2-22-16852/67 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Britt Rand

Määruse tegemise aeg ja koht

28.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16852

Tsiviilasi

D. A. S. hagi H. T. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: D. A. S. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja isa

H. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Marko Jaani

Kostja: H. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu enam mingeid pretensioone ega

nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest ning Pooled

omandavad käesoleva kompromissilepingu alusel uued õigused.

1.2. Kostja, H. T. (isikukood xxxx) kohustub tasuma hagejale, D. A. S. (isikukood

xxxx) alates 01.09.2023 kuni täisealiseks saamiseni (xxxx) elatist summas 260,33

eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 50,55 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), millest võetakse maha 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024) PKS

§ 101 lg 5, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Kostja kohustub tasuma elatise iga kalendrikuu eest hiljemalt jooksva kuu

10-ndaks kuupäevaks, ehk kostja ei tasu elatist ette, vaid tagantjärgi (näiteks

oktoobri 2023 elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt 10.10.2023, novembri 2023

elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt 10.11.2023 jne).

1.4. Kostja kohustub septembri 2023 tasumata elatise summas 110,33 eurot tasuma

hagejale hiljemalt 29.09.2023 hageja seadusliku esindaja arvelduskontole (vt

punkt 1.8.).

1.5. Kostja kohustub tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist tagasiulatuvalt perioodi

eest 01.12.2021 kuni 31.08.2023 summas 2450 eurot. Tagasiulatuva perioodi eest

makstavast elatisest tuleb kostjal tasuda 1100 eurot hiljemalt 5 päeva jooksul

2-22-16852

2 (6)

alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ning

1350 eurot igakuiste osamaksetena. Igakuise osamakse suurus on vähemalt

75 eurot kuus ning see tuleb teostada iga kuu 10-kuupäevaks. Esimene osamakse

kuulub tasumisele hiljemalt 10.10.2023.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus pöörata kogu tasumata

osamaksetena tasutav elatis (1350 eurot) koheselt sundtäitmisele, kui kostja ei

pea kinni Lepingu p-s 1.5 kokkulepitud maksegraafikust ning kostja on

kohustuse täitmisega viivituses vähemalt viis päeva.

1.7. Kompromissilepingu punktides 1.2 - 1.5 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel

või tasumisega viivitamisel hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tähtajaks tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest.

1.8. Kõik elatise ja võimalikud viivisemaksed seoses elatisega kohustub kostja tasuma

hageja seadusliku esindaja H. S.`i arvelduskontole nr xxxx.

1.9. Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud

kandnud Poole enda kanda ning Pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku

mingeid nõudeid.

1.10. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui

kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus

tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus,

kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad

kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus

kokku lepitud, jätta poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus ja tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv summas 70 eurot

H. S. pangakontole nr xxxx.

5. Tühistada käesolevas asjas 29.12.2022. a määrusega määratud hagi tagamine.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

1. Hageja esitas 09.11.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu hageja kasuks perioodi

01.12.2021 – 08.11.2022 eest tagasiulatuva elatise 3187,91 euro ja igakuise elatise

miinimummääras väljamõistmiseks.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

− Hageja elab alates 2021. a detsembrist isa juures ning on vahetult ja täielikult isa

ülalpidamisel. Hageja ei ole ülalnimetatud ajast kordagi kostja juures viibinud.

− Isa juures elamise hetkest kostja ei ole tasunud hagejale elatist.

− Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 820 eurot.

− Hageja on 13.09.2022. a pöördunud kostja poole palvega, et alates 01.12.2021. a, mil

hageja elab isa juures kostja täidaks hageja osas ülalpidamiskohustust. 29.09.2021. a

vastas kostja, et elatise küsimuseks puudub alus. Samuti ka varasemalt kostja on olnud

resoluutselt seisukohal, et elatise nõudmiseks puudub alus.

2-22-16852

3 (6)

− Lapsetoetus laekub kostja arveldusarvele.

− Hageja palus, et kohus määraks, et alates 01.12.2021. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni

sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud suuruses.

2. 29.12.2022. a määrusega rahuldas kohus hageja 09.11.2022. a esitatud ja 30.11.2022. a

täiendatud hagi tagamise taotlus osaliselt. Kohus reguleeris kohtumenetluse ajaks seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustada kostjat maksma ajavahemikul 01.01.2023

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni hageja ülalpidamiseks igakuist

elatist summas 150 eurot kuus.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid

järgmised:

− Vanemate vahel kehtis alates 23.08.2020 suhtluskord, mille järgi viibis laps mõlema

vanema juures võrdselt nädal-nädal suhtluskorra alusel. Ootamatult lõpetas isa

28.11.2021 ainuisikuliselt suhtluskorra täitmist ning hakkas avaldama, et laps ei soovi

ega taha emaga olla. Tema ja lapse vahel oli lapse viimasel ema juures viibimise päeval

erimeelsusi lapse arvutimängude mängimise aja osas, kuna kostja suunas last tehnikas

viibimise asemel kvaliteetaega veetma, et minna koos parki talvisele jalutuskäigule.

28.11.2021 andis kostja lapse isale etteruttavalt teada, et lapsel tekkisid arvutiaja raames

käitumishäired ning ema soovib veeta lapsega täiendavat aega, et laps maha rahustada,

enne kui laps isa juurde isaga aega veetma läheb. Vastavalt ema palvele andis isa

kirjaliku nõusoleku, et laps viibiks ema juures kauem. Isa nõusoleku järel teavitas ema

ka last sellest, et laps viibib 28.11.2021 ema juures kauem ning läheb isa juurde

tavapärasest hilisemal ajal. Vastavalt ema avaldatule, pidid ema, laps ja lapse kasuisa

minema parki jalutama. Ajal, kui ema ja kasuisa olid maja hoovis seljaga värava poole,

lahkus laps, ilma, et oleks emale midagi öelnud.

− 05.12.2021 edastas isa emale e-kirja (lisades e-kirja koopiasse Mustamäe

Linnaosavalitsuse lastekaitse töötaja), et laps ei soovi enam ema näha ega temaga

suhelda ning, et isa on ainuisikuliselt võimeline lapse kõiki vajadusi rahuldama.

Täiendavalt avaldas isa, et ema peaks lapse „vabaks laskma“.

− Pärast 28.11.2021 sündmust ning isa 05.12.2021 e-kirja, on ema teostanud mitmeid

päringuid isale otse, kui ka Mustamäe Linnaosavalitsuse lastekaitse vahendusel, kuid

isa on keeldunud emaga suhtlemast ning lapsega seotud infot emale avaldamast.

− Kostja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 2-18-6491 (p 14.1), mille kohaselt kostja

hinnangul oleks õigusvastane, et lapse hagiavaldus rahuldatakse olukorras, kus isa

rikub teadlikult kokkulepitud suhtluskorda, et nõuda emalt elatist ning kahjustada ema

ja lapse suhet.

− Arvestades, et laps ei ole põhistanud ega tõendanud oma kulusid, sh ei ole laps

tõendanud, et isa sissetulek võimaldab kanda lapse kulusid igakuiselt 285,64 euro

ulatuses, mistõttu tuleb esmalt selgitada välja lapse tegelikud ja põhjendatud vajadused.

− Seoses tagasiulatuva elatisega märkis kostja järgmist. 13.09.2022 edastas isa emale

esmakordselt elatise maksmise nõude. Nimetatud 13.09.2022 e-kirjale vastas ema

29.09.2022 ning selgitas, et kui isal on juriidiliselt mõni küsimus, siis ta võtaks ema

lepingulise esindajaga ühendust, sest ema on olnud nõus koguaeg tasuma lapsega seotud

kulude eest võrdselt nii nagu vanemate vahel oli kokkulepe – kuid emale teadmata

2-22-16852

4 (6)

põhjusel ei ole laps ega ka isa alates 28.11.2021 emaga lapse kulude kandmise osas

ühendust võtnud. Nimetatud e-kirjavahetuses ei ole ema keeldunud lapse

ülalpidamiskulude kandmisest.

− Ema on üritanud lapsega korduvalt kontakti saada, kuid tema kõnedele ega sõnumitele

pole vastatud.

− Kostja ei oma ema püsivat töökohta. 13.01.2022 on määratud emale Eesti Töötukassa

poolt täielik töövõimetus. Ilmselgelt koormaks tagasiulatuva elatise nõude summas 3

187,97 eurot rahuldamine ema ebamõistlikult ning sellise nõude rahuldamine ei ole

õiguspärane - eriti veel olukorras, kus laps ei ole alates 28.11.2021 suhelnud emaga ning

teinud enda poolt mitte ühtegi tegevust, et vältida väidetava kahju tekkimist.

− Lapsetoetus laekub kostja arvelduskontole (see on kostjal alles ja on nõus selle kandma

lapse arvelduskontole). Lapsel ja isal oleks olnud võimalus vältida kahju tekkimist, kui

nad

oleksid

esitanud

Sotsiaalkindlustusametisse

taotluse

lastetoetuse

ümbervormistamise osas. Isa seda teinud ei ole. Seega ei ole laps teinud endast kõike

oleneva, et vältida kahju ärahoidmist.

4. Hageja vastas kostja vastuse osas järgmist:

− Isa ei ole suhtluskorda rikkunud tahtlikult ning sooviga last emast võõrutada. Laps on

ise kategooriliselt keeldunud emaga elamast ja temaga kohtumast. Kohaliku

omavalitsuse töötajate poolt on korduvalt tuvastatud, et laps ei ole isa poolt nn vägisi

kinni hoitud. Laps jooksis 28.11.2021 ema juurest ära hirmunult ja pärast seda ei ole

olnud nõus emaga kohtuma. Toimunud juhtumi puhul ei olnud tegemist esimese

analoogse olukorraga vaid pika protsessi kulgemise kulminatsiooniga. Lapse sõnade

kohaselt, 2020. a jaanipäeva paiku emaga koos viibitud ajal, ema läks lapsele kallale

ning lämmatas teda, mistõttu tekkis tal surmahirm. Peale vastava juhtumi toimumist

emal enam ei õnnestunud last maha rahustada ning ema viis lapse isa juurde sõltumata

sellest, et varasemalt oli lepitud kokku, et laps viibib sel ajal emaga. Juba augustis 2020.

a laps avaldas isale, et soovib ainult isa juures elada. Ema ei teinud sellest algselt ka

probleemi, lubades juba 2020. a sügisel lapsele, et ta võib täielikult asuda isa juurde

elama. Vastav lubadus aga ei pidanud paika. Ema ja lapse omavahelise suhteprobleemi

tõsidust ilmestab ka asjaolu, et septembris 2020. a kui laps viibis ema juures, laps kutsus

emale politsei. Sellest ajast on kaasatud probleemide lahendamisele ka lastekaitse

spetsialistid. Lapse hirme emaga suhtlemise ja kohtumise ees ilmestab ka asjaolu, et kui

laps elas juba isaga ning ema ja vanaema koos ema uue elukaaslasega läksid lapsele

kooli üle andma sünnipäevakinke, siis laps põgenes koolist kasutades selleks kooliaias

olevat auku. Jõudes elukohta, oli laps hirmunud ning erutatud.

− 09.01.2023.a hageja esindaja RÕA korras kohtule esitatud menetlusdokumendi

tsiviilasjas nr 2-23-76 p-s 2.4. toob esindaja välja: Laps kinnitas ka seda, et isa

regulaarselt teeb ettepanekud emaga suhelda, kuid laps keeldub neist. Laps kinnitas ka

seda, et ema on saatnud talle sõnumeid ja kirju, kui ta lihtsalt ei ava neid ega soovi neid

avada.

09.01.2023.a

hageja

esindaja

RÕA

korras

on

kohtule

esitatud

menetlusdokumendi tsiviilasjas nr 2-23-76 p-s 2.4. kirjutanud: Laps kinnitas, et tema

ei soovi oma emaga suhelda ega temaga kohtuda. Laps põhjendas seda sellega, et ema

ei kuula teda, ei arvesta temaga ja ei saa oma emotsioonidega hakkama, mis paneb ema

käituma selliselt, mis ei ole lapsega arvestatav. Laps kinnitas, et tema ei soovi hetkel

mitte mingil tingimusel emaga suhelda ja kohtuda. Isegi mitte telefonis või kolmanda

2-22-16852

5 (6)

isiku juuresolekul. Samas menetlusdokumendi p-s 2.6. on välja toodud: Mööda ei saa

vaadata ka sellest, et 11-aastane laps ise on esindajale väga selgelt väljendanud, et

emaga ta suhelda ei soovi ja seda isegi mitte, kui laps ise saaks seada tingimused. Ema

on olnud lapse suhtes vägivaldne füüsiliselt ning ka sõnadega olnud äkiline.

5. Asjas toimus 18.05.2023. a istung, kus kohus täitis selgitamiskohustust ja andis pooltele

võimaluse enda positsioone täiendada.

6. 19.06.2023. a selgitas hageja veel täiendavalt:

− 04.06.2021 pöördus hageja isa palvel poolte ühine tuttav kostja poole, et lahendada

küsimus hageja kulude katmisega ehk nõudnud ülalpidamise kohustuse täitmist.

12.06.2021.a kostja e-kirjast nähtub, et kostja ei välista elatise tasumist kuid hetkel tal

rahalised vahendeid selleks puuduvad. Samuti leidis kostja, et ta arvab, et lapse isa

kasutab lapsele ema poolt makstavaid vahendeid mittesihtotstarbepäraselt.

07.06.2022. a hageja isa pöördus e-kirjaga ema poole, milles teavitab ema seoses lapse

hammaste ravimise vajalikkusest ning võimalikust maksumusest sh asjaolust, et seda

ravi haigekassa ei finantseeri. Asjaolu, et kaks esimest nõudmist ei olnud sõnastatud

nõudena elatise tasumiseks siis nende sisust on arusaadav ja mõistetav, et nende

eesmärgiks oli lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine elatise tasumise näol.

7. 20.07.2023. a selgitas kostja veel täiendavalt:

− Kostjal ei ole olnud mingit sissetulekut peale Eesti Töötukassa maksetele. Asjaolu, et

ema on alates detsembrist 2021 rahalistest raskustest nähtub ka ema arvelduskonto

väljavõttest, kuivõrd ema on võtnud välja kõik oma kogumishoiuse säästud ning

alustanud oma vara müümist (kolmandate isikute ülekanded selgitusega „raamatud“,

kuivõrd ema on hakanud talle kuuluvaid raamatuid müüma). Samuti on ema võtnud

enda ülalpidamiseks laenu R. P.. Ema arvelduskontole tema elukaaslaselt A. S.

laekuvaid summasi ei ole võimalik käsitleda ema sissetulekutena, kuivõrd A. S.i kanded

ei ole sissetulekud ning kannete selgitustest on näha, et A. S. tasub ema

õigusteenusearveid ning ema igapäevaseid kulusid. Emal puudub mistahes püsiv

sissetulek, mille arvelt oleks tal võimalik tasuda lapse tagasiulatuvat elatise nõuet. Oma

väite tõendamiseks esitab ema oma arvelduskonto viimase 6 kuu väljavõtte, millest

nähtub, et ema õigusabiarveid tasuvad kolmandad isikud ning ka jooksva elatise summa

150 eurot laenab emale tema elukaaslane A. S..

− 20.07.2023 seisuga ei ole tal täieliku töövõimetuse toetust ning samuti ei laeku tema

arvelduskontole lapsega seotud peretoetust. Juhul, kui ema jätkab ülikoolis õpingutega,

on tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks Eesti Töötukassa poolt makstav tasemeõppe

toetus summas 327 eurot. Arvestades ema sissetulekuid, paneks lapse tagasiulatuva

elatise nõude rahuldamine teda ilmselgelt raskesse olukorda, kuivõrd ta ei ole suuteline

seda summat tasuma. Emal ei ole püsivat sissetulekut, kuivõrd lapsega seotud vaidlus

on talle emotsionaalselt ja vaimselt sedavõrd raske, et ta ei ole võimeline tööd tegema,

samuti ei ole ta võimeline ülikoolis õppima (viibib akadeemilisel tervislikel põhjustel).

8. Pärast seisukohtade vahetamist, tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Pooled

arutasid iseseisvalt ja kohtu kaudu kompromissi tingimusi ning edastasid 26.09.2023 kohtule

allkirjastatud kompromisslepingu, mille palusid kohtul kinnitada.

2-22-16852

6 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

10. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik

täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel

kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.

12. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Menetluses tasuti hageja poolt riigilõiv 70 eurot hagi tagamise

taotluselt, kuigi elatiseasjade menetlus on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). Seega tuleb

70 eurot tagastada hagejale (vastavalt taotlusele).

13. Kuivõrd kompromissi kinnitamisega tekib poolte vahel elatise kohustust käsitlev

täitedokument, puudub vajadus jätta jõusse asjas 29.12.2022. a määrusega määratud hagi

tagamine, millega reguleeriti menetluse ajaks elatisekohustus. Seega kohus tühistab hagi

tagamise.

14. Pooled on soovinud loobuda edasikaebe õigusest, mis on poolte seadusest tulenev õigus

(TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)