2-22-16129/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. september 2023

Tsiviilasja number

2-22-16129

Tsiviilasi

Marika Kristlepp (pankrotis) pankrotimenetlus ja

kohustusest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OMEGA INVEST OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(vastuväite

saanud

võlausaldaja): OMEGA INVEST OÜ (registrikood

10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Vastustaja (võlgnik): Marika Kristlepp (pankrotis;

isikukood XXXXXXXXXXXX)

Pankrotihaldur: Tiia Kalaus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus

muutmata.

2. Jätta

OMEGA

INVEST

OÜ

määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebemenetluse

kulud

OMEGA

INVEST OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 23. jaanuari 2023. a määrusega välja füüsilise isiku Marika

Kristlepa (võlgnik) pankroti ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus

nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalausi.

2. Pankrotihaldur esitas vastuväite OMEGA INVEST OÜ (võlausaldaja) nõudele kogu summa

ulatuses 12 279 eurot 48 senti või alternatiivselt palus tunnustada nõuet põhinõude ulatuses

1604 eurot 20 senti (dtl 767-769). Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.

3. Võlausaldaja esitas seisukoha vastuväitele ning palus jätta halduri vastuväite rahuldamata

(dtl 771-774). Võlausaldaja nõustus vastuväitega summas 200 eurot ning palus tunnustada

nõuet summas 12 079 eurot 48 senti.

4. Pankrotihaldur esitas 9. mail 2023 maakohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate

nimekirja.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus kinnitas 14. juuni 2023. a määrusega võlausaldajate nimekirja võlgniku

pankrotimenetluses: I järk (pankrotiseadus (PankrS) § 153 lg 1 p 1) – pandiga tagatud

tunnustatud nõue Rävala Laenud OÜ ja II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muude tähtaegselt

esitatud tunnustatud nõuded. II järgus tunnustas maakohus Oreon OÜ, AS ESTO, Placet Group

OÜ, Inbank Finance AS, Holm Bank AS, Fresh Finance OÜ, TF Bank AB (publ) Eesti filiaal,

Omega Invest OÜ, Ühisraha OÜ, Bigbank AS, AS Citadele banka, Coop Finance AS, BB

Finance OÜ, Credit.ee, Monefit Estonia OÜ, Creditstar Estonia AS nõuded. II järgus tunnustas

maakohus OMEGA INVEST OÜ nõuet summas 1604 eurot 20 senti. Maakohus jättis

tunnustamata OMEGA INVEST OÜ nõude 10 475 eurot 28 senti. Maakohus lubas

pankrotihalduril alustada koheselt jaotiste alusel pankrotimenetluses raha väljamaksmist

võlausaldajatele. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus lahendas vastuväite OMEGA INVEST OÜ nõudele. Maakohus märkis, et

võlausaldaja esitas 2. veebruaril 2023 pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt on

võlgniku võlgnevus kokku 12 279 eurot 48 senti ja see koosneb:

-

Võlgnevus 1615 eurot, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel laenulepingust nr

XXXXXXXXXX tulenev tasumata põhivõlgnevusest 1388 eurot 90 senti, intressist

(28%) 158 eurot 33 senti, viivisest (28%) 2 eurot 24 senti, sissenõude kulust 50 eurot,

täiendavast viivisest 15 eurot 53 senti (24%).

-

Võlgnevus 2324 eurot 4 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel

laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenevast tasumata põhivõlgnevusest 1986 eurot

69 senti, intressist (33%) 269 eurot 2 senti, viivisest (33%) 2 eurot 1 senti, sissenõude

kulust 50 eurot, täiendavast viivisest 16 eurot 68 senti (24%).

-

Võlgnevus 3429 eurot 70 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel

laenulepingust nr XXXXXXXXXX tasumata põhivõlgnevusest 2988 eurot 6 senti,

intressist (30%) 365 eurot 24 senti, viivisest (30%) 2 eurot 82 senti, sissenõude kulust

50 eurot, täiendavast viivisest 23 eurot 58 senti (24%).

-

Võlgnevus 4646 eurot 26 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel

laenulepingust nr XXXXXXXXXX tasumata põhivõlgnevusest 4085 eurot 76 senti,

intressist (29%) 474 eurot 53 senti, viivisest (29%) 3 eurot 73 senti, sissenõude kulust

50 eurot, täiendavast viivisest 32 eurot 24 senti (24%).

-

Võlgnevus 264 eurot 12 senti, mis koosneb: Omaraha OÜ ja võlgniku vahel

laenulepingust nr XXXXXXXXXX tasumata põhivõlgnevusest 243 eurot 8 senti,

intressist (27%) 21 eurot 4 senti.

Pankrotihaldur on esitanud vastuväite võlausaldaja nõudele kogu summa ulatuses või

alternatiivselt summas 10 675 eurot 28 senti. Pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja nõue ei ole

tõendatud ning ei nähtu, et krediidiandja oleks veendunud analüüsi tulemusena, et tarbija on

krediidivõimeline ning nii intressimäär kui viivitusintress on liiga kõrged. Pankrotihaldur leidis,

et põhjendatud on vähendada viivist 0-euroni või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses märgitud määrani.

Võlausaldaja leidis, et pankrotihalduri vastuväide on põhjendatud vaid 200 eurot (s.o

sissenõudekulude osas) ja võlausaldaja nõue tuleks lugeda tunnustatud summas 12 079 eurot

48 senti. Võlausaldaja selgitas, et tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist

sellega, et enne võlgnikule laenude andmist on omandatud teave (s.o võlgniku sissetulekute ja

kohustuste kohta), mis võimaldas hinnata, kas võlgnik on võimeline krediidilepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja jõuti järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.

Enne iga laenulepingu sõlmimist kontrolliti laenusaaja maksekäitumist Krediidiinfo,

Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Laenusaaja

sissetulekute ja väljaminekute suurust kontrolliti pensioniregistri andmete ja laenusaaja poolt

antud andmete põhjal. Laenulepingud ei ole tühised ka kokkulepitud intressi määra tõttu.

Laenulepingute kohaselt on viivise määraks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 viimase lause

kohaselt kokku lepitud intressimääraga sama määr. Alternatiivselt taotles võlausaldaja viiviste

väljamõistmist/nõude tunnustamist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis, et võlausaldaja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Võlausaldaja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Võlausaldaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et nõude

loovutus temale on toimunud.

Maakohus oli seisukohal, et pankrotihaldur saab vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevat vastuväidet esitada. Pankrotimenetluses ei ole mõeldav, et kohus igas

pankrotimenetluses ise kõiki nõudeid omal algatusel uurib – selleks ongi haldur nimetatud ja

halduril on kohtu usaldus (PankrS § 56 lg 2). Haldur teeb õigusliku eeltöö võlgniku esindajana

kohtu jaoks. Kui haldur on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastuväite, siis alles

kohus hindab, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohus nõustus

pankrotihalduriga, et algne krediidiandja ei ole võlgnikule korduvalt laenu andes järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Rikutud on krediidiandja lepingueelset kohustust

hinnata tarbija krediidivõimelisust.

Maakohtule nähtus võlausaldaja nõudeavaldusest ja vastuväitele esitatud seisukohast, et algne

krediidiandja ei ole võlgnikult küsinud tema pangakonto väljavõtet ega muidu usutavalt

tõendanud, milliste andmete alusel on tehtud kindlaks võlgniku kohustused. Algne

krediidiandja ei ole ka avalikke registreid (ARK, kinnistusraamat) kontrollinud. Algne

krediidiandja on otsustuse võlgniku krediidivõimelisuse kohta teinud kasutades Krediidiinfo,

Krediidiregistri, Holm Bank ja Pensioniregistri andmebaase ning tuginedes võlgniku enda

antud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja

õigesti hinnanud võlgniku kohustusi (arvestatud on ainult elatusmiinimumi ja Omaraha laenude

osamaksete summat). Võlgnikul oli aga muidki kohustusi, kuid nendega ei ole algne

krediidiandja arvestanud. Samuti on vale esialgse krediidiandja hinnang, et sissetulekute ja

kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Nõuded loovutuse teel hankinud võlausaldaja

kannab riski, et algne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja talle

loovutatud nõude suurus väheneb.

Maakohus leidis, et intressimäärana tuleb kohalda määra 0% (VÕS § 94 lg 1 määr), viivist ei

arvestata (eelmenetluses usaldusisiku poolt kogutud teabe kohaselt ei olnud võlgnik maksetega

viivituses), juba tehtud maksed algsele krediidiandjale tuleb lahutada iga laenulepingu

põhinõudest. Seega tuleb võlausaldaja nõuet tunnustada summas 1604 eurot 20 senti:

-

laenuleping XXXXXXXXXX osas 141 eurot 14 senti (saadud laen 2070 eurot –

võlgniku poolt tehtud tagasimaksed kokku 1928 eurot 86 senti);

-

laenuleping XXXXXXXXXX osas 162,50 eurot (2692,83 – 2530,33);

-

Laenuleping XXXXXXXXXX osas 452 eurot 62 senti (4115,84 – 3663,22);

-

Laenuleping XXXXXXXXXX osas 802 eurot 36 senti (5698,53 – 4896,17);

-

Laenuleping XXXXXXXXXX osas 45 eurot 58 senti (360 – 314,42).

Pankrotimenetluses tuleb jätta tunnustamata võlausaldaja nõue 10 475 eurot 28 senti (12 079

eurot 48 senti – 1604 eurot 20 senti).

Lähtudes nõudele esitatud vastuväite lahendamisel tuvastatust määras maakohus võlausaldajate

nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitas võlausaldajate nimekirja.

Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

jäeti tunnustamata võlausaldaja nõue 10 475 eurot 28 senti, määrati kõikide võlausaldajate

jaotiste suurused II rahuldamisjärgus, lubati pankrotihalduril alustada koheselt jaotiste alusel

pankrotimenetluses raha väljamaksmist võlausaldajatele ja jäeti võlausaldaja menetluskulud

võlausaldaja enda kanda. Võlausaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega

tunnustada võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses kokku 12 079 eurot 48 senti PankrS § 153

lg 1 p 2 alusel (s.o II järgu nõue) muutes vastavalt sellele ka kõikide võlausaldajate jaotiste

suurust II rahuldamisjärgus ning jätta menetluskulud pankrotihalduri kanda, määrates ühtlasi

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Võlausaldaja leiab, et algne võlausaldaja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

selle kohustuse täitmine on ka tõendatud. Pankrotihalduril puudub seadusest tulenev õigus oma

vastuväites tugineda väidetavale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele (mida

käesoleval juhul ka ei esine). Pankrotihalduri selline vastuväide tuleb jätta tähelepanuta.

Enne iga laenulepingu sõlmimist (v.a laenud XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXX, millede alusel toimus varem võlgniku poolt võetud Omaraha laenude

refinantseerimine, mille käigus vähenes laenaja igakuine osamakse) tegi OÜ Omaraha

krediidivahendajana võlgniku krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud:

kontrolliti laenusaaja maksekäitumist Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank

andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Pensioniregistri andmete põhjal oli laenusaaja

igakuine netopalk 1204 eurot kuus. Laenusaaja väljaminekute suuruse osas lähtuti laenusaaja

esitatud andmetest, millele lisati elatusmiinimum, s.o laenu nr XXXXXXXXXX andes arvestati

laenusaaja igakuiste kohustuste suuruseks 610 eurot 67 senti ja laenu nr XXXXXXXXXX

andes arvestati laenusaaja igakuiste kohustuste suuruseks 803 eurot 51 senti. Arvestades

igakuiste tagasimaksete suurust ja laenusaaja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste

kohustuste suurust, oli laenusaaja sissetulek enam kui piisav kõikide laenulepingutest

tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Laenulepingu XXXXXXXXXX alusel oli

igakuise makse suuruseks ca 93 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 181 eurot

kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 134 eurot kuus; laenulepingu XXXXXXXXXX

alusel ca 65 eurot kuus; Laenulepingu XXXXXXXXXX alusel ca 11 eurot kuus.

Olukorras, kus laenu on antud laenulepingute sõlmimise ajal igati maksejõulisele isikule, ei ole

seaduse mõttega kooskõlas see, et laenusaaja vabaneb makseraskuste korral intressi ja viiviste

tasumise kohustusest.

7. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Pankrotihaldur ei nõustu, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele saab tugineda

vaid võlgnik ise. Võlgnik on esitanud kirjelduse vaid laenude XXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXX andmisele eelnenud kontrolli protsessi kohta. Täielikult on krediidivõime

hindamine jäetud tõendamata ülejäänud laenude puhul. Arvesse on võetud kohustusi vaid sama

võlausaldaja juures. Võlgniku sissetulekust 1204 eurot ei piisa toimetulekupiiri, võlgniku

majapidamiskulude ja kohustuste kandmiseks võlausaldaja ees. Kohane oleks olnud küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda.

8. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal leiab, et määruskaebuse esitaja on tõendanud

vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmist võlgnikule krediidi

andmisel.

9. Võlausaldaja BB Finance OÜ ei saa anda lõplikku hinnangut, kas vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud või mitte. Võlausaldaja märgib, et määruskaebuses kirjeldatud asjaolud

ja krediidiandja tegevused ei pruugi olla ebapiisavad maksevõime hindamisel ning ei viita

tingimata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel

oma määruses maakohtu määruse põhjendusi.

11. Määruskaebuses on võlausaldaja seisukohal, et pankrotihaldur ei saa vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevat vastuväidet esitada ning võlausaldaja ei ole

rikkunud

laenu

andes

vastutustundliku

laenamise

põhimõtet.

Vaidlust

ei

ole

määruskaebemenetluses selle üle, et Omaraha OÜ (esialgne krediidiandja) nõude loovutamine

võlausaldajale on toimunud.

Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et pankrotihalduril ei ole vastuväite esitamise

õigust. Tulenevalt PankrS §-st 55 lg 1 peab pankrotihaldur kaitsema mitte ainult võlausaldajate,

vaid ka võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka

pankrotimenetluse. Maakohus on õigesti märkinud, et haldur teeb õigusliku eeltöö võlgniku

esindajana kohtu jaoks. Võlgniku õiguste ja huvide seisukohast lähtuvalt on haldur põhjendatult

võtnud seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise osas ja esitanud vastava

vastuväite. Maakohus ei saa jätta esitatud vastuväidet tähelepanuta ja kontrollimata. Maakohtu

kohustus on hinnata, kas rikutud on krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse

korral krediidiandja.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgne krediidiandja on lepinguid sõlmides

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on jätnud kogumata võlgniku

kui tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe. Kui krediidiandja oleks kogunud

igakülgset infot võlgniku kohta, oleks ta saanud teha järelduse, et võlgniku krediidivõimelisus

ei ole piisav laenu andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

(määruse p-d 12 ja 13) ega korda neid.

Võlausaldaja määruskaebuse väited, mille kohaselt oli laenulepingute sõlmimise ajal tegemist

igati maksejõulise isikuga, ei ole põhjendatud. Võlausaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt

tuvastatut, et algne krediidiandja ei ole võlgnikult küsinud tema pangakonto väljavõtet ega

muidu usutavalt tõendanud, milliste andmete alusel on tehtud kindlaks võlgniku kohustused.

Algne krediidiandja ei ole kontrollinud avalikke registreid (ARK, kinnistusraamat). Otsustus

võlgniku krediidivõimelisuse kohta on tehtud kasutades Krediidiinfo, Krediidiregistri, Holm

Bank ja Pensioniregistri andmebasse ning tuginedes võlgniku enda antud andmetele tema

sissetulekute ja kohustuste kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku

krediidivõimelisust ei ole vaidlusaluste lepingute puhul piisavalt hinnatud.

13. Krediidiandjal tuleb koguda teavet nii tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste

kui ka teiste varaliste kohustuste täitmisel. Laenusaaja enda kinnitus ei asenda krediidiandja

aktiivset kohustust andmeid kontrollida. Krediidiandja ei saa laenu andmisel eeldada, et

laenusaaja on pöördunud laenu saamiseks üksnes tema poole ja laenu taotlejal ei ole kohustusi

teiste krediidiandjate ees. Asjaolu, et laenu taotleja ei ole maksehäirete registris ning

krediidiandja arvutusmeetodit kasutades on sissetulekute ja kulutuste vahe piisav laenu

saamiseks, ei tähenda, et täiendavaid pingutusi krediidivõimekuse kontrollimiseks tegema ei

pea. Tavapärane on olukord, kui ühe laenu maksete tasumiseks võetakse uus laen, kuid mingil

momendil ei ole võimalik enam olemasolevaid laene uute laenude võtmisega tasuda.

Nii ülalpidamiskohustuse täitmiseks, majapidamiseks kuluvad tegelikud summad ja

võimalikud kohustused teiste krediidiandjate juures saavad nähtuda just piisava pika

ajavahemikku kajastava konto väljavõttelt. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks oleks krediidiandja pidanud nõudma võlgnikult tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Asja

materjalidest nähtuvalt esialgne krediidiandja seda teinud ei ole.

14. Ringkonnakohus nõustub eelnevat arvestades maakohtuga, et krediidiandja on võlgnikule

krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei

kogunud ega nõudnud võlgnikult piisavalt andmeid viimase krediidivõime kohta ega hinnanud

neid kohase hoolsusega.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eelmenetluses

kogutud teabe põhjal ei olnud võlgnik maksetega viivituses ja seega viivist ei arvestada ning

võlgniku tehtud maksed algsele krediidiandjale tuleb lahutada iga laenulepingu põhinõudest.

Lähtuvalt eelnevast on maakohus õigesti leidnud, et võlausaldaja nõue summas 10 475 eurot

28 senti tuleb jätta tunnustamata.

15. Kuna võlausaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, siis jääb määruskaebuse menetlusega

seotud kulu TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke