2-23-3661/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2023.a

Tsiviilasja number

2-23-3661

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu hagi A J vastu

tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Eesti

Vabariik

Keskkonnaameti

kaudu,

registrikood 70008658, e-post: info@keskkonnaamet.ee;

Hageja lepinguline esindaja vanemjurist Annika

Kruus, e-post annika.kruus@keskkonnaamet.ee;

Kostja A J, isikukood XXX, elukoht XXX.

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu hagi A J vastu tekitatud

keskkonnakahju hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.1. Välja mõista hagejalt Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu kostja A J kasuks

kostja põhjendatud menetluskulud summas 504 eurot.

2.2. Menetluskuludelt tuleb hagejal Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu tasuda

kostjale A J menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1.1. Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitas 03.03.2023 Pärnu Maakohtule Haapsalus

hagiavalduse kostja A J vastu tekitatud keskkonnakahju summas 1600 eurot hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja A J 23.10.2021 jahijuhatajana Läänemaal XXX

jahipiirkonnas ühisjahti. Väärteoasja nr 940021001227 menetlemise raames on tuvastatud, et

ülalmainitud ühisjahi, kus surmati kaks põtra, jahijuhataja oli A J. Jahiseaduse § 41 lg 1 punkti

2 kohaselt uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale jahijuhataja viivitamata pärast

suuruluki surmamist. Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku

hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise alused ja kahjumäärad“ § 3 lg 1 kohaselt kui suuruluki küttimise loale jäeti märkus

suuruluki hukkamise kohta tegemata arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju §-s 2 sätestatud

kahjumäära järgi. Jahi käigus kütiti 2 põtra, mille kohta ei tehtud viivitamata pärast uluki

surmamist ja enne tabamise kohast ära viimist jahiloale märget, millega tekitas kostja

keskkonnale kahju kokku 1600 eurot.

1.2. 28.07.2023 seisukohas selgitas hageja lisaks hagis esitatule, et vastavalt kohtupraktikale

on keskkonnakahjunõude alused ja eeldused reguleeritud vastavas eriseaduses. Antud juhul on

selliseks eriseaduseks jahiseadus ja selle alusel vastuvõetud määrus. Kahjunõue on arvestatud

ning esitatud jahiseaduse vastavate sätete alusel. Hageja juhib kohtu tähelepanu Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt näiteks metsaseaduse alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue

ei ole suunatud mitte metsa kui omandi eseme väärtuse vähenemise kompenseerimisele, vaid

metsa kahjustamisega looduskeskkonnale kui sellisele (per se) tekitatud kahju heastamisele.

Keskkond kui selline on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides.

Nimetatud seisukohta saab analoogselt üle kanda ka teistele keskkonnakahju reguleerivatele

seadustele, sealhulgas jahiseadusele. Kuivõrd kahju keskkonnale kui sellisele on keeruline

hinnata on seadusandja eriseadustes, sh jahiseaduses ja selle alusel vastuvõetud määruses,

toonud välja teod, mille toimepanemisel keskkonnale kui sellisele kahju tekib.

2. Kostja seisukohad

2.1. Kostja ei tunnista hagi, vaidleb sellele tervikuna vastu ja palub kohtul hagi jätta

rahuldamata.

2.2. Kostja võtab õigeks hagis esitatud faktiväited, et 23.10.2021 keskpäeva paiku toimus

Läänemaal XXX jahipiirkonnas ühisjaht, mille jahijuhataja oli A J; jahil kütiti kaks põtra;

jahilubadele loomade laskmise kohta JahiS § 41 lg 1 p 2 märke tegemisel tekkis väike viivitus

ning A Jt on selle viivituse kui väärteo eest karistatud JahiS § 59 alusel.

