2-23-108836/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista D Tilt leppetrahvi võlgnevus 45 eurot ja sissenõudekulud 10 eurot otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
Legislator headnote
AI generated2-23-108836/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-108836
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi D Ti vastu
leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490)
Hageja
lepinguline
esindaja:
Piret
Muinast,
e-post
piret.muinast@eftalegal.ee
Kostja: D T (ik xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D Tilt leppetrahvi võlgnevus 45 eurot ja sissenõudekulud 10 eurot
Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.
3. Jätta menetluskulud D Ti kanda.
4. Välja mõista D Tilt menetluskulud 230 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA
kasuks. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
5. Välja mõista D Tilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK
ESTONIA kasuks.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 04.12.2020 sõlmitud parkimisleping (sõiduauto
registreerimisnumbriga xxxx) parkimiseks Keskturu (EP52) parklas ning 17.05.2022 sõlmitud
parkimisleping (sõiduki registreerimisnumbriga xxxx) parkimiseks Lidl Raadiku 11 (EP230)
parklas, mille tingimusi kostja rikkus, jättes parkimise eest tasumata.
Hageja esitas kostjale kaks leppetrahvinõuet:
1. summas 30 eurot (leppetrahvi number xxxx, maksetähtaeg 18.12.2020);
2. summas 15 eurot (leppetrahvi number xxxx, maksetähtaeg 31.05.2022).
Kohus
tegi
kostjale
menetlusse
võtmise
määruse
ja
hagi
kätte
toimetatavaks
kättetoimetamisportaali kaudu alates 16.08.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.
Lisaks saatis kohus 23.08.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti
aadressil xxxx, millelt kostja oli eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele
vastuväite. Kohus selgitas e-kirjas, et loeb hagi TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel kostjale
kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul e-kirja saatmisest arvates. Kostjat hoiatati menetlusse
võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (18.09.2023) ei
vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt
arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100
eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja
õigusabikulu 220 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse
kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk
20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes
TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20
eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud
seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning
nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate
andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse
õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul
vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul
samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks
ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei
ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja
mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse
koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.
Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh
dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu
110 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot
käibemaksuta.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 230 (100+20+110) eurot. Eeltoodust
tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ning
menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik