2-19-11514/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

29.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11514

Tsiviilasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

540 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret

Kergandberg ja Edgar-Kaj Velbri

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 04.09.2023 taotlused nelja täiendava dokumentaalse

tõendi vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 14.06.2021 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Määrata tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 540 €.

5. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kostja kanda

(v.a tagastatav riigilõiv).

6. Rahuldada kostja 04.09.2023 riigilõivu tagastamise taotlus ja tagastada kostjale

apellatsioonkaebuse esitamisel ettenähtust enam tasutud riigilõiv 175 €, mis kanda

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ pangakontole EE911010220250118224.

7. Rahuldada hageja X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 1540 € ja mõista see summa kostjalt Y-lt hageja X kasuks

välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p-d 1, 4 ja 6) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

2 (13)

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 01.08.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju

hüvitise ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras alates kohtulahendi jõustumisest.

1.1. Hageja on Tartu Hoiu-Laenuühistu (edaspidi: HLÜ) nõukogu liige. HLÜ eesmärk on

omandada panga tegevusluba. Seega tegutseb hageja finantssektoris, kus isiku laitmatu ärialane

reputatsioon on jätkuva tegutsemise vältimatu eeldus. Hageja on aktiivne poliitikas,

kandideerides 2019. a nii Riigikogu valimistel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Alates

Varese sadama renoveerimisplaanide algatamisest on kostja üritanud seal läbiviidavaid töid igal

võimalusel takistada. Sel eesmärgil algatas kostja viis halduskohtuasja sadama renoveerimise

pahatahtlikuks takistamiseks, aga kõik kaebused jäid jõustunud otsustega rahuldamata.

Hagejale on pahatahtlikutest kaebustest tekkinud ka otsene varaline kahju, kuna kohus ei ole

menetluskulusid täielikult hageja kasuks välja mõistnud. Kostja täitis enda varalised kohustused

kohtutäituri vahendusel.

1.2. Kostja on avaldanud hageja kohta meedias ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtus-

hinnanguid, mis rikuvad hageja isiklikke õigusi. Kostja on mh avaldanud veebiportaalides

järgmised kommentaarid (edaspidi: kommentaar (1) jne).

1.2.1. Portaalis arileht.delfi.ee 13.12.2018 avaldatud artikli „C ärid: rohkem trummipõrinat

kui sisu?“ juures:

(1)

pesuehtne värk – 13.12.2018 23:18:38 – herr Dresdeni abikaasa leivaisa sai isegi riigi

toetust selleks et aluspükste äri Venemaale laiendada. Ja pesuehtsed saladused

lendasid koos pesuga otse Kremli.

1.2.2. Sama portaali 23.01.2019 artikli „Käredale pakasele vaatamata läks Rakvere kohtu-

majas tuulikute vaidlus tuliseks. Selles vaidlus ongi, et riik on olnud sõnamurdlik.“ juures:

(2)

Äri X moodi – 23.01.2019 14:44:15 – Jah Eestis on seda raha küll ja küll pestud. Ju

seda pesumasinat vajavat musta raha siis ikka veel, on?

(3)

Äri X moodi – 23.01.2019 14:35:31 – Aga miks siis eraomanik ootab et riik ta kahjud

kinni maksab? Milleks meil üldse ettevõtlus ja äri kui ärimehed ootavad et kasu läheb

kõk nende tasku, ja et riik ka nende äririskid kinni maksab?

(4)

Varese – 23.01.2019 13:39:11 – Huvitav jah, kust tulevad X rahad sellise tuulepargi

ehitamiseks? Avalikult kättesaadavates dokumentides pole näha et ükski tema firmasi

oleks kunagi eriti edukas olnud? Kas laenud tulevad ida piiri tagant? Kas vastutasuks

tulebki Nõmme raadios ja kommentaariumites aina Eesti riiki maha teha?

(5)

Varese sadam – 23.01.2019 13:25:06 – Ah, et kommentaar jõudis kohale? Pole ainuke

kes on kohanud X väitlusstiili ja äritegevuse mudelid.

3 (13)

(6)

X klaköörid – 23.01.2019 13:19:42 – Mitte ainult riietusstiil, vaid sõnapruuk ja üldine

käitumine on otseteed idapiiri tagant. X on meister ähvardama, olgu need riigi

ametnikud või külainimesed. Tema väitlusstiil koosnebki musta valgeks rääkimisest ja

ähvardusest.

(7)

X klaköörid – 23.01.2019 13:09:13 – Et siis ettevõtja kahjud tuleb riigil kinni maksta?

Kuidas selle vaba turumajanduse reegliga siis on, et ettevötja riskib? Milleks meile

turumajandus kui ettevõtja ei riski?

(8)

X klaköörid – 23.01.2019 13:03:52 – X klakööride seas on mitmeid keda kohtad EKREt

käsitavate artiklite juures, a la eruohvitser. Kas me just täna ei lugenud EKRE aina

tihedamat seotust Moskva “uudiste allikatega”? Kõrvalmärge, kas Eesti ja Venemaa

vahel sõlmitud 1994 a. leping oli mitmetele vastumeelne, kuna lubas vene

eruohvitseritel Eesti jääda?

(9)

X klaköörid – 23.01.2019 12:56:49 – Neerol oli vanasti teatris klakööride kaaskond

kaasas, kes õigel ajal plaksutasid ja esinejat hoosiannadega üle külvasid.

Kommentaariumis Xl ka klaköörid kaasas.

(10) Varese sadam – 23.01.2019 12:50:54 – Asjale lihtne lahendus. Kõik dotatsioonide

maha. Eks siis näe kui kaua X ja Q veel võimlevad.

(11) Varese sadam – 23.01.2019 12:44:54 – Vahe Eesti Energial ja X/Q tuulikutel on see et

Eesti Energia maksab dotatsiooni enamasti Eesti riigile dividendide näol tagasi. X ja

Q pistavad kõik oma tasku. Mingu ehitagu oma tuulikud Venemaal. Seal peetakse X

tööstiilist ja sõnapruugist rohkem lugu.

(12) Varese sadam – 23.01.2019 12:36:24 – Paistab et X ikka ootab pikisilmi venkude

tulekut. Seda on ta mitmel ja mitmel korral kinnitanud, et ikka tulevad. Ju siis V talle

midagi kõrva sosistas siis kui X BonBon firma kätte all Eesti saladusi Moskva vedas.

Aga kas Moskva ka tuulikute energiale peale maksab, nii nagu seda teeb Eesti riik, on

kahtlev.

1.2.3. Sama portaali 29.01.2019 artikli „Q algatasid isikliku rünnaku kõrge ametniku vastu“

juures:

(13) Avalik rahapesu – 30.01.2019 13:07:06 – See on ju loogiline et riik kasutab väljaspoolt

ministeeriumi pärit eksperte. Selleks ongi erapooletud ülikoolid, uurimisasutused jne.

olemas. Ju W ja X ostavad oma teadmisi Adepte Eksperdi käest (Xle kuuluv firma, mis

koosneb endistest Keskkonnamin. ametnikest ja kelle “ekspertteadmistele” X ja seotud

toetuvad.)

(14) Avalik rahapesu – 30.01.2019 12:55:57 – Loe vanu artikleid internetis. W pesid

Ukraina, vene raha enne kui rahapesu kuulutati Eestis ebaseaduslikuks. Kes ütleb et X

ja W seda edasi ei tee? Märke on.

1.2.4. Sama portaali 13.02.2019 artikli „Poliitsobingud ähvardavad nurjata eraettevõtjate

miljardiarenduse“ juures:

(15) Raha – 13.02.2019 08:52:09 – Tõepoolest, see tundmatu raha mis ühel kuuvalgel ööl

sülle kukkus, justkui Xl, kes ka üritab Saaremaal tundmatu rahaga tuuleäri edendada.

1.2.5. Portaalis delfi.ee 12.02.2019 avaldatud artikli „Saaremaa volikogulane ajab asju

kommentaariumis ropendades“ juures:

(16) Nänn – 12.02.2019 16:41:12 – Meie Maal on teine “kolumnist” kelle ebatsensuurset

keelekasutust leht igal vöimalusel eksponeerib: Mustjala osavalla volikogu esimees X.

X pole Saarlane, aga kasutab kohalike mühakaid oma huvides. Viimastel valimistel

kanditaat X jagas kondoome, vaatame mis tolle rasvamaguna nänn see kord on.

4 (13)

1.2.6. Portaalis epl.delfi.ee 31.01.2019 avaldatud artikli „Üksikkandidaatide mured: vaesus,

laiutav riik ja Kremli ees lömitamine“ juures:

(17) lömitaja – 31.01.2019 10:56:02 – No kui kellelgi on vene taak, ja lõmitab Kremli ees,

seda teeb X. X ja vennad W.

1.2.7. Päevalehe Saarte Hääl veebiportaalis 06.12.2018 avaldatud artikli „Y ja sõbrad

hülgavad P“ juures:

(18) Y – 06.12.2018 / 12:01 – Artiklis jäi nimetamata kes mind neegri litsiks sõimab,

jäätmete hunnikud minu piiri peale vedas ja kes valiti endise Mustjala valla

suurettevõtjaks Mustjala vallavalitsuse poolt, ja nüüd Mustjala osavalla esimees on —

X. Kõik sellepärast et olen X ja vendade W tuulegeneraatorite vastu mida endine

Mustjala vald, Saaremaa vald ja X minu piirile suruvad. Ja mille rahastamine on üpris

ebaselge. Eks X ise rahva kuuldes on ütelnud seoses P külaga, Mina olen see kes käsib,

poob, lubab ja laseb. Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib.

1.2.8. Sama veebiportaali 20.12.2018 artikli „EV: Mustjalas on võim aastaga elanikest

kaugenenud“ juures:

(19) Vallas olemas – 20.12.2018 / 06:57 – No kuulge, Mustjala osavalla volikogu esimees

on “suurarendaja” X. X peateemad on nende Mustjala valla elanike mönitamine, kes

tema suurte arendamise ideedega kaasa ei lähe. Samuti, K, kes on nüüd Mustjala

teeninduspunktide juhataja ja X on pikemat aega ühte jalga käinud.

1.2.9. Sama veebiportaali 28.06.2017 artikli „Külaelanikud ei taha sadamasse tuugenit“

juures:

(20) VD – 30.06.2017 / 19:07 – X poolt loodud töökohad: X oli tõepoolest VD leivaisa. VD

vedas Eesti riigi saladusi Moskvasse aluspükste vahele topituna. Ja veel hullem, EAS

andis X aluspüksi äri edendamiseks raha, mille eest siis X palkas V. Ega Eesti riik Xle

enam raha “arenduseks” anna. Ju siis tuugeni raha tuleb kusagilt Idapiiri tagant.

Töökohtade looja missugune!

1.2.10. Sama veebiportaali 13.03.2019 artikli „Vandeadvokaat G küsib vallalt eratee eest tasu“

juures:

(21) P – 13.03.2019 / 10:38 – Nimetatud eratee toimis rahulikult seniks kuni X hakkas

raskeveokeid külateel sõidutama. Üks eratee omanikest sulges X ja enda krundi

vahelise teelõigu. Nimetatud sulgemine ei takistanud mitte ühegi maaomaniku

juurdepääsu omaenda krundile, takistas ainult X raskeveokitele juurdepääsu küla

teele. Aga Saaremaa vald kohe krapsti X huve kaitsma ja teelõike sundvõõrandama, st

riigistama. Samuti, ega G pole ainuke kes kompensatsiooni küsib, ülejäänud 11

tahavad ka. Kas te siis ei arva et kui raskeveokid vuravad sinu suvila aknast möõda, et

see sinu kinnistu väärtust ei kahjusta? Saaremaa vallale läheb X poputamine üpris

kalliks.

(22) P – 13.03.2019 / 12:55 – Ei tea X esivanematest midagi, et kas juudid või mitte. Pigem

paistab et X käitumine jätab sügavalt Venemaa kolkakülast pärineva olevuse mulje.

Ega ta muidu ei kinnita küla elanikel pidevalt, et ootab venelaste tagasitulekut.

1.3. Kommentaarides (1)–(22) on järgmised ebaõiged faktiväited (edaspidi: väide (a) jne):

(a) hageja on seotud või lausa tegeleb ise rahapesuga;

(b) hageja on seotud riigireetmisega, sh riigisaladuse avaldamisega;

(c) hageja ähvardab inimesi, sh kostjat;

(d) hageja nn venemeelsuse kohta, et hageja ootab Venemaa sissetungi;

5 (13)

(e) hageja on öelnud „Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja laseb. Et P küla

kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“;

(f) hageja sõimas kostjat „neegri litsiks“;

(g) hageja mõnitab valla elanikke.

1.4. Ebakohased väärtushinnangud avalduvad kõigis kommentaarides (sh nende koosmõjus).

Eelkõige on aga hagejat laimavad, tema usaldusväärsust õõnestavad ja mainet kahjustavad

järgmised kostja avaldatud hinnangud (edaspidi: hinnang (i) jne):

(i)

kostja halvustab hageja äritegevust väites, et hageja tegutseb ainult riigilt saadavate

dotatsioonide saamise eesmärgil (järgmised väljendid: „Asjale lihtne lahendus. Kõik

dotatsioonide maha. Eks siis näe kui kaua X ja Q veel võimlevad“; „X ja Q pistavad

kõik oma tasku“; „Aga kas Moskva ka tuulikute energiale peale maksab, nii nagu seda

teeb Eesti riik, on kahtlev“);

(ii)

kostja nimetab hagejat halvustavalt „venemeelseks“ väites, et hageja on oma

ettevõtmistes Venemaad pooldav, vene poliitika huvisid ja püüdlusi toetav; samuti

viitavad kommentaarid korduvalt hageja väidetavale seosele Venemaaga;

(iii)

kostja kasutas hageja kohta väljendeid „suurarendaja” ja „rasvamagun“, mis on samuti

halvustavad.

1.5. Kahju suuruse määramisel on oluline ka kahjustatud isiku roll (rahanduses ja poliitikas

tegutsev isik, kes on seetõttu isikuõiguste rikkumiste osas eriti haavatav). Kostja pidas aastate-

pikkust kampaaniat hageja vastu eesmärgil tekitada talle võimalikult palju kahju, sh

kohtuvaidlustes ja käesolevas asjas vaidlustatud kommentaaridega. On ilmselge, et ilma

rahalise kahjuhüvitiseta kostja selline tegevus ei lõpe, vaid pigem kogub hoogu.

2. Kostja vaidles hagile vastu, aga ta ei vaidlustanud kommentaaride (1)–(22) kirjutamist ja

avaldamist.

2.1. Iga arvamus ei ole väärtushinnang ja iga kommentaar ei ole hinnangu andmine ega fakti

esitamine. Kostja esitas kahtlusi hageja tegevuse osas, milles on vastuseta jäänud küsimusi.

Kostja arvamused tuginevad paljuski meediaväljaannetes varem avaldatule, sh hageja enda

öeldule. Isegi kui kostja on esitanud mõne vale faktiväite või andnud ebakohase hinnangu, ei

too see vältimatult kaasa kahju hagejale. Kostjalt ei saa eeldada, et ta asuks eraldi iga

meediaväljaandes varem avaldatud faktiväite õigsust kontrollima. Ajakirjanikel on kõrgendatud

hoolsuskohustus oma artiklites väljendatud andmete ja faktide kontrollimisel. Seega tuleb

mõistlikult eeldada, et meediaväljaandes avaldatu on kontrollitud ja tõene ning kostjal on õigus

neile andmetele tugineda.

2.2. Hageja on pidanud end avaliku elu tegelaseks, andes sellise määratluse ka oma Facebooki

lehel. Kostja küll ei nõustu, nagu oleks ta esitanud hageja aadressil põhjendamatut kriitikat,

kuid kui kohus seda leiab, tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et avaliku elu tegelased

peavad taluma põhjendamatut avalikku kriitikat rohkem kui tavalised isikud. Kuivõrd

kommentaarid (1)–(22) on valdavalt kustutatud, ei ole kostjal võimalik kontrollida, millises

kontekstis need esitati, kas ja mil määral on kommentaar seotud artikli juures olnud teiste

kommentaaridega jne. Kostja ei nõustu, et ta takistas kaebuste esitamisega hageja äritegevust

Varese sadamas või et hagejal on keeruline oma äriplaane ellu viia. Kostja kaebuste

rahuldamata jätmine ei tähenda, et need esitati pahatahtlikult.

2.3. Kostja ei nõustu, nagu oleks ta esitanud ebaõigeid faktiväiteid hageja raha tundmatu

päritolu ja rahakasutuse usaldusväärsuse kohta. Hageja ei andnud selgeid vastuseid oma raha

päritolu kohta. Ka ajakirjanikud on tõstatanud sarnase kahtluse. Samuti on Äripäeva 20.02.2011

artiklis toodud hageja enda kommentaar „Ma ei räägi teile oma rahast, ärge seda üldse küsige.

Midagi peab jääma ka saladuseks.“ Lisaks on sama artikli lõpus loend hageja ettevõtetest, mille

6 (13)

majandustulemus on valdavalt kahjumlik. Seega ei ole kostjale etteheidetav, et ta viitas hageja

äritegevuse kahjumlikkusele ning seadis kahtluse alla hageja raha päritolu ja seaduslikkuse.

Kostja ei väitnud, et hageja tegeleb rahapesuga. Kostja lähtus kommentaarides seoses

rahapesuga Eesti Ekspressi 07.01.2002 artiklis „Q pesid üle miljardi krooni“ avaldatust. Kostja

kommentaaride suund oli viide Q tegevusele.

2.4. Kostja ei ole väitnud, et hageja on seotud riigireetmisega. Kostja viitas kommentaarides,

et riigireetmises süüdi mõistetud VD töötas hageja ettevõttes, mis on õige faktiväide. Samuti ei

ole vaidluse all VDi riigireetmises süüdimõistmine. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et hageja on

seotud nn pesuäriga ja „BonBon“ kaubamärki kandva pesubrändiga. Kostja tugines VDi

seostamisel hageja ettevõtte ja pesuäriga Postimehe 23.02.2012 artiklile „VD müüs Venemaale

Eesti aluspesu,“ milles on öeldud: „Bon Bon Lingerie looja ja disainer, TR ütles Postimehele,

et D müüs nende pesu Venemaale ja oli seal nende agent. Ta lisas, et naine käis ise Venemaal,

kus firmal oli esindus.“ Äärmisel juhul saab kostja kommentaarides väljendatut pidada tema

püstitatud kahtluseks hageja suunal (millega kostja ei nõustu), kuid seegi ei ole faktiväite

esitamine ega ebakohase väärtushinnangu avaldamine. Vastavas kommentaaris hageja nime

ega mingit muud viidet talle.

2.5. Kostja ei süüdistanud hagejat ähvarduse kui kuriteo toimepanemises. Ta pidas ähvarda-

misena silmas jõulist käitumist ja suhtlusstiili. See on kostja isiklikul kogemusel põhinev

hinnang, millel on kirjeldav, mitte halvustav toon. Kostjale ei ole etteheidetav, et ta peab

võimalikuks hageja mõjuvõimu Mustjala valla ametnike üle.

2.6. Kostja ei esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid seoses

hageja nn venemeelsusega. Kostja tugines kommentaarides meediaväljaannetes avaldatule,

millest järeldas hageja Venemaa suunalist poolehoidu. Samuti ei saa kostjale ette heita hageja

äritegevuse seostamist Venemaaga, sest ka hageja enda sõnul müüb tema ettevõte seal tooteid.

Kui ka kostja tegi ekslikke järeldusi hageja teiste ettevõtete seostamisel Venemaaga, ei ole

tegemist sellise ebaõige faktiväite või väärtushinnanguga, millega kaasneks kostja vastutus.

Veebiväljaande „Sputnik“ 25.08.2019 artiklis „Ärimehe sõnul juhivad Eestit võhikud“ on

alapealkirja all „Eestis rahvast hirmutatakse „kurja tuulega Venemaalt““ hageja seisukohad, sh

on hageja irooniliselt öelnud „Mis müüks rahva seas paremini kui müstiline Venemaa oht, mida

vastikud tuuleärimehed oma generaatoritega tekitavad?“ Samas artiklis on hageja väga kriitiline

Eesti riigivõimu suhtes. Kostja ei ole väitud, et hageja ootab „Venemaa sissetungi Eestisse“.

2.7. Kostja ei eksinud väites, et hageja on teda sõimanud „neegri litsiks“ ja mõnitanud ka valla

elanikke. Kostja väljendatu tugineb peamiselt tema enda kogetul ja suhtlusel hagejaga. Hageja

näitas oma raamatus „Pahapulli pahalased“ kostjat – näiliselt kirjandusliku teose taha peidetuna

– halvas valguses ja kujutas teda tegelikkusele mittevastaval viisil.

2.8. Kostja ei ole väitnud, nagu tegutseks hageja äritegevuses ainult riigilt saadavate

dotatsioonide saamise eesmärgil. Kostja käsitles kommentaarides riigifirmade ja erafirmade

ärimudeleid üldisemalt ning püstitas kahtluse, kas ja kuivõrd on dotatsioone saavad ettevõtted

edukad olukorras, kus nad enam dotatsioone ei saa. Jutumärkide kasutamine hageja

suurärimeheks nimetamisel ei ole halvustav ega ebakohane väärtushinnang.

2.9. Tõendatud pole hagejal kahju tekkimine ja ettevõtete väidetav kahju pole asjakohane.

Samuti tuleb jätta tähelepanuta hageja väide, et HLÜ eesmärk on saada pangaks. Kostja ei

nõustu väitega, nagu takistaks kommentaarid hageja tegutsemist poliitikuna. Hageja ei saa

eeldada kostjalt kõige leebemat sõnakasutust olukorras, kus isikute läbisaamine ei ole hea ning

ka hageja käitumine kostja õiglustunnet või tema tõekspidamisi riivab. Isegi kui kostja

väljendusviis oleks kohatu või ekslik, tuleb kommentaare pidada vähetähtsateks rikkumisteks,

millega ei saa hagejale kahju tekkida.

7 (13)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 14.06.2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 500 € ja sellelt summalt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates

otsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

3.1. Hageja väitel on kostja tema isikuõigusi rikkunud. Isikuõigusi rikkunud isik peab

kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on

kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik

tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise

kohustus. Ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldajal on kahju

hüvitamise kohustus, kui ta süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas

kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,

et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1).

3.2. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elemendid on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega tuleb kahjunõude

lahendamiseks tuvastada kostja tegu, mis hagejale kahju tekitas (au teotamine andmete

avaldamise kaudu), teo õigusvastasus (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü.

Objektiivse teokoosseisu alaelemendid on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud

järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu

andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja

tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

3.3. Pooled ei vaidle kommentaaride kirjutamise ega avaldamise üle. Samuti pole vaidlust, et

kommentaarid on eemaldatud. Vaidlus on kommentaaride tähenduse üle. Kohtul tuleb niisiis

uurida, mida kostja hageja kohta kommentaarides avaldas, st kas kostja esitas hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on

kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille

tõesus pole tõendatav. Teatavad avaldused võivad olla nii otsesed või kaudsed faktiväited kui

ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud. Vaidluse korral

tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

3.4. Esmalt kontrollis maakohus, kas kostja on avaldanud hageja kohta faktiväited (a)–(g).

3.4.1. Väide (a) käsitleb hageja seotust rahapesuga. Hageja arusaamist mööda avaldub see

väide kommentaarides (2), (4), (14) ja (15). Mõistlik inimene tajub kommentaaridest (2), (14),

ja (15) kahtlust, et hageja võib tegeleda rahapesuga. Seevastu kommentaarist (4) ei saa sama

kahtlust tuletada. Pigem saab mõistlik inimene avaldatust aru, et hageja sai Venemaalt laenu.

Väitest (14) tuleneb aga otsesõnu, et hageja tegeleb Ukraina ja Vene raha pesemisega. Seega

avaldas kostja hageja kohta väite, et hageja on seotud rahapesuga. Niisugust väidet saab jah-ei

skaalal hinnata ning see on kontrollitav. Järelikult on see faktiväide. Rahapesuga tegelemine on

negatiivse tähendusega, mistõttu on kõnealune väide hageja au teotav.

3.4.2. Väite (b) kohaselt on hageja seotud riigireetmisega. Hageja selgituse järgi avaldub

väide kommentaarides (1), (12) ja (20). Mõistlik inimene ei saa kommentaarist (1) aru ega

tuletada, et see käib hageja kohta. Kommentaaris pole viidet hagejale ja hageja ei tõendanud, et

kommenteeritud artiklis on juttu temast. Mõistlikule inimesele ei ole teada, et härra D abikaasa

tööandja on hageja. Meedias on korduvalt kirjutatud, et AD abikaasa on VD, aga sellist teadmist

ei saa omistada mõistlikule inimesele. Samuti ei hakka keskmine inimene vastavat teavet

kommentaari põhjal internetist otsima. Eeltoodust tulenevalt ei mõista keskmine inimene VDi

leivaisana hagejat. Kommentaaridest (12) ja (20) saab mõistlik inimene aru, et hageja on

8 (13)

aidanud kaasa riigisaladuse Venemaale avaldamisel, st ta on seotud riigireetmisega. Siinjuures

saab võtta arvesse, et VD on riigireetmises ja ametialase teabe edastamises süüdi mõistetud

kurjategija. Tegemist on faktiväitega, kuna hageja riigireetmisega seotust saab jah-ei skaalal

hinnata ning see on kontrollitav. Kõnealune faktiväide on hageja au teotav, sest põhjustab

avalikkuse äärmiselt negatiivset suhtumist.

3.4.3. Väide (c) käsitleb hagejapoolset ähvardamist ja see nähtub hageja arvates

kommentaaridest (5), (6) ja (18). Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2018) tähenduse seletusi

arvesse võttes nõustus maakohus kostja seisukohaga, et kostja ei kasutanud kommentaaris (6)

sõna „ähvardama“ juriidilises tähenduses, vaid märkis nii hageja jõulist käitumist ja suhtlus-

stiili. Tegemist on faktiväitega, sest saab kontrollida, kas hageja on ametnikke ja külaelanikke

ähvardanud. Kommentaaridest (5) ja (18) ei saa tuletada, et hageja on kostjat ähvardanud.

Kommentaar (6) ei ole negatiivse alatooniga ega teota hageja au. Nii ei ole vaja analüüsida teisi

delikti koosseisu elemente.

3.4.4. Väitena (d) tõi hageja esile kommentaarist (12) nähtuva, nagu ootaks hageja Venemaa

sissetungi. Maakohus nõustus hagejaga. Väitest saab mõistlik inimene tuletada, et venelase

tulemine tähendab korduvat Vene okupatsiooni. Seega on kostja avaldanud väite, et hageja

ootab Venemaa sissetungi. Väide (d) on faktiväide, mida saab jah-ei skaalal hinnata ja hageja

poolt väidetavalt öeldu venelaste tuleku kohta on kontrollitav. Venemeeluse faktiväide on au

teotav, sest kutsub tavapäraselt Eesti kultuuriruumis esile avalikkuse negatiivse suhtumise.

3.4.5. Väide (e) hagejale omistatavate lausete „Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja laseb.

Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“ kohta sisaldub kommentaaris (18)

ja on faktiväide, kuna saab kontrollida, kas hageja on nii öelnud. Ühtlasi on väide negatiivne ja

halvustav, st hageja au teotav.

3.4.6. Väide (f), et hageja sõimas kostjat „neegri litsiks“, sisaldub samuti kommentaaris (18).

Seegi on faktiväide ja kontrollitav. Väite avaldamine jätab hagejast negatiivse mulje ja on au

teotav.

3.4.7. Väite (g) kohaselt mõnitab hageja valla elanikke. Vastav avaldus sisaldub kostja

kommentaaris (19). See on faktiväide, mida saab jah-ei skaalal hinnata (kas hageja ütles nii).

ÕS 2018 kohaselt tähendab „mõnitama“ häbistavalt või solvavalt pilkama. Mõistlik inimene

mõistab kommentaarist, et hageja pilkab, häbistab ja solvab valla elanikke. Kostja avaldatu toob

kaasa negatiivse suhtumise hagejasse. Seega on väide au teotav.

3.4.8. Vahekokkuvõttena sedastas maakohus, et kostja on avaldanud hageja kohta fakti-

väited (a), (b) ja (d)–(g). Väite (c) avaldamist ähvardamise kohta maakohus ei tuvastanud.

3.5. Järgmiseks analüüsis maakohus hinnanguid (i)–(iii) äritegevuse, venemeelsuse ja hageja

halvustamise kohta. Ebakohaste väärtushinnangutena tõi hageja esile eespool p-s 1.4 tsiteeritud

laused ja väljendid. Maakohus nõustus hagejaga, et tegemist on väärtushinnangutega.

3.5.1. Hinnangu (i) juures kajastatust saab järeldada, nagu tegutseks hageja riigilt saadavate

dotatsioonide (toetuste) eesmärgil. Siiski ei saa neist tekstiosadest tuletada keskmise lugeja

arusaama, et hageja äritegevus on kahjumlik ja püsib vaid riiklike dotatsioonide toel. Riigilt

toetuste saamise eesmärgil tegutsemist ei ole halvustav ega negatiivne. Seega pole hinnang (i)

au teotav.

3.5.2. Hinnangus (ii) nimetab kostja hagejat halvustavalt „venemeelseks“. Hageja leiab, et

sellekohased väited on laimavad ja nende eesmärk on õõnestada hageja usaldusväärsust.

Maakohus nõustus, et „venemeelseks“ nimetamine on halvustav. Kostja kommentaaridest

nähtub nagu oleks hageja oma ettevõtmistes Venemaad pooldav, vene poliitika huvisid ja

püüdlusi toetav. Kostja viitab kommentaarides korduvalt hageja väidetavatele sobimatutele

seostele Venemaaga. Venemeelsust puudutavad hinnangud on hageja au teotavad, kuna nendel

on vastavat konteksti arvestades Eesti kultuurikeskkonnas negatiivne tähendus.

9 (13)

3.5.3. Hinnang (iii) avaldub selles, et kostja nimetas hagejat „suurarendajaks” ja

„rasvamaguniks“. Maakohtu hinnangul pole „“suurarendaja” halvustava alatooniga ja sel

puudub negatiivne tähendus. Järelikult ei ole kõnealune väljend hageja au teotav. Väljend

„rasvamagun“ on halvustava alatooniga ja hageja au teotav.

3.5.4. Vahekokkuvõttena sedastas maakohus, et hinnang (ii) venemeelsuse kohta ja

hinnang (iii) sõna „rasvamagun“ kasutamise osas on au teotavad väärtushinnangud.

3.6. Eeltooduga tuvastas maakohus, et kostja on kommentaare kirjutades rikkunud hageja

isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest

tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127

lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

3.7. Edasi asus maakohus uurima, kas tuvastatud faktiväidete (eespool vahekokkuvõte

p-s 3.4.8) ja väärtushinnangute (p 3.5.4) avaldamine oli õigusvastane.

3.7.1. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises

ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata VÕS

§ 1047 lg-te 1–3 järgi. Au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamise korral

peab kostja VÕS § 1047 lg 2 kohaselt tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk

et tema tegu ei olnud õigusvastane. Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust

hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, mh ebakohase

väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on

õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel

arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.

3.7.2. Rahapesuga seotud faktiväite (a) õigsust kostja ei tõendanud. Kostja viidatud artikkel

„Q pesid üle miljardi krooni“ ei tõenda kahtlustust rahapesu toimepanemises. Viidatud artiklil

ei ole mingi seost hagejaga. Järelikult on väide (a) ebaõige faktiväide ja ühtlasi õigusvastane.

Rahapesu puudutavad süüdistused on tõsised ning võivad takistada vaba eneseteostust.

Õigusvastasust välistavad asjaolud kõnealuse väite osas puuduvad.

3.7.3. Riigireetmise teemalise väite (b) tegelikkusele vastavust ehk õigsust kostja ei

tõendanud ja niisiis on see samuti ebaõige faktiväide. Vastavalt on tegu õigusvastase väitega ja

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

3.7.4. Väide (d), et hageja ootab Venemaa sissetungi, tähendab Eesti ajaloolis-poliitilises

kontekstis, et justkui ootaks hageja uut Venemaa poolset okupatsiooni. Kostja ei tõendanud, et

hageja oleks midagi sellist ise väitnud või arvanud. Seega on taas tegemist õigusvastase väitega

ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

3.7.5. Väide (e) on õige hagejale omistatava lause „Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja

laseb.“ osas. Tunnistaja F ütlustega on tõendatud, et 2018. a suvel ütles hageja tsiteeritud lause.

Tõendamata on lause „Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“, aga selle

lause osas pole tegemist nii suure rikkumisega, mis tooks kaasa kostja vastutuse. Hagejal tuleb

avaliku elu tegelasena nimetatut tavakäibes mõistlikult taluda. Seega ei ole väide (e)

õigusvastane ja pole vaja analüüsida teisi delikti koosseisu elemente.

3.7.6. Väite(f) kohaselt nimetas hageja kostjat „neegri litsiks“. Kostja vande all antud

ütlustega, on tõendatud, et hageja lemmikväljend kostja kohta on „neegri lits“. Samuti on

tunnistaja F ütlustega tõendatud, et hageja ütles kostja kohta „neegri lits“. Seega on väide (f)

õige faktiväide ja selles osas pole vaja analüüsida teisi delikti koosseisu elemente.

10 (13)

3.7.7. Väite (g) sisu on avaldus nagu mõnitaks hageja valla elanikke. Saarte Hääle 09.12.2016

artiklis „Vanaproua jutt on sonimine“ avaldas hageja hinnanguid kostja kohta. Sellega andis

hageja osaliselt ise põhjust väite (g) avaldamiseks. Teiste vallaelanike mõnitamist hageja poolt

kostja ei tõendanud. Seega on väide (g) osaliselt ebaõige. Maakohtu hinnangul ei ole aga

tegemist nii suure rikkumisega, mis tooks kaasa väite õigusvastasuse, mistõttu pole vaja selles

osas analüüsida teisi delikti koosseisu elemente.

3.7.8. Hinnangu (ii) venemeelsuse kohta kohasust kostja ei tõendanud. See on ebakohane

väärtushinnang ja õigusvastane. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Hinnangus (iii)

on sõnal „rasvamagun“ halvustav alatoon, aga hagejal kui avaliku elu tegelasel on suurem

talumiskohustus. Kõnealuse sõna kasutamine ei ole seetõttu õigusvastane.

3.7.9. Kokkuvõttes avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväited (a), (b) ja (d) ning

ebakohase väärtushinnangu (ii), mis teotavad hageja au. Avaldamine on õigusvastane ja rikub

hageja isiklikke õigusi. Väidete avaldamise eesmärgiks saab olla hageja suhtes negatiivse

emotsiooni loomine.

3.8. Maakohus jätkas hindamisega, kas kostja avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste

rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Teise isiku au teotamine avalikkuse ees on

õigusvastane. Kostja ei tõendanud, et väidete (a), (b) ja (d) ning hinnangu (ii) avaldamine oli

õiguspärane. Samuti ei kontrollinud kostja enne avaldamist piisava põhjalikkusega andmete

õigust. Avaliku elu tegelasel on küll kõrgem talumiskohustus, kuid ka avaliku elu tegelane ei

pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid väiteid rahapesu, riigireetmise ja venemeelsuse osas

ning ebaõiget väärtushinnangut venemeelsuse kohta. Avaliku elu tegelasel on samuti õigus

heale nimele. Seega õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja väidete avaldamine on

õigusvastane.

3.9. Süü olemasolu eeldatakse ja kostja ei tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1 ja

§ 104). Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kostja on oma

õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi, sest käitus

kommentaaride kirjutamisel vähemalt hooletult (VÕS § 104 lg 3).

3.10. Tuvastatud osas oli kostja tegevus õigusvastane ja süüline, mistõttu vastutab ta hagejale

isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju

tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Maakohus kohaldas VÕS

§ 128 lg 5 ning § 134 lg-d 2, 5 ja 6. Lisaks lähtus maakohus Riigikohtu seisukohast, et

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurus peaks vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on ka

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus

võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit.

Hagejale välja mõistetava hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset

eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja

väärikust. Lähtudes tuvastatud asjaoludest, kohtupraktikast, Riigikohtu analüüsist ja oma sise-

veendumusest asus maakohus seisukohale, et mittevaralise kahju põhjendatud hüvitis on 500 €.

3.11. VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldas maakohus ka viivise nõude põhjendatuks peetud

põhivõla summalt.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja jätta

hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja ei nõustu,

et hagi oleks põhjendatud ka nende kommentaaride osas, mida maakohus pidas hageja õigusi

rikkuvaks.

11 (13)

4.1. Rahapesuga seonduvate kommentaaride osas heidab kostja maakohtule ette ekslikku

järeldust nagu oleks kostja sõnaselgelt süüdistanud hagejat raha pesemises. Kostja püstitas

hageja rahaasjade läbipaistvuse osas kahtluse ja selgitas selle aluseid. Tegemist ei ole

meelevaldse kahtluse või süüdistusega. Kui kohus hindab kommentaare mõistliku inimese

vaatenurgast, siis just kostja on mõistliku inimesena kujundanud arusaama hageja asjaajamiste

ja raha päritolu suhtes hageja enda sõnavõttude ja meedias tema kohta avaldatud andmete

alusel. Kostjale ei saa ette heita, et talle mõistliku inimesena tõusetus kahtlus hageja rahaasjade

läbipaistvuse osas olukorras, kus äsja linna palgal olnud sotsiaalmaja direktorina sai ta äkki

üsna tundmatu päritolu ja vene nimega ärimeestelt 46 mln kroonise investeeringu tuuleparkide

rajamiseks. Lisaks on hageja ise ajakirjanike ees oma raha päritolu varjanud ja koguni rõhutatult

salatsenud. Isegi kui kostja eksis kahtluse püstitamisel, ei saa seda pidada õigusvastaseks

käitumiseks. Kommentaar (15) ei sisalda ühtegi rahapesule viitavat sõna ja ainuüksi seetõttu on

kohtu järeldus selle kommentaari kui rahapesule viitava faktiväite osas väär.

4.2. Riigireetmisega seotud kommentaaride osas järeldas maakohus ebaõigesti, justkui oleks

kostja nimetanud hagejat riigireeturiks. Kostja ei ole midagi sellist väitnud. Isegi kui

kommentaari (12) osas võib keelekasutuse osas jääda kahtlus, kas kostja pidas riigisaladuste

Moskvasse vedajaks hagejat või VD, siis kommentaari (20) puhul ei saa teha järeldust, nagu

oleks kostja viidanud hagejale kui riigisaladuste lekitajale. Viide hagejale kui VD tööandjale,

kelle tööülesandeid täites VD Venemaad külastas, ei võimalda mõistlikul inimesel luua seost

hageja ja riigisaladuste lekitamise vahel.

4.3. Venemeelsusega seotud kommentaare hindas maakohus osaliselt faktiväite ja osaliselt

väärtushinnanguna. Kui kohus hindas avaldatud väärtushinnanguks, ei saa lähtuda sellest, kas

ja kuivõrd on kostja hinnangut hageja venemeelsuse kohta tõendanud. Hinnang on isiku

subjektiivne arvamus millestki, mis on kujunenud teatud asjaolude alusel – loetu, kuuldu,

kogetu vms. Kostja tõi esile, millised hageja sõnavõtud meedias jm artiklid kujundasid kostja

arvamuse hageja venemeelsuse kohta. Kui kostja eksis hinnangu andmisel, ei saa sellest

järeldada õigusvastast käitumist ja hagejale kahju tekkimist.

4.4. Lisaks eelnevale on ilmselgelt üle paisutatud rääkida hingeliste kannatuste tekitamisest

hagejale kui isikule, kelle jaoks ei ole liigne sõimata ca 80-aastast vanaprouat (kostjat) „neegri

litsiks“. Hageja moraalitunnetus on selgelt erinev tavainimesest, ehk nn mõistlikust isikust,

kellele maakohus otsuses korduvalt viitas. Nii ei ole õige lähtuda hagejale väidetava kahju

tekitamisel mõistliku isiku vaatekohast, vaid arvestada tuleb hageja isikut. Ei ole usutav, et

kostja kommentaarid valmistasid hagejale hingepiinu ja kannatusi, küll aga vastupidi oli kostja

väga häiritud hageja väljaütlemistest.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, st ringkonnakohus ei saa suurendada hageja

kasuks välja mõistetud hüvitise summat ega muuta menetluskulude jaotust kostja jaoks

kahjulikumaks.

8. Kostja esitas 04.09.2023 uusi tõendeid (Pärnu Maakohtu 13.20.2023 jõustumata otsus ning

sama kuupäeva artikkel, aga ka varasemad 08. ja 10.03.2022 artiklid), millega soovis

täiendavalt tõendada oma väiteid hageja nn venemeelsuse kohta või põhjendada hageja enda

avalduste mitmeti mõistetavust. Kõik viidatud tõendid on hilisemad vaidlustatud otsuse

kuupäevast, mistõttu võiks need vastata TsMS § 652 lg 3 p 2 tingimustele. Siiski pole ükski

tõenditest asjakohane, sest nende põhjal ei saa tuvastada kommentaaride (1)–(22) õigsust ega

kohasust. Nimelt ei ole teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolud siduvad praeguse asja poolte

12 (13)

suhtes ja artiklid kajastavad üksnes ajakirjaniku arvamust, mitte aga objektiivset tõde. Isegi kui

teised isikud on saanud hageja või tema kohta avaldatust aru sarnaselt kostjaga, ei õigustaks see

kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamist või ebakohaste väärtushinnangute andmist. Neil

kaalutlustel jäävad kostja tõendid TsMS § 238 lg 1 ls 1 alusel vastu võtmata. Tõendid

tagastatakse kostjale elektrooniliselt. Eelneva ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus

kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku kvalifikatsiooni ja põhjendustega ega korda

neid. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

9.1. Väite (a) ehk rahapesuga seonduvate kommentaaride osas tegi maakohus õige järelduse,

et kostja on piisava selgusega süüdistanud hagejat raha pesemises. Kostja kasutas

kommentaarides (2), (14) ja (15) mh järgmisi lauseid: „Eestis on […] raha küll ja küll pestud“

(koostoimes kommentaari tähisega Äri X moodi); „W pesid […] raha enne kui rahapesu

kuulutati Eestis ebaseaduslikuks. Kes ütleb et X ja W seda edasi ei tee“ ja „Tõepoolest, see

tundmatu raha mis […] sülle kukkus, justkui X-l, kes ka üritab […] tundmatu rahaga […]äri

edendada“. Korduv väljend „tundmatu raha“ kommentaaris (15) on omakorda selge viide

ebaseadusliku päritoluga rahale ja seondub keskmisele lugejale rahapesuga. Tsiteeritud

väljendid ei avalda pelgalt kahtlust, vaid jätavad keskmisele lugejale mulje hagejast kui

rahapesuga tegelevast isikust. Siinjuures pole oluline, kas hageja on piisavalt selgitanud oma

raha pärituolu.

9.2. Väite (b) ehk riigireetmisega seotud kommentaaride kohta järeldas maakohus õigesti, et

kostja nimetas hagejat riigireeturiks. Kommentaar (12) sisaldab teksti „kui X BonBon firma

kätte all Eesti saladusi Moskva vedas“, milles kostja selgesti seob hageja riigisaladuse

Moskvasse ehk Venemaale edastamisega. Kommentaari (20) osast „X poolt loodud töökohad:

X oli tõepoolest VD leivaisa. VD vedas Eesti riigi saladusi Moskvasse aluspükste vahele

topituna. Ja veel hullem, EAS andis X aluspüksi äri edendamiseks raha, mille eest siis X palkas

V“ saab keskmine lugeja kokkuvõtvalt aru, et hagejat kirjeldatakse vähemalt kui riigisaladuse

Moskvasse ehk Venemaale edastamise ühte korraldajat. Riigisaladuse edastaja tähendab ühtlasi

riigireeturit.

9.3. Väide (d) ja hinnang (ii) hageja venemeelsusega kohta on maakohtu otsuses õigesti

tuvastatud, eristatud ja hinnatud. Ebaõige faktiväitena tuvastas maakohus väite (d), mille

kohaselt kostja kirjeldas kommentaaris (12) hagejat kui isikut, kes ootab Venemaa sissetungi

Eestisse. Kostja ei tõendanud, et niisugune avaldus oleks hageja suhtes õige. Seda järeldust

kostja ka selgesõnaliselt ei vaidlustanud. Samuti käsitles maakohus õigesti hinnangut (ii) ehk

kostja avaldusi hageja venemeelsuse kohta ebakohase väärtushinnanguna. Kuigi hinnang on

subjektiivne arvamus, siis peab teise isiku kohta avaldatu jääma kohasuse piiridesse. Maakohus

märkis asjakohaselt, et venemeelsust puudutavad hinnangud on hageja au teotavad, sest neil on

Eesti kultuurikeskkonnas negatiivne tähendus. Kostja ei esitanud tõendeid hageja tegeliku

venemeelsuse kohta. Meedias hageja kohta avaldatud muud arvamused ei tõenda, et kostja

kommentaarides avaldatu on õige.

9.4. Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et hageja nõude hindamisel tulnuks võtta arvesse ka

hageja avaldusi kostja kohta. Õiguspärane pole see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele

tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saa väitega, et hageja

teotas esmalt kostja au, põhjendada ka kostjate tegude õiguspäraseks lugemist VÕS § 1046 lg 1

ls 2 järgi (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 12). Hageja enda avaldused ei tähenda, et tema

kohta avaldatu ei põhjusta mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise

väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse

rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (RKTKo 23.03.2023,

2-21-5449, p 15 ja seal viidatud RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13). Nimetatud eeldused

tuvastas maakohus õigesti.

13 (13)

9.5. Hüvitise suurust ja viivist kostja eraldi ei vaidlustanud. Maakohus ei rikkunud hüvitise

summa määramisel, viivise nõude rahuldamisel ja menetluskulude jaotamisel oluliselt

menetlusõiguse norme. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsust sisuliselt

muuta.

10. Ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (TsMS § 136 lg 4).

Maakohus mõistis kostjalt välja 500 € ja sellele lisandunud viivise VÕS § 113 lg 1 (ls 2)

määras. Viidatud viivisemäär hagi esitamise ajal oli 8% aastas. Kirjeldatud olukorras on TsMS

§ 122 lg 2, § 123, § 124 lg 1, § 132 lg 2 ning § 133 lg-te 1 ja 2 järgi asja hind ringkonnakohtus

540 € (= 500 + 8%). Viidatud hinnaga kaebuselt tuli kostjal selle esitamise ajal tasuda riigilõiv

125 €, aga ta tasus 300 €. Kostja 04.09.2023 taotluse ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel saab kostjale

tagastada 175 € (= 300 – 125). Tagastatav lõiv kantakse kostja nimetatud isikule ja panga-

kontole.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud (v.a tagastatav riigilõiv) jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1

teine lause).

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 2590 € hüvitamist, mis on tasu

18,5 t õigusteenuse eest tasumääraga 140 €/t (käibemaksu hüvitamist hageja eraldi ei taotle).

Hageja esitas siiski esindajate toimingute nimekirja, mis kajastab tegevusi kokku 17,25 t

ulatuses. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul

on hageja esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu 11 t (sh kaebusega tutvumine ja vastuse

koostamine 8 t, määruse ja asja materjaliga tutvumine 1 t ning seisukoha koostamine 2 t).

Maakohtu otsusega tutvumise ja kohtupraktika analüüsi kulu ei ole eraldi hüvitatavad, vaid

sisalduvad piisavalt juba eespool märgitud ajakulus. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse

ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus. Esindajate tunnitasu määr

on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna

1540 € (= 11 × 140). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1050 € (= 2590 – 1540) hüvitamiseks.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)