2.3. Kostja ei nõustu, et on formaalse väärteoga tekitanud keskkonnale kahju. Kostja ei jätnud

jahijuhatajana jahilubadele JahiS § 41 lg 1 p 2 märget tegemata, vaid see viibis, kuna kadunud

oli ajuliini kütt P K, keda A J käis jahijuhatajana otsimas ning siis, kaaslase otsingult tagasi

jõudes, aitas A J kütitud loomi lahata. Lõpuks viibis jahilubadele märke tegemine

Keskkonnainspektorite järelevalvetoimingute tõttu. Kokku viibis lubadele märke tegemine

maksimaalselt 1 tunni. Kui A Jl see võimalus tekkis, tegi ta alles jäänud lubadele JahiS § 41

lg 1 p 2 kohased märked loomade küttimise kohta. Seega, hoolimata viivitusest, tehti vajalikud

märked ning ei saabunud ühisjahil põtrade küttimisega keskkonnakahju.

2.4. Haginõudes nimetatud mõlemad kütitud põdrad hukkas M P, kellel oli jahipidamise õigus

(sh relvaluba, jahiluba, laskmiskatse läbimise tunnistus), loomad kütiti XXX jahipiirkonnas

XXX jahipiirkonna kasutaja M OÜ välja andnud jahiloa alusel, kostja juhitud jahil ei olnud

kütitud loomi rohkem, kui selleks oli antud jahilubasid (M OÜ antud kolm jahiluba, kütiti

kaks), suuruluki hukkamise kohta ei jäetud märget tegemata, see tehti viivitusega.

Eelnimetatud asjaolud on kontrollitud ka inspektorite poolt järelevalvetoimingutel.

JahiS § 41 lg 1 sätestatud märke tegemise eesmärk on tagada kütitud jahiulukite täpne arvestus,

et sellega hoida ära üleküttimine, mis omakorda võiks kaasa tuua jahiulukite populatsiooni

ohtliku vähenemise. Seda tagajärge ei saabu, kui märkus jahiloale tehakse kasvõi väikese

hilinemisega. Oluline on, et see märkus tehakse ja andmed kütitud looma kohta jõuavad nii

jahipiirkonna kasutaja kui Keskkonnaameti statistikasse.

Seega kostja poolt XXX jahipiirkonnas juhitud ühisjahil ei põhjustatud kahe põdra küttimisega

ega jahiloale märke tegemise kohustuse rikkumisega keskkonnahäiringut, sest XXX

jahipiirkonnas võis sel päeval küttida kütitud jahiulukeid, jahipiirkonna kasutaja oli selleks

väljastanud A Jle jahiload ja kuna märked loomade küttimise kohta tehti, siis läksid kütitud

loomad sel hooajal kütitud põtrade arvestusse.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd

kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg

5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus

ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

3.2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

3.3. Pooltel ei ole vaidlust asjaolus, et 23.10.2021 korraldas kostja A J jahijuhatajana XXX

piirkonnas ühisjahti, mille käigus kütiti kaks põtra /dtl 3-4, 52/. Pooltel on vaidlus, kas kostja

formaalse väärteo tõttu tekitas keskkonnale kahju, mida tuleb jahiseaduse (JahiS) ja Vabariigi

Valitsuse 23.05.2013 määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki

elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja

kahjumäärad“ (määrus nr 79) alusel hüvitada /dtl 4, 52-55/.

3.4. Hageja on seisukohal, et kahjunõude eeldused on täidetud, kuna kostjal olid kütitud

põtrade kohta viivitamatult märked jahilubadele tegemata inspektorite kontrolli teostamise

hetkeks ning sellest tulenevalt oli tegemist ebaseadusliku jahipidamisega määruse nr 79 § 1

kohaselt, millest tulenevalt on tagajärjeks keskkonnakahju /dtl 4/.

3.5. Kostja möönab, et JahiS § 41 lg 1 punktis 2 sätestatud märked tegi kostja jahilubadele

hilinemisega, kuid sellest ei saabunud 23.10.2021 ühisjahil kütitud põtrade tõttu keskkonnale

kahju /dtl 53/. Kostja on kohtule esitanud tõendid (lisad 1 ja 4), millest nähtub, et suurulukite

jahiload nr KU379869 ja KU379870 on täidetud, st. märked lubadele on tehtud 23.10.2021

kuupäevaga /dtl 57, 65-67/.

