3-22-654/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-654

Haldusasi

X kaebus Maa-ameti 09.03.2022 korraldusele nr 1-

17/22/528

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Maa-amet, esindaja TK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 otsus

haldusasjas nr 3-22-654 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-654

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 18.11.1997 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (haldusreformi järgselt Võru

maakond, Setomaa vald) Toomasmäe külas asuvate ehitiste (elamu, ehitisregistri koodiga

110005033; laut-küün, ehitisregistri koodiga 110005034; küün, ehitisregistri koodiga

110005035; ait-kuur, ehitisregistri koodiga 110005036 ja saun, ehitisregistri koodiga

110005037) omanikuna avalduse 10 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. X omandas

nimetatud ehitised (endised Sepiku hooned) 29.11.1996 ostu-müügilepingu alusel. Ehitised

paiknevad endise Mäenurme talu nr 5 (endine kinnistu nr 84) lahustükil nr 5a ligikaudse

suurusega 0,45 ha. Nimetatud lahustükiga piirneb endise Liiva nr 10 talu (endine kinnistu nr

76) lahustükk nr 10a ligikaudse suurusega 0,55 ha.

2. Setomaa Vallavalitsuse 09.12.2020 korraldusega nr 563 määrati Setomaa vallas Toomamäe

külas katastriüksuse nr 73201:001:1036, lähiaadressiga Sepiku, ostueesõigusega erastatava

maa suuruseks 9721 m2 ja sihtotstarbeks elamumaa. Korraldusega tuvastati, et maaüksusel

asuvad hooned kuuluvad Xle. Korralduse kohaselt asub ostueesõigusega erastatud maa endise

Mäenurme 5 kinnistu 84 talumaa lahustükil nr 5a, mis on kompenseeritud omandireformi

õigustatud subjektidele.

3. Setomaa Vallavalitsus saatis 05.05.2021 kirjaga nr 7-3/1048 kaebajale korduva piiride

kulgemise ettepaneku ja katastriüksuse plaani. X sai piiride kulgemise ettepaneku kätte

21.05.2021.

4. Maa-amet saatis 16.06.2021 kirjaga Xle tutvumiseks Sepiku maa ostueesõigusega

erastamise korralduse eelnõu, mille X sai kätte 02.07.2021, kuid arvamust või vastuväiteid ei

esitanud.

Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024 otsustati erastada Xle

Sepiku katastriüksus asukohaga Võru maakond Setomaa vald, Toomasmäe küla,

katastritunnusega 73201:001:1036, pindalaga 9721 m2 ja sihtotstarbega elamumaa. Ostu-

müügilepingu sõlmimise tähtajaks määrati 3 kuud korralduse jõustumisest. X sai korralduse

kätte 24.08.2021 ning ei vaidlustanud seda.

Maa-ameti tuletas 18.10.2021 kirjaga Xle meelde, et maa ostu-müügilepingu sõlmimise

tähtaeg on 24.11.2021 ning selgitas lepingu sõlmimata jätmise tagajärgi. X sai teate kätte

21.10.2021. Ta märkis 27.10.2021 kirjas, et enne Sepiku katastriüksuse omandiõiguse

vormistamist tuleb omandi ulatus piiritleda ehk moodustada katastriüksus.

Maa-ameti teavitas 11.11.2021 kirjaga X Sepiku katastriüksuse katastrimõõdistamise

korraldamisest ja maa ostueesõigusega erastamise menetluse peatamisest kuni katastriüksuse

täpse pindala selgumiseni. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 193 lg 1 alusel registreeriti

04.03.2022 maakatastris Sepiku katastriüksuse andmete muudatused, katastriüksuse

täpsustatud pindalaks on 9691 m2 (Sepiku katastriüksus oli 28.04.2020 kantud Maa-ameti

peadirektori 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 alusel maakatastrisse märkega

„katastriüksuse pindala on ebatäpne“).

Seoses katastriüksuse pindala muutmisega muudeti Maa-ameti peadirektori 09.03.2022

korraldusega nr 1-17/22/528 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 punkti 1 ning sätestati,

et Xle kuulub ostueesõigusega erastamisele Sepiku katastriüksus asukohaga Võru maakond

Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega 73201:001:1036, pindalaga 9691 m2,

sihtotstarbega elamumaa. Korraldusega määrati maa erastamise ostu-müügilepingu sõlmimise

tähtajaks 3 kuud korralduse jõustumisest arvates. X sai korralduse kätte 14.03.2022.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti peadirektori 09.03.2022 korralduse nr

1-17/22/528 tühistamiseks.

3-22-654

3(7)

Kaebaja on esitanud taotluse 10 ha suuruse maa erastamiseks. Mikitamäe Vallavalitsus

kinnitas 13.10.2004 kirjas nr 52-1.3/659, et kaebaja kasutuses on 1,6 ha haritavat maad ja 0,1

ha õuemaad. Samas võimaldati 09.03.2022 korraldusega erastada vaid 0,97 ha maad, mis on

oluliselt väiksem kaebaja varasemast maakasutusest. Vastustaja pole teinud ettepanekuid ega

selgitanud võimalusi, kuidas kaebaja saaks siiski rohkem maad erastada.

Vastustaja väidab, et Väike-Oja 3 maad on erastatud kellelegi teisele. Kaebajale ei ole

pakutud muud vaba maad.

Rahandusministeeriumi 16.04.2020 selgituse järgi on Väike-Oja 3 kinnistu täielikult ning

Mäenurme 5 ja Liiva 10 kinnistud suuremas osas tagastatud. Väike-Pargi, Tiigi ja Nurme

katastriüksused on erastatud. Kõik nimetatud kinnistud on tagastatud oluliselt suuremas

ulatuses kui 2 ha. Erastamise kohustatud subjekt pidi arvestama, et ka kaebaja elamu juurde

saaks erastada maad vähemalt 2 ha ulatuses.

Avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks esitati 18.11.1997. Menetlus on kestnud äärmiselt

kaua. Seetõttu on tänaseks kõik vabad maad ära erastatud ja kaebaja on jäänud

erastamisõigusest ilma. Vastustaja tegevus on olnud selles osas õigusvastane.

Tuleb välja selgitada, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Kohtul tuleb tuvastada, kas haldusorgani tegevus kaebaja 18.11.1997 avalduse lahendamisel

ja Väike-Oja 3 maade erastamisel oli õiguspärane.

Kaebajale teadaolevalt Väike-Oja 3 maa õigustatud subjektile maa kompenseeriti ning see ei

kuulunud maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 1 kohaselt tagastamisele. Üllatuslikult said

õigustatud subjekti pärijad tagastamise korras maa omanikeks. Lisaks ei ole Ojala maa

tagastamise toimikus tähtaegset maa tagastamise avaldust.

6. Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata.

Maad, mida kaebajal oleks olnud võimalik erastada, ümbritseb lääne pool Toomasmäe-Suure-

Veerksu tee nr 18196 ja põhja-ida pool endise Väike-Oja nr 3 talu maa, mis on Mikitamäe

Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 (Ojala) ja Setomaa Vallavalitsuse

03.07.2018 korraldusega nr 312 (Väike-Oja) õigustatud subjektidele tagastatud. Mõned

Väike-Oja 3 talu maa õigustatud subjektidest soovisid küll maa eest kompensatsiooni, kuid

MaaRS § 14 lg-st 3 tulenevalt oli teistel õigustatud subjektidel õigus taotleda maa tagastamist

nõudeõiguse osast suuremas ulatuses. Sellest tulenevalt tagastati kogu endine talumaa

õigustatud subjektidele ning vaba maad ei tekkinud, mida oleks võimalik naaberkinnistu

omanikule erastada. Kaebaja on olnud teadlik Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017

korraldusest nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest nr 312 vähemalt

alates Maa-ameti 05.12.2019 kirja nr 6-13/19/15700-3 kättesaamisest. Kui kaebaja leidis, et

maa tagastamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, oleks tulnud tagastamise otsused seaduses

sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. Kaebaja seda ei teinud ning maareform endise Väike-

Oja nr 3 talu maa osas on lõppenud.

Kuna kaebaja ehitised ei asu endise Väike-Oja 3 talumaa piirides, siis ei tekkinud kaebajal

õigust erastada endist Väike-Oja 3 talu maad ning Setomaa Vallavalitsus sai maa

ostueesõigusega erastamise eeltoimingud viia lõpule Mikitamäe Vallavalitsuse poolt

koostatud piiride kulgemise ettepaneku alusel.

Maa-amet andis MaaRS § 38 lõike 3 alusel 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147, millega

moodustati reformimata maa kaardirakenduses masskandega 28 071 katastriüksust.

Korralduse nr 3147 alusel moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris ka Sepiku

katastriüksus (73201:001:1036, sihtotstarve elamumaa 100%, moodustatud kaardi- ja

plaanimaterjali alusel, märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne) kui maareformi reservi

katastriüksus. Korraldus nr 3147 on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 05.12.2019.

3-22-654

4(7)

Maa-amet saatis maa ostueesõigusega erastamise menetluses 16.06.2021 kirjaga kaebajale

tutvumiseks Sepiku maa ostueesõigusega erastamise korralduse eelnõu. Kaebaja kirjas

märgitud tähtajaks arvamusi või põhjendatud vastuväiteid ei esitanud. 18.08.2021

korraldusega otsustati erastada kaebajale Sepiku katastriüksus (73201:001:1036, pindalaga

9721 m2) ning määrati erastamise ostu- müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks 3

kuud korralduse jõustumisest. Kaebaja korraldust ei vaidlustanud.

Kuivõrd Sepiku katastriüksus registreeriti 28.04.2020 maakatastris korralduse nr 3147 alusel

maakatastris nähtuvate piiriandmete, s.o plaanimaterjali alusel, kuid maa erastaja soovis

katastriüksuse moodustamist katastrimõõdistamise teel, tuli maa ostueesõigusega erastamise

menetlus peatada kuni katastriüksuse täpsustatud pindala selgumiseni. Vaidlustatud

09.03.2022 korralduse p-ga 1 üksnes täpsustati 18.08.2021 korraldusega kaebajale erastatud

maa pindala. Muus osas jäi korraldus muutmata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 20.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Lisaks jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise

teel nõudega tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus X maa erastamise avalduse

läbivaatamisel ja nõudega kohustada Maa-ametit välja andma uus korraldus, millega kaebajal

on võimalik erastada maad suuremas ulatuses (resolutsiooni p 1).

HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus esitatud kujul oleks

käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse

esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema

hüvitamiskaebuse

esitamise

kavatsus

ei

anna

alust

tuvastamisnõude

esitamiseks.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul ka kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik,

kuivõrd kohus annab ka käesolevas asjas hinnangu Maa-ameti tegevuse õiguspärasusele maa

ostueesõigusega erastamise menetluses. Kohustamisnõude esitamine ei ole samuti kaebaja

õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, kuna olukorras, kus kohus leiab, et kaebaja poolt

vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, tuleb Maa-ametil asi uuesti läbi vaadata ja teha uus

otsus. Nimetatu on haldusakti tühistamise vältimatu tagajärg.

Kaebaja taotleb Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamist põhjusel, et

sellega võimaldati tal erastada ostueesõigusega 0,97 ha, kuigi ta soovib erastada 10 ha maad.

Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korraldusega otsustati erastada kaebajale Sepiku

katastriüksus pindalaga 9721 m2. Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega ei lahendatud kaebaja

maa ostueesõigusega erastamise küsimust uuesti, vaid üksnes täpsustati Sepiku katastriüksuse

pindala (9691 m2) lähtuvalt katastrimõõdistamise tulemustest. Sepiku katastriüksus

moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris Maa-ameti 04.12.2019 korralduse nr 1-

17/19/3147 alusel, millega otsustati kogutud piiriandmete alusel moodustada katastrikandega

katastriüksused kõikide seni reformimata maade arvel. Katastriüksus moodustati maakatastrist

nähtuvate piiriandmete alusel ning katastrimõõdistamist ei teostatud. Seega otsustati kaebaja

poolt vaidlustatud korraldusega üksnes korrigeerida maaüksuse pindala lähtuvalt

mõõdistamise tulemustest, mitte aga maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust kaebaja

poolt soovitud ulatuses. Lähtuvalt korrigeeritud mõõdistamise tulemustest vähenes

katastriüksuse pindala 30 m2 võrra. Seega saaks kaebaja õigusi hüpoteetiliselt rikkuda üksnes

katastriüksuse nr 73201:001:1036 pindala vähenemine 30 m2 võrra. Kaebaja aga leiab, et

09.03.2022 korraldus rikub tema õigusi põhjusel, et piiratud on õigust erastada maad

ostueesõigusega 10 ha ulatuses. Nimetatud küsimust ei lahendatud Maa-ameti 09.03.2022

korraldusega, vaid juba 18.08.2021 korraldusega. Kaebaja ei ole seda korraldust vaidlustanud.

Kaebaja ei ole vaidlustanud ka Sepiku maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluses

3-22-654

5(7)

koostatud piiride kulgemise ettepanekuid. Erastatava maa piirid on seega kehtivalt kindlaks

määratud. Vaidlustatud korraldusega ei ole erastatava maa piire muudetud. Erastatava maa

pindala täpsustamine, ilma et muudetaks maaüksuse piire, ei kahjusta erastamise õigustatud

subjekti õigusi.

Kaebaja taotlust erastada maad 10 ha ulatuses ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et

kaebaja kinnistuga ei piirne reformimata vaba maad, mida kaebajale oleks võimalik

ostueesõigusega erastada. Kaebaja soovib ostueesõigusega erastada maad, mis jääb endise

Väike-Oja 3 kinnisasja piiridesse. Väike-Oja 3 talu maa on Mikitamäe Vallavalitsuse

19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.072018 korraldusega 312

õigustatud subjektidele tagastatud. Plaanimaterjalid kinnitavad vastustaja väidet, et tagastatud

on kogu Väike-Oja 3 talu maa. Seega ei piirne Sepiku maaüksusega õigustatud subjektide

nõuetest vaba maad, mida oleks kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada. Kaebaja on

olnud teadlik Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusest nr 2-3/16 ja Setomaa

Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest nr 312 vähemalt alates Maa-ameti 05.12.2019 kirja

kättesaamisest. Kirjas on kaebajale selgitatud, et Väike-Oja nr 3 talu maa on eelnimetatud

haldusaktidega õigustatud subjektidele kogu ulatuses tagastatud. Seega pidi kaebaja mõistma,

et maa, mida ta soovib ostueesõigusega erastada, on tagastatud ning selle erastamine

kaebajale ei ole võimalik. Kui kaebaja leidis, et maa tagastamine ei ole olnud õiguspärane,

oleks ta pidanud nimetatud korraldused vaidlustama. Kuivõrd Väike-Oja 3 kinnistu osas on

maareform lõppenud, siis ei hinda kohus kaebaja väiteid, mille kohaselt ei ole maa

tagastamine toimunud õiguspäraselt. Kaebajal oleks olnud võimalik vastavad väited esitada

maa tagastamisele suunatud korralduste vaidlustamise menetluses.

Kaebaja väidab ekslikult, et Mikitamäe Vallavalitsus on talle 13.10.2004 kirjas nr 5.2-1.3/659

kinnitanud, et tema kasutuses on 1,6 ha haritavat maad ja 0,1 ha õuemaad. Nimetatud kirjas

on üksnes konstateeritud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja maksnud aastatel

1997-1999 maamaksu 1,6 ha haritava maa ja 0,1 ha õuemaa eest ning aastatel 2000 kuni 2004

on kaebaja maksnud maamaksu 0,1 ha õuemaa eest. Kirjas on hoopis kinnitatud, et jõusse

jääb kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepanek, millega kaebajal on võimalik erastada

maad üksnes ca 1 ha. Maamaksu tasumine ei anna isikule mingit õigust maa ostueesõigusega

erastamiseks. Maa ostueesõigusega erastamise alused ja ulatus tulenevad MaaRS-st ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidest.

Kaebaja teeb iseenesest õige järelduse MaaRS § 9 lg 1 p-s 1 sätestatust, leides, et erastamise

kohustatud subjekt pidanuks arvestama sellega, et kaebajale jääks elamu juurde maad 2 ha

ulatuses. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud haldusakte, millega kaebaja maa ostueesõigusega

erastamise õigust piirati.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde.

Kaebaja soovib erastada 10 ha maad. Maamaksu on kaebaja tasunud 1,7 ha eest. Seda kinnitab

Maksu- ja Tolliameti tõend. 1,7 ha maast suuremas ulatuses maa erastamist soovitas kaebajale

Mikitamäe valla maakorraldaja, kes abistas vastava erastamisavalduse koostamisel. Kaebaja

18.11.1997 avaldusele vastati alles 19.03.2004. Kaebaja soovib, et kohus selgitaks välja, mis

toimus Väike-Oja 3 talu maade tagastamisel. Välja tuleb nõuda asjakohased toimikud.

Kaebaja ei ole näinud dokumente selle kohta, kas tagastamise avaldused on esitatud

tähtaegselt.

3-22-654

6(7)

On arusaamatu, miks pakutakse kaebajale erastamiseks Sepiku kinnistut, kui tema hooned

asuvad Mäenurme 5a kinnistul. Maa-ametil ei ole õigust kaebajat nende korraldustega

tülitada. Kui kaebaja võtab Maa-ameti pakutud maa vastu, kaotab ta õiguse erastada maad

18.11.1997 avalduse alusel. Kaebaja ei loobu oma taotlusest enne, kui saab teada, mis toimus

Väike-Oja 3 maade tagastamisel. Kaebaja on kulutanud tervist ja raha, et saada soovitud maa

erastada.

Kaebaja avalduse menetlus kestis liiga kaua. Kohtul tuleb kontrollida, miks see nii oli, ning

tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus.

9. Maa-amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et praeguses haldusasjas toimub menetlus üksnes Maa-

ameti 09.03.2022 korralduse õiguspärasuse üle. Kaebaja esitas 18.03.2022 kaebuse, kus

vaidlustas nii eelnimetatud korralduse kui ka leidis, et temale on tekitatud moraalset ja varalist

kahju, ning taotles kahju hüvitamist. Tartu Halduskohus eraldas 08.04.2022 määrusega

tühistamis- ja kahju hüvitamise nõuded iseseisvasse menetlusse ning edastas Tallinna

Halduskohtule kohtualluvuse järgi lahendamiseks üksnes tühistamiskaebuse. Kaebaja määrust

ei vaidlustanud.

Setomaa (end Mikitamäe) valla õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise kaebust

menetletakse haldusasjas nr 3-22-804. Nimetatud menetluses on muu hulgas võimalik hinnata

ka seda, kas haldusmenetlus toimus liiga kaua. Vald edastas maa erastamise toimiku Maa-

ametile 2021. a suvel. Vastustaja andis erastamiskorralduse 18.08.2021, täiendava

katastrimõõdistamise tõttu oli haldusmenetlus vahepeal peatunud ning erastamisele kuuluva

katastriüksuse täpne suurus selgus vastustaja 09.03.2022 korraldusega. Eelnevast ei nähtu, et

Maa-amet oleks olnud tegevusetu või viivituses. Küsimus, kas Setomaa vald viis menetluse

läbi mõistliku aja jooksul ning kas väidetava viivitusega võis kaebajale kaasneda kahju,

kuulub lahendamisele haldusasjas nr 3-22-804.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praeguse kaebuse täiendamine tuvastamis- ja

kohustamisnõudega ei olnud põhjendatud.

12. Halduskohus on kaebajale igakülgselt selgitanud, miks ei ole kaebajale 10 ha suuruse maa

erastamine õiguslikult ja faktiliselt võimalik. Kaebajale erastamisele kuuluva maa ümber ei

ole vaba maad, mille arvelt erastamisõigust laiendada. Väike-Oja 3 talu maade osas on

omandireform lõppenud, sest maa tagastamise korraldused on antud 19.10.2017 ja

03.07.2018. Kaebaja ei ole neid haldusakte vaidlustanud, kuigi on olnud neist teadlik hiljemalt

Maa-ameti 05.12.2019 kirja kättesaamisest. Kuna tegemist on kehtivate haldusaktidega ning

nende kohtus vaidlustamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 7) on ilmselgelt möödunud, ei kontrolli

kohus nende õiguspärasust. Kohus ei saa enam hakata välja selgitama Väike-Oja 3 talu

tagastamise asjaolusid.

13. Põhjendamatud on kaebaja etteheited, et talle pakutakse erastamiseks vale kinnistut.

Kaardimaterjali järgi on tegemist maaga, millel asuvad kaebaja hooned. Sepiku katastriüksus

moodustati Maa-ameti peadirektori 04.12.2019 korralduse alusel. Ka 29.11.1996 ostu-

müügilepingust, millega kaebaja elamu soetas, on näha, et tegemist on endise Sepiku hoonega.

3-22-654

7(7)

14. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et oma õiguste kaitseks tuleb tal sõlmida Maa-

ameti 09.03.2022 korralduses nimetatud leping. Vastasel korral kaotab ta pöördumatult

võimaluse oma eluhoonete aluse maa erastamiseks (MaaRS § 23 lg 5).

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)