2-22-15592/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15592

Kohtuasi

EB avaldus Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu vastu

Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu 29.09.2022

erakorralise

üldkoosoleku

otsuste

puudumise,

alternatiivselt tühisuse tuvastamise ja kehtetuks

tunnistamise nõudes

GR, VM ja VM avaldus Tallinn, Lehiku tee 9

korteriühistu vastu Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu

10.11.2022

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks, alternatiivselt otsuste puudumise ja

kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

VM, VM, GR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I EB (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marge Aron

Avaldaja II VM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja III VM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja IV GR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate II–IV lepinguline esindaja Saima Laumets

Puudutatud isik Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu

(registrikood 80435640), seadusjärgne esindaja LM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VM, VM, GR Harju Maakohtu 27.03.2023 määruse peale esitatud

määruskaebus läbi vaatamata osas, millega VM, VM, GR vaidlustavad Tallinn,

maakohtu otsustust Lehiku tee 9 korteriühistu 29.09.2022 erakorralise

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise kohta (maakohtu resolutsiooni punkt 2).

2-22-15592

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2023 määrus osas, milles kohus määras kindlaks

VM, VM, GR menetluskulude rahalise suuruse summas 125 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata VM-le, VM-le ja GR-le

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada EB avaldus.

2. Tuvastada Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu korteriomanike 29.09.2022

erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisus.

3. Rahuldada VM, VM ja GR avaldus.

4. Tuvastada Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu korteriomanike 10.11.2022

erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisus.

5. Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu

kanda.

6. Määrata EB menetluskulude rahaliseks suuruseks 550 eurot ning mõista

Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistult välja EB kasuks menetluskulud summas

550 eurot.

7. Määrata VM, VM ja GR menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot

ning mõista Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistult välja VM, VM ja GR

kasuks solidaarselt menetluskulud summas 250 eurot.

8. VM-le, VM-le ja GR-le tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

puudutatud isikul tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Rahuldada VM, VM, GR määruskaebus osaliselt.

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus VM,

VM, GR kanda.

7. Määrata EB ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 200 eurot ning

mõista nimetatud summa solidaarselt VM-lt, VM-lt, GR-lt välja EB kasuks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

1. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab määruskaebuse esitada

juhul, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. EB (avaldaja I) esitas 18.10.2022 avalduse Tallinn, Lehiku tee 9 korteriühistu (puudutatud

isik) vastu 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste puudumise, alternatiivselt tühisuse

tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudes.

3. Avalduse kohaselt on avaldaja I korteriühistu liige. 30.08.2022 edastasid korteriomanikud

korteriühistu juhatusele e-kirja teel taotluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

Päevakorra kohaselt soovisid avalduse esitanud ühistu liikmed 30.08.2022 üldkoosolekul vastu

võetud otsuse muutmist parkimiskorraldust puudutavas osas ja selle saavutamiseks juhatuse

ning haldusettevõtte tagasikutsumist. Liikmed, kes soovisid uue koosoleku kokkukutsumist, ei

2-22-15592

selgitanud sisuliselt koosoleku päevakorda pandud punkte. Seega puudus igasugune mõistlik

vajadus ühistu huvides üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Avalduse põhjendamata jätmise tõttu

palus juhatus esitada taotlejatel nõuetekohane avaldus, mida ei esitatud.

4. Avaldajale I saabus 14.09.2022 korteriomaniku SL e-kiri üldkoosoleku kutsega. Seega esitati

kutse täpselt 14 päeva möödumisel arvates juhatusele avalduse esitamisest olukorras, kus nad

olid teadlikud vajadusest koosoleku kokkukutsumise asjaolusid sisuliselt põhistada.

Korteriühistu põhikirja punkt 3.3.3 kohaselt algab 14-päevane tähtaeg kulgema põhjendatud

taotluse esitamisest.

5. Üldkoosolekul 29.09.2022 valiti uus 3-liikmeline juhatus ja muudeti 30.08.2022

üldkoosolekul vastu võetud otsust parkimiskorralduse osas. 05.10.2022 kanti SL

registrikaardile uue juhatuse liikmena.

6. Avaldaja I leiab, et 29.09.2022 üldkoosolekul puudus õiguslik alus 30.08.2022

üldkoosolekul

tehtud

otsuste

tühistamiseks,

sest

30.08.2022

üldkoosolek

oli otsustusvõimeline, otsused ei olnud vastuolus seadusega ega ühistu põhikirjaga. Avaldaja I

on seisukohal, et üldkoosoleku kokku kutsunud liikmetel puudus seaduslik alus 29.09.2022

koosoleku kokkukutsumiseks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 2 kohaselt, sest

avalduse esitanud ühistu liikmed ei selgitanud kokkukutsumise põhjust ega seost ühistu

huvidega.

7. Avaldaja I on ühtlasi seisukohal, et 29.09.2022 koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses

ja põhikirjas sätestatud kokkukutsumise korda. Antud juhul ei teavitatud erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumisest kõiki liikmeid nõuetekohaselt, seega ei saanud nad teostada

hääleõigust üldkoosolekul vastuvõetud otsuste suhtes. Avaldaja I ei saanud üldkoosoleku

toimumise kohta kutset oma e-posti aadressile, postkasti ega näinud seda ühistu infostendil.

Kutse oleks pidanud jõudma avaldajani I hiljemalt 15.09. Ühistu põhikirja punkt 3.3.4 sätestab

üldkoosolekust ette teatamise tähtajaks 14 päeva.

8. Ühistus on 52 korteriomanikku, aga koosolekul osalesid üksnes isikud, kes avaldusele alla

kirjutasid ja isegi mitte kõik nendest. See näitab, et koosolekust teavitati suvaliselt ja kõiki

liikmeid ei teavitatud.

9. Alternatiivselt palub avaldaja I tunnistada 29.09.2022 üldkoosoleku otsused kehtetuks.

10. VM, VM ja GR (avaldajad II-IV) esitasid 05.12.2022 avalduse (tsiviilasi nr 2-22-18283)

korteriühistu 10.11.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt otsuste puudumise tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

11. Avaldajad II–IV ühistu liikmed. 11.10.2022 esitati endise juhatuse liikme OB e-posti

aadressilt XXX uuele juhatuse liikmele e-kiri, milles taotleti üldkoosoleku kokkukutsumist,

viidates seitsme ühistu liikme allkirjastatud taotlusele üldkoosoleku kokku kutsumiseks.

12. Juhatus taotlejate avalduse alusel üldkoosolekut kokku ei kutsunud. 27.10.2022 avaldas

Stell Eesti AS haldur GP portaalis Korto OB poolt allkirjastatud kutse üldkoosolekule

10.11.2022 kell 19:00. Koosolek toimus I trepikojas, seda juhatas ja protokollis kokkukutsuja

OB.

13. Üldkoosolekust osavõtjate arvu, sh paljusid korteriomanikke esindati volikirjade alusel, OB

teatavaks ei teinud ega andnud volikirju osalejatele tutvumiseks. Faktiliselt 10.11.2022

koosoleku juhataja ja protokollija valimist ei toimunud, kodukorda ei tutvustatud, hääletamist

ei toimunud. OB ainuisikuliselt, vaatamata üldkoosolekul osalevate korteriomanike väidetele,

et rikutud on kokkukutsumise korda ja koosolek ei ole otsustusvõimeline, luges koosoleku

otsustusvõimeliseks ja asus päevakorrapunktide juurde ja läbi viima hääletusi.

2-22-15592

14. Maakohus liitis avaldused ühte menetlusse ja luges tsiviilasja numbriks 2-22-15592.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Harju Maakohus tuvastas 27.03.2023 määrusega avaldaja I avalduse alusel korteriühistu

29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohus tuvastas, et vastuvõetud

otsused on tühised tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-st 1, sest

rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.

16. Põhikirja punkt 3.3.4 sätestab, et üldkoosolekust peab ette teatama vähemalt 14

kalendripäeva. Samuti näeb põhikiri ette, et kokkukutsumise teade edastatakse korteriomaniku

e-posti aadressile ja selle puudumisel korteriomaniku postkasti ja / või infostendile.

17. SL edastas 14.09.2022 kell 21:57 ja 22:41 e-kirjad koosoleku kokkukutsumiseks vastavalt

juhatuse liikmele ja Korto administraatorile üldkoosoleku kutse edastamiseks kõikidele

korteriomanikele.

18. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2

järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja

serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-

kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse.

19. Seega tekkis nii OB-l kui Korto halduril esimene võimalus kutse edastamiseks

üldkoosoleku liikmetele mitte varem kui 15.09.2022. Isegi kui juhatuse liige OB või Korto

haldur oleks kutse 29.09.2022 üldkoosolekule edastanud kooskõlas põhikirja punktis 3.3.4

sätestatud korraga kõikide liikmete e-posti aadressidele, oli 15.09.2022 seisuga võimatu järgida

14-päevast etteteatamise tähtaega.

20. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel,

TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava

ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 136 lg 9 kohaselt

loetakse tähtaja määramisel päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

21. Seega, isegi kui kutse oleks juhatuse liikme OB või Korto halduri poolt kõikide

korteriomanike e-postile saadetud välja 15.09.2022, oleks 14-päevane tähtaeg hakanud

kulgema 16.09.2022 ning vastavalt lõppenud 29.09.2022 kell 23:59 ehk keskööl. Kuivõrd

koosolek toimus 29.09.2022 kell 19:00, ei kutsutud koosolekut kokku kooskõlas põhikirja

punktiga 3.3.4 ehk koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.

22. Asjasse puutumatu on menetluses esitatud tõendamata väited, et piisas kutse edastamisest

postkasti ja stendile. Selline viis on põhikirja kohaselt lubatav üksnes juhul, kui korteriomanikul

puudub e-posti aadress. Asjas on tõendatud, et kõikidel korteriomanikel olid e-posti aadressid

olemas, mistõttu tuli järgida põhikirjas sätestatud korda koosoleku kokkukutsumiseks kutse

edastamisega e-posti kaudu.

23. Maakohus märkis, et kuivõrd on tuvastatud 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste

tühisus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei hinda kohus teisi võimalikke

tühisuse või kehtetuse aluseid. Täidetud ei ole ka eeldused lugeda 29.09.2022 otsused

mitteotsusteks.

24. Maakohus tuvastas avaldajate II–IV avalduse alusel korteriühistu 10.11.2022 erakorralise

üldkoosoleku otsuste tühisuse.

2-22-15592

25. Maakohus märkis, et põhikirja punkt 3.3.4 sätestab, et üldkoosolekust peab ette teatama

vähemalt 14 kalendripäeva. Samuti näeb põhikiri ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade

edastatakse omaniku e-posti aadressile ja selle puudumisel korteriomaniku postkasti ja / või

infostendile.

26. OB edastas 26.10.2022 hilisõhtul e-kirjad kokku 52 saajale. Võrreldes e-kirjades toodud e-

posti aadresse e-posti aadresside nimekirjaga Kortost järeldub, et 26.10.2022 ei ole kutset

saadetud kõikidele nimekirjas olevatele e-posti aadressidele. Maakohus tuvastas, et ei ole

leidnud tõendamist, et kutse oleks 26.10.2022 saadetud korterite nr 4, 33, 23 ja 29 omanikele.

Lisaks nende saajate puhul, kelle e-posti aadress ei ole OB e-kirjades kuvatud, vaid kuvatud on

nimi (GR, AK, RM ja KK) ei ole võimalik kontrollida, kas teade on saadetud korteriomanike

nimekirjas toodud e-posti aadressile.

27. Kõikidele korteriomanikele edastati kutse Kortost 27.10.2022 kell 14:30, mis oli esimene

kord, kui kutse edastati kooskõlas põhikirja punktis 3.3.4 sätestatud korraga.

28. Maakohus tugines TsÜS § 135 lg-le 1 ja 2, § 136 lg-le 6, § 136 lg-le 9 ning leidis, et kutse

väljasaatmisel 27.10.2022 hakkas 14-päevane tähtaeg kulgema 28.10.2022 ning lõppes

vastavalt 10.11.2022 kell 23:59 ehk keskööl. Kuivõrd koosolek toimus 10.11.2022 kell 19:00,

ei kutsutud koosolekut kokku kooskõlas põhikirja punktiga 3.3.4 ehk koosoleku

kokkukutsumise korda on rikutud.

29. Maakohus märkis, et kuivõrd on tuvastatud 10.11.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste

tühisus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei hinda kohus teisi võimalikke

tühisuse või kehtetuse aluseid. Samuti ei ole tegemist mitteotsustega.

30. Maakohus märkis, et mõlema avalduse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Vastavalt

TsMS § 173 lg-le 1 määras maakohus kindlaks menetluskulude suuruse.

31. Maakohus määras avaldaja I menetluskulude suuruseks 550 eurot (riigilõiv 120 eurot + 7

tundi * 50 eurot + 1 tund *80 eurot) ning mõistis vastavad menetluskulud puudutatud isikult

avaldaja I kasuks välja.

32. Avaldajad II–IV on avalduse esitamisel tasunud ühiselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv on

kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2), mis on põhjendatud ja vältimatu kulu.

33. Avaldajate II–IV menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusteenust 15,1

tundi tunnihinnaga 150 eurot kogusummas 2265 eurot.

34. Kohus peab avaldajate II–IV lepingulise esindaja SL tunnitasu 150 eurot põhjendamatult

kõrgeks. Kirjeldatud suurusjärgus tunnitasu on tavapärane eelkõige vandeadvokaadist

lepingulise esindaja osalemisel menetluses. Arvestades käesolevat kohtumenetlust peab kohus

põhjendatud tunnitasuks 50 eurot tunnis.

35. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud käesoleva tsiviilasja

digitoimiku materjalidega tutvumisele 2,1 tundi. Kohus ei pea nimetatud ajakulu põhjendatuks.

Esindajale on kohtumenetluse materjalid olnud teada menetluse algusest peale, lepingulise

esindajana astus SL menetlusse pärast seda, kui kohus peatas 09.02.2023 määrusega tema kui

juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse. Seega ei vajanud isik uues rollis uuesti

menetlusdokumentidega tutvumiseks 2,1 tundi.

36. Kohus ei pea põhjendamatuks ka ajakulu 1,2 tundi, mille kohaselt on toimunud vestlus

kliendiga ja kliendi juriidiline nõustamine, kuivõrd menetluskulude nimekirjast ei nähtu

toimingu aeg ning seotus käesoleva tsiviilasjaga.

2-22-15592

37. Kohus peab põhjendamatuks ajakulu 2,3 tunni ulatuses seoses 15.02.2023 kohtuistungist

osavõtuga. Istung kestis istungiprotokolli kohaselt 1 tund.

38. 09.02.2023 kohtumäärusele määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulu 4,9 tunni

ulatuses ei kuulu lahendamisele praeguse menetluskulude kindlaksmääramisega.

39. Põhjendamatu on ajakulu 4,1 tunni ulatuses avaldajate 14.03.2023 menetlusdokumendi

koostamiseks. Menetlusdokumendis asusid avaldajad sisuliselt kaitsma puudutatud isiku huve

ja menetlusdokument sisaldab peamiselt argumentatsiooni ja põhjendusi, miks on 29.09.2022

üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgitud. Nimetatud osas ei olnud avaldajatel II–IV vajalik

seisukohta esitada, kuivõrd nemad vaidlustasid 10.11.2022 üldkoosoleku otsust.

40. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud.

41. Seega avaldajate II–IV hüvitamisele kuuluvad menetluskulud moodustavad 125 eurot

(riigilõiv 50 eurot + 1,5 tundi * 50 eurot) ja kohus mõistab vastavad menetluskulud puudutatud

isikult avaldajate II–IV kasuks välja.

42. Avaldajate II–IV taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajatele II–IV hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Määruskaebus

43. Avaldajad II–IV esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas,

millega kohus rahuldas avaldaja I avalduse ja tuvastas 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku

otsuste tühisuse. Ühtlasi paluvad avaldajad II–IV tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus mõistis puudutatud isikult nende kasuks välja menetluskulud 125 eurot. Avaldajad

II–IV paluvad määrata hüvitatavate kulude suuruseks 2265 eurot ning mõista need välja OB-lt.

44. Kohus ei olnud määruse tegemisel erapooletu, vaid arvestas ainult avaldaja I pahatahtliku

ja eksitava avalduse valeväidetega ja jättis puudutatud isiku seadusliku esindaja selgitused ja

seisukohad kohtumääruse tegemisel täielikult arvestamata.

45. KrtS § 29 lg-st 1 tulenev koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline,

et tuua kaasa otsuste tühisuse. Alati ei osutu KrtS § 20 lg 4 eiramine oluliseks puuduseks

koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada

ja tal oli võimalik arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on

täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Kutsete panemine 14.09.2022

korteriomanike, sh avaldaja I, postkasti ja kutsete ülespanemine iga trepikoja infoseinale ei ole

oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 tähenduses 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumisel.

46. Kuna kokkukutsujatel puudusid korteriomanike e-posti aadressid, siis nende saamiseks

pöördusid taotlejad 14.09.2022 kogu päeva jooksul telefoni teel nii OB kui halduri GP poole

palvega edestada aadressid. Mõlemad keeldusid väites, et korteriomanikel ei ole mingit põhjust

ega õigust nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist. Sel põhjusel otsustasid kokkukutsujad

14.09.2022 õhtul edestada kõigile korteriomanikele kutsed nende postkastidesse ja panna üles

iga trepikoja infostendile vastavalt põhikirja punktile 3.3.4.

47. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti ja ebavõrdselt. Kohus vähendas meelevaldselt

juriidilise teenuse osutaja Õigusbüroo Dica OÜ-s kehtivat õigusteenuse osutamise tunnitasu

150 eurot ja määras tunnitasuks 50 eurot. TsMS-i sätete kohaselt on teised õigusteenuse

osutajad võrdsustatud advokaatidega kohtumenetlustes.

2-22-15592

48. Täielikult põhjendamata on määruse punktides 55 ja 56 määramine, et digitoimiku

materjalidega tutvumisele ei ole kulunud 2,1 tundi, kuna SL oli menetluses algusest peale. SL

oli menetluses puudutatud isiku esindajana ainult alguses. Alates 02.11.2022 piiras kohus SL

esindusõigust ja määras piiratud esindusõigusega juhatuse asendusliikmeks OB, kes hakkas

igasuguse vajaduse ja põhjenduseta kirjutama vastuseid, seisukohti ja teateid, mistõttu kui

kohus kutsus OB juhatusest tagasi ja ühendas asjad ühte mentlusse, oli vaja 15.02.2023

kohtuistungiks ettevalmistuda ja tutvuda digitoimikuga. Tänaseks on seal juba üle 1000

lehekülje, mille sorteerimine, dokumentide uurimine ja lugemine võtab aega. Õigusteenust ei

või osutada kui materjalidega on tutvumata.

49. Arusaamatu on kohtu seisukoht punktis 57. Menetluskulude nimekirjast nähtub seotus

menetlusega, nimekirjas on välja toodud tsiviilasja number.

50. Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht punktides 58 ja 60. Maakohus ületas kaalumispiire.

Menetluse edasine käik

51. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

52. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et

kaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse maakohtu

määruse resolutsiooni punkti 2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus määras avaldajate

II–IV põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega määrab avaldajate II–IV maakohtus kantud

menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot.

53. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

kaebuse määrusega läbi vaatamata.

54. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on eksinud menetlusosaliste ringi määramisel ja

sellest tulenevalt ka kaebeõigusega seonduvas, kui võttis menetlusse avaldajate II–IV

määruskaebuse maakohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 vaidlustamiseks.

55. Viidatud punktis tuvastas maakohus avaldaja I avalduse alusel korteriühistu 29.09.2022

erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse.

56. Vastavalt TsMS § 613 lg 1 p-le 4 ja § 614 lg-le 2 on korteriühistu organi otsuse

vaidlustamise menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu. TsMS § 660 lg 3

kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti. Korteriühistu 29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste vaidlustamise menetluses

olid menetlusosalisteks avaldaja I ja puudutatud isik. Kuna maakohus tuvastas 29.09.2022

erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse, oli praegusel juhul maakohtu resolutsiooni punkti 2

vaidlustamise õigus puudutatud isikul. Vastavalt KrtS § 24 lg-le 1 esindab korteriühistut

juhatus. Seega sai maakohtu määruse peale osas, millega maakohus tuvastas korteriühistu

29.09.2022 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse, määruskaebuse esitada puudutatud isiku

nimel L. Müürsoo, kes määrati maakohtu 09.02.2023 määrusega juhatuse asendusliikmeks kuni

käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.

2-22-15592

57. Kuivõrd avaldajatel II-IV ei ole eelkäsitatud osas maakohtu määruse peale kaebeõigust,

võttis maakohus määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse. Seetõttu tuleb kaebus jätta

TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse maakohtu 27.03.2023

määruse resolutsiooni punkti 2. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta

ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele.

58. Avaldajad II–IV vaidlustavad maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 5 ja 6). Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks

maakohus pidanud menetluskulud välja mõistma avaldajalt I (OBilt).

59. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatult

menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme

menetlusosalisega

hagita

menetluses

kohtule

ulatusliku

kaalutlusõiguse

otsustada

menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte

kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Maakohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude

jaotamisel ületanud. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset, mis näeb ette menetluskulude selle isiku

kanda jätmise, kelle huvides lahend tehakse, on põhjendatud kohaldada juhul, kui menetluses

ei osale teisi menetlusosalisi peale avaldaja. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm

07.10.2020, 2-18-11359 p 14). Kuna käesoleval juhul rahuldas maakohus mõlemad avaldused

ning tuvastas mõlema üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis maakohu õigesti menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

60. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist

avaldajatele II–IV osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on etteheide, et maakohus on alusetult vähendanud

lepingulise esindaja tunnitasu 50 euroni. Kolleegium märgib, et üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest väiksemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt

kehtestatud hinnakirjaga.

61. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et osaliselt on põhjendatud ka kliendi

suhtlusele ning juriidilisele nõustamisele kulunud aeg. Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja

kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja

senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p

13). Kolleegium peab vaidluse asjaolusid arvestades nimetatud toimingut 1 tunni ulatuses

põhjendatuks ja vajalikuks.

62. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud, kui vähendas avaldajate II–IV

lepingulise esindaja istungi ajakulu vastavalt istungi kestusele. Samuti on maakohus õigesti

leidnud, et lepingulise esindaja 14.03.2023 mentlusdokumendi koostamiseks kulunud ajakulu

ei ole põhjendatud ega vajalik, arvestades, et avaldajad II–IV vaidlustasid 10.11.2022

üldkoosoleku otsust. Ühtlasi on maakohus õigesti leidnud, et avaldajate II–IV lepingulise

esindaja digitoimiku materjalidega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kuivõrd

2-22-15592

SL esindas puudutatud isikut käesolevas menetluses kuni 09.02.2023, millest tulenevalt oli ta

tsiviialasja materjalidega juba varasemalt tuttav.

63. Eeltoodust tulenevat ning arvestades asjaolu, et muus osas ei ole maakohtule

diskretsioonipiiride ületamine etteheidetav, moodustab avaldajatele II–IV osutatud

õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2,5 tundi (1,5 + 1). Arvestades ühe

tööühiku hinda (80 eurot) on osutatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 250

eurot (riigilõiv 50 eurot + 1,5 tundi + 1 x 80 eurot).

64. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

65. Kuigi määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta kaebuse läbi vaatamata jätmise osas TsMS § 168 lg 2 (koosmõjus §-ga 659)

alusel kaebuse esitajate kanda, sest tulenevalt TsMS § 178 lg-st 4 menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

66. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude

väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175, mille järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest

ja põhjendatusest (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).

67. Avaldaja I lepinguline esindaja esitas 11.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb

200 euro hüvitamist 2,5 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest (kaebusega tutvumine ja

seisukoha kujundamine – 2 tundi; 08.05.2023 kiri kohtule – 0,25 tundi; 11.09.2023

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi).

68. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades

on kolleegiumi hinnangul avaldaja I lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud

ja vajalik. Ühtlasi saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada avaldaja I juristist esindaja tunnitasu

suurust (80 eurot), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

69. Eelnevast

tulenevalt

on

avaldaja

I

põhjendatud

ja

vajalik

õigusabikulu

määruskaebemenetluses 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, kokku 200 eurot.

70. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud ja kulusid ei nähtu ka

tsiviilasja toimikust, mistõttu jäävad puudutatud isiku osas menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

71. Käesolev määrus on Riigikohtule edasikaevatav TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 ning tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 juhul kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)