2-23-131867/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-131867

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi I. B. vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1658,68 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju

maakond; e-post mail@okincure.ee)

Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev

(e-post

dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja I. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx,

xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 04. septembril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõla 1 197,26 eurot, intressid 211,75 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 214,67 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult KÄPO

vahendusel 08.09.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1658,68 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.01.2020 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu

nr 4690967, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000 euro. 06.01.2021 (lepingu nr 4966303)

ja 18.07.2021 (lepingu nr 5129724) on pooled leppinud kokku krediidilimiidi suurendamistes tõstes

selle 1200 euroni. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil

14.01.2020 kuni 07.11.2022 kogu summas 3969,93 eurot. Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid

on kostja teinud kokku summas 4041,78 eurot (dtl 86-89). Krediidiandja saatis 20.03.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 84).

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles IPF Digital AS lepingu üles

10.04.2023.a. IPF Digital AS loovutas nõude hagejale 10.04.2023 (dtl 84).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Kohus tegi hagejale 18.08.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, kus muuhulgas selgitas kostjale

ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamist. Hoolimata kohtu selgitustest ei

esitanud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kohtule andmeid. Kohus

selgitas puuduste kõrvaldamise määruses, et kuivõrd tõendamiskoormis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise osas lasub hagejal, eeldab kohus eelviidatud asjaolude kohta asjaolude ja

tõendite esitamata jätmisel, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Sellega kaasneb

seadusega ette nähtud õiguslike tagajärgede rakendamine.

2(3)

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud esialgse lepingu järgi pidanuks intress olema

45,96 % aastas, viimase lepingu järgi 44,52% aastas (vt dtl 28 ja 44). VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud

krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7

teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 3969,93 eurot, kohustusega tasuda iga

kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid.

11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 4041,78 eurot (dtl 86-89).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu

põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks

pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud.

Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust

lepingut üles öelda.

12. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda

kostjalt intressi ega ka viivist.

13. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

17. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja

mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)