2-22-11508/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11508

Tsiviilasi

M. R. avaldus K. M. ja G. M. suhtes

liikumispiirangu kohaldamiseks kinnisasjale XXX,

Tallinn

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Puudutatud isik 1 K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik 2 G. M. (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx)

Ärakuulamise aeg

05.12.2022 ja 11.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M. R. avaldus K. M. ja G. M. suhtes liikumispiirangu

kohaldamiseks kinnisasjale XXX, Tallinn.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Käesoleva

määruse

avalikustamisel

asendada

menetlusosaliste

nimed

initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

1. M. R. (avaldaja) palub kohtule 08.08.2022 esitatud lähenemiskeelu avalduses kohaldada

liikumispiirangut ning palub keelata K. M.l (puudutatud isik 1) ja G. M.l (puudutatud isik 2)

viibida avaldajale kuuluval kinnisasjal XXX, Tallinn. Avalduse kohaselt rikuvad puudutatud

isikud avaldaja isikuõigusi.

2. Puudutatud isiku 1 õiguserikkumised leidsid aset 2022 aastal, aga ka aastal 2020.

Puudutatud isik 1 on avaldaja õetütre poeg. Puudutatud isik 1 on korduvalt sisenenud öösiti

akna kaudu avaldajale kuuluvasse elamusse, ööbinud ilma loata keldris ja sauna eesruumis.

Samuti on ta omavoliliselt avanud ja lukustanud uksi ning püüdnud elamus salaja ringi

hiilida. Puudutatud isik 1 elas perioodil 06.07.2020 kuni 12.10.2020 ca viis nädalat ilma

avaldajalt luba küsimata avaldaja elamus.

3. Nimetatud kinnisasjal elab ka avaldaja 96-aastane ema S. R. Avaldaja ema toitis

puudutatud isikut 1, kuid kommunaalkulud tuli kanda avaldajal. Avaldaja ema maksis ka

puudutatud isikule 1 sel perioodil elamus tehtud tööde eest. Samuti on puudutatud isik 1

2(7)

nõudnud avaldaja emalt raha ja raha saamata jäädes lahkunud uksi paugutades. Avaldajat

hakkasid need käigud ära tüütama, kuna avaldaja kodu- ja töörahu oli häiritud. Puudutatud

isik 1 on avaldajalt taksoraha välja petnud, öösel mööda vihmaveetoru teisele korrusele

roninud ja toru ära lõhkunud. Puudutatud isik 1 ähvardas 08.06.2020 avaldaja maamaja

põlema panna, kui avaldaja oma emale telefoni tagasi ei anna. Telefoni võttis avaldaja emalt

ära, kuna ema keeldus telefoniarvete eest maksmast. Puudutatud isik 1 sisenes öösel vastu

20.07.2022 keldriakna kaudu avaldaja elamusse XXX. Alates 21.07.2022 (kaks ööd ja üks

päev) viibis puudutatud isik 1 ilma avaldaja loata avaldajale kuuluvas maja töötoas. Samuti

varastas puudutatud isik 1 avaldaja emalt 3000 eurot. Augustis 2020 ööbis puudutatud isik 1

ilma avaldaja loata avaldajale kuuluvas suitsusaunas.

4. Puudutatud isik 2 ähvardas 08.06.2020 avaldajale kuuluvas majas XXX, Tallinnas

avaldajal kolju lõhki lüüa. Samal päeva puudutatud isik 2 röökis ja sõimas, mh nimetas

avaldajat kõõmaks ja parasiitlikult elavaks isikuks. Kolju lõhki löömine on otsene eluohtliku

vigastusega või tapmisega ähvardamine.

5. Avaldajal on õigus väärikale elule ning tema kinnis- ja vallasvara peaks olema püha ja

puutumatu. Avaldaja hinnangul soovivad puudutatud isikud tema kinnisasja endale saada

ning petavad avaldaja emalt raha välja, kuna emal ei jätku enam raha toidu ja ravimite

ostmiseks.

PUUDUTATUD ISIKU 1 SEISUKOHT

6. Puudutatud isik 1 ei tea, kas tema suhtes on lähenemiskeeld vajalik. Puudutatud isik 1 on

korduvalt pealt näinud, et S. R. on korduvalt pidanud taluma füüsilist ja vaimset vägivalda

avaldaja poolt. Avaldaja nimetab oma ema debiilikuks, idioodiks ja räägib kuidas S.l on aeg

sussid varna visata. Selline avaldaja kätumine on täiesti tavaline ja igapäevane.

7. Puudutatud isik 1 leiab, et ta on teinud vigu ja käitunud väga valesti. Ta on maganud

avaldaja territooriumil ilma avaldaja loata. Võtnud luba küsimata keldrist toitu ja tekke jne.

Ühel korral on võtnud ka kapi pealt natuke raha, et poest süüa osta. Ta ei ole varastanud S.lt

tema kogutud raha ära, vastasel juhul ei ootaks S. puudutatud isikut 1 külla. Puudutatud isik

1 läks vabatahtlikult politseisse ennast üles andma. Ta ei olnud tagaotsitav. Puudutatud isik

ei ole xxx majja tagasi üritanud pääseda juba peaaegu pool aastat. Puudutatud isiku 1 teod

on tulenenud sellest, et puudutatud isikul 1 on olnud väga raske ja keeruline periood elus

millega ta pole hakkama saanud. Ta kaotas kodu, perekonna ja sõbrad enda lolluste tõttu. S.

R. oli puudutatud isikule 1 loa andnud majas viibida ja seal olla.

PUUDUTATUD ISIKU 2 SEISUKOHT

8. Puudutatud isik 2 tunnistab konflikti aset leidmist 08.06.2020 avaldajale kuuluvas majas

XXX. Konflikt leidis aset põhjusel, et avaldaja oli vägivaldne puudutatud isiku 2 vanaema ja

vanaisa suhtes. Naaber helistas puudutatud isikule 2 ja andis teada, et avaldaja lõi vanaema

ja võttis vanaemalt ära telefoni. Vanaema palus läbi naabri abi. Konflikti lõppedes ostis

puudutatud isik 2 vanaemale uue telefoni.

9. Puudutatud isik 2 ei suhtle isiklikult üldse avaldajaga. Puudutatud isik 2 käib kinnisasjal

ainult vanaema vaatamas ja külastamas. Puudutatud isik 2 ei soovi avaldaja maja endale,

kuna tal on kesklinnas korter. Väited puudutatud isiku 2 poolt avaldaja ema terroriseerimise

kohta ei vasta tõele. Lähenemiskeeld välistab vanaemale külla minemise.

3(7)

PIRITA LINNAOSA VALITSUSE SEISUKOHT

10. Eestkosteasutus leiab, et lähenemiskeeld ei ole vajalik. S. R. lähedaste omavahelised

suhted on olnud pingelised. S. R.le on Sotsiaalkindlustusameti 06.02.2019 otsusega

määratud raske liikumis- ja kuulmispuue alates 21.01.2019-20.01.2024. M. R. on 20.02.2020

otsusega nr 12 määratud oma ema S. R. hooldajaks. Politsei- ja Piirivalveamet on 26.05.2020,

09.06.2020, 29.09.2020 ja 21.07.2022 Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale edastanud lähisuhtevägivalla teatisi. Teatiste kohaselt on kahtlus, et M. R. ei saa

hakkama ema hooldamisega ning kasutab tema suhtes vägivalda. Sotsiaalhoolekande

osakonna töötajate ja piirkonnapolitsei poolt on tehtud korduvaid kodukülastusi M. ja S. R.

elukohta ning vesteldud mõlema osapoolega.

11. Tänaseks on S. R. toakeskne ja väljas käib ainult koos saatjaga. Toidukraami, sooja toidu

ning ravimid apteegist tellib naabrinaine. 15.09.2022 ja 15.12.2022 teostatud kodukülastuse

ajal olid eluruumid külmad ja S. R. viibis toas mantliga. Kütmisvajadust M. R. vajalikuks ei

pidanud, kuna tema arvates oli tubades piisavalt soe. Lisaks tõi ta välja, et kuna ema ei anna

talle elamiskulude osaliseks katmiseks raha, siis ei pea ta vajalikuks eluruume kütta.

12. Avaldaja ei näe ega tunnista, et ta ema halvasti kohtleb või on teda hooletusse jätnud.

Avaldaja pahameel G. M. ja eelkõige K. M. suhtes on tekkinud seoses K. M. vargustega M.

ja S. R. elukohas. Varasemate aastate peretülide algatajaks politseiteatiste kohaselt on olnud

M. R., kes on ema ähvardanud hooldekoduga, kuna tema väitel hakkab S. R. dementseks

jääma ja näeb luulusid või on M. on võtnud ära ema telefoni, et ema ei saaks helistada. S. R.

sõnul võib M. olla äkilise iseloomuga ja mõnikord võib teda nügida, kuid ta on kohanenud

ning üritab võimalikult vähe M.t ärritada ja talle ette jääda.

13. 14.11.2022 andis S. R. sotsiaalhoolekande osakonnale teada, et ta on üksinda ja kurb ning

soovib, et keegi teda vaatama tuleks. S. R. sai külastatud tema elukohas 15.11.2022.

Vestlusest selgus, et M. R. on hetkel maakodus ja ta on nädal aega üksinda kodus olnud. S.

R. kurvastab asjaolu, et M. ei luba enam inimesi isegi maja hoovi ning ta ei saa aru, miks ta

ei tohi enam suhelda tütretütre G. M.ga, kellega on tal olnud hea läbisaamine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, jätab avalduse rahuldamata.

15. Kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni

kolm aastat (TsMS § 544 lg 1). Avaldaja palub kohaldada puudutatud isikute suhtes

liikumispiirangut ja keelata puudutatud isikutel viibida avaldajale kuuluval kinnisasjal XXX,

Tallinn. Sellise piirangu eripäraks on, et isikutel keelatakse kindlaks määratud piirkonnas

viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Avaldaja on selgitanud,

et puudutatud isikute tegevus on häiriv ja segab tema isiklikku elu ning puudutatud isikud

varastavad asju ja tema emalt raha.

16. Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel

(TsMS § 477 lg 7). Kinnistusraamatu andmetel on avaldaja kinnisasja XXX, Tallinn omanik.

Kohus kogus ise tõendeid Politsei- ja Piirivalveametilt ja Pirita Linnaosa Valitsuselt. Kohus

kuulas TsMS § 545 alusel ära kirjalikult puudutatud isiku 2 venna J. R.i ning avaldaja õe ja

puudutatud isiku 2 ema M. H.

17. M. H. sõnul eitab tema ema seda, et G. oleks temalt raha välja pressinud. Ema on

soovinud kinkelepingut, millega ema ja isa kinkisid maja ja maakodu avaldajale, tühistada.

4(7)

G. ostis emale telefoni, kuna avaldaja võttis emalt telefoni ära. Pärast seda oli tõesti

sõnavahetus avaldaja ja G. vahel. G. maksab vanaema telefoniarveid. Avaldaja ei soovi, et

puudutatud isik 2 külastaks vanaema, kuna puudutatud isik 2 kaitseb ja hoolib vanaemast ja

on alati vahele läinud kui avaldaja käitub vanaemaga inetult (tl 66-71). J. R. on seisukohal,

et ainukene põhjus miks G. (puudutatud isik 2) ei tohiks vanaema S. R. külastada, on avaldaja

soov. Vanaema soovis kinkelepingut tühistada. Puudutatud isiku 1 käitumisest on ta kuulnud,

näinud ei ole (tl 73).

18. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1. Kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse,

võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või

sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu

puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja

teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist (VÕS § 1055 lg 1). VÕS § 1055

lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist

käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise

avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).

19. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu, eluaseme kasutamise või suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude kehtestamise aluseks see, kas esineb isikuõiguste

rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Lähenemiskeelu ja

teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku

huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule.

20. Riigikohus on selgitanud, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab

kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi

rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul

kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut

ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt

vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda

ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning

teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab

kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja

lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt RKTKm nr 3-2-1-91-14, p 17). VÕS § 1055 lg 1

teise lause mõtte kohaselt peaks nt lähenemiskeelu kehtestamiseks piisama ka sellest, kui

kostja senine käitumine annab alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub

tema isikuõigusi (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn

2020, lk 829). Tervisekahjustuse põhjustamine on võimalik ka solvamise, hirmutamise ja

ähvardamise tulemusena.

21. Seega ei tohi puudutatud isikute suhtes rakendatavad meetmed riivata nende õigusi

rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb

hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste

rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu

abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut

ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva

piirangu mõju keelu adressaadile.

22. Avaldaja selgitas 05.12.2022 toimunud ärakuulamisel, et politsei soovitas

lähenemiskeelu avalduse teha. Avaldaja on puudutatud isikule 1 korduvalt politsei kutsunud.

Kuu aega elas puudutatud isik 1 nende juures nende kulul. Need kulud, mis tekkisid, maksis

avaldaja kõik kinni, v.a toit. Puudutatud isik 1 varastab, öösiti ronib sisse. Viimati käis

sügise poole ja avaldaja nägi teda viimast korda siis, kui ta välipeldikus magas ja avaldaja

5(7)

korduvalt politsei kutsus. Kui politsei tuli, pani puudutatud isik 1 üle aia jooksu. Puudutatud

isiku 2 on korduvalt käinud lärmamas, ema tülitamas. Laenab emalt raha, tagasi ei taha

maksta. Ähvardas avaldajal kolju lõhki lüüa. See ähvardus oli ühekordne. Avaldaja ei soovi,

et puudutatud isikud käiksid avaldaja elukohas ilma avaldaja loata. Puudutatud isik 1

varastas emalt ka pensioniraha ära, 3000 eurot. Ema tervis on pärast seda järsult halvenenud.

19.10.2022 pidi avaldaja endale kiirabi kutsuma, kuna süda läks rütmist välja kogu selle

tsirkuse peale. Avaldaja ei keela, et puututatud isikud avaldaja emaga suhtlevad, aga mitte

XXX. Võivad tulla emale järele ja enda juurde viia, kuid see peab toimuma siis politsei

juuresolekul, et asi oleks fikseeritud (tl 75 pöördel).

23. Esmalt hindab kohus avaldaja nõuet puudutatud isiku 1 osas. Puudutatud isik 1 selgitas

11.05.2023 ärakuulamisel, et ta mõistab miks avaldaja seda lähenemiskeeldu on taotlenud.

Puudutatud isik käitus valesti ning kasutas ära oma vanavanaema headust. Avaldajale see ei

meeldinud ja tekkisid verbaalsed konfliktid. Tema eesmärk ei ole kellelegi ebamugavust

valmistada. Tal olid väga rasked ajad ja vajas kohta kus viibida. Puudutatud isik 1 käis

kinnisasjal viimati oktoobri alguses 2022 vanavanaema juures. Vanavanaemaga saab ka

mobiili teel suhelda, kui keeld tuleb. Vanavanaema on 97-aastane, omal jõul ta territooriumilt

välja ei liigu. Puudutatud isik 1 arvab, et lähenemiskeeld ei ole vajalik. Ta ei kipu sinna.

Puudutatud isik salaja majja sisse ei läinud, vanavanaema oli teadlik sellest, avaldaja ei

teadnud. S. palus, et avaldaja ei saaks teada, et ei tekiks probleeme. Vanavanaema on

palunud, et kui M. tuleb konflikte otsima, siis puudutatud isik 1 hoiaks suu kinni ega ütleks

midagi. Territooriumile läks, sest jäi kodutuks. Mis puudutab varguseid, siis puudutatud isik

1 on külmkapist ainult toitu võtnud (tl 98 ja 98 pöördel).

24. Avaldajal on õigus kodu puutumatusele. Samas tuleb arvestada ka sellega, et XXX,

Tallinnas elab ka avaldaja ema (puudutatud isiku 1 vanavanaema ja puudutatud isiku 2

vanaema). Avaldaja ema on 97-aastane ja tal on õigus suhelda oma sugulastega. Asjas

kogutud tõenditest nähtuvalt avaldaja ema tulenevalt oma vanusest ja tervislikust seisundist

maja ümbrusest kaugemal ei käi. Puudutatud isik 1 ei eita ilma avaldaja loata kinnisasjal

käimist. Samas tuleb arvestada sellega, et puudutatud isik 2 käis enda vanavanaema juures ja

vanavanema loal avaldaja elukohas (mis on ühtlasi ka avaldaja ema elukoht). Kohus möönab,

et elukoha puudumine ja raskused elus ei anna alust ilma omaniku loata omaniku kinnisasja

kasutada. Avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isik 1 on varastanud majast asju ja

avaldaja emalt raha, on tõendamata. Samuti ei ole kohtul alust kahelda Pirita Linnaosa

Valitsuse seisukohas. Pirita Linnaosa Valitsuse hinnangul ei ole lähenemiskeeldu vaja.

Seega ei ole tuvastatud, et kahju õigusvastane tekitamine puudutatud isiku 1 poolt on kestev

või et puudutatud isik on avaldajat kahju õigusvastase tekitamisega ähvardanud. Keelu

kohaldamine on isikuõigusi oluliselt piirav abinõu, mistõttu ei ole põhjendatud määrata seda

igaks juhuks. Asjaolu, et avaldaja on häiritud puudutatud isiku 1 poolt avaldaja ema juures

käimisest ja avaldaja ema loal majas viibimisest, ei anna alust liikumispiirangu

kohaldamiseks. Selleks peavad olema objektiivsed asjaolud, mis viitaksid kestvale ja

reaalsele ohule. Puudutatud isik 1 ei ole olnud vägivaldne ning nagu kohus eelnevalt tuvastas,

varguste toimepanek on tõendamata. Puudutatud isiku 1 käitumist ei saa pidada avaldaja

õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei esine avaldajat

ähvardavat isikuõiguste rikkumist puudutatud isiku 1 poolt.

25. Kohus hindab liikumispiirangu kohaldamise eeldusi puudutatud isiku 2 puhul. Seega

tuleb analüüsida kas puudutatud isiku 2 puhul esineb isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev

kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Kohtu hinnangul ei esine puudutatud isiku 2 puhul

liikumispiirangu abinõu kohaldamise eelduseid. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid,

millest saaks järeldada, et sellise abinõu kohaldamine on avaldaja isiklike õiguste kaitseks

vajalik. Kohtule esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt saab järeldada, et puudutatud isiku

2 käitumine ei kujuta reaalset ohtu avaldaja elule ning tervisele. Vaidlus puudub selles, et

6(7)

konflikt leidis aset 08.06.2020, kui puudutatud isik 2 ähvardas avaldajale kuuluvas majas

XXX, Tallinnas avaldajal kolju lõhki lüüa.

26. Puudutatud isik 2 avaldas ärakuulamisel, et ta käib kõnealuses majas ainult vanaema

palvel, siis kui vanaema palub. Puudutatud isik 2 ei soovi konflikte ja ta ei suhtle hetkel

vanaemaga, et mitte probleeme tekitada. Mis puudutab raha laenamist vanaemalt, siis

puudutatud isik 2 saab ise endaga väga hästi hakkama. Ostis vanaemale isegi telefoni kui

avaldaja selle ära võttis. Avaldaja võttis vanaemalt ära telefoni ja käitus väga inetult.

Puudutatud isikule 2 helistas naabrinaine ja palus appi. Kui puudutatud isik 2 sinna läks, siis

avaldaja istus autos ja vanaema rääkis, mis oli juhtunud. Puudutatud isik 2 läks auto juurde

ja ütles avaldajale, et kui ta veel üks kord vanaema puudutab, siis lööb tal pea lõhki. Oli hetke

emotsioonil öeldud, vanaema on pidevalt telefoni teel nutnud (tl 75 pöördel). Seega oli

tegemist isikliku konflikti pinnalt öelduga, kuna puudutatud isiku 2 hinnangul käitus

avaldaja puudutatud isiku 2 vanemaga halvasti.

27. Tegemist oli ühekordse ähvardusega pärast tüli telefoni pärast. Ähvardust ei saa pidada

reaalseks, kuna avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud, et puudutatud isik 2 oleks

vägivaldne. Seega ei saanud puudutatud isiku 2 käitumisest lähtuda avaldajale tajutavat ohtu.

Kohus möönab, et kolju lõhki löömine on kehavigastuse tekitamisega ähvardamine.

Puudutatud isik 2 ütles seda olukorras, kus avaldaja võttis enda emalt (ühtlasi ka puudutatud

isiku 2 vanaemalt) ära mobiiltelefoni ja ei lubanud helistada. Avaldaja ei ole ka ise väitnud,

et puudutatud isik 2 süstemaatiliselt solvaks, ähvardaks või hirmutaks avaldajat. Avaldaja

esitas avalduse kohtusse 08.08.2022, so kaks aastat pärast ähvardust. Juhul kui avaldajal oli

alust karta, et puudutatud isik 2 tekitab talle kehavigastuse, oleks ta pöördunud koheselt

kohtusse. Samuti on tõendamata, et puudutatud isik 2 oleks midagi avaldaja emalt

varastanud. Eeltoodust tulenevalt ei esine avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist

puudutatud isiku 2 poolt. Vastavalt jääb avaldus puudutatud isiku 2 osas rahuldamata.

28. Kohus leiab, et ülal viidatud ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole liikumispiirangu

kohaldamise eeldused täidetud ning ei ole põhjendatud keelata puudutatud isikutel läheneda

avaldaja koduks olevale kinnisasjale. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS § 1055 lg 1

sätestatud nõuded liikumispiirangu kohaldamiseks. VÕS § 1055 lg 1 sõnastusest tuleneb, et

keelu rakendamise taotluse kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude

olemasolu, st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse. Asjaolu, et avaldajale ei meeldi puudutatud isikute suhtlemine avaldaja emaga

avaldajale kuuluval kinnisasjal, ei saa olla liikumispiirangu kohaldamiseks. Kinnisasi kuulus

enne kinkelepingu sõlmimist avaldaja vanematele.

29. Eeltoodust tulenevalt jääb avaldus tervikuna rahuldamata.

30. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades asendab kohus omal algatusel

menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode (TsMS § 462 lg 2).

Menetluskulud

31. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS

§ 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus on seisukohal, et avalduse rahuldamata

jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isikutel

menetluskulud puuduvad. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

7(7)

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik