2-22-11451/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11451

Kohtuasi

X hagi My Fitness AS-i vastu lepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): My Fitness AS (registrikood

11273563), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno

Tark

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2022 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Rahuldada X hagiavaldus My Fitness AS-i vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

3.2. Tuvastada, et X ja My Fitness AS-i vahel sõlmitud liitumisleping nr 211096 ei

lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise teate alusel.

3.3. Menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda.

3.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

2-22-11451

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 05.08.2022 hagiavalduse My Fitness AS-i vastu lepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada, et kostjaga sõlmitud liitumisleping nr 211096 ei

lõppenud kostja 15.07.2022 ülesütlemise teate alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hageja ja kostja vahel kehtib tähtajatu liikmeleping nr 211096. 15.07.2022 e-kirjaga edastas

kostja Tartu juht hageja e-postiaadressile teate, et juhatuse otsusega öeldakse hagejaga sõlmitud

liikmeleping ühepoolselt üles ning leping lõpeb 14.08.2022. Juhatuse otsuse aluseks on

sisekorraeeskirjade punktist 30 lähtuvalt ebaviisakas ja halb käitumine ning Tartu treenerite ja

treeningute osakonna korduvad kaebused.

3. Seoses kostja hagi õigeksvõtuga leiab hageja, et kostja ei ole hagi õigeks võtnud, sest ta ei

soovi liikmelepingut täita.

Kostja vastuväited

4. Kostja ei vastanud hagile, vaid esitas kohtule 18.10.2022 kompromissettepaneku, mille

sõlmimisest hageja keeldus. Kostja esitas seejärel 21.10.2022 kohtule avalduse hagi

õigeksvõtuks. Kostja ei võta omaks hagis toodud seisukohti ja põhjendusi. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tuvastas, et poolte vahel

sõlmitud liitumisleping nr 211096 ei lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise teate alusel.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. Kostja on esitanud avalduse hagi õigeksvõtuks. Kostja toob avalduses välja, et ei nõustu

hagis toodud seisukohtade ja põhjendustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436

lg 7 alusel ei pea kostja hagi õigeksvõtu korral omaks võtma hagiavalduses esitatud põhjendusi

ja seisukohti. Kostja esitas avalduse hagi õigeksvõtuks, et mitte kulutada menetlusosaliste ja

2-22-11451

kohtu ressurssi tarbetu kohtuvaidluse peale. Kostja on esitanud sõnaselge avalduse hagi

õigeksvõtuks.

7. Hagi materjalidest nähtuvalt andis kostja enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Pärast

hagiavalduse kättesaamist esitas kostja taotluse vastuse tähtaja pikendamiseks, et pooled

saaksid sõlmida kompromissi. Kostja palus kohtu abi kompromissi sõlmimisel. Kostja soovis

kompromissi sõlmida järgnevatel tingimustel: 1) pooled kinnitavad, et kostjaga sõlmitud

liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise teate alusel; 2) Kostja kannab

hageja menetluskulud (riigilõiv summas 470 eurot) ning enda menetluskulud ise. Kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Maakohus viitas TsMS § 163 lõikele 2

ning märkis, et samas tuleb arvestada sellega, et kostja andis enda käitumisega põhjuse hagi

esitamiseks ja võttis pärast kompromissi mittesaavutamist hagi õigeks. Võttes arvesse, et kostja

andis enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, hagi rahuldatakse kompromissis pakutud

ulatuses ning kostja võttis hagi õigeks, jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud

täielikult poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

9. Hageja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme. Kostja on 21.10.2022 avalduses hagi

õigeks võtnud formaalselt. Tegemist on üllatava otsusega. Hagejal on õigus eeldada, et temalt

küsitakse seisukohta asja lahendamiseks olulise dokumendi või väite kohta. Maakohus tegi

otsuse kostja poolt hagile mittevastamise ja hagi formaalse õigeksvõtu tingimustes. Hageja

hinnangul kahjustab see hageja menetlusõiguseid.

10. Hagi õigeksvõtu tingimustes, olenemata sellest, kas hagi võetakse õigeks üksnes

formaalselt või sisuliselt (hagi tunnustavalt), kohaldub menetluskulude jagamisele üksnes

TsMS § 168 lg 7. Kui hagile on vastamata ja kostja põhikohustus menetluses täitmata, puudub

igasugune võimalus kostja kasuks menetluskulude jagamisel kõrvale kalduda, sest äärmine

ebaõiglus või ebamõistlikkus kostja suhtes on välistatud. Kohus tuvastas, et kostja põhjustas

hagi esitamise. Käesolevas asjas ei ole kostja hagile vastanud ning ta ei ole kohe hagi

õigeksvõttu teinud. Hagi õigeksvõtu tingimustes ei toimu hagi osalist rahuldamist - TsMS §

163 lg 2 ei ole üldse menetluskulude jagamisel kohaldatav.

Vastustaja seisukoht

11. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude

jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Muus osas

tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes

TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

2-22-11451

13. Maakohus

on

õigesti

rahuldanud

hagi

õigeksvõtul

põhineva

otsusega

ja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Maakohus ei ole hagi

rahuldamisel õigeksvõtul põhineva otsusega menetlusnorme rikkunud.

13.1. Kostja esitas 21.10.2022 kohtule avalduse hagi õigeksvõtuks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt

juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule

esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hagi

õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Riigikohus on varem käsitlenud hagi

õigeksvõtmist õigustoiminguna (RKTKo 13.10.2006, 3-2-1-80-06, p 16). Samas tunnustab

kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi

õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (RKTKo

04.04.23018, 2-16-7541, p 13). Õiguskirjanduses on samuti selgitatud, et õigeksvõtt on kostja

ühepoolne kohtule suunatud avaldus, millega ta tunnustab täielikult või osaliselt nõuet, mida

hageja soovib menetluses maksma panna. Õigeksvõtu ese on hageja esitatud menetluslik nõue

ehk hagi ese. Õigeks ei saa aga võtta muid hagi rahuldamise eelduseks olevaid õiguslikke või

faktilisi asjaolusid (TsMS II komm, § 440, p 3.2.a ja b). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga,

et kuna kostja pole sisuliselt hageja väidetega nõustunud, siis ei saanud olla tegemist hagi

õigeksvõtuga ja maakohus oleks pidanud asja edasi menetlema. Kostja õigeksvõtu puhul ongi

ülaltoodust tulenevalt tegemist üksnes haginõudega nõustumisega (kostja ühepoolse

tahteavaldusega), mitte hageja nõude aluseks olevate faktiliste asjaoludega nõustumisega.

Kostja saab küll TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtta üksikute haginõuet põhjendavate

asjaolude esinemise või hagi rahuldamist välistavate asjaolude puudumise, kuid see pole hagi

õigeksvõtul oluline.

13.2. Kui kostja on hagi õigeksvõtu avalduse esitanud, tuleb kohtul seda üldjuhul arvestada.

Kohus on hagimenetluses üldjuhul õigeksvõtuga seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata

sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud. Tähtsust ei oma ka see, kas kohtu arvates

on õigeksvõtt pooltevahelisi suhteid ja senist menetluse käiku arvestades mõistlik. Küll aga

peab kohus veenduma, et kohaldamisele kuuluv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat

õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega,

kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud (TsMS II komm, § 440, p 3.4.1). Maakohus

leidis, et kohtul ei ole alust kostja õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda ja ringkonnakohus

nõustub selle järeldusega. Selliseid asjaolusid, mille tõttu saaks maakohus keelduda, ei esine.

Sealhulgas ei esine ka TsMS § 440 lõikes 4 sätestatud hagi õigeksvõtust keeldumise aluseid.

13.3. Õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks ei ole vaja asja sisuliselt arutada. See tuleneb

TsMS § 440 lg 3 teisest lausest, mille järgi kohus ei pea kohtuistungit pidama, kui kostja võtab

juba eelmenetluses hagi õigeks (TsMS II komm, § 440, p 3.5.a). Seega polnud kohtul

käesolevas asjas vajadust nõuda kostjalt hagile vastust. Ebaõige on hageja märkus, et maakohus

on teinud üllatusliku otsuse ega ole küsinud hagejalt kostja avalduse kohta seisukohta.

Maakohus andis hagejale 25.10.2022 võimaluse esitada kostja õigeksvõtu avalduse kohta

seisukoht (tl 45) ja hageja ka selle seisukoha esitas (tl 46-47).

13.4. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus hageja menetlusõigusi rikkunud. Hageja on ära

kuulatud ja kostja õigeksvõtuavaldust on kohus menetlenud seadusega kooskõlas ning teinud

TsMS § 440 lg 1 kohaselt õige otsustuse hagi õigeksvõtu vastuvõtmise kohta.

14. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 162 lõike 1 kohaldamata jätmisel rikkunud

menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Menetluskulude

jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18).

2-22-11451

Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui

eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust

omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus leidis, et kostja

poolt esitatud kompromissiettepanekuga mittenõustumisel ja seejärel kostja poolt hagi

õigeksvõtmisel ning sisuliselt otsuse tegemisel kompromissiettepanekus märgitud kujul, on

põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis

ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendamata, milles seisnevad antud juhul TsMS § 162 lg

4 kohaselt need erandlikud asjaolud, millest saaks järeldada menetluskulude kostja kanda

jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu

põhjendused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ebapiisavad ning käesoleval juhul ka asjakohatud.

14.1. Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (TsMS § 162 lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine

eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 27.11.2019, 2-17-18531, p 20).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamise. Kompromissiga mittenõustumisel ei kaasne menetluskulude jätmisel

kostja kanda kostja jaoks äärmiselt ebamõistlikku või ebaõiglast olukorda. Tegemist ei ole

erandliku asjaoluga.

14.2. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul maakohtu poolt viidatud TsMS § 163 lg 2 ei

kohaldu, kuna pole toimunud hagi osalist rahuldamist. Kõne alla saab tulla vaid TsMS § 168 lg

6 või TsMS § 162 lg 1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja andis põhjuse hagi esitamiseks.

Hageja hinnangul tuleb kohaldada TsMS § 168 lõiget 6 (apellatsioonkaebuses ekslikult

märgitud lg 7). TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega

ka TsMS § 168 lg 6 ei kohaldu, kuna antud säte näeb ette üksnes erisuse menetluskulude hageja

kanda jätmiseks, vaid kohaldada tuleb ikkagi TsMS § 162 lõiget 1 (TsMS I komm, § 168, p

3.6), mis näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul

on selleks pooleks kostja. Eelnevast tulenevalt jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ja

ringkonnakohus rahuldab kaebuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, mis kaebuse väidete

mahust tulenevalt moodustab ligikaudu poole, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

16. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg