3-23-733/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAsendada avaldatavas otsuses kaebaja, M.Ni, K.J, F.G ja P.Ru nimed tähemärgiga. otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. oktoobril 2023 (halduskohtu-
Legislator headnote
AI generated3-23-733/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. oktoobril 2023 (halduskohtu-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. septembril 2023 Tallinnas
Haldusasja number
3-23-733
Haldusasi
Y.C kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 23. märtsi 2023. a
otsuse tühistamiseks ja linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Y.C
Vastustaja Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, M.Ni, K.J, F.G ja P.Ru nimed tähemärgiga.
Jätta avaldamata aadressid XXXX ja YYYY ning kaebaja e- posti aadress.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. oktoobril 2023 (halduskohtu-
menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib
esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal
seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse
esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi
taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse
korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaebaja esitas 20. märtsil 2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande
osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks. Taotluse järgi elab kaebaja
aadressil YYYY, Tallinn. Kaebaja ei ela koos pereliikmetega. Kaebaja eluasemekulud
on 529 eurot ja 60 senti. Kaebaja esitas koos taotlusega järgmised dokumendid: UÜ
Wistare nime kandva üüriarve; XXXX korteriühistu kommunaalkulude arve
3-23-733
maksetähtajaga 25. märts 2023, mille järgi tuli Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste
Kojal tasuda korteri XXXX kommunaalkulude eest 109 eurot ja 78 senti; Eesti Energia
28. veebruaril 2023 koostatud 38 eurot ja 21 sendi suuruse arve F.G nimele aadressile
XXXX.
2. Põhja-Tallinna Valitsus tegi 23. märtsil 2023 menetluses nr 23261586786 otsuse,
millega jättis taotlejale sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel toetuse
määramata. Otsuse järgi on taotleja rahvastikuregistrijärgne aadress XXXX, Tallinn.
Taotlejaga elab koos tema hooldatav M.N, kellele on määratud töövõimetoetus 506 eurot ja
23 senti. Y.C saab hooldaja toetust 100 eurot kuus. Perekonna eluasemekulud on 147 eurot ja
99 senti (kommunaalkulud ja elektrienergia kulu). Perekonna sissetulek ületab pärast
eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 98 euro ja 24 sendi ulatuses.
3. Y.C esitas 5. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus linna-
osavalitsuse otsuse tühistada ja kohustada vastustajat talle taotletud toetust maksma.
3.1. Vastustaja ei ole kaebajale saatnud dokumente selle kohta, kuidas M.N XXXX aadressile
elama on paigutatud. See korter kuulub MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Kojale.
MTÜ pole teinud otsust, et M.N võiks korterisse elama asuda. Vastustajal tuleb esitada
konkreetsed dokumendid, mitte tugineda kellegi suulistele ütlustele.
3.2. Kaebajal pole selle korteriomandi kasutusõigust. Tal on võimalik seda kasutada ainult
üürilepingu alusel, juhul kui ta tasub võlgnevused võlausaldajatele. Kaebaja on saanud neid
ruume aeg-ajalt kasutada, kuni tal tekkis võlgnevus põhjusel, et vastustaja ei maksnud talle
mitu aastat toimetulekutoetust täiel määral. Kaebaja eest tasusid arveid tema võlausaldajad.
Pärast lukkude vahetamist ei olnud kaebajal ka korteri võtmeid. Korteris pole elamiseks
tarvilikku mööblit, sh voodeid. Kuna kaebaja ei saanud seda korterit pidevalt kasutada, tahtis
ta end registreerida korterisse YYYY Tallinnas. Ka need ruumid kuuluvad samale MTÜ-le.
Linnavalitsus keeldus elukoha registreerimisest põhjusel, et tegu pole elamumaaga.
3.3. Kaebajale on oluline toetus kätte saada. Kaebaja jalg on avariis kannatada saanud ja
kaebajal on gripilaadne haigus kõrge palavikuga. Kaebajal on seetõttu väga raske teha muud
tööd peale sügava puudega M.Ni hooldamise. Hooldatav vajab pidevat järelevalvet.
Hooldatav ei pruugi leida koduteed. Kui ta kuskile välja läheb võib ta ka mitu nädalat väljas
viibida ilma mõnda ööbimiskohta jõudmata. Sel ajal ei ela ta pidevalt kusagil. Kui hoog
vaibub ja ta kuskile maabub, siis magab ta mitu nädalat järjest. Juba sel põhjusel ei saaks
kaebaja hooldatavat vägisi kinni hoida MTÜ ruumides, kuhu tal endalgi on probleeme sisse
pääsemisega. Hooldataval on elukoht oma ema juures. Tema toetusrahadega tegelebki tema
eestkostjaks määratud ema, kaebajasse need rahad ei puutu.
4. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1. Taotluse järgi elab kaebaja aadressil YYYY, Tallinn. Taotluse järgi teisi toimetuleku
määramisel arvesse võetavaid isikuid ei ole. Need andmed ei ole õiged. Kaebaja elab aadressil
XXXX, Tallinn koos M.Niga. Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusega on kaebaja määratud
M.Ni hooldajaks.
4.2. E-äriregistri andmetel on kaebaja MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja,
kellele kuulub XXXX korter, tegelik kasusaaja ja juhatuse ainuke liige. Varem kuulus korter
kaebajale. YYYY asub garaaž (10 boksi), mille omanikuks on YYYY Garaažiühistu.
4.3.
Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, et
kaebaja oleks võlgu või et ta oleks jätnud varem arved maksmata. Küll aga on võimalik
tuvastada, et kaebaja esitab talle kuuluva ettevõtte kaudu iseendale arveid. Taotlusele lisatud
Swedbank AS konto väljavõte, mille järgi kaebaja kontolt ülekandeid tehtud pole, on asja-
2(6)
3-23-733
kohatu. Vastustaja on saanud suulise info, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt. Arveid
tasuvad kaebaja vanemad ja kaebajaga seotud ettevõtted, nt UÜ Wistare.
4.4.
Toetust taotledes peab inimene esitama tõesed ja täielikud andmed (sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1). Kaebaja pere sissetulek ei jäänud märtsis 2023 allapoole
toimetulekupiiri (SHS § 131). Kaebaja ei esitanud oma leibkonna kohta tõest infot.
5. 10. ja 11. juulil 2023 esitatud seisukohtades selgitab kaebaja järgmist:
5.1. Kommunaalvõlgade tõttu ei olnud kaebajal enam võimalik XXXX korteris M.Ni
hooldada. Kaebaja teatas jaanuaris 2023 Kristiine linnaosa valitsusele, et hooldamine toimub
M.Ni ema K.Ji korteris või mujal, kus seda on võimalik teha. XXXX ruume kasutas kaebaja
ravimite ja dokumentide hoidmiseks. K.J, kes on M.Ni eestkostja, ei ole üle 13 aasta XXXX
korteris viibinud, v.a M.Ni sünnipäeval, ega tea seega anda ütlusi selle kohta, kus M.N elab.
Need asjaolud polegi tegelikult olulised, kuna kaebaja ei taotlenud toimetulekutoetust selle
korteri kommunaalkulude katmiseks. Praeguses kohtuasjas taotleb kaebaja toimetulekutoetust
juba uuel aadressil YYYY Tallinnas. Sellesse korterisse ei ole elektrimõõdikut paigaldatud,
mistõttu kaebaja ei saa kommunaalkulude arveid Tallinna linnale täpselt esitada.
Abikeskusele kuuluvatest ruumidest XXXX tuli kaebajal lahkuda juba 2023. a veebruarikuu
lõpu poole.
5.2. 4. jaanuari 2023. a kodukülastusel ei julgenud korteris viibinud P.R linnavalitsuse
ametnikke sisse lasta. Ametnikud väidavad, et kodukülastus toimus, kuna kaebaja oli teinud
segase avalduse politseile. Kaebaja pole politseile avaldust esitanud ning selle kohta pole ka
ühtki dokumenti esitatud. Teise kodukülastuse ajal kohtus kaebaja ametnikega, kuid viimased
tundusid kaebajale kahtlased ega esitanud kaebaja nõutud dokumente. Ametnikud väidavad,
et teise kodukülastuse aeg oli kaebajaga kokku lepitud, kuid see ei vasta tõele.
5.3. Käskkiri, millega Kristiine linnaosa valitsus kinnitas kaebaja M.Ni hooldajaks, ei kinnita
seda, et kaebaja elab XXXX ruumides koos M.Niga. 30. jaanuaril 2023 käis M. Vaarpuu koos
teise ametnikuga asjaolusid kontrollimas hoopis aadressil Ädala 7-47. Seda akti ei ole
vastustaja esitanud. Eestkoste seadmisel käis Harju Maakohtu kohtunik 2022. a lõpus M.Niga
kohtumas tema ema juures. Kui M.N elanuks XXXX korteris, oleks kohtunik kutsutud sinna.
5.4. Oluline pole see, et K.J annab M.Nile laekuva pensioni ja toetused kaebajale. Eestkostja
pole ise M.Nile vajalikke kulutusi teinud. Kaebaja on saanud K.Jilt raha kulutuste kohta
esitatud tšekkide ja arvete alusel. K.J pole erapooletu, vaid pigem Tallinna Linnavalitsuse
käepikendus.
5.5. Kaebaja vaidleb vastu vastustaja esitatud 4. jaanuari 2022. a hindamisaktile (vastuse lisa
8). See dokument ei kajasta kaebaja kohta õigeid andmeid. Ei elukoht, telefoninumber ega
sotsiaalne seisund „kodune“ vasta tõele.
5.6. Kaebaja vanemad ei saa kaebaja eest arveid tasuda, kuna kaebaja isa ja isa naine on
surnud. Kaebaja on pidanud tegema kulutusi, et saata oma tuttav Väike-Maarjasse isa hauda
pildistama. Kaebaja eest on tasunud arveid teised isikud.
5.7. Kaebaja kirjutab kohtule vabatahtlike abiga, kuna tema tervis on vilets. Menetluskulud
tuleb tasuda vastustajal. Kohtudokumentide koostamiseks on kulunud vähemalt 420 tundi.
Kaebajat abistanud inimesed ootavad tasu. Töötunni eest soovivad kaebaja abistajad 15 eurot.
Kaebaja soovib, et vastustaja hüvitaks talle isa haua pildistamisega seotud kulud: kütusekulu,
tuttavale lubatud lähetus- ja komandeeringutasud, päevarahad ning elamiskulud Väike
Maarjas, kokku 2500 eurot. Kaebaja soovib kahjutasu oma surnud vanemate mõnitamise eest
ja väärikuse alandamise eest vastustaja seisukohtades. Kaebajat on Kristiine linnaosavalitsuse
töötajatele kirjeldatud kui eluheidikut, kes ei saa oma asjade ajamisega hakkama. Selle tõttu
3(6)
3-23-733
on linnaosavalitsus asunud ajama asju, et paigutada M.N hooldekodusse. Kaebaja taotleb
lisaks valuraha praeguse kohtuvaidlusega tekitatud kahju eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval inimesel või
perekonnal, kelle sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud
toimetulekupiiri.
7. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja elas taotluse esitamise ajal märtsis 2023
üksi või koos M.Niga. Kuna taotluse lahendamisel tuli arvestada märtsis tasumisele
kuuluvaid, st veebruarikuus tekkinud eluasemekulusid, on oluline ka see, kus ja millises
leibkonnas kaebaja elas veebruaris 2023 (vt SHS § 133 lg 1). Kaebaja väitel elas ta üksinda.
Veebruarikuu lõpus pidi ta lahkuma XXXX korterist, kuhu tal enda sõnul polnud ka enne alati
ligipääsu ja kus polnud elamiseks sobilikku mööblit. Samas on kaebaja esitanud taotluse
juurde eluasemekulude näitamiseks nimelt XXXX korteri arved. Taotlust esitades on ta oma
elukohaks märkinud YYYY, Tallinn.
8. Kohus tegi 17. veebruaril 2023. a otsuse asjas nr 3-23-98, kus kaebaja vaidlustas
vastustaja 17. jaanuari 2023. a otsust, millega vastustaja jättis kaebaja toimetulekutoetuse
taotluse rahuldamata. Kohus tegi 30. mail 2023 otsuse asjas nr 3-23-363, kus kaebaja
vaidlustas vastustaja 10. veebruari 2023. a otsust jätta talle toimetulekutoetus määramata.
Kohus leidis mõlemas asjas, et esitatud tõendite põhjal järeldas vastustaja õigesti, et kaebaja
elas XXXX korteris koos M.Niga ühe leibkonnana.
9. Praeguses asjas tugineb vastustaja suures osas samadele tõenditele, nagu varasemates
kohtuasjades, kuid on lisanud ka tõendeid selle kinnituseks, et olukord ei olnud veebruaris-
märtsis 2023 muutunud. Vastustaja on oma seisukoha kinnituseks esitanud järgmised tõendid:
9.1. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse töötajate
4. jaanuaril 2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud kodukülastuse kohta
XXXX korterisse (vastustaja 8. mai 2023. a vastuse lisa 8). Akti järgi sotsiaaltöötajad
korterisse ei pääsenud. Esimesel külastusel kell 10.30 rääkisid nad kaebaja emaga (P.R), kes
lubas kaebajale teada anda, et sotsiaaltöötajad tulevad tagasi. Kell 14.00 naastes kohtuti
kaebaja ema, kaebaja ja M.Niga. Kaebaja käitus ärritunult ja kutsus kohale politsei. Kaebaja
ja sotsiaaltöötajad lahkusid enne politsei saabumist.
9.2. Sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Kelleri 5. jaanuari 2023. a e-kiri, milles on kajastatud
eelmise päeva kodukülastusi (vastuse lisa 7).
9.3. Sotsiaalteenuste talituse 17. jaanuari 2023. a kodukülastusakt M.Ni ema ja eestkostja K.Ji
juures käigu kohta (vastuse lisa 9). Aktis on kajastatud K.Ji ütlusi, mille järgi M.N ja Y.C
elavad koos. K.J annab M.Ni arvele tuleva raha Y.C-le M.Ni elamiskulude katmiseks. Kuna
K.J keeldus raha kaebajale XXXX viimast, on detsembri- ja jaanuarikuu rahad endiselt tema
käes ootel.
9.4. Kristiine linnaosa valitsuse otsus, mille järgi on M.Nile, kelle tegelik elukoht on XXXX,
Tallinn, seatud kuni 26. juulini 2026 hooldus. Hooldajaks on määratud Y.C, kelle tegelik
elukoht on sama (vastuse lisa 10).
9.5. Sotsiaaltöötajate K. Saks-Harrise ja M. Virunurme ning K.Ji allkirjastatud 26. aprilli
2023 hindamisakt (vastuse lisa 11), mille koostamise eesmärgiks oli selgitada, kus Y.C elab ja
millised on tema sissetulekud. Akti järgi laekub hooldajatoetus 100 eurot ja M.Ni pension
K.Ji kontole. K.J annab nii toetuse kui ka pensioni Y.C kätte allkirja vastu. Lisatud on Y.C
allkirjastatud sedelid, mille järgi Y.C on vastu võtnud M.Ni rahad (tähistatud kui pension,
puue, toetus, hooldus) aprillis ja mais.
4(6)
3-23-733
9.6. Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse otsus jätta rahuldamata kaebaja 2023. a märtsis esitatud
toimetulekutoetuse taotlus. Otsuse järgi on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt
XXXX Tallinn (vastuse lisa 12).
9.7. Vastustaja selgitas, et e-kinnistusregistri andmetel on XXXX asuva korteriomandi
omanikuks alates 14. novembrist 2009 Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda
(registrikood 80282886), mille tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on äriregistri järgi
kaebaja. Varem kuulus korter kaebajale. E-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel asub
YYYY garaaž (10 boksi) mille omanikuks on YYYY Garaažiühistu (registrikood aaaaaaaa).
Kohus kontrollis e-kinnisturaamatust, ehitisregistrist ja äriregistrist vastustaja esitatud
andmete õigsust. Kaebaja on ka UÜ Wistare täisosanik ja tegelik kasusaaja.
10. Kohus jääb varasemates otsustes võetud seisukohale: vastustaja esitatud tõendid on oma-
vahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis vaadelduna, et kaebaja elas XXXX korteris koos
M.Niga. Seda, et kaebaja ja M.N moodustasid praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise
ajal endiselt leibkonna, kinnitab asjaolu, et Y.C on võtnud aprillis ja mais K.Jilt vastu M.Nile
laekunud sissetulekud tema elamiskulude katmiseks. Seega seob Y.C-d ja M.Ni ühine
kodune majapidamine. M.N tuleb lugeda kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS §
131 lg 7 p 3 järgi.
11. Oluline pole see, et kaebaja enda loodud ja juhitud MTÜ, kellele XXXX korter kuulub,
pole koostanud kirjalikku dokumenti, mille järgi M.N võib korteris elada. Kaebaja selline
väide viitab sellele, et kaebaja pole käitunud toimetulekutoetuse menetluses heauskselt.
Samuti näitab kaebaja pahausksust ja soovimatust võimaldada vastustajal toetuse taotluse
menetlemiseks olulisi asjaolusid kontrollida see, et ta 4. jaanuaril 2023 kodukülastusele
tulnud ametnikega ärritunult käitus ja neile politsei kutsus (vt ka SÜS § 21 lg 1 p-d 1 ja 3).
Kohus leidis ka varasemates otsustes, et kaebaja on olnud pahauskne, jättes vastustajale
esitamata tõesed andmed oma leibkonna suuruse kohta. Seetõttu on tema õigus hüvitist saada
lõppenud ka SÜS § 19 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel (vt otsus asjas nr 3-23-98, p 15 ja asjas nr 3-23-
363, p 22).
12. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et leibkonna eluasemekulud veebruaris 2023 olid
147 eurot ja 99 senti (kommunaalkulud ja elektrienergia kulu), lähtudes koos taotlusega
esitatud korteriühistu ja Eesti Energia arvetest. Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks
märgitud 529 eurot ja 60 senti. Millistest kuludest see summa koosneb, pole kaebaja
selgitanud. Ka UÜ Wistare nime kandev arve (vastustaja vastuse lisa 3) ei loo selles
küsimuses selgust. Arvel on märgitud võlgnevused varasemate perioodide eest, kuid neid
eluasemekulude hulka arvata ei saa (vt SHS § 133 lg 7). Arve järgi on veebruarikuu 2023
üüri- ja kommunaalkulud 350 eurot, kuid arve viimase rea järgi kuulub tasumisele 107 eurot
ja 47 senti. Lisaks on kaebaja kohtule korduvalt väitnud, et ta XXXX ruume üürilepingu
alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude
kompenseerimist.
Vastustaja lähtus kohtu hinnangul põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete
alusel arusaadavalt tõendatud. Vastustaja leidis õigesti, et leibkonna sissetulek (kokku 606
eurot ja 23 senti) ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 98 euro ja 24
sendi ulatuses (SHS § 131 lg-d 2–4, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).
606,23–147,99=458,24
458,24–200–0,8×200=98,24
13. Oma avaldustes teeb kaebaja arvukalt etteheiteid kohtu tegevusele kohtuasjade nr 3-23-
98 ja 3-23-363 menetluses. Kuna need etteheited ei puutu praeguse kohtuasja lahendamisel
asjasse, jätab kohus need tähelepanuta. Kaebaja esitas 24. septembril 2023 uue mahuka (17
5(6)
3-23-733
lk) avalduse koos tõenditega. Avaldus on esitatud pärast kohtu 30. augusti 2023. a määruses
määratud avalduste esitamise tähtaega, milleks oli 13. september 2023. Kuna avalduse
läbitöötamine ja selle kohta vastustajale seisukoha esitamiseks aja andmine põhjustaks asja
lahendamise viibimise, jätab kohus selle avalduse tähelepanuta (HKMS § 51 lg 4).
14. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja
pole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud
jäävad seega nende endi kanda.
15. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, M.Ni, K.Ji, H. Y.C ja P.Ru nimed asendada
tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid XXXX ja YYYY ning kaebaja e-kirja aadress
(HKMS § 175 lg 3).
16. Otsus tuleb kaebaja taotlusel saata talle meiliaadressile FFF.
Pihel Sarv
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)