2-23-5007/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-5007

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-5007

Tsiviilasi

AA. AA. , BB. BB. ja CC. CC. hagid DD. DD. vastu

elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

AA. AA. hagi hind 1855,44 eurot, BB. BB. hagi hind

1577,16 eurot ja CC. CC. hagi hind 1500,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I AA. AA. (isikukood XXX)

Hageja II BB. BB. (isikukood XXX)

Hageja III CC. CC. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja EE. EE.

Kostja DD. DD. (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

6. september 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AA. AA. , BB. BB. ja CC. CC. hagid DD. DD. vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Mõista DD. DD. lt välja AA. AA. kasuks:

2.1. elatis 2023. a märtsikuu eest 161,47 eurot;

2.2. elatis alates 1. aprillist 2023 kuni AA. AA. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 1. aprillist

2023 249,78 eurot), millele lisandub vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 4 kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot)

ning millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest

(käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud

kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal

54,17 eurot). Elatise summa alates 1. aprillist 2023 on ühes kuus 206,16 eurot.

Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 1.

aprillil 2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg

2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista DD. DD. lt välja BB. BB. kasuks:

3.1. elatis 2023. a märtsikuu eest 137,25 eurot;

3.2. elatis alates 1. aprillist 2023 kuni BB. BB. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 1. aprillist

2023 249,78 eurot), millele lisandub vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 4

kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55

eurot) ning millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest

(käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud

kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal

54,17 eurot). Saadud tulemust vähendatakse 15% võrra perekonnaseaduse § 101

lg 7 esimese lause alusel. Elatise summa alates 1. aprillist 2023 on ühes kuus 175,24

eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda

1. aprillil 2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista DD. DD. lt välja CC. CC. kasuks:

4.1. elatis 2023. a märtsikuu eest 128,75 eurot;

4.2. elatis alates 1. aprillist 2023 kuni CC. CC. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 1. aprillist

2023 249,78 eurot), millele lisandub vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 4

kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55

eurot) ning millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest

(käesoleval ajal 50 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud

kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal

54,17 eurot). Saadud tulemust vähendatakse 15% võrra perekonnaseaduse § 101

lg 7 esimese lause alusel. Elatise summa alates 1. aprillist 2023 on ühes kuus 166,74

eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda

1. aprillil 2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatis tasuda EE. EE. u arvelduskontole nr XXX iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega

„elatis“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

ASJAOLUD

1. EE. EE. (hagejate seaduslik esindaja, laste ema) esitas 31. märtsil 2023 oma alaealiste laste

AA. AA. (hageja I), BB. BB. (hageja II) ja CC. CC. (hageja III) nimel Tartu Maakohtule hagi

nende isalt DD. DD. lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. 17. mai 2023 määrusega kohustas

rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks

elatist 100 eurot kuus iga lapse kohta alates hagi tagamise avalduse esitamisest 8. mail 2023

kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

2. Hagejad soovivad kostjalt miinimumsummas elatise väljamõistmist alates 1. märtsist 2023.

Nõude põhjenduste kohaselt lahkus laste isa XXX kuus kodust. Laste isa lapsi toetanud ei ole.

Kokku lepitud suhtluskorra kohaselt pidid lapsed olema üle ühe nädalavahetuse isaga. Laste isa

suhtluskorda täitnud ei ole. Lapsed elavad emaga. Kinnistu, millel asub hagejate ja nende

esindaja eluase, on laste ema ja isa kaasomandis. Kinnitu on ostetud pangalaenuga, mida on

jäänud maksta veel XXX aastat. Laste ema tasub majapidamisega seotud kulud ja poole

pangalaenu maksetest. Laste ema sissetulekuks on peretoetused 910 eurot kuus. Laste

vajadused on vastavalt 225, 185 ja 210 eurot kuus.

3. Kostja leiab, et mõlemad vanemad peaksid kandma lastega seotud kulutusi võrdses ulatuses.

Arvestades hagiavalduses loetletud kulutusi, ei saa kostjalt nõuda suurema elatise tasumist kui

kokku 310 eurot. Lisaks on kostja tasuda ka pool pangalaenust 123 eurot kuus. Kostjale ei ole

teada, et hagejate ema oleks lastele igakuiselt selliseid kulutusi teinud, nagu on hagiavalduses

märgitud. Hagiavalduses esitatud valeväiteid selle kohta, et kostja ei ole lapsi toetanud.

Hagejate ema on teinud tagasikande, sooviga raha mitte vastu võtta. Hagejate ema oli teadlik

tema sissetulekute puudumisest, mis sai alguse juba nende kooselu ajal. Kostja on asunud uuesti

tööle alates XX.XX.XXXX. Maikuus toetas kostja lapsi summas 200 eurot. Sellele lisaks tasus

kostja pangalaenu osamakse summas 123 eurot. Vastavalt võimalustele toetas kostja märtsis

lapsi 300 euroga. Kostja on ka edaspidi valmis toetama lapsi igakuiselt 210 euroga ning tasuma

pangalaenu osamakse 123 eurot. Kui vara jagamine hagejate esindajaga on lõpetatud, on kostja

nõus lapsi igakuiselt toetama 300 euroga. Kostjal on raske lapsi toetada ja aidata, kuna suhtes

laste emaga on väga keerulised. Lastega suhtlemine on ka raskendatud laste sagedaste haiguste

tõttu.

4. Hagejate esindaja sõnul ei olnud kostja poolt makstud summade puhul tegemist laste

ülalpidamiseks makstavate summadega. Kostja tegi märtsis ülekande 300 eurot, aga eelneval

kuul tasus hagejate esindaja üksi nende ühist laenumakset. Kostja pidi võimalusel selle tagasi

maksma. Selle raha maksis kostja tagasi saadud tulumaksust. Kostja sai laste eest kasutada

täiendavat maksuvaba tulu. Laenumakse tasumise kohustus on kostja isiklik kohustus, mis ei

puuduta lapsi. Hagejate esindaja sai juristilt kirja, mille kohaselt kostja soovib kinnistut endale,

millega hagejate esindaja on nõus. Kostja kanda jääb ka laen, mis on tema enda soov. Tegemist

on kostja isikliku asjaga, mis ei tohiks mõjutada laste toetamist või halvendada nende

elukvaliteeti.

5. Asjas toimusid istungid 27. juunil ja 6. septembril 2023. Laste ema selgituste kohaselt on ta

õppinud XXXks. Ta ei tee õpitud tööd, kuna materjali kuurides on kostja oma ja tema ei tohi

seda puutuda. Viimaselt töökohalt tuli laste ema ära, kui viimast last jäi ootama. Pärast

kaasomandi lõpetamist koliks laste ema XXX XXXle lähemale, et saada endale tugivõrgustik.

Hetkel puudub tugivõrgustik ja vaba aeg. Laste ema jäi selle juurde, et soovib kalkulaatori järgi

lastele elatist kokku 540 eurot. Laste ema sõnul peab ta arvestama sellega, et kaasomandi

lõpetamise järel elavad nad üürikorteris. Suhtluskord on paigas, üle nädala nädalavahetuse on

lapsed isaga. Reaalselt on lapsed isaga vähem. Hagejate ema laenab iga kuu oma vanematelt

raha juurde – isa kannab üle 100 eurot ja ema annab sulas, kui külas käib. Kostja ei ole nõus

lastega haiguslehel olema. Lapsed said talvel ainult mõned nädalad lasteaias käia. Nad elavad

XXX kaugusel poodidest. Kostja maksab elatist lastele kokku 300 eurot, millest laste ema

maksab kostjale 100 eurot pangalaenuks tagasi.

Kostja sõnul töötab ta XXXs ja tema töötasu suurus on 1200 eurot (neto). Kostja elab XXX ja

peab autoga tööle sõitma (töökoht on XXXt 22 minuti kaugusel; 40 km üks ots, päevas sõidab

100 km läbi). Kostja sõidab oma autoga, 2006. aasta XXX. Kostja maksab iga kuu Teliale 85

eurot (sh korteri wifi, telekanalid ja seadmete rent, mobiilside pakett). Korteri üüri üür on 350

eurot, millele lisanduvad kommunaalid umbes sama palju. Eluasemekulud maksab kostja oma

elukaaslasega pooleks. Kostja elab koos elukaaslase ja XXX lapsega. Kui kostja maksab lastele

300 eurot, siis ülejäänud 600 kulub toidu, sõidu ja autohoolduse peale. Kostja ei saa teha

ületunde, kui tööandja ei võimalda. Kostja suitsetab.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma.

PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 järgi antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv

põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS §

100 lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et

hagejad on EE. EE. u ja kostja alaealised lapsed. Lapsed elavad koos emaga, kostja ei ole

perioodil, mille eest elatist nõutakse (st alates XX.XX.XXXX), lastega koos elanud. Seega on

kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma elatise maksmise teel. Hagejad on esitanud

elatise nõuded vähem kui ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

8. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101

lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Alates 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 oli elatise baassumma 209,20 eurot. Alates 1.

aprillist 2023 on elatise baassumma 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 oli

eelnimetatud summaks 46,44 eurot. Alates 1. aprillist 2023 on selleks 50,55 eurot. PKS § 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Hageja I ja hageja II lapsetoetuse suurus on 80 eurot ning hageja III

lapsetoetuse suurus on 100 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Hagejate ema saab

lasterikka pere toetust 650 eurot kuus (PHS § 21 lg 2), mida elatise arvutamisel arvestatakse

pooles ulatuses. Seega tuleb elatisest maha arvestada pool lapsetoetusest (hageja I ja hageja II

puhul 40 eurot ja hageja III puhul 50 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest (325 eurot) jagatuna

kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga, s.o 54,17 eurot. Kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse PKS § 101 lg 6 kohaselt elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega elatis PKS § 101 lg 6 järgi vähendamisele

ei kuulu. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse PKS

§ 101 lg 7 kohaselt järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hageja I ja hageja II ning hageja II ja hageja III

vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb hagejate II ja III elatise summat vähendada 15

protsendi võrra.

9. Seega olid PKS § 101 alusel arvutatava elatise summad märtsis 2023 vastavalt 161,47 eurot

(hageja I; 209,20 eurot + 46,44 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot), 137,25 eurot (hageja II; (209,20

eurot + 46,44 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot) x 0,85) ja 128,75 eurot (hageja III; (209,20 eurot

+ 46,44 eurot - 50 eurot - 54,17 eurot) x 0,85). Alates 1. aprillist 2023 on PKS § 100 alusel

arvutatava elatise summad vastavalt 206,16 eurot (hageja I; 249,78 eurot + 50,55 eurot - 40

eurot - 54,17 eurot), 175,24 eurot (hageja II; (249,78 eurot + 50,55 eurot - 40 eurot - 54,17

eurot) x 0,85) ja 166,74 eurot (hageja III; (249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot - 54,17 eurot)

x 0,85).

10. Isik vabaneb PKS § 102 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline

seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist

kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

12. Kohus leiab, et puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava

summa. Kostja on töövõimeline ning omab stabiilset sissetulekut töötasu näol. Kostja töötab

XXXs ja tema töötasu suurus on 1200 eurot (neto). Miinimumelatis kolme lapse peale kokku

on 548,14 eurot kuus (alates 1. aprillist 2023). Pärast miinimumelatise tasumist jääb kostjale ca

650 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et elab koos oma uue abikaasa ja tema lastega üürikorteris

(XXX). Samas kostja sõnul kulud makstakse pooleks. Ühiseid lapsi kostjal uue abikaasaga ei

ole. Kostjal ei ole oma uue abikaasa laste ülalpidamiskohustust. Samuti on kostjal võimalik

oma kulutusi piirata suitsetamisest loobumisega.

13. Kostja sõnul on ta märtsis toetanud lapsi 300 euroga. Hagejate esindaja sõnul ei olnud tegemist

ülalpidamiseks makstud summaga. Nimelt kostja tegi märtsis ülekande 300 eurot, aga eelneval

kuul tasus hagejate esindaja üksi nende ühist laenumakset. Kostja pidi võimalusel selle tagasi

maksma. Selle raha maksis kostja tagasi saadud tulumaksust. Kostja sai laste eest kasutada

täiendavat maksuvaba tulu. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta on märtsis 2023 lastele elatist

maksnud. Elatise märtsi eest 2023 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja kindla summana

ning alates 1. aprillist 2023 muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused.

14. Kohus on hagi taganud ja kohustanud kostjat menetluse ajal hagejatele elatist tasuma 100 eurot

kuus iga lapse kohta. Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetav elatis tuleb lugeda tasutuks osas,

milles kostja on hagejatele menetluse ajal elatist tasunud.

15. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagejate

taotlusele kohus määrab, et kostjal tuleb tasuda elatis EE. EE. u arvelduskontole nr XXX iga

kuu 10. kuupäevaks selgitusega „elatis“.

16. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab TsMS § 164 lg 1 kohaselt kumbki pool oma

menetluskulud eelduslikult ise. Kohus peab põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik