja võrra.“

Nimetatud sättest tuleneb KeA pädevus anda hinnang kalapääsu vajalikkusele. Nagu

nähtub viidatud sättest, siis on KeA kooskõlastuse näol tegemist osana

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusest, mitte eraldiseisva menetlusega.

Seega eraldi haldusmenetlust ei pea ega saa selle alusel alustada. 4.4. VeeS sätte

eesmärgiks on teavitada paisutamist kavandatavat isikut ja kohalikku omavalitsust

kalapääsu vajalikkusest enne paisu rajamist. Kaebaja viitab oma kaebuses õigesti, et

VeeS § 174 lg 2 eesmärgiks on veeseaduse seletuskirja kohaselt vältida kahju tekkimist

olukorras, kus alles hiljem selgub, et KeA nõuab paisule läbipääsu ehitamist. Samas on

kaebaja ekslikult järeldanud, et seetõttu tuleb saada selgust sõlmküsimuses ehk kas

kalade

läbipääsu

tagamise

kohustus

eksisteerib

antud

juhul

juba

enne

projekteerimistingimuste tellimist. Selline järeldus on ekslik. Kooskõlastuse eesmärgiks

on vältida kahju, mis tekib paisu rajamisega, kui alles pärast paisu rajamist selgub

kalapääsu

vajalikkus,

mitte

otsustada

kalapääsu

vajalikkus

enne

projekteerimistingimuste tellimist.

KeA märgib täiendavalt, et vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §

3 p-le 2 teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu KeA-

ga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, samuti kui

planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle

kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse. Seega nähtub ka

VeeS § 174 lg 2 seletuskirjast, et KeA kooskõlastus on osa planeerimismenetlusest, mitte

iseseisev haldusmenetlus.

4.5.

KEA leiab, et kalapääsu vajalikkuse üle otsustamine ei ole ka sisuliselt võimalik

ilma vastava paisu projekteerimistingimuste ja ehituseelnõuga tutvumata.

KeA selgitas vastuses taotlusele, et ei saa anda hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või

alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks käesoleval hetkel, sest ei ole teada kalade läbipääsu

tagamise võimalused (vastus taotlusele). Kalapääsu rajamise vajalikkus sõltub mh ka sellest,

mis viisil paisu rekonstrueeritakse või alternatiivselt taastatakse. Kaebaja leiab, et kalade

läbipääsu nõue või selle puudumine ei saa sõltuda sellest, milline projektilahendus tuleb paisule,

näiteks, kas pais rajatakse (või taastatakse) metallist või kivist. Selline seisukoht on ekslik.

Projekteerimistingimustest või ehitusloa eelnõust sõltub, millisel määral – kui üldse – on kalade

läbipääs takistatud, millise takistusega on tegemist ning sellest sõltuvalt ja kuidas vastav

läbipääs tagada, seejuures võib ka ehitamise materjal tõepoolest olulist rolli mängida. KeA

selgitab, et oluline on paisu ehitustehniline lahendus, kas kavandatakse betoonist reguleerimata

ülevoolu, varjapaasidega ülevoolu või hoopis paiskärestikku, samuti milline on kavandatav

veetasemete vahe. Lisaks tuleb kalapääsu vajaduse hindamisel jälgida veemajanduskava

veekogumite seisundihinnanguid, põhjuseid ja veemajanduskava meetmeid konkreetsele

kogumile. Käesoleval juhul ei ole kaebaja isegi otsustanud, kas kavatseb paisu rekonstrueerida

või taastada, samuti puudub teave, kas vastav tegevus on üldse lubatud ja võimalik ning millistel

tingimustel.

Seepärast

ongi

KeA

kooskõlastus

VeeS

§

lg

järgi

osa

projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetlusest, mitte ei ole tegemist eraldi KeA

menetlusega.

4.6.

KeA märgib samuti täiendavalt, et vastava kooskõlastuse andmine ei kujuta

endast mitte haldusakti, vaid menetlustoimingut.

4.7.

Kalapääsu rajamise vajalikkus sõltub mitmetest asjaoludest ning kujutab endast

suuresti KeA kaalutlusotsust. Küsimus ei ole selles, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul

peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu

(VeeS § 174 lg 3). Vastavalt keskkonnaministri vastuvõetud määrusele nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kuulub Leevi jõgi Poka

(Leevi) paisust suubumiseni Ahja jõkke (VEE1047900) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt

looduskaitseseaduse § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi

ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Seega algab Poka paisust lõhejõgi ning lõhejõel

peab olema tagatud läbipääs kaladele mõlemas suunas. Küsimus seisneb selles, kas

käesoleval juhul on paisu omanikul kohustus tagada kalade läbipääs nii üles- kui

allavoolu, kui lõhejõgi algab Poka paisust. Kaebaja väidab, et kalade läbipääs tuleb

tagada vaid paisust allavoolu ning mitte ülesvoolu, sest seal ei ole tegemist enam

lõhejõega.

KeA kaebaja seiskohaga ei nõustu, sest ka Poka paisust ülesvoolu on jõeforellile hästi sobilikke

elu- ja sigimispaiku. Samuti nähtub, et VeeS § 174 lg 5 p-st 2 tuleneb paisu omaniku kohustus

KeA nõudmisel tagada kalade läbipääs nii üles- kui allavoolu ka mitte ainult elupaikade

nimistus olevatel jõgedel. KeA võtab sellise kohustuse kehtestamise kaalumisel arvesse

eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) tulemusi (VeeS § 174 lg 8).

Kõiki neid asjaolusid on KeA ka põhjendanud (vastus taotlusele). Nagu selgitatud, siis on

tegemist KeA kaalutlusotsusega, mida on vajalik teha projekteerimistingimuste ja ehitusloa

eelnõu menetluse raames, seejuures võtab KeA arvesse eksperdiarvamust või KMH tulemusi.

Nagu KeA on juba kaebajale eelnevalt põhjendanud, siis oleks praegu vastava hinnangu

andmine ennatlik.

4.8.

KeA selgitab, et käesolevas asjas ei ole üldse vaidluse all KeA sisuline hinnang

Poka paisu kalapääsu vajalikkusele, sest KeA ei saa seda lihtsalt anda. Vaidluse all on

KeA pädevus haldusmenetluse algatamiseks kaebaja taotletud tingimustel, milleks

KeA-l aga pädevus puudub.

Seega KeA ei saa anda käesoleval hetkel hinnangut kalapääsu vajalikkuse kohta Poka paisule.

Kalapääsu vajalikkus otsustatakse paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõule

kooskõlastuse andmise menetluse raames, sealjuures on kalapääsu rajamise kohustuse

seadmine KeA kaalutlusotsus. Käesoleval hetkel puudub KeA-l aga oluline teave asjas tähtsust

omavatest asjaoludest, mille alusel vastav hinnang anda.

4.9.

KeA tegevus taotluse ja vaideotsuse rahuldamata jätmisel on olnud kooskõlas

hea halduse tavaga.

KeA on nii vastuses kui ka vaideotsuses läbivalt selgitanud, et KeA-l on pädevus hinnata

kalapääsu vajalikkust vaid projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluses, vastav

KeA hinnang kalapääsu vajalikkuse kohta ei ole haldusakt HMS mõttes, mistõttu ei saa KeA

eraldi haldusmenetlust alustada. Nagu KeA ka eelnevalt selgitas, siis ei ole KeA-l võimalik

anda kalapääsu vajalikkusele ka sisulist hinnangut ilma vastava projekteerimistingimuste ja

ehitusloa eelnõuga tutvumata.

KeA on nii taotluse lahendamisel kui ka vaideotsuse koostamisel lähtunud siiski kaebaja enda

poolt esitatud taotlustest ja kaebaja eesmärgist. Kaebaja taotles oma taotluses haldusmenetluse

alustamist eesmärgiga saada haldusakt Poka paisu rekonstrueerimise lubamise otsustamiseks.

Samast dokumendist ilmneb, et taotluse eesmärgiks on paluda KeA hinnangut Poka paisu

rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks. Kaebaja on vaides jäänud

sisuliselt samade taotluste juurde. Hoolimata sõnastusest ei ole siiski kahtlust kaebaja eesmärgis

taotluse esitamisel: hoida kokku kulusid saades teada, kas KeA kohustab paisu

rekonstrueerimise või taastamise käigus kaebajat tagama kaladele ligipääs. KeA-le jääb

selgusetuks, milliste täiendavate asjaolude täpsustamist kaebaja soovib, arvestades, et kaebaja

ei ole isegi kindel, kas soovib paisu rekonstrueerida või taastada ning kas see on lubatud ja

võimalik ning millisel viisil. Kuna vastavad asjaolud on teadmata isegi kaebajal endal, siis ei

saagi käesoleval hetkel KeA täiendavaid asjaolusid täpsustada, sest need lihtsalt puuduvad.

KeA-le on arusaadav kaebaja eesmärk taotluse esitamisel ning KeA on ka põhjendanud, miks

ei saa KeA vastavat taotlust rahuldada.

4.10. KeA ei ole kaebajat taotluse ja vaide lahendamisel eksitanud. KeA ei

täpsustanud kaebaja pöördumise eesmärki, sest pöördumise eesmärk oli KeA-l taotluse

ja vaide lahendamisel selge. Ka käesolevas kaebuses on KeA jäänud samade sisuliste

seisukohtade juurde, kui taotluse ja vaide lahendamisel.

4.11. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja taotlus ja vaie on lahendatud

õiguspäraselt. KeA on kaebaja taotluse ja vaide lahendanud lähtunud hea halduse tavast

ning täites HMS-st tulenevaid kohustusi.

KeA ei saa alustada haldusmenetlust kaebaja taotletud tingimustel, sest kalapääsu vajalikkuse

kohta antakse hinnang projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluse raames.

Hinnangu või kooskõlastuse andmine väljaspool nimetatud projekteerimistingimuste ja

ehitusloa eelnõu menetlust ei ole antud juhul võimalik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

6. Kaebuse esitaja eesmärgiks on kohustada Keskkonnaametit (KeA) algatama

haldusmenetlus kooskõlas HMS § 14 lõikele 1 eesmärgiga saada KeA hinnang Poka paisu

kalapääsu rajamise kohustuse osas, kui Poka pais soovitakse rekonstrueerida või alternatiivselt

taastada.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuse esitaja esitas vastustajale vastava taotluse

05.05.2022 paludes: „alustada haldusmenetlust, mille eesmärk on anda haldusakt Poka paisu

rekonstrueerimise lubamise otsustamiseks“ (dtl 49-52).

Vastustaja keeldus oma 03.06.2022 vastusega nr 14-8/22/8954-2 haldusmenetluse algatamisest

(dtl 53-55). Vastustaja selgitas, et: „Taotletud KeA hinnangu puhul ei ole tegemist KeA poolt

antava haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) mõttes, seega eraldi

haldusmenetlust ei pea ega saa selle alusel alustada. Kooskõlas VeeS § 174 lg-ga 2 annab KeA

kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne päeva jooksul kooskõlastuse

taotluse saamisest arvates kohaliku omavalitsuse poolt esitatud paisu projekteerimistingimuste

ja ehitusloa eelnõule. Nimetatud kooskõlastuse andmise korral on tegemist toiminguga, mitte

haldusakti andmisega. Eelnevast tulenevalt ei alusta KeA taotletud haldusmenetlust Poka paisu

rekonstrueerimise lubamise otsustamise haldusakti andmiseks HMS § 14 lg 1, VeeS § 174 lg 2

ja lg 5 p 2 alusel.“

Vaidemenetluses täpsustas kaebaja oma taotlust, paludes: „Kohustada Keskkonnaametit

algatama haldusmenetlus kooskõlas HMS § 14 lõikele 1 eesmärgil anda Keskkonnaameti

hinnang Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks, sh

kalapääsu rajamise kohustuse osas.“ (dtl 56-59)

KeA jättis oma 10.08.2022 vaideotsusega nr 14-8/22/8954-5 kaebaja vaide rahuldamata (dtl

6266).

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et taotluse esitamisel ajal Poka paisu (mis asub Kanepi

vallas, Põlva maakonnas) projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa taotluse menetlust kohaliku

omavalitsuse poolt algatatud ei olnud. Samuti ei olnud kaebaja vastavat taotlust kohalikule

omavalitsusele üldse esitanud.

9. Käesolevas asjas taandub vaidlus küsimusele, kas KeA on kohustatud andma väljaspool

projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse menetlust (siduvat) hinnangut konkreetsele paisule

kalapääsu rajamise kohustuse kohta.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt käesoleva seaduse alusel võib isik

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult

avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku

võimu kandjalt) nõuda haldusakti andmist ja toimingu sooritamist.

Kohtupraktikas on leitud, et kohus peab sellise kohustamiskaebuse rahuldama, kui on

tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal

on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel

sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks

olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib

tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust (RKHK

06.03.2001 otsus asjas nr 3-3-1-2-01, p 1).

11. VeeS § 174 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab

Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu. Keskkonnaamet annab

kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne päeva jooksul kooskõlastuse

taotluse saamisest arvates. Kui on vaja teha lisaanalüüs, pikendab Keskkonnaamet

kooskõlastamise

tähtaega

päeva

võrra.

Ehitusseadustikus

sätestatud

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlustähtaeg pikeneb kooskõlastuse andmise tähtaja

võrra.

Veeseaduse eelnõu seletuskirjas on viidatud sätte osas märgitud: „Keskkonnaamet annab

kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest 10 päeva jooksul kooskõlastuse taotluse

saamisest arvates. Kui on vaja teha täiendav analüüs pikeneb kooskõlastamise menetlustähtaeg

20 päeva võrra. Tegu on ennetava sättega, mis võimaldab Keskkonnaametil teavitada

paisutamist kavandavat isikut ja kohalikku omavalitsust kalapääsu vajalikkusest juba enne

paisu püstitamist. Sellega välditakse kahju paisuomanikule, kui pais on püstitatud, aga sellele

pole rajatud kalapääsu ja Keskkonnaameti nõudmisel tuleb see ehitada hiljem. Hilisem

kalapääsu ehitamine võib osutuda kohe paisu sisse kalapääsu ehitamisest oluliselt kulukamaks.

Arvestades kalapääsu ehitamise investeeringu suurt mahtu (150 000-300 000 eurot), tuleb

põhjalikult analüüsida kalapääsu rajamise vajalikkust ja efektiivse kalapääsu rajamiseks

vajalike tingimuste andmist. Kalapääsu rajamisel tuleb ka kaaluda ja analüüsida, millistele

kalaliikidele kalapääs ehitatakse (eri liikidel erinevad tehnilised lahendused). See säte ei

kohaldu avalikku veekogusse ehitamisel. Paisu ehitamist käsitlevate detailplaneeringu või

eriplaneeringute Keskkonnaametiga kooskõlastamise reguleerimiseks on kavas muuta

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.1

12. Kohus nõustub, arvestades ülal tuvastatud asjaoludega ning lähtudes viidatud

õiguslikust regulatsioonist, vastustajaga ja leiab, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud

haldusmenetluse algatamisest. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et kalapääsu rajamise

küsimus paisule otsustatakse projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse menetluse raames.

Samuti on õige vastustaja seisukoht, et vastustajal puudub pädevus ehitise rekonstrueerimise

üle otsustamiseks. Vastava otsuse peab esmalt langetama isik, kellele pais kuulub – kas ta üldse

soovib rekonstrueerida ning vastavad projekteerimistingimused/ehitusloa saab väljastada

üksnes kohalik omavalitsus.

KeA kooskõlastus on osa projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusest, järelikult puudub

vastustajal seadusest tulenev kohustus algatada eraldi menetlust hinnangu andmiseks kalapääsu

vajalikkusele. Ka kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusakti, mille alusel oleks vastustaja

kohustatud vastava haldusmenetluse läbi viima väljaspool projekteerimistingimuste ja ehitusloa

taotluse

menetlust.

Seega

on

täitmata

esmane

riigivastutuse

seadusest

tulenev

kohustamiskaebuse rahuldamise eeldus, milleks on, nagu juba ülal viidatud, vastustaja vastav

seadusest tulenev kohustus toimingu sooritamiseks. Kohtule ühestki õigusaktist vastavat

kohustust väljaspool ülal viidatud haldusmenetlusi kalapääsu rajamise küsimuse osas hinnangu

andmiseks ei nähtu.

Kohus leiab, et väljaspool eeltoodud menetlusi on vastustaja kohustatud andma üksnes

vastavaid selgitusi (vt ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seadus (MSVS)). 13. Kaebaja on kohtu hinnangul mõistnud valesti ka

veeseaduse eelnõu seletuskirja.

Seletuskirja teksti analüüsides on võimalik üheselt jõuda järeldusele, et seadusandja on silmas

pidanud „ennetava sätte“ all seda, et see võimaldab KeA-l teavitada kalapääsu rajamise

vajalikkusest enne paisu rajamist/ehk ehitama hakkamist, mitte aga seda, et enne kui

üldse oleks algatatud projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse menetlus. Ei seaduse

tekstist ega seletuskirjast, midagi sellist, mida kaebaja välja toob, järeldada ei ole võimalik.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kaebaja seisukoht, et vastustaja on kohustatud hindama

väljaspool projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse menetlust võimalikku kalapääsu

rajamise kohustust.

14. Kohus nõustub vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadega ka selles, et

KeA ei saa anda hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu

taastamiseks käesoleval hetkel, sest ei ole teada kalade läbipääsu tagamise vajalikkus ja

võimalused. Eeltoodule viitas vastustaja asjakohaselt ka oma vastuses taotlusele. Kalapääsu

rajamise vajalikkus sõltub mh ka sellest, mis viisil paisu rekonstrueeritakse või alternatiivselt

taastatakse.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et kalade läbipääsu nõue või selle puudumine,

ei saa sõltuda sellest, milline projektilahendus tuleb paisule, näiteks, kas pais rajatakse (või

taastatakse) metallist või kivist.

Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et projekteerimistingimustest või ehitusloa eelnõust

sõltub, millisel määral – kui üldse – on kalade läbipääs takistatud, millise takistusega on

tegemist ning sellest sõltuvalt ja kuidas vastav läbipääs tagada. KeA on selgitanud, et oluline

1 Veeseadus 643 SE. Seletuskiri veeseaduse eelnõu juurde lk 44. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/80f09d63-11a3-4055-8b3b-a23dffa90a61

on paisu ehitustehniline lahendus, kas kavandatakse betoonist reguleerimata ülevoolu,

varjapaasidega ülevoolu või hoopis paiskärestikku, samuti milline on kavandatav veetasemete

vahe. Lisaks tuleb kalapääsu vajaduse hindamisel jälgida veemajanduskava veekogumite

seisundihinnanguid, põhjuseid ja veemajanduskava meetmeid konkreetsele kogumile. Sellest

tulenevalt ongi seadusandja ette näinud, et KeA kooskõlastus on VeeS § 174 lg 2 järgi osa

projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetlusest, mitte ei ole tegemist eraldi

menetlusega.

Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et otsustus kalapääsu rajamise vajalikkuse osas on

kaalutlusotsus, mida ei ole võimalik langetada ilma vastavate alusandmeteta. Täiendavalt on

vastustaja asjakohaselt viidanud VeeS § 174 lg 8, mille kohaselt KeA-l on õigus nõuda kalade

läbipääsu tagamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata veekogudel, arvestades

eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi. Ehk vastavas menetluses saab

vastustaja nõuda täiendavate dokumentide esitamist, mille pinnalt kaalutletud otsus langetada.

Eeltoodu toetab samuti seisukohta, et vastavat hinnangut ei saa, pole mõistlik ega pea andma

väljaspool konkreetset haldusmenetlust.

15. Kaebaja heitis vastustajale veel haldusmenetluses ette uurimiskohustuse ning hea

halduse põhimõtte rikkumist.

Kohus, analüüsinud nii kaebaja taotlust, vaiet, kui ka vastustaja vastust ning vaideotsust leiab,

et vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ega hea halduse tava. Kaebaja taotlusest ja

vaidest on vastustaja õigesti aru saanud kaebaja taotluse eesmärgist, milleks oli saada enne

projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse esitamist teada, kas KeA kohustab kaebajat paisu

rekonstrueerimise või taastamise käigus tagama kaladele ligipääsu. Seega on kaebaja etteheited

vastustajale sellest, et vastustaja ei selgitanud välja kaebaja tegelikku soovi, asjakohatud.

Kuivõrd vastustajale oli kaebaja taotluse eesmärk arusaadav, siis ei pidanud vastustaja ka

laskma kaebajal taotlust täpsustada. Mis puudutab kaebaja viiteid sellele, et KeA oleks saanud

ka ise teha vajadusel lisaanalüüsi juhindudes VeeS § 174 lg 2, siis nagu kohus juba eelnevalt

märkis, reguleerib vastav säte olukorda, kus projekteerimistingimuste/ehitusloa taotlus on

esitatud ja vastav menetlus pooleli. Vastava sätte mõte ei ole see, et enne eeltoodud menetlusi

isiku pöördumise alusel viiks vastustaja omal algatusel ja kulul läbi vajalikud uuringud ja

teostaks lisaanalüüsi. Lisaanalüüsi tegemise võimalus on ette nähtud olukorraks, kus pooleli

olevas loataotluses on näiteks mingid andmed puudulikud või vajavad vastustaja poolt

täiendavat uurimist selleks, et otsustada taotlusele kooskõlastatuse andmine. Käesoleval juhul

sellise olukorraga tegemist ei ole, millest tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebajaga selles, et

vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet ning uurimiskohustust jättes asjas tähtsust

omavad asjaolud ise välja selgitamata. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga ja

leiab, et vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel HMS sätetatud reegleid rikkunud.

14. Eeltoodust tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik