2-22-115921/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

29.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-115921

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi X vastu laenulepingust

tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 02.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

368,53 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OMEGA INVEST OÜ (registrikood

10866568), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja Y ja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Sorga

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.05.2023 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata

põhivõla 277 € ja sellelt alates 04.05.2022 arvutatud viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1

ls 2 määras, samuti osas, milles kostja menetluskulud jäid hageja kanda ja mõisteti

hagejalt välja ning milles hagiavalduse esitamisega seotud kohtukuludest enam kui

40% jäi hageja kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt Xlt hageja OMEGA

INVEST OÜ kasuks välja põhivõlg 277 €, viivis 37,40 € ja alates 30.09.2023 viivis

põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Määrata tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 368,53 €.

5. Jätta 60% hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise kohtukuludest kostja

kanda ning ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

6. Rahuldada osaliselt hageja 30.01.2023 riigilõivu tagastamise taotlus ja tagastada

30 € hageja pangakontole EE322200221035967463 käesoleva otsuse jõustumisel.

7. Mõista kostjalt Xlt hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitis 189 €, millelt kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras alates otsuse jõustumisest.

8. Jätta ülejäänud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas X (kostja) vastu rahalisi nõudeid järgmiselt.

1.1. Hageja esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla

319,09 € ja kõrvalnõuete 55,22 € saamiseks. Kostja nimel esitas Y (eestkostja) nõudele

vastuväite ja asi anti üle Harju Maakohtule (maakohus).

1.2. Hageja esitas maakohtule 16.06.2022 hagiavalduse põhivõla 319,09 €, intressi 13,88 €,

viivise 151,69 € ja kahjuhüvitise 30 € nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 07.07. ja

08.09.2022 menetlusdokumentides. Kokkuvõttes väitis hageja, et Omaraha OÜ (edaspidi:

laenuandja) ja kostja sõlmisid 12.12.2019 laenulepingu nr S193477634 (edaspidi: laenuleping)

summas 470 eurot intressiga 23% aastas. Laenuandja kandis 12.12.2019 kostjale üle 446 € ja

kostja on teinud tagasimakseid 169 €, millest laenuandja arvestas 150,92 € laenu põhiosa

katteks. Kostja tagastas sel viisil laenu ainult osaliselt ning laenuandja ütles lepingu 22.05.2020

kirjaga üles ja loovutas nõuded kostja vastu hagejale.

1.3. Maakohus keeldus 19.10.2022 määrusega hagi menetlusse võtmast, mille peale hageja

esitas 08.11.2022 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.12.2022 maakohtu

määruse ja seejärel võttis maakohus 20.01.2023 hagi menetlusse.

1.4. Hageja esitas 27.02.2023 arvamuse, milles esitas alternatiivse nõude mõista kostjalt

alusetu rikastumise sätete alusel välja 301 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras

alates 23.05.2020. Täiendava viivise nõude menetlusse võtmist maakohus eraldi määrusega ei

otsustanud, aga ka ei keeldunud selle nõude menetlemisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on piiratud teovõimega, mistõttu on laenuleping tühine.

Kostja üle seati eestkoste 02.04.2019 ja selle kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teada-

anded. Hagejal puudub VÕS § 1028 lg 2 p 3 tõttu õigus laenu tagasi nõuda, sest tühise tehingu

täitmisena saadu tagasinõudmine on vastuolus tehingu tühisust ettenägevate sätete (TsÜS § 8

lg 1 ja § 11 lg 1) eesmärgiga. Teovõime piiramise mõte on välistada isikule tsiviilkohustuste

tekkimine. Täiendavalt esitas kostja vastuväiteid algselt nõutud viivise määrale.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 02.05.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

maakohus seadis 02.04.2019 kostja üle eestkoste ja avaldas selle kohta teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded;

3 (6)

-

eestkostemääruse p 5 kohaselt ei või kostja ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida

krediidi- ja laenulepinguid, sh järelmaksuga müügilepinguid;

-

laenuandja (vaidlustatud otsuses ekslikult: hageja) ja kostja sõlmisid 12.12.2019 laenu-

lepingu summas 470 €, intressimääraga 23% aastas ja krediidi kulukuse määraga

34,9% aastas;

-

eestkostja ei ole laenulepingut heaks kiitnud;

-

laenuandja kandis 12.12.2019 kostjale üle 446 €;

-

laenuandja saatis kostjale 22.05.2020 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõude

loovutamise teatise, mille kohaselt loovutas ta laenulepingust tulenevad nõuded

hagejale;

-

kostja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 169 €, millest laenu-

andja arvestas 150,92 € laenu põhiosa katteks.

3.2. Maakohus kvalifitseeris laenulepingu tarbijakrediidiks (VÕS § 402), tuvastas sellest

tuleneva laenuandja nõudeõiguse loovutamise hagejale (VÕS § 164 lg-d 1 ja 2) ning sedastas,

et kostja on laenulepingut rikkunud, sest laen on osaliselt tagastamata (VÕS § 76 lg 1, § 101

lg 1 p-d 1 ja 6).

3.3. Laenuleping on kotja piiratud teovõime tõttu tühine ja hageja ei saa nõuda selle täitmist,

aga selle alusel saadu tuleks üldjuhul tagastada. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest

aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud

teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud

teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing

tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1

kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu

tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.4. Käesoleval juhul ei saa hageja siiski ka üleantut tagasi nõuda. VÕS § 1028 lg 2 p 3 järgi

ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine

oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Laenuandja

(vaidlustatud otsuses ekslikult: hageja) pidi laenulepingut sõlmides arvestama sellega, et kostja

on piiratud teovõimega. TsÜS § 11 lg 1 eesmärk on kaitsta nii piiratud teovõimega isiku kui

tehingu teise poole huve. Teovõime piiramise mõte on välistada isikule tsiviilkohustuste

tekkimine. Hageja alternatiivne nõue ehk laenuandjalt kostjale üleantu tagasinõudmine on

vastuolus laenulepingu tühisust ettenägeva sätte ja selle eesmärgiga. Kuivõrd kohus oli

avaldanud teate kostja teovõime piiramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, pidi

laenuandja (vaidlustatud otsuses ekslikult: hageja) teadma, et teeb tehingu piiratud teovõimega

isikuga. Ta jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ja oli kostja kui piiratud

teovõimega isikuga tehingut tehes raskelt hooletu (VÕS § 104 lg 4). Järelikult jääb tema (ja

ühtlasi hageja) kanda sellise tehingu sõlmimisega seotud majanduslik risk. Neil kaalutlustel

jäävad hageja kõik nõuded rahuldamata.

3.5. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuluna 1260 € (sh käibemaks) ja maakohus

rahuldas selle taotluse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline

esindaja õigusabi 5 t, mis on samas mahus nagu hagejale osutatud õigusabi. Kostja esindaja

osutas õigusabi keskmise tunnihinnaga 210 € (ilma käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt

õigusabituru keskmist ja mõistlikku tunnihinda. Hüvitatava menetluskulu suurus ei ole (enam)

seotud tsiviilasja hinnaga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19 jj). Kostja lepingulise

esindaja tasu suurus on proportsionaalne asjas kostja õiguste kaitseks taotletud hüve väärtusega.

4 (6)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõla 277 € ja sellelt summalt alates 23.05.2020 viivise VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

4.1. Hageja ei nõustu maakohtu õigustõlgendusega VÕS § 1028 lg 2 p 3 kohaldamisel. Kostja

piiratud teovõime tõttu näeb laenulepingu tühisuse ette TsÜS § 11 lg 1, millest ei nähtu, et

tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine on vastuolus sätte või selle eesmärgiga. Ka

ükski teine õigusakt ei sätesta, et piiratud teovõime korral oleks piiratud teovõimega isikul õigus

tehingu tühisuse tõttu jätta tehingu alusel saadu endale (st rikastuda alusetult tehingu teise poole

arvelt). Järelikult tuleb kostjal saadu tagastada TsÜS § 84 lg 1 ls 2 ja alusetu rikastumise sätete

järgi. TSÜS § 11 lg 1 ja § 84 lg 1 eesmärk on tagada, et taastataks tehingu eelne varaline

olukord, st kumbki pool peab tagastama teineteisele tehingu alusel saadu.

4.2. Lisaks märgib hageja, et eestkostja pidi teadma kostja arvele kantud rahast.

4.3. Täiendavalt vaidlustab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruse.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse põhivõla 277 € ja sellelt alates 04.05.2022

arvutatud viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras) välja mõistmata jätmise osas, samuti kostja

menetluskulude hageja kanda jätmise, temalt väljamõistmise ning hagiavalduse esitamisega

seotud kohtukuludest enam kui 40% hageja kanda jätmise osas (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi kirjeldatud nõuetes,

muudab menetluskulude jaotust ja sellest tulenevalt ka rahalist kindlaksmääramist. Ülejäänud

osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt. Põhivõlga 277 € ületavas osas ja sellelt

arvutatud viivise osas hagi rahuldamata jätmise otsustus on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi

kaebamata jõustunud. Praegu on vaidluse all hageja alternatiivne põhinõue 277 € osas ja sellelt

summalt alates 25.05.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Samuti on vaidlustatud

menetluskulude jaotus. Kõnealuse viivise nõude esitas hageja esimest korda 27.02.2023

arvamuses ja maakohus ei otsustanud selle menetlusse võtmist, aga ka ei keeldunud nõuet

menetlemast. Vaidlustatud otsuse p-st 22 on aru saada, et mh jäi rahuldamata täiendavalt

esitatud viivise nõue. Pooled ei ole maakohtu tegevust jooksva viivise nõude osas eraldi

kritiseerinud. Kokkuvõttes saab ringkonnakohus aru, et nõuet on vaikimisi siiski menetletud.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Pooltel ei ole enam

vaidlust, et laenuleping on tühine ja hageja nõudeid tuleb kontrollida alusetu rikastumise sätete

järgi (TsÜS § 11 lg 1 ls 1, § 84 lg 1 ls 2, VÕS § 1028 lg-d 1 ja 2). Maakohus on kõnealuses

osas hageja põhinõude õigesti kvalifitseerinud.

9. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse väitega, et maakohus eksis VÕS § 1028 lg 2 p 3

kohaldamisel ja TSÜS § 11 lg 1 tõlgendamisel. Hagi ja kaebus on põhinõude 277 € osas

põhjendatud.

9.1. Senises kohtupraktikas on leitud, et piiratud teovõimega isikul tuleb temaga sõlmitud

tühise laenulepingu alusel saadu tagastada (TlnRnKo, 16.06.2017, 2-16-12877, p 12; samas

asjas HMKo, 06.03.2017, lk 4). Ringkonnakohus järgib sama käsitlust. Kostja tugineb mh VÕS

§ 1028 lg 2 p-le 3, mille kohaselt üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu

täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise

sätte eesmärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsÜS § 11 sõnastuses ega selle sätte

rakendamise praktikas viiteid vastuolule nimetatud alusel tühise tehingu tagasitäitmisel.

5 (6)

9.2. Samuti ei ole tagasitäitmine vastuolus TsÜS § 11 eesmärgiga. Õige on kostja arusaam, et

TsÜS § 11 eesmärk on takistada piiratud teovõimega isikule tsiviilkohustuste võtmist. Samas

on aga õige ka hageja käsitlus, et tühise tehingu alusel alusetult saadu tagastamine ei tähenda

tehingulise kohustuse võtmist. Kostja tõlgendusega nõustumine tooks kaasa olukorra, kus

tühise tehingu korral võiks üks poolt (käesoleval juhul kostja) teise poole (hageja) arvelt

alusetult rikastuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa see olla kõnealuse sätte ega ka VÕS

§ 1028 lg 2 p 3 eesmärk.

9.3. Eelnevat arutluskäiku ei muuda kostja piiratud teovõimest avalikkuse teavitamine, sest

tehingu tühisust ette nägevates normides ei ole sätestatud erisusi tulenevalt tühisuse alustest

teadmise või teadma pidamisega. Samadel kaalutlustel pole oluline, kas laenuandja oli piisavalt

hoolas või kas eestkostja teadis (pidi teadma) kostja arvele raha laekumisest.

9.4. Järelikult peab kostja tühise tehingu alusel saadu TsÜS § 84 lg 1 ls 2 ja VÕS § 1028 lg 1

alusel tagastama. Maakohus tuvastas õigesti laenuandja nõude loovutamise hagejale, st hageja

on õigustatud kostjale üle kantud summa (446 €) ja varem juba tagastatud summa (169 €) vahet

277 € tagasi nõudma. Hagi ja kaebus selles osas tuleb rahuldada.

10. Järgmiseks lahendab ringkonnakohus viivise nõude.

10.1. Ringkonnakohus rahuldas praegu veel vaidlusaluse põhinõude alusetult rikastumise

nõudena. Viivise arvestamise näeb kõnealust liiki nõude puhul VÕS § 113 lg 2 ls 1 ette ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

10.2. Hageja tugineb nõudest teatamisele laenuandja 22.05.2020 kirjaga, aga kostja vaidles

sellele väitele vastu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei vaidlustanud piisavalt

kirja kättesaamist. Väite vaidlustamise tahe nähtub piisvalt kostja vastusest ja järgnevatest

menetlusdokumentidest. Hageja saaks tugineda vaidluse puudumisele, kui kostja oleks hageja

faktiväite omaks võtnud. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil (TsMS § 231 lg 2 ls 2;

vt nt RKTKo 26.04.2023, 2-21-13163, p 11). Asja materjalidest ei nähtu kostja avaldusi, mis

vastaks neile tingimustele. Tõendeid kirja kättesaamise kohta hageja ei esitanud. Kirja ei saa

lugeda kättesaaduks ka teatava aja möödumisel saaja teenusepakkuja serverisse jõudmisest, sest

hageja ei tõendanud selle saabumist kostja või eeskostja teenusepakkuja serverisse.

10.3. Eelneva põhjal saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 2 ls 1 alusel viivist alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, st 04.05.2022. Viivise määra näeb ette VÕS § 113 lg 1

ls 2. Pooled nõustusid viivise arvutamisega viivisekalkulaatoriga, mille järgi on kohtuotsuse

tegemise päevani summalt 277 € sissenõutavaks muutunud viivis 37,40 €.

10.4. Juhindudes hageja nõudest ja TsMS § 368 lg 2 ls-st 2 mõistab ringkonnakohus lisaks

välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.

11. Ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (TsMS § 136 lg 4).

Hageja esitas VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras ja edasiulatuva viivise nõude 27.02.2023, st TsMS

§ 123 ja § 133 lg 2 mõtte järgi tuleb asja hinna arvutamisel leida viivis ajavahemiku eest

23.05.2020–27.02.2023 (62,44 €) ja sellele liita ühe aasta eest arvutatud viivis 27.02.2023

kehtinud määraga (29,09 €). Nii kujuneb hageja apellatsioonkaebuselt arvutatud hind TsMS

§ 124 lg 1 ls 1, § 133 lg-te 1 ja 2, § 134 lg 1 ls 1 ning § 137 lg 1 järgi 368,53 € (= 277 + 62,44

+ 29,09).

12. Menetluskulude kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused, jaotades erinevalt kohtu-

ja kohtuvälised kulud (sellise eristamise lubatavuse kohta vt nt RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-80-

15, p 36).

6 (6)

12.1. Hagi osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kohtukuludest

teatav osa kostja kanda. Hageja soovis algselt 514,66 € (= 319,09 + 13,88 + 151,69 + 30) välja-

mõistmist. Otsuse tegemise aja seisuga osutus põhjendatuks 317,40 € (= 277 + 37,40) nõue. Nii

moodustab hagi rahuldatud osa umbes 60% (≈ 317,40 : 514,66) algsest nõudest. Samast

suhtarvust on kohane lähtuda hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise kohtukulude

jaotamisel. Nimetatud kulust jääb 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda.

12.2. Poolte ülejäänud menetluskulud (sh kõik kohtuvälised kulud) jäävad TsMS § 163 lg 1 ja

§ 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Menetluskulude jaotamisel on põhjendatud võtta arvesse

kostja vastuväidet, et laenuandja saanuks enne lepingu sõlmimist kontrollida andmeid kostja

teovõime kohta avalikes registrites. Nii on laenusaaja vähemalt osaliselt ise põhjustanud

kohtuvaidluse ja hageja loovutuse saajana peab arvestama sellest tingitud tagajärgedega. Kostja

suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane hageja kohtuväliste kulude hüvitamine. Neil kaalutlustel jääb

maakohtu otsus muutmata osas, milles hageja kohtuvälised kulud, aga ka 40% hagiavalduse

esitamise kohtukuludest jäid tema enda kanda.

12.3. Hageja 08.11.2022 määruskaebusega seotud kulud jaotuvad eelmises p-s 12.2 kirjeldatud

viisil. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse 22.12.2022 määrusega, mistõttu on hagejal TsMS

§ 150 p 5 järgi õigus kaebuselt tasutud riigilõivu (70 €) tagastamisele. Hageja esitas vastava

taotluse 30.01.2023. Eespool p-s 11 märgitu ning TsMS § 139 lg 2, RLS § 59 lg 15 ja lisa 1

kohaselt tuli hagejal apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 140 €, millest hageja tasus

100 € ja tasumata on 40 € (= 140 – 100). Ringkonnakohus loeb tagastatava riigilõivu arvelt

puuduva osa kaebuse lõivust tasutuks ja tagastab hagejale 30 € (= 70 – 40). Lõivu saab

tagastada otsuse jõustumisel, sest hageja taotluse põhjendatus oleneb menetluskulude jaotusest.

Siiski ei ole 40 € tagastamata jätmine eraldi vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8 ls 1).

12.4. Maakohus määras kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks rahaliselt. Ringkonna-

kohus muudab kulujaotust viisil, mille järgi ei pea hageja kostja kulusid hüvitama. Järelikult

tuleb maakohtu otsus ka kulude rahalise kindlaksmääramise osas tühistada ja kaebuse vastavaid

väiteid pole vaja käsitleda. Ainus hüvitatav kulu on osa hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivust, mille ringkonnakohus saab ise kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hagiavalduselt tuli tasuda lõivu 175 € ja apellatsioonkaebuselt 140 € – kokku 315 €. Eespool

p-s 12.1 otsustatud jaotuse järgi tuleb kostjal sellest hüvitada 60% ehk 189 €. Hageja taotluse

ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

13. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt, pole vaja eraldi koostada

kohtuotsuse resolutsiooni terviklikku sõnastust. Nimelt on otsuse täitmise ning menetluskulude

jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise seisukohalt olulised otsustused kõik nähtavad

ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist.

(allkirjastatud digitaalselt)