1-11-3891/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-3891

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-3891 (11230102556) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi L.J-i süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav L.J

Ik: XXX, EV kodanik, haridus: keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. L.J süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 75 (seitsekümmend viis) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,20 eurot päevamäär, so 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes

osades 30 (kolmkümmend) euro kaupa kuus 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „L.J, 1-11-3891, rahaline karistus“.

3. L.J-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel

tühistada.

4. L.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180

lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777,

2 märkides selgitusena „L.J, 1-11-3891, sundraha“.

5. Kohtueelsel menetlusel riigi õigusabi andmise korras määratud kaitsjale makstud tasu 19

(üheksateist) eurot ja 18 senti jätta riigi kanda.

6. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja

kättesaamisele järgnevast päevast, millisest päevast algab otsuses märgitud rahaliste nõuete täitmise tähtaeg.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

L.J-i süüdistatakse selles, et tema 12.11.2010 kella 15.30 ajal Tallinnas, Kolde pst

65 asuvas Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonnas, olles eelnevalt hoiatatud vale

ütluse andmise eest, andis kriminaalmenetluse nr 10230119955 raames kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi selle kohta, et 11.11.2010 ajavahemikul 14.00-15.00 viibis

Tallinnas, aadressil XXXkorteris temal külas DS, kes varastas vaba juurdepääsu teel L.J-ile

kuuluva mobiiltelefoni №kia 5530 IMEI koodiga 352683049243451 maksumusega 3420 krooni (218,58 eurot).

Seega L.J kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures tunnistaja DSi ütlustega, L.J-i kannatanuna

ülekuulamisel antud ütlustega, EEAS liitumislepingu nr XXX ja selle lisaga, pandimaja Marek ja Olga lepinguga DS nimele, tunnistaja SDütlustega, asitõendi mobiiltelefoni №kia

5530XpressMusic vaatlusprotokolliga ning DS ja L.J-i kahtlustatavana

plekuulamiste protokollidega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine

tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta.

Prokurör on oma karistusettepanekus karistuse määra ja liigi osas märkinud, et tegemist on

teise astme kuriteoga, mille tõendamise asjaolud on selged. Süüdistatav on oma süüd

tunnistanud ja kahetseb süüteo toimepanemist. Juhindudes KrMS § 251 lg 1 prokuröri abi

leiab, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning

taotleb kohtult lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lähtudes KrMS § 252 lg 1 p 5 ja

KarS § 44 ög 1, 2, 4 sätetest teeb prokurör Harju Maakohtule ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega 75 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 3, 20 eurot ja rahalise karistuse suuruseks jääks 240 eurot,

mis kuuluks KarS § 66 lg 1 alusel tasumisele ositi 8 kuu jooksul igakuistes võrdsetes summades 30 euro kaupa.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga.

3 Süüdistatav on isikuks, kes ei ole karistusregistrisse kantud, mis viitab sellele, et puuduvad andmed süüdistatava süstemaatilise õigusvastase käitumise kohta. Kriminaalmenetluse käigus

ei ole esitatud ka varalist nõuet. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süüdistatava

karistusandmete puudumist ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo süü suurust, puudub

vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega.

Kohus peab süüdistatava süü suurust ja süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades

põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Märt Toming kohtunik