3.6. JahiS § 41 lg 1 p 2 kohaselt teeb jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki

surmamist märke jahiloale. JahiS § 59 sätestab vastutuse, kui uluki tabamise või haavamise

kohta jahiloale märge on õigeaegselt tegemata, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Määruse nr 79 § 1 määrab, et jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks määruse tähenduses

loetakse jahiuluki isendi hukkamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel

antud õigusakti nõuete rikkumine. Määruse nr 79 § 3 lg 1 täpsustab eelnimetatud rikkumisi

ning sätestab mh suuruluki küttimise loale suuruluki küttimise kohta märkuse tegemata jätmise

korral arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju määruse nr 79 §-s 2 sätestatud kahjumäära

järgi.

Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas lugeda märke kandmine hilinenuks, mille osas kostja

vastutab JahiS § 59 alusel ning mille alusel on kostjale määratud ka vastutus väärteomenetluse

korras. Mis puutub hageja seisukohta, et kostja tegevuseks on ebaseaduslik jahipidamine

määruse nr 79 § 1 mõttes ja sellest tulenevalt on saabunud kahjulik tagajärg keskkonnakahju

näol, siis selle seisukohaga kohus ei nõustu. Määruse nr 79 § 3 lg 1 täpsustab tegevusi, millega

määruse mõistes kaasnevad seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumised, sh

märke tegemata jätmine, millega kaasneb määruse kohaselt keskkonnale tekitatud kahju. Kohtu

hinnangul on kostja 03.07.2023 hagivastuse punktis 2.2.4. viidatud Riigikohtu 15.02.2017

kohtuotsus tsiviilasjas 3-2-1-158-16 asjakohane ja selles selgitatu seoses keskkonna

kahjustamise kui keskkonnahäiringu tekkimisega analoogia korras käesolevas asjas

kohaldatav.

3.7. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 2 p 3 sätestab, et keskkonnakahju

põhjustamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Sama sätte lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või

kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Määruse nr 79 § 3 lg 1 sätestab jahiuluki ebaseadusliku

hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused. Eelnimetatu eelduseks on, et

jahiuluk on hukatud, seadust või seaduse alusel antud õigusakti nõudeid on rikutud ja

keskkonnale on tekitatud kahju.

Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on jahiulukid (kaks põtra) hukatud, seaduses

sätestatud nõuet viivitamatuks jahilubadele märgete kandmiseks on rikutud, kuna märked kanti

sisse hilinemisega. Kuna jahiload hilinemisega siiski täideti ja lubade alusel kütiti ning maha

kanti, ei ole tekkinud keskkonnale kostja tegevusest kahju. Seega ei ole kostja tegevuses

põhjuslikku seost tagajärje puudumise tõttu ning puudub alus määruse nr 79 § 3 lg 1 alusel

kahju hüvitamiseks.

3.8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja ei ole

JahiS § 41 lg 1 p 2 rikkumisega põhjustanud keskkonnale kahju, mida määruse nr 79 § 3 lg 1

alusel hüvitada.

4. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu

tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

4.2. Kostja esitas kohtule 29.08.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja

mõista kostja menetluskulud summas 504 eurot /dtl 107-108/. Õigusabikulude kandmise

tõendamiseks on esitatud menetluskulude nimekirjaga arve nr 117/2023 /dtl 109/.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud hagimaterjalidega

tutvumisele, kohtupraktikaga tutvumisele, hagivastuse koostamisele, 29.08.2023 seisukoha

koostamisele ning 29.06.2023 ja 28.08.2023 menetluskulude nimekirjade koostamisele kokku

4 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 105 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole

füüsilise isikuna käibemaksukohuslane ja tal ei ole õigust tasutud sisendkäibemaksu

tagastamisele, siis tuleb talle kantud esindajatasu hüvitada koos käibemaksuga /dtl 108/.

Kohus peab käesolevas menetluses õigusabi osutamisele kulunud aega põhjendatuks.

Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab

esinduskulusid kokku 4 tunni ulatuses so. 504 eurot käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks.

Esindamise tunnitasu (126 eurot tunnis käibemaksuga) peab kohus mõistlikuks.

4.3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista kostja lepingulise esindaja

kulud summas 504 eurot.

4.4. Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

4.5. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik