2-22-139659/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-139659

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu

leppetrahvi

ja

sissenõudmiskulu

väljamõistmise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2023 määrus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud X kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

(resolutsiooni p-d 3 ja 4) ning teha selles osas uus määrus, millega jaotada

menetluskulud vastavalt määruse tervikresolutsioonile. Ülejäänud osas on

maakohtu määrus jõustunud.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Võtta hagist loobumine vastu.

3.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-139659, Osaühingu EUROPARK

ESTONIA hagis X vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmise

nõudes.

3.3. X menetluskulud maakohtus jätta 28,57% ulatuses tema enda kanda ja 71,43%

ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

3.4. Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud maakohtus jätta tema enda

kanda.

3.5. Tagastada Osaühingule EURPARK ESTONIA pool hagi esitamiselt tasutud

riigilõivust

summas

17,50

eurot

EFTA

Legal

OÜ

kontole

2-22-139659

EE507700771007682828, märkides selgitusse: „Tsiviilasi nr 2-22-139659,

riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 4421643.

3.6. Määrus toimetada pooltele kätte.

4. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebemenetluse kulud jätta 14,28% ulatuses X kanda ja 85,72% ulatuses

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 19.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 105 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu

andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

07.02.2023 hagiavalduse, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 105

eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulud.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks tasumata leppetrahvinõuded, mis on esitatud

seoses parkimistingimuste rikkumisega sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk I) ja sõiduki

numbrimärgiga YYYYYY (sõiduk II) parkimisel hageja opereeritavatel parkimisaladel.

Leppetrahvi nõuete väljastamise ajal oli sõiduki omanik / vastutav kasutaja kostja.

2. Kostja vaidles hagile vastu, kuna leppetrahvi nõuete väljastamise ajal ei olnud kostja

sõidukite I ja II omanik ega vastutav kasutaja. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et sõiduki II

registrijärgse omaniku vahetus on tehtud 09.11.2019, s.o enne 11.10.2020 ja 11.12.2020

leppetrahvide tegemist. Sõiduki I võõrandas kostja 03.05.2020 kolmandale isikule. Asjaolu, et

Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole tehtud liiklusregistris muudatusi sõiduki I omandi

vahetuse osas alates 12.09.2019, ei väära tõsiasja, et omandiõigus on üle läinud ja eelduslikult

ka valdus. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Hageja esitas 17.03.2023 taotluse kostja asendamiseks kostjaga Y.

4. Hageja esitas 22.03.2023 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja

palus enda 17.03.2023 esitatud taotluse kostja asendamiseks jätta tähelepanuta. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda. 17.03.2023 on tasutud võlgnevuse katteks 90 eurot, hageja

loobus järelejäänud sissenõudmiskulude (kõrvalnõuete) nõudest. Kuna hageja nõue on peale

2-22-139659

hagiavalduse esitamist täidetud, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

5. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluses on

leidnud tõendamist, et kostjal puuduvad õigussuhted hagejaga ning hagi on esitatud vale isiku

vastu. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites selgitanud, et tal puudub

võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi

esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Mistahes mõistlikke jõupingutusi hageja aga

eelviidatud kostja sedastatud andmete väljaselgitamiseks teinud ei ole. Kostja ei ole hagi pärast

selle esitamist rahuldanud. Hageja esitatud maksekorraldused, millega kolmas isik on teostanud

hagejale kolm makset, ei anna alust järeldada, et kostja oleks hagi rahuldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus võttis 31.03.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagist loobumise

vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 322,50 eurot.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja

menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel.

6.2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja on

rahuldanud hagi pärast hagi esitamist. Hageja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt

tasus kolmas isik hagejale kokku 90 eurot, s.o leppetrahvide võlgnevuse. Maksekorraldustel

märgitud viitenumbrid kattuvad leppetrahvinõuetel märgitud viitenumbritega. Maakohus leidis,

et nimetatu alusel võib asuda seisukohale, et kolmas isik on tasunud kostja kohustuse hageja

ees kostja nimel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1). Kostja vastuväited ei anna alust kalduda

kõrvale TsMS § 168 lg 5 sätestatud reeglist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on

esile toonud, et kostja on juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites teatanud, et tal

puudub võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja

hagi esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on

parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on

sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav

kasutaja ümber lükata. Seega tulnuks kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et sõiduk ei

kuulunud leppetrahvide väljastamise ajal talle. Kostja seda enne hagi esitamist teinud ei ole.

Kostjal tekkisid õigusabikulud tema enda tegevusetuse tõttu. Kostja oleks saanud mõistlikult

vältida tema vastu hagi esitamist ja menetluskulude tekkimist, kui oleks edastanud

leppetrahvide tegemise ajal sõiduki omaniku või kasutaja andmed maksekäsu kiirmenetluses

esitatud vastuväites või hageja 12.01.2023 e-kirjale vastates. Kostja on maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväites üksnes märkinud, et tema ei olnud sõidukite omanik või

valdaja leppetrahvide väljastamise ajal, sõiduki omaniku või kasutaja andmeid ta hagejale

avaldanud ei ole. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et hagi saaks esitatud õige kostja vastu,

saates sh kostjale 12.01.2023 e-kirja, milles selgitas, et kostjal tuleb tõendada asjaolu, et sõiduk

ei kuulunud talle või et ta ei olnud sõiduki vastutav kasutaja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

menetluskulud jäeti kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulu 322,50

eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

2-22-139659

7.1. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 78 lg-t 1. Hageja ja kostja vahel ei ole olnud võlasuhet.

Võlasuhte, sh kostja rahalise kohustuse hageja ees, olemasolu ei ole tõendatud ega tuvastatud.

Lisaks ei ole kolmas isik teostanud makseid kostja nimel. Kui hageja esitab hagi vale kostja

vastu ja seejärel täidab rahalise nõude kolmas isik, kes on tegelikult õigussuhte pool, siis ei saa

pidada valet kostjat õigussuhte pooleks ega kohustuste täitjaks.

7.2. Kostja teatas juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et tal puudub võlgnevus

ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi esemeks

olevate

leppetrahvide

tegemise

ajal.

Kostjal

ei

olnud

kaasaitamiskohustust

või

tõendamiskoormist – vähemalt sõiduki II osas, mis ei olnud tema nimele registreeritud.

Nimetatut oleks pidanud teadma ka hageja, sest varasemas tsiviilasjas nr 2-22-112036 on hageja

esitanud hagi (seoses 09.07.2019 parkimisrikkumisega) sõiduki II tegeliku registrijärgse

omaniku vastu. Seega oleks pidanud hageja olema teadlik, et kostja ei ole sõiduki II eest

vastutav kasutaja ja et kostja suhtes ei ole hagi esitamine põhjendatud. Kostja on tõendanud, et

ta ei ole sõiduki I ega II vastutav kasutaja või omanik. Olukorras, kus isikul puuduvad omandiga

seotud õigused sõiduki osas, siis ei kehti ka Riigikohtu lahendis viidatud tõendamiskoormisest

kõrvalekaldumine – kostjal ei saanud lasuda hageja poolt enne hagi esitamist hoolsuskohustust,

tõendamiskoormist või kaasaaitamiskohustust sõiduki tegeliku kasutaja isiku väljaselgitamisel.

Seega antud juhul ei saa auto juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda kostjat, kuna ta ei olnud

sõidukite omanik või vastutav kasutaja.

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis hageja

menetluskulud kostjalt välja (resolutsiooni p-d 3–4) ning teha selles osas uus määrus, millega

jätta kostja menetluskulud 28,57% ulatuses tema enda kanda ja 71,43% ulatuses hageja kanda,

hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse määrust üksnes selle resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas,

millega menetluskulud jäeti kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulu

322,50 eurot. Seetõttu on maakohtu määrus vaidlustamata osas, st hagist loobumise

vastuvõtmise, menetluse lõpetamise ja riigilõivu tagastamise osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4

teine lause koosmõjus §-ga 659).

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused täiendavate

tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada

uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna kostja soovib nende tõenditega tõendada asjaolu, et kolmas

isik ei täitnud kostja kohustust ja et hageja pidi olema teadlik, et kostja ei ole õige kostja, on

2-22-139659

tegemist TsMS § 238 mõttes asjakohaste tõenditega ning ringkonnakohus võtab nimetatud

tõendid asja materjalide juurde.

13. TsMS § 168 reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel

peale asja sisulise lahendamise. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub

menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda

TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud.

13.1. TsMS § 168 lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus viitas menetluskulusid

kostja kanda jättes VÕS § 78 lg-le 1 ja leidis, et kuna kolmas isik tasus kostja kohustuse hageja

ees kostja nimel, on kostja hagi peale hagi esitamist rahuldanud. Ringkonnakohus selle

seisukohaga ei nõustu. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust

või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita

kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.

13.2. Kostja on määruskaebuses põhjendatult väitnud, et kolmas isik ei saanud kostja eest

kohustust täita, kuivõrd kostja ei olnud hagi aluseks olevate parkimislepingute pooleks, st tal ei

olnud hageja ees kohustust, mida kolmas isik oleks saanud täita. Parkimislepingu pooleks sai

olla isik, kes leppetrahvide tegemise ajal sõidukit kasutas ja selle hageja opereeritavale

parkimisalale parkis ning tulenevalt hea usu põhimõttest saab auto juhiks ja parkimislepingu

pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu

isik (vt RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p-d 21–24). Kostja on tõendanud, et ta ei olnud

leppetrahvide tegemise ajal sõiduki I ega sõiduki II omanik ega vastutav kasutaja (dtl 106–108).

Kostja ei ole leppetrahvide ajal sõidukeid kasutanud, mistõttu ei saa lugeda, et ta oleks olnud

vaidlusaluste parkimislepingute pooleks. Järelikult ei saanud kolmas isik ka kostja kohustust

täita, kuna kostja ei olnud kohustatud isik.

13.3. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 78 lg 1 kohaldamiseks peab kolmandal isikul

olema tahe täita kohustus kostja eest (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-133-16, p 13;

28.02.2008, 3-2-1-1-08, p 14). Kostja esitatud C, kes leppetrahvide võlgnevuse hagejale tasus,

kinnituskirjast nähtub, et ta on täitnud kohustused Q ja Y nimel, mitte kostja nimel, korraldusel

või tema huvides (dtl 204; lisaks Q ja Y kinnitused dtl 218–221).

13.4. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vääralt kohaldanud nii TsMS § 168 lg-t 5 kui ka

VÕS § 78 lg-t 1. Menetluskulusid ei saa kostja kanda jätta TsMS § 168 lg 5 alusel, kuna kostja

ei ole hagi peale selle esitamist rahuldanud.

14. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on hagist loobunud, tuleb menetluskulud jätta

TsMS § 168 lg 4 üldreegli järgi hageja kanda, v.a seoses sõiduki I leppetrahviga

nr 0700502211909251 summas 30 eurot, mille osas tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4

alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui

kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt ka

RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

14.1. Ringkonnakohus leiab, et sõidukiga I seoses oleks äärmiselt ebaõiglane jätta

menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja sai eeldada, et hagi on esitatud õige isiku vastu

ning kostja lükkas vastava eelduse ümber alles vastuses hagiavaldusele. Kostja põhjendas

maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet järgmise lausega: „Ei tunnista nõuet, kuna

2-22-139659

puudub võlgnevus ja võlasuhe avaldajaga ega ole avalduses nimetatud sõidukite omanik ega ka

juht avalduses toodud ajal ja kohas.“ Kuigi vastuväidet ei pea TsMS § 485 lg 2 teise lause järgi

põhjendama, saab vastuväite põhjuseid arvestada hiljem hagimenetluses menetluskulude

jagamisel (TsMS III komm (2018), § 485, p 3.2.2.b). Praegusel juhul oleks kostjalt saanud

menetlusõiguste heausksel kasutamisel TsMS § 200 lg 1 järgi oodata, et ta märgiks vastuväites

vähemalt seda, et ta ei kasutanud sõidukit I leppetrahvide tegemise ajal, s.o et avaldus on

esitatud vale isiku vastu, ning esitada müügileping, mille kostja esitas hagimenetluses, millelt

nähtub, et kostja on sõiduki I müünud Y-le. Müügileping oli sõlmitud 03.05.2020, mistõttu oli

kostjal võimalik vastuseks hageja 15.06.2022 kirjale, 05.08.2022 kirjale, 08.08.2023 kirjale,

maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastates (10.01.2023) kui ka vastuseks hageja 12.01.2023

kirjale sõiduki I uue omaniku nimi ja müügileping esitada. Kuigi kostja ei olnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ega hagiavalduse esitamise ajal sõiduki I omanik, ei olnud

omanikuvahetust Transpordiametis tehtud, mistõttu sai hageja vastavalt eelnevalt viidatud

Riigikohtu sisukohale tugineda Transpordiameti andmetele sõiduki I omaniku kohta ning

eeldada, et kostja oli parkimislepingu pooleks. Kostja sai ette näha, et vastuväite põhjendamata

ja tõendamata jätmisel läheb maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks TsMS § 486 lg 1

järgi, kuivõrd hageja ei saanud kostja vastuväite alusel veenduda, et tema ei ole õige kostja.

14.2. Ringkonnakohtu arvates ei ole ülejäänud osas, s.o sõidukiga II seotud leppetrahvidega

nr 1351110201210033 ja 0791112201408585 summas 60 eurot ja sissenõudmiskuludega

summas 15 eurot, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik TsMS § 162 lg 4 tähenduses jätta

menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas vastuses maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, et

ta ei olnud avalduses nimetatud sõidukite omanik avalduses toodud ajal ja kohas. Kuigi kostja

ei tõendanud, et ta ei olnud enam sõiduki II omanik, oleks ringkonnakohtu hinnangul pidanud

hageja enne hagi esitamist vähemalt kontrollima, kas tema andmed sõidukite omaniku või

vastutava kasutaja kohta on õiged. Kostja on esitanud Transpordiameti tõendi, et kostja ei ole

alates 09.11.2019 sõiduki I registrijärgne omanik, vastutav kasutaja või kasutaja (dtl 106).

Hageja hagiavaldusega esitatud dokument, mis hageja väitel kajastavad Transpordiameti

saadetud andmeid ning millele tuginedes on hageja väitnud, et sõiduki II omanik on kostja, on

tegelikkuses tabel, kuhu on märgitud mh sõiduki II omaniku / vastutava kasutaja isikukood, mis

kuulub kostjale (dtl 66). Tõendist ei nähtu, et selle tabeli oleks väljastanud Transpordiamet.

Kuna tegemist on üksnes tabeliga, mis võib olla ka hageja enda poolt koostatud ning tabelisse

märgitud andmed sõiduki II omaniku / vastutava kasutaja kohta on valed, ei saanud hageja selle

dokumendi alusel eeldada, et kostja on sõiduki II omanik. Kostja on esitanud tõendi, millest

nähtuvalt oli hageja vähemalt 18.07.2022 teadlik, et leppetrahvide ajal, mis tehti perioodil

13.09.2021–11.05.2022 oli sõiduki II omanik või vastutav kasutaja Q (dtl 205–213). Kuna

hageja on esitanud sõidukiga II seotud leppetrahvide osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagi oma eksimuse tõttu vale isiku vastu, tuleb need menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel

hageja kanda.

Lisaks ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda osas, mis puudutab

sissenõudmiskulusid. Hageja esitas kostja vastu nõude 105 eurot, millest 90 eurot oli

leppetrahvide võlg ja 15 eurot sissenõudmiskulud. Hageja loobus leppetrahvide nõuetest, kuna

need olid tasutud. Hageja loobus ka sissenõudmiskuludest, kuigi need olid hagejale tasumata.

Kuna hageja loobus sissenõudmiskuludest omal initsiatiivil, ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks selles osas menetluskulusid poolte enda kanda jätta, vaid lähtuda tuleb

TsMS § 168 lg-st 4.

15. Arvestades eeltoodud põhjendusi leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta

28,57% ulatuses TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda, kuna 105 euro suurusest nõudest 30

euro suuruse sõiduki I leppetrahvi osas oleks ebaõiglane jätta kulud hageja kanda, ja 71,43%

2-22-139659

ulatuses TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168

lg 4 alusel tema enda kanda.

16. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta kaebuse rahuldamise ulatust arvestades TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel

14,28% ulatuses kostja kanda ja 85,72% ulatuses hageja kanda.

17. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole kostja

menetluskulusid kindlaks määranud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks tervikuna TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (vt nt ka RKTKm 12.05.2021, 2-19-

15916, p 16; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj).

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)