2-23-10578/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-10578 Tsiviilasi K. J. hagi J. J. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised Hageja: K. J. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuistungi toimumise aeg Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada K. J. hagi J. J. vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada K. J. ja J. J. abielu, mis sõlmiti 28.06.2019 Võru Linnavalitsuses. 3. Jätta abielu lahutamisel J. J. perekonnanimeks Jürisoo. 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K. J. (edaspidi ka hageja) esitas 26.07.2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagiavalduse J. J. (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Kuivõrd kostja elukoht on Põlva maakonnas, edastas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja TsMS § 102 lg 3 alusel kohtualluvuse järgi asja läbi vaatamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale asukohaga Põlvas.

2 2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 28.06.2019 Võru Linnavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhtes abikaasaga lõppesid 2022.a novembrikuust. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt seetõttu, et kostja ei ole nõus tulema temaga perekonnaseisuametisse. 3. Kostja teatas 27.08.2023 vastuses kohtule, et ta ei ole hagejaga sõlmitud abielu lahutamise vastu ja soovib lahutust. Kuna tema läbisaamine hagejaga on kostja väitel väga halb ja tervislikult kurnav, siis ei ole ta nõus tulema koos hagejaga perekonnaseisuametisse ega kohtusse, vaid soovib abielu lahutamist kirjalikus menetluses. Kostja teatas 26.07.2023 hagiavalduse peal omapoolse kirjaliku märkusega, et soovib lahutamisel jätta endale perekonnanimena Jürisoo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. Hagiavaldusest ja rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud 28.06.2019 Võru Linnavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja poolt täidetud 26.07.2023 hagiavalduse ning poolte 25.08.2023 ja 27.08.2023 vastuste põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2022.a novembrikuust ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks Jürisoo. Menetluskulud 7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik