2-16-14409/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14409

Tsiviilasi

X kohustusest vabastamise menetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 04.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis,

isikukood XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldaja: Luminor Bank AS (registrikood

11315936), lepinguline esindaja MM

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y 10.07.2023 taotlus seisukoha lisa (e-toimiku 20.06.2023 teade)

toimikusse võtmiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.05.2023 määrus ja teha võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise kohta uus määrus.

3. Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

4. Vabastada Y X usaldusisiku kohustustest.

5. Avaldada teade X kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

7. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26.10.2016 määrusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot. Maakohus

lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu 08.05.2017 määrusega, algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas usaldusisikuks Y (usaldusisik).

2. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata Nordea Bank AB Eesti filiaali (edaspidi: pank) nõue

34 778,52 €. Pank teatas 04.07.2022 maakohtule, et alates 01.10.2017 läksid kõik panga varad,

kohustused ja kliendiportfell üle Luminor Bank AS-ile (võlausaldaja).

3. Usaldusisik esitas iga aasta aruanded, millest nähtub, et võlgnik on vanaduspensionil ja

tema sissetulek on vanaduspension. Nimetatud sissetuleku summa oli juuni – detsember 2017

iga kuu 441,12 €, jaanuar – märts 2018 iga kuu 470,47 €, aprill 2018 – märts 2019 iga kuu

504,07 €, aprill 2019 – märts 2020 iga kuu 536,98 €, aprill 2020 – märts 2021 iga kuu

576,50 €, aprill 2021 – märts 2022 iga kuu 608,22 € ning alates aprillist 2022 kuus 647,32 €.

Võlgnikul ei ole oma tervislikust seisundist lähtuvalt võimalik töötada, sest tal on mõõduka

angiopaatiaga suhkrutõbi, mille tõttu vajab ta toitumisel kindla režiimi järgimist ja insuliinravi

kolm korda päevas; tal on kõrgvererõhutõbi; tal on kilpnäärme healoomuline suurenemine; tal

on eesnäärme healoomuline suurenemine; tal on east tulenevalt erinevad liigeseprobleemid

ning tal on äge psoriaas.

4. Võlgnik esitas 16.06.2022 maakohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks.

5. Võlausaldaja palus jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata, sest ta ei ole

kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus jättis 04.05.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest

vabastamata. Sama määrusega vabastas kohus usaldusisiku tema kohustustest ja määras

avaldada kohustustest vabastamata jätmise kohta teade. Menetluskulud jättis maakohus TsMS

§ 172 lg 1 alusel võlgniku kanda ega teinud otsustusi seoses kulude rahalise kindlaks-

määramisega.

6.1. Maakohus lähtus FiMS § 68 lg 2 järgi kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist.

6.2. Võlgnik ei täitnud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja kahjustas nii võlausaldaja

huve. Seetõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast. Võlgniku käitumisest ei nähtu initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Ta

ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset.

Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta ei saanud tegeleda tulutoova tegevusega ega seda otsida

halva tervise tõttu, aga samas ei nähtu esitatud tervisetõenditest, et haigustest tulenevalt oleks

võlgnikul täielikult takistatud töötamine. Võlgnik esitas kohtule pensionitunnistuse, millest

nähtub töövõimetuspensioni määramine ajavahemikul 04.01.2011 – 31.01.2014, ja Sotsiaal-

kindlustusameti otsuse, millest nähtub võlgniku töövõime kaotus 60% ja püsiva töövõimetuse

kestus 04.01.2011 – 31.01.2014. Esitatud tõendid ei kinnita, et võlgnikul oleks töö tegemine

täielikult takistatud. Võlgnik ei teinud menetluse vältel piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult

tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest vähendada võlga arvestatavas ulatuses. Ette näha, et

võlgnik võiks hakata võlga tasuma tulevikus, mistõttu ei ole põhjendatud menetluse

pikendamine.

6.3. Võlgnik, mitte tegeledes mõistlikult tulutoova tegevuse ning selle otsimisega, tegutses

tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet – seega on võlgnik rikkunud

PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi süüliselt (VÕS § 104 lg 5).

3 (5)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Võlgnik esitas 19.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, ta

kohustustest vabastada ja jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Kaebuse väited

on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei arvestanud võlgniku selgitusega, et tervise halvenemisest tulenevalt ei ole

ta suutnud oma sissetulekuid suurendada. Esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku

terviseprobleemid, millega kaasnes ka töövõimetuspensioni määramine, said alguse

juba 2011. aastal. Võlgnik on kogu menetluse vältel käitunud heas usus, oma parimate

teadmiste ja soovidega ning esitanud kõik tõendid oma tervise kohta;

-

võlgnikul on põhiharidus ja ajal, mil ta veel töötas, oli ta tõstukijuht, mille tarbeks oli

vajalik C-kategooria juhiloa olemasolu. Suhkruhaigusest tingituna võeti võlgnikult ära

C-kategooria juhtimisõigus, mis vähendas veelgi võimalust tööd leida nii

kvalifikatsiooni puudumise kui ka tervisliku seisundi tõttu. Alates 2014. aastast on

võlgnik vanaduspensionär. Arvestades võlgniku terviseprobleeme, võimed jms

asjaolusid, ei ole mõistlik ja võlgnikule ka jõukohane asuda erinevaid haigusi põdedes

omandama uut haridust, et leida täiendavat tööd;

-

maakohus ei selgitanud, kuidas on võlgnik käitunud süüliselt. Kohus viitab VÕS § 104

lg-tele 4 ja 5, kuid hooletus ja tahtlus on oma olemuselt täiesti erinevad;

-

maakohus on õigesti lähtunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist, kuid

võinuks seadust tõlgendada võimalikult FiMS sarnaselt. Nõrgenenud töövõimega

isikute (näiteks pensionärid) puhul peaks olema võimalik vabastada võlgnik

kohustustest varem kui üldreegli järgi. Sellisel juhul ei pruugi kohalduda eeldus, et nad

peavad olema arvestatavas ulatuses täitnud võlausaldajate nõudeid, sest neil pole

enamasti vaba raha, et nõudeid üldse täita. Maakohus sellega ei arvestanud, pigem

heidab võlgnikule ette tema terviseseisundit, mis ei võimalda töö tegemist ja loob

olukorra, kus isik tunneb end alaväärsena ning võimetuna ühiskonda naasma.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele

vastamiseks. Võlausaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus 07.07.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega vabastab

võlgniku täitmata jäänud kohustustest (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse.

10. Usaldusisik esitas koos seisukohaga määruskaebusele taotluse täiendava tõendi (e-toimiku

20.06.2023 teade) vastuvõtmiseks. Usaldusisiku seisukohaga arvestamiseks on oluline teada,

mis tähtaeg talle vastuse esitamiseks anti. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus

esitatud dokumendid asja juurde.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 08.05.2017 määrusega.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele

tuleb kohaldada kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS sätteid (§-d 169–177).

12. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle

majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). PankrS § 173 lg-te 1–3

kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

4 (5)

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama.

13. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: võlgnik on PankrS §-s 173

sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning

võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldaja huve.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik

süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või

seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel

ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas

usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes (vt RKTKm 30.10.2019,

2-11-24696, p-d 18 ja 19).

15. Maakohus heidab võlgnikule peamiselt ette menetluse vältel piisavate pingutuste

puudumist, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest vähendada võlga

arvestatavas ulatuses. Tuvastatud asjaoludel on võlgnik alates 2014. aastast vanaduspensionär,

kelle igakuine sissetulek on pension, mis on jäänud alla töötasu alammäära ja kulunud

elamiseks. Lisaks on võlgniku tervis halb (suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, kilpnäärme

healoomuline suurenemine, eesnäärme healoomuline suurenemine, erinevad liigese-

probleemid, äge psoriaas), mis ei võimalda tal tööd teha. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule

ette heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal ei teinud võlausaldajale väljamakseid.

Tulenevalt vanusest ja tervisest ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest

võlausaldaja nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus

süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või

seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve.

16. PankrS § 2 ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

samas seaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks

alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Kui

võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja

huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust

füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt

RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011 3-2-1-121-11, p 12).

17. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku

käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema

kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest

vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud. Eeltoodust

tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Ühtlasi tuleb oma kohustustest vabastada usaldusisik.

18. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5 (5)

19. Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja

määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 ls 1 alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku

taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldaja vastuväited ei ole

edukad, jäävad võlausaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1

ls 2 alusel tema kanda. Kokkuvõttes jäävad kõik senised menetluskulud iga menetlusosalise

enda kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

20. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (kuni 01.07.2022

kehtinud PankrS § 175 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)