Legislator Case Law & Legislation
1-10-14675/17 AI generated

1-10-14675/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 1-10-14675/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ärakiri 1-10-14675 1

Legislator headnote

AI generated

1-10-14675/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Ärakiri 1-10-14675 1

Keywords

AI generated
alcohol dependence alcohol abuse substance use disorder repeated drink-driving financial hardship drug addiction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri 1-10-14675 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2011. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14675 Kohtunik Istungisekretär Prokurör Kaitsja Piia Jaaksoo Gerda Raidla Agnes Ollema Advokaat Margus Viira Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk

erakorraline ettekanne taotlusega muuta U.J (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *) suhtes

Pärnu Maakohtu 06.12.2010 kohtuotsusega KarS § 87 alusel määratud mõjutusvahendit Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg 16. veebruar, 5.aprill 2011 RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk taotlus ja muuta U.J suhtes Pärnu Maakohtu

06.12.2010 kohtuotsusega nr 1-10-14675 kohaldatud mõjutusvahendit - KarS § 87 lg 4 alusel

kohaldada U.J suhtes KarS § 87 lg 1 p 4 sätestatud mõjutusvahendit – paigutada

U.J kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli – s.o. Tapa Erikooli kuni 2011/2012 õppeaasta lõpuni.

2. Taebla vallavalitsusel saata „Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamise“ lisa 2 punkti 6 alusel Tapa Erikoolile eelnimetatud lisa punktis 4 alapunktides 3-7 sätestatud dokumendid. 3.Välja mõista T. K.` riigi tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu 76 lt (ik *, elukoht *)

eurot 70 senti /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank,

arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja,

määrus nr 1-10-14675, kaitsjatasu/. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse

kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Ärakiri 1-10-14675 2 3. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 147 eurot 07 senti.

4.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk, U.J-ile, T.K.`le, kaitsjale, prokurörile, Tapa Erikoolile ja Taebla Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 6.12.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-14675 mõistis kohus U.J süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 215 lg 2 p 2 järgi, karistas vangistusega 2 kuud ja KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastas kohus U.J karistusest ning allutas U.J käitumiskontrollile 12 kuuks.

Kohus määras U.J käitumiskontrolli ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas U.J täitma KarS § 75 lg 2 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4

tulenevaid kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid *kooli *.klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 1.juuliks 2011. Kohtuotsus jõustus 14.12.2010.

28.01.2011 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametnik Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne U.J kohta.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

U.J võeti arvele Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses 15.12.2010 Pärnu Maakohtu 06.12.2010 kohtuotsuse nr 1 - 10 - 14675 alusel KarS § 87 lg 1 p 2 järgi 12 kuulise katseajaga. U.J-ile määrati kohtu poolt kohustused : 1. Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

2. Põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid *koolis üheksandas klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 01.07.2011 a. Rikkumise faktid: U.J on 2011 jaanuari kuu jooksul sooritanud 4 AS § 71 rikkumist (lisad 1 -4): 1) 03.01.2011 kell 20.15 AS § 71 rikkumine Haapsalus, alkoholijoove1,07 mg / l kohta; 2) 08.01.2011 kell 05.15 AS § 71 rikkumine Haapsalus, alkoholijoove 0,75 mg / l kohta; 3) 15.01.2011 kell 00.50 AS § 71 rikkumine Taeblas, alkoholijoove 0,68 mg /l kohta; 4) 25.01.2011 kell 00.05 AS § 71 rikkumine Taeblas, alkoholijoove 0.71 mg /l kohta. U.J ei täida korrektselt ka teist kohtu määratud kohustust. Vestluses *kooli õppalajuhataja ja klassijuhataja M. Ü.ga on ilmnenud, et U.J mingis osas koolikohustust täidab - ta käib vahest

koolis. Kuid puudumisi on palju ja hindeid ei ole kolmandal veerandil ühtegi ning põhikool

lõpetamine käesoleval õppeaastal ei ole enam mitte mingil juhul noormehe suhtumist arvestades võimalik. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

U.J kirjutas seletuskirja 26.01.2011, kus tunnistab, et on 03.01; 08.01; 15.01; 25.01.2011 tarvitanud alkoholi, kuid ei oska seletada miks nii tegi. Samuti ei oska ta öelda, mis edasi tegema

peaks. 14.01.2011 ei ilmunud registreerimisele, sest unustas ära (kriminaalhooldaja märkus - ta kirjutas kriminaalhooldajale meili 15.01.2011 ja seetõttu antud erakorralises ettekandes ei käsitleta seda rikkumist, küll aga näitab kriminaalhooldusaluse suhtumist). U.J kirjutab seletuskirjas veel, et koolikohustust täidab ja lubab oma käitumist parandada. (lisa 5) KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Ärakiri 1-10-14675 3 Kriminaalhooldus on kestnud vaid veidi üle kuu ja kriminaalhooldajal ei olegi midagi erilist öelda katseaja kulu kohta. Infovahetus toimub erinevate ametiisikute vahel, aga perekond ja U.J ise

iseseisvalt ei võta kriminaalhooldajaga kontakti, nende initsiatiiv on minimaalne. Esimene kohtumine toimus 28.12.2010 ja juba teise registreerimise aja unustas U.J, mis näitab ilmekalt koos muude rikkumise faktidega noormehe suhtumist enda elusse ja kohtuotsuse täitmisse ning ka

suhete kohta perekonnas, kuna ka lapsevanem ei asunud tegutsema. Lühikese katseaja vältel on

noormees 4 korda fikseeritult rikkunud kohtu määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja

kusjuures me räägime tõsistest promillidest. Samas tegemist on niivõrd väikse kohaga kus kõik toimuv jõuab ka ametiisikute vaatevälja kuna nad samuti elavad seal. Olen vestelnud nii Taebla valla sotsiaaltöötaja L. M.ga kui ka klassijuhataja M. Ü.ga kes samas kohas elavad. U.J liigub

ringi täiskasvanutega ( põhiliselt käib läbi nimi J. S. ), sõidetakse autodega ringi maakonnas ja

Haapsalus. Üllatav on kriminaalhooldaja jaoks asjaolu, et lapsevanem kes teadis poja alkoholikohustuse rikkumisest ei rääkinud kriminaalhooldajale sellest sõnagi kui kriminaalhooldaja

emale helistas, teatas vaid, et ta ei tea kas pojal on uus mobiiltelefoni number või ei .

№orsoopolitseinik A.Katkosilt teavitas kriminaalhooldajat ka sellest, et U.J ei ööbi sageli

kodus, mida ema talle rääkinud oli. Klassijuhataja sõnul ei ole U.J vaimse võimekusega probleeme aga tema suhtumine jätab küll soovida. Kui kohtueelse ettekande koostamise ajal st. peale I veerandi lõppu oleks olnud U.J omapoolse pingutuse ja tahtmise juures võimalik põhikool sel õppeaastal lõpetada siis nüüdseks on noormees teinud kõik endast oleneva, et see ei täituks. Ta

käib jah niivõrd palju koolis, et puudumiste arv ei ületaks teatud piiri kus kool peab reageerima

hakkama, kuid ega ta tundides kaasa tööta. Kriminaalhooldaja on jõudnud katseaja kulu vältel seisukohale, et välisel käitumisel on noormees viisakas, ei ole rumal ja esmamulje jääb parem ning seega on talle pidevalt antud võimalusi erinevates kohtades. Kuid kõigest on noormees vaid õppinud

seda, et saab tegutseda enda tahtmise järgi ja tema ei pea vastutama tagajärgede eest. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et U.J peaks seekord vastutama enda käitumise eest, sest

me räägime peatselt 17 aastaseks saavast normaalintellektiga noorest. Tapa Erikoolist on telefoni teel uuritud vabade kohtade olemasolu, mida praegu on, aga kevadest läheb neil peamaja remonti ja siis nad uusi vastu võtta ei saa. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Muuta alaealise mõjutusvahendi liiki. Kriminaalhooldaja lähtudes eelpooltoodust teeb ettepaneku U.J-i puhul KarS § 87 lg 4 alusel muuta mõjutusvahendi liiki ja kohaldada KarS § 87 lg 1 p 4 sätteid, et tagada U.J-i üle järelvalve mida kodu ei suuda tagada, põhihariduse omandamine ja kohtuotsuse täitmine.

Kriminaalhooldaja leidis 16.02.2011 kohtuistungil, et oleks veel võimalik kutsuda kokku

tugivõrgustik – rääkida kooliga, sotsiaaltöötajaga, vanematega ja asju arutada. 05.04.2011 kohtuistungil rääkis kriminaalhooldaja, et U.J ei ole täitnud tema enda poolt antud lubadusi, ei neid, mida ta andis eelmisel kohtuistungil ega neid, mis said allkirjastatud kokkusaamisel vanemate ja õpetajatega – ta on jälle rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, juhtis alkoholijoobes autot ja praktiliselt koolis ei käi. Olukord on läinud hullemaks, sest isa sõnade kohaselt ta praktiliselt kodus

ei ööbi, vanemad ei tea, kus ta on. Kriminaalhooldaja taotles mõjutusvahendi muutmist ja saata U.J Tapa Erikooli

U.J andis 16.02.2011 kohtus ütlusi, et teab, et kohtuotsuse järgi ei tohi tarbida alkoholi, oli ka kohustus koolis käia. Kohtuotsuse täitmine ei lähe eriti, ei tea, miks alkoholi tarvitab , keegi ei

sunni. Teadis, et selline asi võib juhtuda, et muudetakse kohtuotsust, kui kohustusi ei täida. Ka koolis käimine ei lähe eriti, ei tea, miks vahepeal koolis ei käi. Kui 9 klassi ära lõpetaks, saaks edasi õppima minna. Kohtuotsusega pandud kohustused ei käi üle jõu, ei tea, mis peaks tegema, et neid täita. Saab olla ilma alkoholita. Näeb veel võimalust, et 3.veerandil saab positiivseid hindeid. Kohu tuleb õhtuti 10-11 ajal, hulkumine ei sega õppimist. Vahel on öösiti kodust ka ära, vahel vanemad teavad, kus on, vahel ei tea. Vanemad teavad, et kohtus on. Kui hakkab ise üles näitama õppimise

Ärakiri 1-10-14675 4

vastu, siis õpetajad tulevad vastu, hakkab järelaitamistundides käima. Kui kuu aja pärast kokku tuleme, siis näete, et mu käitumises on midagi muutunud. 05.04.2011 kohtuistungil rääkis U.J, et oma lubadusi ta täitnuid ei ole, asjad ei ole läinud. Jäi autoga sõitmisega vahele, sõitis lubadeta ja alkoholijoobes. Koolis ei käi.

Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut, sest eelmisel kohtuistungil M.Klenik lubas, et ta hakkab kohtu määratud kohustusi täitma, siis täna U.J ise ka kinnitas, et seda ta teinud ei ole.

Seega tuleb mõjutusvahendit karmistada ja saata U.J Tapa Põhikooli 2011/2012 õppeaasta lõpuni, selle ajaga suudab ta omandada põhihariduse.

Kaitsja

leidis, et tuleb nõustuda kriminaalhooldaja ja prokuröriga, sest see on M.kelnik huvides.

Kohtu seisukoht KrMS § 430 kohaselt alla 18-aastasele süüdimõistetule mõjutusvahendi liigi muutmise KarS § 87 lg 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande alusel süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

U.J on kohtuotsusega süüdi mõistetud, karistatud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 kuud, kuid KarS § 87 lg 2 p 2 alusel vabastatud karistuse kandmisest ja allutatud käitumiskontrollile

üheks aastaks alates 6. detsembrist 2010. Erakorrlaine ettekanne U.J kohta saabus kohtusse 28.01.2011.

Erakorralise ettekande lisadega, U.J enda ütlustega on tõendamist leidnud, et U.J on käitumiskontrolli ajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. U.J tunnistab rikkumisi ja politsei on 04.01, 08.01, 15.01, 25.01 koostanud U.J-ile väärteoprotokollid selle eest, et tema

alaealisena on tarbinud alkoholi. Samuti kinnitas U.J, et peale 16.02.2011 kohtuistungit tarvitas alkoholi ja sõitis siis ka autoga. Seega U.J on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust, ta järjekindlalt rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Samuti ei ole U.J täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust – käia koolis. 16.02.2011 kohtuistungil U.J lubas, et asjad muutvad, ta hakkab täitma kohtuotsust – ei tarvita alkoholi ja käib koolis. Tegelikult ei ole U.J oma lubadusi täitnud. Samuti on ilmnenud, et kodul ei ole U.J üle järelevalvet, kuna ta tihti ei ööbi kodus ja vanemad ei tea, kus ta asub. KarS 87 lg 4 sätestab, et kohus võib muuta KarS § 87 lg 1 p 2-4 sätestatud mõjutusvahendi liiki.

Kriminaalhooldaja taotleski muuta mõjutusvahendi liiki ja saata U.J kasvatuse eritingimusi

vajavate õpilaste kooli, kus oleks tema üle järelevalve, et tagada põhihariduse omandamine ja kohtuotsuse täitmine. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ja U.J suhtes tuleb muuta mõjutusvahendi liiki. Praegu on U.J määratud käitumiskontrolli alla, see aga ei taga U.J poolt õiguskuulekat käitumist, ta on käitumiskontrolli ajal korduvalt alaealisena tarvitanud alkoholi, ei täida koolikohustust. Tänaseks on selge, et U.J ei suuda täita

kohustust omandada põhiharidus hiljemalt 01.juuliks 2011, sest ta lihtsalt ei ole koolis käinud. U.J ei allu käitumiskontrollile ja selleks, et tagada kontroll ja järelevalve tema tegemiste üle ja tagada põhihariduse omandamine, tuleb kohaldada U.J suhtes rangemat mõjutusvahendit – ta tuleb saata Tapa Erikooli.

Kohtumäärus tuleb saata Tapa Erikoolile ja Taebla Vallavalitsusele. Vastavalt „Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamise“ lisa 2 punktile 6 peab Taebla

vallavalitsus saatma Tapa Erikoolile eelnimetatud korra punktis 4 alapunktides 3-7 sätestatud dokumendid. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M.Viira U.J kaitsmise eest erakorralise ettekande

läbivaatamisel makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 223,77 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsja

Ärakiri 1-10-14675 5 tasud ja kulu, mis on seotud kaitsja tulemisega teisest piirkonnast ja seega kaitsjale makstud tasudest kuulub väljamõistmisele 76,70 eurot ja riigi kanda tuleb jätta 147,07 eurot.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käesoleval juhul ka teeb.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige