2-23-6430/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6430

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

21.04.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2023/2103

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad advokaadid Helen Hääl, Andra Olm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud X kanda.

4. Määrata Y ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 492

eurot ning Elin Vilippuse ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 300 eurot. Mõista nimetatud summad Xlt vastavalt Y ja Elin Vilippuse

kasuks välja.

5. Määrata, et Yle ja Elin Vilippusele tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-23-6430

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 määruse nr 2-20-11148 alusel algatas kohtutäitur Elin

Vilippus (puudutatud isik I) täitemenetluse nr 022/2023/2103. Täidetava nõude sisuks on Y

(puudutatud isik II, isa) suhtlemise kord poja Qga (laps). Kohtutäitur saatis 21.03.2023 Xle

(avaldaja, ema) täitmisteate ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

2. Avaldaja esitas 31.03.2023 kaebuse kohtutäituri täitmisteatele ning tasu väljamõistmise

otsusele. Kohtutäitur jättis 21.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

3. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 01.05.2023 kaebuse kohtutäituri otsuse ja tasu

väljamõistmise otsuse tühistamiseks.

4. Avalduse kohaselt ei andnud kohtutäitur hinnangut asjaoludele, mis takistasid kohtulahendi

täitmist. Tuleb arvestada ka lapse huve, mitte ainult puudutatud isiku II soovi. Kohtutäitur

algatas täitemenetluse puudutatud isiku II esitatud ebaõigete andmete alusel. Avaldaja ei takista

ega ole takistanud lapsega suhtlemist vastavalt 17.10.2022 kohtumäärusele. Põhiseaduse (PS)

§ 26 järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS §-s 26 sätestatu annab

põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonna- ja eraellu. PS §-s 26

sätestatud põhiõiguse kandjaks on ka laps. Sundides täitemenetluse kaudu last suhtlema

lahuselava vanemaga, sekkub riik lapse ellu. Seega tuleb lapse õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele vaadelda eraldivõetuna vanema õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Lapse eraldiseisva õiguse eraelu puutumatusele sätestab ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni

artikkel 16. Kuna on leidnud tõendamist, et laps ei soovi teise vanemaga suhelda ja lapsega

koos elav vanem ei takista õigustamatult suhtlemist teise vanemaga ja täitemenetlus oli

algatatud puudutatud isiku II ebaõige ja põhjendamatu teabe alusel, on olemas täitemenetluse

lõpetamise alused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 alusel.

5. Kuna kohtutäitur on alusetult alustanud täitemenetlust, on alusetu ka kohtutäituri tasu otsus.

Otsuse kohaselt kuulub avaldajal tasumisele kohtutäituri tasu kokku 276 eurot (käibemaksuga).

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 36 lg 12 kohaselt moodustab kohtutäituri tasu lapse üleandmise

ja lapsega suhtlemise võimaldamise toimingu eest 200 eurot. KTS § 34 lg 2 kohaselt kui

täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

viisil, on täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot.

6. Kohtutäitur kontrollis täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmist 05.05.2023 kell 9:00

koos Lasnamäe LOV esindajaga. Kohtumise käigus ei õnnestunud isal lapsega kohtuda. LOV

esindaja suhtles lapsega privaatselt ja saadud info kohaselt ei soovinud laps isaga kohtuma

minna. Lastekaitse esindaja vormistas kokkuleppe isa ja lapse kohtumise osas 08.05.2023, kuid

avaldaja saatis 08.05.2023 teate, et tulenevalt lapse keeldumisest ei saa ta kokkulepitud

kohtumisele tulla.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus on põhjendamatu. Kohtutäitur jääb seisukoha juurde,

et tulenevalt formaliseerituse printsiibist peab täitur täitemenetluse algatamisel kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on

ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur ei saa

2-23-6430

enne algatamist anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja kohustatud isiku tegevusele ega

asuda hindama kaebaja väiteid lapse väidetava soovimatuse kohta kohtuda või suhelda isaga.

8. Täitemenetluse läbiviimise eesmärgiks on fikseerida, kas kohtulahendis kehtestatud

suhtluskorda täidetakse ja kui ei, siis kelle poolt ja millisel põhjusel. Arvestades, et

täitmisavaldus ja täitedokument vastasid formaalselt seaduse nõuetele, algatas kohtutäitur

põhjendatult avaldaja suhtes täitemenetluse.

9. Täitemenetluse näol on tegemist formaalse menetlusega ning lapse huvid on täitemenetluses

kaitstud sellega, et kohtumenetluses on kohus selgitanud välja, missugune suhtluskord on lapse

parimates huvides.

10. Puudutatud isik II leiab, et kohtutäitur on põhjendatult jätnud rahuldamata avaldaja

31.03.2023 kaebuse. Avaldaja on pidevalt rikkunud ja rikub jätkuvalt kohtumäärust tsiviilasjas

nr 2-20-11148 ega võimalda isal lapsega suhelda otse ega telefoni teel. Seda olukorras, kus isa

elab välisriigis ning sõidab spetsiaalselt sageli Eestisse, et lapsega koos olla. Puudutatud isik II

on pidanud paljudel kordadel avaldaja pahatahtliku tegevuse tõttu Eestist tagasi Maltale sõitma

ilma, et oleks lapsega saanud koos olla. Kõnealuses kohtuasjas on tõendatud, et lapsel on isaga

lähedane suhe, seega lapse negatiivne reaktsioon saab olla põhjustatud vaid avaldaja poolsest

pahatahtlikust ja järjekindlast negatiivsest mõjutamisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 18.05.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I

kasuks välja menetluskulud 195 eurot ja puudutatud isiku II kasuks 312 eurot.

12. Maakohus märkis, et ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur pidanuks andma hinnangu

asjaoludele, mis takistasid kohtulahendi täitmist. Kohus märgib, et täitemenetluses kehtib

formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud

dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaalõiguslikke

asjaolusid. Riigikohus on samuti leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb

täita sõnastuses, nagu see on täitedokumendis kirjas.

13. Täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud jõustunud

kohtulahendi ning sissenõudja täitmisavalduse alusel (TMS § 23 lg 1, § 12 lg 1). Avaldaja

tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldanuks kohtutäituril täitemenetluse algatamisest

keelduda või mis saaks olla aluseks juba algatatud täitemenetluse lõpetamiseks. Mh ei kinnita

tõendid avaldaja väidet, nagu oleks täitemenetlus algatatud sissenõudja ebaõige ja

põhjendamatu teabe alusel.

14. Ekslik on avaldaja arvamus nagu tuleks täitemenetlus lõpetada n-ö lapse otsusega ehk

seetõttu, et laps väidetavalt ei soovi teise vanemaga suhelda. Tallinna Ringkonnakohus on

määranud, et lapse suhtluskorda puudutav määrus on avaldaja suhtes sundkorras täidetav ja

kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib avaldajale määrata sunniraha TMS § 261

sätestatud korras.

15. Arvestades eeltoodut nõustub kohus kohtutäituriga, et kuna käesoleval ajal ei esine TMS

§ 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise aluseid ning täitemenetlus on algatatud kehtiva

täitedokumendi alusel, on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse läbi viima. Sellest tulenevalt

puuduvad alused ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur on tasu

väljamõistmise otsuse koostamisel lähtunud KTS §-st 34 ja 36 lg-st 12.. KTS § 36 lg 12 kohaselt

moodustab kohtutäituri tasu lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise toimingu

2-23-6430

eest 200 eurot. KTS § 34 lg 2 kohaselt kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil, on täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot.

Vastavalt KTS § 32 lg-le 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Eelnevat arvestades on

kohtutäitur põhjendatult märkinud, et avaldaja poolt kuulub tasumisele kohtutäituri tasu kokku

276 eurot.

16. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

avaldaja kanda ja määras rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 195 eurot. Samuti määras kohus

rahaliselt kindlaks ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 312 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

17. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

kohus jättis rahuldamata kaebuse temalt väljamõistetud kohtutäituri põhitasu 240 euro ulatuses.

Ühtlasi vaidlustab avaldaja maakohtu menetluskulude jaotuse.

18. KTS § 32 lg 1 sätestab, et menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse

alustamisega. KTS § 32 lg 2 teises lauses on sätestatud, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja

muude

täitetoimingute

tegemisel

muutub

põhitasu

sissenõutavaks

täitetoimingute

lõpetamisega. Käesolevas asjas on tegemist mitterahaliste nõuete täitmisega, s.o lapse

üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine.

19. TsMS § 8 lg 2 järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab

kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. KTS ei reguleeri eraldi

kohtutäituri tasu seoses mittevaraliste nõuete täitmisega, selle mittetäieliku täitmise või

täitetoimingute tegemata jätmise korral. Analoogia põhimõtetest tulenevalt on kõige tihedam

seos KTS § 32 lg-ga 5, milles on sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse

osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud

summaga.

20. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist ja

nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist teinud muid menetlustoiminguid, mis

võimaldaks avaldajalt nõuda kohtuätituri põhitasu. Seega muutub kohtutäituri põhitasu

sissenõutavaks proportsionaalselt puudutatud isiku II nõude rahuldatud osaga. S.t, et kui

kohtutäitur ei teinud mingeid toiminguid ega ei osalenud 19.03.2023 lapse ja puudutatud isiku

II kohtumisel, mis oleks kohtutäituri kaasamise korral võimaldanud lapse üleandmist ja lapsega

suhtlemist (s.t rahuldanud sissenõudja nõude 100%), ei ole kohtutäituril õigus saada põhitasu

seaduses sätestatud tasumäärast lähtuvalt, vaid praegusel juhul on kohtutäituri põhitasu

suuruseks 0 eurot.

21. Avaldaja ei nõustu määratud menetluskulude jaotusega, vaid leiab, et maakohtus kantud

kulud tuleks jätta menetlusosaliste endi kanda. Kui kohus oleks menetlusse võtmise staadiumis

tuvastanud, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja 01.05.2023 kaebusega ei ole valitud

eesmärk saavutatav, ei oleks kohus pidanud avaldaja kaebust üldse menetlusse võtma. Temalt

kohtukulude väljamõistmine mõjutab oluliselt tema rahalist võimekust oma nelja lapse

kasvatamisel, arvestades ka, et puudutatud isik II ei täida elatise maksmise kohustust.

Menetlusosaliste seisukohad

2-23-6430

22. Kohtutäitur jääb 21.04.2023 otsuses ja 12.05.2023 seisukohas märgitu juurde ja palub jätta

määruskaebuse rahuldamata.

23. Kohtutäituri sidumine 19.03.2023 väidetavalt toimunud kohtumisega on arusaamatu ja

vastuoluline, kuna täitur algatas täitemenetluse 21.03.2023, mida kinnitab võlgnik täiturile

esitatud kaebuses. Jääb ebaselgeks, kas ja millise menetluse raames oleks kohtutäitur saanud

19.03.2023 kohtumise juures viibida. 21.03.2023 täitmisteates määras kohtutäitur avaldajale

täitedokumendi täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja 30 päeva (kuni 26.04.2023), mille

käigus täitur tavajuhul täitedokumendi täitmisele suunatud täitetoiminguid ei soorita. Seega on

avaldaja käsitus täitetoimingute sooritamata jätmise kohta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul

arusaamatu. KTS § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude

täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Pärast

vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on kohtutäitur koos Lasnamäe LOV esindajaga

05.05.2023 kell 09:00 läbi viinud täitetoimingu, mida avaldaja ei vaidlusta. Seega KTS § 32 lg

2 kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka kohtutäituri põhitasu ja seadus ei sätesta, et põhitasu

sissenõudmine oleks sõltuvuses täitetoimingu tulemusest.

24. Maakohus jaotas õiglaselt ja põhjendatult menetluskulud. Avaldaja vaba tahe ja otsus oli

vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus. Avaldaja esindajal oli võimalus esindatavale selgitada

kohtumenetlusega kaasnevaid võimalikke kulusid ja nende eeldatavat maksumust. Avaldaja

toob esile väidetavad rahalised raskused, kuid tema enda kulud õigusabile moodustasid

kordades suurema summa kui kohtutäituri ja puudutatud isiku II esindaja kasuks välja mõistetud

summa kokku.

25. Puudutatud isik II leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1,

§ 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659

ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

28. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja

vaidlustab maakohtu määrust kohtutäituri tasu otsust ja menetluskulude jaotust puudutavas

osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

29. Kolleegium ei nõustu, et kohtutäituri tasu sissenõutavusele tuleb kohaldada analoogia

korras KTS § 32 lg-t 5. Viidatud sätte kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse

osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud

summaga. Kolleegium selgitab, et käesoleval juhul ei ole tegemist rahalise nõudega. Vastavalt

21.03.2023 täitmisteatele on puudutatud isiku II nõude sisuks tema ja lapse suhtluskorra

täitmine vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 kohtumäärusele tsiviilasjas nr

2-20-11148. KTS § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude

täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Puudub

vaidlus, et pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on kohtutäitur koos Lasnamäe LOV

2-23-6430

esindajaga 05.05.2023 kell 09:00 läbi viinud täitetoimingu. Seega KTS § 32 lg 2 kohaselt on

sissenõutavaks muutunud ka kohtutäituri põhitasu, milleks on KTS § 36 lg 12 ja § 32 lg 3

kohaselt 240 eurot. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et seadus ei sätesta, et põhitasu

sissenõudmine oleks sõltuvuses täitetoimingu tulemusest.

30. Määruskaebuste põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud menetluskulud jätma

poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 kohaselt

põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme

menetlusosalisega

hagita

menetluses

kohtule

ulatusliku

kaalutlusõiguse

otsustada

menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Maakohus ei ole diskretsioonipiire

menetluskulude jaotamisel ületanud. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset, mis näeb ette

menetluskulude selle isiku kanda jätmise, kelle huvides lahend tehakse, on põhjendatud

kohaldada juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi peale avaldaja. Mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359 p 14). Kuna käesoleval juhul jäi

avaldaja avaldus rahuldamata, siis jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

32. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude

väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175, mille järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest

ja põhjendatusest (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).

33. Puudutatud isik II esitas 12.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 846 euro

(käibemaksuga) hüvitamist 3 tunni 54 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest (18.05.2023

määrusega tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 05.06.2023 – kaebusega tutvumine ja

kliendile edastamine – 25 min; 07.06.2023 kohtunõudega tutvumine ja kliendile edastamine –

10 min; 14.06.2023 e-kirjavahetus ja määruskaebuse osas seisukoha koostamine – 1 t 30 min;

15.06.2023 kaebuse vastuse täienduse koostamine ja kohtule edastamine – 15 min; 15.06.2023

kohtutäituri vastusega tutvumine ja selle edastamine – 5 min; 15.06.2023 kaebuse edastamise

kirjaga tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 04.08.2023 – kirjavahetuse ja kohtule

esitatud dokumentidega tutvumine ja nõustamine e-kirja teel – 40 min; 12.09.2023

menetluskulude nimekiri ja vastuväide – 39 min).

34. Puudutatud isik II kinnitas, et kõik esitatud kulud on kantud seoses praeguse

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg

10), mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Puudutatud isik II palus

TsMS § 177 lg 4 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades

ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus

2-23-6430

taotletud osas täielikult põhjendatud. Arvestades seda, et 15.06.2023 vastus määruskaebusele

sisaldab juba varasemas menetluses esitatud väiteid, on põhjendatud ja vajalik ajakulu

kaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Ringkonnakohus vähendab nimetatud toimingu ajakulu

30 min võrra. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks menetluskulude nimekirjas märgitud

04.08.2023 toiming, mille sisuks on kirjavahetuse ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumine

ja nõustamine e-kirja teel (40 min). Kuna tsiviilasja toimikust ei nähtu nimetatud

menetlustoimingu seotus käesoleva tsiviilasjaga, ei ole tegemist sellise põhjendatud ja vajaliku

kuluga, mille vastaspool peaks hüvitama.

36. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Puudutatud isiku

II lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot (käibemaksuta) ületab mõnevõrra keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestas, et tegemist oli alla keskmise raskusega

vaidlusega, tõendite maht oli tavapärasest väiksem ning vaidluse ajaline kestvus oli tavapäraselt

lühem. Asjas ei toimunud istungeid-ärakuulamisi. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa

Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses

õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud puudutatud

isiku II esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et nimetatud õigusabi tunnitasu 180 eurot

(käibemaksuta) ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus loeb

puudutatud isikule II lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisel põhjendatuks ja vajalikuks

tunnitasuks 180 eurot, aga seda koos käibemaksuga.

37. Eelnevast tulenevalt vähendab ringkonnakohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja

ajakulu õigusabi osutamisele 1 tunni 10 minuti võrra. Seega on puudutatud isikule II osutatud

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 2 tundi 44 minutit tunnihinnaga

180 eurot (koos käibemaksuga), kokku 492 eurot.

38. Kohtutäitur esitas 12.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 300 euro

hüvitamist 2 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest (15.06.2023 seisukoha esitamine avaldaja

määruskaebuse suhtes – 2 tundi). Puudutatud isik II kinnitas, et kõik kulu on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (TsMS

§ 174 lg 10), mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohtutäitur palus

TsMS § 177 lg 4 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS

§ 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtutäituri

lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Eelnevast tulenevalt on kohtutäituri põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

määruskaebemenetluses 2 tundi tunnihinnaga 150 eurot, kokku 300 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)