2-22-142821/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-142821

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing

Aktiva Finants) hagi J. M. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3171 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega

Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht

A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150)

Hageja lepinguline esindaja S. R. (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: J. M. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi J. M. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista J. M. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:

2.1. 2643 eurot (sealhulgas põhivõlg 2470 eurot 22 senti, sissenõutavaks muutunud viivis

72 eurot 78 senti ning sissenõudmiskulud 100 eurot);

2.2. viivis põhinõudelt 1299 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude

summas 1299 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras;

2.3. viivis põhinõudelt 1171 eurot 22 sendilt alates 1. märtsist 2023 kuni põhinõude

summas 1171 eurot 22 senti täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi J. M. vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista J. M. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja intressi 74 eurot

51 senti, sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 72 eurot 78 senti ja

edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud punktis 2.2.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 93% J. M. ja 7% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

8. Mõista J. M. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 502 eurot 20 senti.

9. Mõista J. M. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J. M. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2470 eurot 22 senti, intressi 74 eurot

51 senti, sissenõudmiskulu 100 eurot, viivise 28. veebruari 2023 seisuga 195 eurot 78 senti

ning jooksva viivise alates 1. märtsist 2023 (hagis ekslikult märgitud 29. veebruarist 2023)

kuni põhinõude täitmiseni põhivõla summalt 1299 eurolt määras 16% aastas ja põhivõla

summalt 1171 eurot 22 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS (edaspidi laenuandja) 5. märtsil 2022

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1299 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 36 osamaksega perioodil 15. aprill 2022

– 15. märts 2025. Lepingus lepiti kokku intressimääras 16%. Kostja ei ole lepingu katteks

teostanud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, saatis laenuandja 5. juulil 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis laenuandja 27. juulil 2022 kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja loovutas 28. juulil 2022 kostja vastase nõude hagejale

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostjal on põhiosa ja intressi võlgnevus alates esimesest, s.o 15. aprilli 2022 osamaksest kuni

ülesütlemisele eelnenud neljanda, s.o 15. juuli 2022 osamakseni. Seega on kostjal lepingust nr

XXX tulenev põhiosa võlgnevus 1299 eurot ja intressi võlgnevus 74 eurot 51 senti.

Laenuandja ja kostja sõlmisid 8. märtsil 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel

soetas kostja kauba maksumusega 1171 eurot 22 senti. Kostja kohustus laenu tagastama 3

osamaksega. Kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja ei

täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis laenuandja 5. juulil 2022

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis

laenuandja 27. juulil 2022 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja loovutas

28. juulil 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Seega on kostjal lepingust nr XXX tulenev põhiosa võlgnevus summas 1171 eurot 22 senti.

Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt väljamõistmist. Hageja nõuab

viivist lepingu nr XXX põhiosa võlgnevuselt 1299 eurolt lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 16% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28. juulist

2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 28. veebruaril 2023 summas 123 eurot ning lepingu nr

XXX põhiosa võlgnevuselt 1171 eurolt 22 sendilt seadusjärgses määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28. juulist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.

veebruaril 2023 summas 72 eurot 78 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist eraldi kummagi

laenulepingu eest kuni põhivõla tasumiseni järgmiselt: lepingu nr XXX põhiosa võlgnevuselt

1299 eurolt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 16% aastas alates 1. märtsist 2023

ning lepingu nr XXX põhiosa võlgnevuselt 1171 eurolt 22 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 1. märtsist 2023.

Hageja nõuab ka sissenõudekulude hüvitamist summas 100 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 1. juunil 2023 Ametlikes

Teadaannetes teate avaldamisega. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.

Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja

jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja 5. märtsil 2022 tarbijakrediidilepingu nr

XXX, mille alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 1299 eurot ning 8. märtsil

2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel soetas kostja järelmaksuga kauba

maksumusega 1171 eurot 22 senti. Seega on pooled sõlminud kaks tarbijakrediidilepingut

VÕS § 402 mõistes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt

on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad

tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15, 17.05.2018 otsus

kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe

esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle

kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C‑377/14). Kohtul on ka kohustus

omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks

ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C‑679/18). Tartu Ringkonnakohus asus

tsiviilasjas nr 2-22-118076 seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja

kohustatud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja

hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi

maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu

“laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtuti kostja enda poolt laenutaotluses toodud andmetest, mille

põhjal laenuandja tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja

sissetulekud (dtl 35) ning et täiendavalt tehti päringud ka maksehäireregistrisse, millest saadud

andmete kohaselt kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 131).

Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning kostja

laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub hagejaga, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka

tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest

informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale

õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on

Riigikohus sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas

ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid maksehäire registri kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud

või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Eeltoodut arvestades on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. jaanuarist 2022 kuni

30. juunini 2022 0% aastas ning kuna hageja nõuab intressi seisuga 28. veebruar 2022, jätab

kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr

2-18-124589, p 51). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kostja saanud lepingu nr XXX

järgsete maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue, mis

tuleneb lepingust nr XXX, tuleb seega jätta rahuldamata. Laenuandja on küll rikkunud ka

lepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ent kuivõrd lepingu alusel

võlgnes kostja laenuandjale vaid põhiosamaksed ning intressi ja kulusid mitte, ei olnud

laenuandjal vajadust ka tagasimakseid uuesti määrata ning viivise nõudmine lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast on põhjendatud. Kohus rahuldab seega hageja lepingust nr

XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 72 eurot 78 senti.

Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist TsMS

§ 367 alusel, mõistab kohus välja viivise lepingust nr XXX tulenevalt põhinõudelt 1299 eurolt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu tuli kostjal krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud

suuruses, mistõttu ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 16% aastas ning kohaldada

tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Lepingust nr XXX tuleneva

edasiulatuva viivisenõude rahuldab kohus hageja taotletud kujul.

Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud summas

100 eurot. Kohus rahuldab antud nõude.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2470 eurot 22 senti, sissenõutavaks muutunud viivis

72 eurot 78 senti, sissenõudmiskulud 100 eurot ning viivis lepingust nr XXX tulenevalt

põhinõudelt 1299 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning lepingust nr XXX tulenevalt põhinõudelt

1171 eurot 22 sendilt alates 1. märtsist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused

kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 93% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 420 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 28 eurot 17 senti ja esindajakulu 647 eurot 83 senti (käibemaksuta).

Riigilõiv 420 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Vastavalt TsMS §-le 4842 määratakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja (hageja)

menetluskulude katteks 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses

põhjendatud ja vajalikud 20 euro ulatuses.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi 50 minutit tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hageja

esitas nõude kahest tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja

viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja on Kohtute

Infosüsteemist nähtuvalt esitanud sarnaseid hagisid sadu ja võimalik, et enamgi. Hageja

lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse

esitamisega ning selle täiendamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi 50 minutit täies

mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse

hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund ning võttes arvesse selle täiendusi,

kokku 2 tundi.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasumäär 169 eurot (käibemaksuta) ei ole esindaja

kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Asja vähest mahtu ja keerukust

ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei ole kõnealuses asjas põhjendatud tunnitasu enam

kui 100 euro ulatuses. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 2 tunni, s.o 200

euro ulatuses (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 540 (420+20+200) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid 93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 93% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest (540

eurot), s.o 502 eurot 20 senti.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik